X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 26. juunil 2024 piiril väljastatud sisenemiskeelu nr 2101240110156 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – X , volitatud esindaja Maxim X Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Artjom Fedjajev
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta X kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
3.Asendada kohtuotsuse avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 19. detsembril 2024. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
1.Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) Narva-1 piiripunkti ametnik koostas 26. juunil 2024 X-ile sisenemiskeelu otsuse nr 2101240110156, mille kohaselt keelduti teda riigipiiri seaduse (RiPS) § 9 1 alusel riiki lubamast põhjusel, et teda peetakse ohtlikuks
3-24-2194
ühe või mitme Euroopa Liidu liikmesriigi avalikule korrale, sisejulgeolekule, rahvatervisele või rahvusvahelistele suhetele (märge vormikohasel otsuse blanketil lahtris (I)) (digitaalse kohtutoimiku leheküljed (dtl) 9-10).
2.X esitas 26. juulil 2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus kohtul üle vaadata 26. juunil 2024 aset leidnud juhtumi ja anda õiguslik hinnang Eesti piirivalvurite tegevusele. Kaebaja täpsustas, et tal keelati Narva piiripunktis Eestisse siseneda (dtl 1-2).
3.Tallinna Halduskohus andis 26. juuli 2024. a määrusega X kaebuse kohtualluvuse järgi üle Tartu Halduskohtule (dtl 15-16).
4.Tartu Halduskohus võttis 19. augusti 2024. a määrusega menetlusse X kaebuse PPA 26. juunil 2024 piiril väljastatud sisenemiskeelu nr 2101240110156 tühistamiseks ning tunnistas vastustajaks PPA (dtl 40-41).
5.PPA esitas 17. septembril 2024 vastuse kaebusele (dtl 50-53).
6.Kaebaja esitas 6. oktoobril 2024 täiendavad selgitused ja tõendid (dtl 68-74).
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
7.Kaebaja vaidlustab PPA 26. juunil 2024 piiril väljastatud sisenemiskeelu otsuse, põhjendades oma kaebust järgmiselt. 1) Kaebaja poeg, kes on Soome kodanik ja elanud Helsingis alates 1997. aastast, kutsus kaebajat veetma nädala Helsingis. Kaebajale on väljastatud Soome ametivõimude poolt 6kuuline mitmekordse sisenemisega Schengeni viisa. Enne reisi vormistas kaebaja vajaliku reisikindlustuse ja valmistas ette koopiad oma poja sünnitunnistusest, tema Soome passist ning viisa taotlemiseks kasutatud kutsekirjast, mis kõik esitati piiril. 2) Õigus külastada oma last on sätestatud Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) artiklis 8. Lisaks tuleb arvesse võtta, et kaebajat on hiljuti ravitud lümfoomi vastu ja arvestades olukorda soovib kaebaja võimalikult palju aega veeta oma lapsega.
8.Vastustaja on seisukohal, et vaidlustatud haldusakt on õiguspärane ning selle tühistamiseks puudub alus. Vastuses kaebusele märkis vastustaja järgmist. 1) PPA on kaebajale sisenemiskeelu otsuse tegemisel lähtunud seadustest tulenevatest nõuetest ning ei ole vääralt kohaldanud väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) ja 9. märtsi 2016. a Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusest 2016/399 tulenevaid norme. 2) RiPS § 17 lg 1 p 1 kohaselt on Vabariigi Valitsusel õigus riigi julgeolekuhuvides, avaliku korra tagamiseks, rahva tervist ohustada võiva olukorra ennetamiseks või lahendamiseks, samuti välisriigi palvel ajutiselt piirata riigipiiri ületamist või see peatada. Vaidlustatud otsuse näol oli tegemist Vabariigi Valitsuse 8. septembri 2022. a korraldusega nr 247 „Venemaa Föderatsiooni kodanike riigipiiri ületamise ajutine piiramine“ (korraldus) kehtestatud sanktsiooni rakendamisega. 3) Korralduse p-s 2 sätestatakse erandid Eestisse sisenemisel. Arvestades kaebaja sisenemise soovi ja reisi eesmärgi põhjendusi, puudus PPA-l korraldust rakendava asutusena 2(5)
3-24-2194
kaalutlusõigus korralduse kohaldamata jätmiseks, kuna 26. juunil 2024 toimunud piiriületuse ajal ei kvalifitseerinud kaebaja korralduse p 2 nimekirja alla. 4) Riigil on suveräänne õigus kontrollida välismaalaste riiki sisenemist, riigis viibimist ja riigist väljasaatmist. Rahvusvahelisest õigusest ega Euroopa Liidu (EL) õigusest ei tule kolmanda riigi kodanikule põhiõigust Schengeni alale automaatseks sisenemiseks.
KOHTU SEISUKOHT
9.Kaebaja on vaidlustanud tühistamisnõudega PPA Narva-1 piiripunktis 26. juunil 2024 väljastatud sisenemiskeelu otsuse nr 2101240110156, millega keelduti kaebajat riiki lubamast.
10.VSS § 282 lg 1 kohaselt keelab PPA välismaalasel, kes ei vasta välispiiri ületamise nõuetele, Eestisse siseneda ning täidab tema kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2016/399, mis käsitleb isikute üle piiri liikumist reguleerivaid liidu eeskirju (ELT L 77, 23.03.2016, lk 1–52), toodud vormi (sisenemiskeelu otsus). Näidisvorm on kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega nr 2016/399 (Schengeni piirieeskirjad).
11.Kaebaja suhtes on 26. juunil 2024 vastav vorm täidetud ning tehtud on sisenemiskeelu otsus. Vaidlustatud otsusel on õigusliku alusena viide RiPS § 91 lg-le 1. Selle sätte kohaselt peetakse isikud, transpordivahendid ja kaup, kellele või millele piiriületamise luba ei antud, samuti ebaseaduslikult välispiiri ületanud isikud kinni ja saadetakse Euroopa Liidu õigusaktide, välislepingute ning seadustega ettenähtud korras tagasi riiki, kust või mille kaudu nad Eestisse saabusid või toimetati, arvestades Euroopa Liidu kodaniku seaduses sätestatud erisusi. Otsus on koostatud vormikohasel blanketil ning otsuse põhjendus on markeeritud märkega lahtris (I) „Peetakse ohtlikuks ühe või mitme Euroopa Liidu liikmesriigi avalikule korrale, sisejulgeolekule, rahvatervisele või rahvusvahelistele suhetele“. Otsuses sisaldub viide korraldusele nr 247.
12.Kaebaja on Vene Föderatsiooni kodakondsusega, kes saabus Narva-1 piiripunkti
26.juunil 2024 kell 9.29. Kaebaja esitas Narva-1 piiripunktis piirikontrolli läbimiseks Venemaa Föderatsiooni passi ja Soome Vabariigi lühiajalise viisa. Kohtule arusaadavalt esitas kaebaja piiri ületamiseks ka koopiad kaebaja poja sünnitunnistusest, Soome passist ja viisa taotlemiseks kasutatud kutsekirjast ning vormistatud reisikindlustuse.
13.Kaebaja leiab, et vaidlusalune otsus on õigusvastane, kuna kaebajal oli olemas lühiajaline viisa, tal oli õigus külastada oma last vastavalt EIÕK artiklile 8 ning võttes arvesse kaebaja terviseseisundit. Kohus kaebaja eelnimetatud väidetega ei nõustu.
14.Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. a määrus (EL) 2016/399 käsitleb isikute üle piiri liikumist reguleerivaid liidu eeskirju (Schengeni piirieeskirjad). Nimetatud määruse artikkel 6 lg 1 p-st e tuleneb, et kolmandate riikide kodanikud ei tohi ohustada ühegi liikmesriigi sisejulgeolekut või rahvusvahelisi suhteid. Riigil on suveräänne õigus kontrollida välismaalaste riiki sisenemist, riigis viibimist ja riigist väljasaatmist. Rahvusvahelisest õigusest ega EL-i õigusest ei tule kolmanda riigi kodanikule põhiõigust viisa alusel Schengeni alale sisenemiseks. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 810/2009, millega kehtestatakse ühenduse viisaeeskiri, artikkel 30 kohaselt ei anna ühtse viisa või piiratud territoriaalse kehtivusega viisa omamine automaatset sisenemise õigust. Vastav otsus tehakse piiripunktis. Seega, kuigi Soome konsulaat kontrollis kaebaja vastavust viisa väljastamise 3(5)
3-24-2194
tingimustele ning väljastas talle lühiajalise Schengeni viisa, ei garanteeri viisa olemasolu automaatset Eesti Vabariiki sisenemise õigust. Soome Vabariigi väljastatud Schengeni viisa ei andnud kaebajale automaatset sisenemisõigust Eestisse, sest Eesti Vabariik on kehtestanud riigi julgeoleku huvides ja avaliku korra tagamise eesmärgil täiendavad piirangud.
15.RiPS § 17 lg 1 p 1 kohaselt on riigi julgeoleku huvides, avaliku korra tagamiseks, rahva tervist ohustada võiva olukorra ennetamiseks või lahendamiseks, samuti välisriigi palvel Vabariigi Valitsusel õigus ajutiselt piirata riigipiiri ületamist või see peatada. Nimetatud sätte alusel otsustas Vabariigi Valitsus 8. septembri 2022. a korraldusega nr 247 Venemaa Föderatsiooni agressiooni tõttu Ukrainas ajutiselt piirata Eestisse sisenemise eesmärgil kehtiva lühiajalise viisaga Venemaa Föderatsiooni kodanike välispiiri ületamist. Korraldusest nähtub, et selle eesmärk on kehtestada piirang Venemaa Föderatsiooni kodanikele, kes soovivad Eesti või teise Schengeni konventsiooni osalisriigi antud lühiajalise viisaga ületada välispiiri Eestisse sisenemise eesmärgil. Korralduse nr 247 p-s 2 on välja toodud erandid, millistel juhtudel on Venemaa Föderatsiooni kodanikul õigus Eesti Vabariiki siseneda.
16.Korraldusest nr 247 ilmneb, et Venemaa Föderatsiooni kodanikele on Eesti Vabariiki sisenemise keeld kehtestatud riigi julgeoleku huvides ja avaliku korra tagamiseks. Korralduse põhjendustes on märgitud, et avalike allikate kohaselt toetab valdav osa Venemaa Föderatsiooni elanikest Venemaa Föderatsiooni võimude alustatud sõda ja selle laiendamist, mistõttu tuleb hetke julgeolekuolukorras arvestada Venemaa kodanike puhul Venemaa Föderatsiooni konstitutsiooni § 59 lõiget 1, mille kohaselt on isamaa kaitse iga Venemaa Föderatsiooni kodaniku kohus ja kohustus, aga ka Venemaa mõjutustegevust, mis on muutunud oluliselt aktiivsemaks ka väljaspool Venemaa Föderatsiooni, sh Eestis. Ühtlasi on korralduse andmisel arvestatud võimalusega, et Venemaa Föderatsiooni valitsev režiim võib kasutada ära enda kodanikest eraisikuid, et pääseda mööda Venemaa Föderatsioonile kehtestatud sanktsioonidest, või muude tegude toimepanemiseks, mis kahjustaksid oluliselt Eesti rahvusvahelist mainet ning majandust, ning leitud, et Venemaa Föderatsiooni jätkuva sõjategevuse tõttu Ukrainas tuleb ennetavalt maandada Venemaa Föderatsiooni kodanike sisserändega kaasnevaid ohte julgeolekule, sest Venemaa Föderatsioonist lähtuv potentsiaalne sõjaline ja mittesõjaline oht mõjuks realiseerumisel väga kahjustavalt Eesti Vabariigi kultuurile ja majandusele ning riigi rahvusvahelisele mainele. Vabariigi Valitsuse hinnangul võivad Venemaa sõda toetavad isikud kujutada ohtu riigi julgeolekule ja selle ohu maandamiseks otsustati riigi julgeoleku huvides ja avaliku korra tagamiseks kehtestada täiendavad piirangud riigipiiri ületamisele.
17.Kohus nõustub vastustajaga, et kaebajale ei saanud praegusel juhul anda luba riiki sisenemiseks ning seda ei muuda ka asjaolu, et kaebajal elab Soomes poeg ning kaebaja terviseseisundist tulenevalt soovis ta aega veeta oma pojaga. Vaidlustatud sisenemiskeelu otsuse näol on tegemist korraldusega nr 247 kehtestatud sanktsiooni rakendamisega. Korraldus nr 247 kujutab endast kodakondsuspõhist sanktsiooni ning selle subjektideks on kõik Venemaa Föderatsiooni kodanikud. Kui riiki viisa alusel siseneda sooviv isik ühelegi korralduse nr 247 p-s 2 sätestatud erandile ei vasta, siis ei ole avalikul võimul kehtiva õiguse normidest tulenevalt kohustust igal üksikjuhul isikust lähtuvat ohtu ja maailmavaadet hindama hakata (vt ka Tallinna Halduskohtu 15. septembri 2023. a otsused asjades nr 3-222259 (p 13) ja nr 3-22-2057 (p 12)). Kaebaja ei kuulunud ühegi korralduse nr 247 p-s 2 välja toodud erandi alla, mis oleks võimaldanud teda riiki lubada. Korralduse nr 247 p 2 ap 1 kohaselt võis (ja võib ka käesoleval ajal) sugulaste külastamise eesmärgil riiki lubada Venemaa Föderatsiooni kodaniku, kes külastab Eestis elavat Eesti kodanikust või Eesti pikaajalist elamisluba omavast isikust otsejoones alanejat või ülenejat sugulast või abikaasat. Korraldusest nr 247 nähtuvalt ei saa riiki lubada Venemaa Föderatsiooni kodanikku, kelle 4(5)
3-24-2194
eesmärk on riik transiidi korras läbida, et külastada mõnes teises riigis elavat lähisugulast. Korralduse nr 247 p 2 ap 7 järgi on transiidina Eesti Vabariigi läbimine lubatud Venemaa Föderatsiooni kodanikule üksnes juhul, kui ta on suundumas oma elukohariiki. Vaidlus puudub selles, et kaebaja poeg ei ela Eestis ning kaebaja ei soovinud 26. juunil 2024 Eesti Vabariiki siseneda ka elukohariiki jõudmise eesmärgil. Soome Vabariik ei muutu kaebaja elukohariigiks tema poja Soomes elamise ega lühiajalise viisa väljastamise tõttu. Kaebaja elukoht on jätkuvalt Venemaa Föderatsioon. Vaidlust ei saa olla ka selles, et humaanseid põhjuseid riiki lubamiseks ei esinenud (vt määruse nr 247 p 2 ap 10). Seega ei olnud kaebajal Eesti Vabariiki sisenemise õigust.
18.Arvestades julgeolekuolukorda ja korraldusega nr 247 kehtestatud piiranguid, leidis vastustaja õigesti, et kaebajat kui Venemaa Föderatsiooni kodanikku tuleb pidada ohtlikuks ühe või mitme EL-i liikmesriigi avalikule korrale, sisejulgeolekule, rahvatervisele või rahvusvahelistele suhetele. Kaebaja riiki sisenemise keelu puhul on tegemist proportsionaalse abinõuga tagamaks riigi julgeolek ning viimane kaalub üles mittekodanikust üksikisiku soovi riiki siseneda (vt ka Tallinna Halduskohtu 15. septembri 2023. a otsused asjades nr 3-22-2259 (p18) ja nr 3-22-2057 (p 21)). Kohus möönab kaebaja õiguste riivet pereelule (EIÕK art 8), kuid leiab, et tegemist on kujunenud rahvusvahelises olukorras proportsionaalse abinõuga, et tagada Eesti Vabariigi julgeolek ja stabiilsus.
19.Seega puuduvad alused vaidlustatud otsuse tühistamiseks.
20.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab kaebuse rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmise taotlust esitanud ning tema võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1 ls 4).
21.Asjas tehtava kohtuotsuse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.