X kaebus Siseministeeriumi 28.06.2024 otsuse nr 124/100 tühistamiseks ning Siseministeeriumi kohustamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – X
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalikus menetluses
Vastustaja – Siseministeerium, volitatud esindaja Piret Alamaa
RESOLUTSIOON
1.Jätta X kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
3.Asendada kohtuotsuse avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 29.11.2024. Kui apellant ei ole apellatsioonkaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus kirjaliku menetlusega. Vastuapellatsiooni võib esitada 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates vastuapellatsioonkaebuse esitajale või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva.
1.X esitas 02.05.2024 Tallinna Perekonnaseisuametile avalduse1 uue perekonnanime saamiseks. Avalduse kohaselt soovib X uueks perekonnanimeks X, kuna soovib vältida võimalust, et kolmandad isikud saavad teadlikuks tema kriminaalkorras karistatusest. X soovib kriminaalkorras karistatusega seotud mineviku unustada. Avaldus edastati lahendamiseks Siseministeeriumile.
2.Siseministeeriumi isikunimekomisjon arutas avaldust 06.06.2024 ning leidis, et avaldust saab menetleda soovina muuta perekonnanime nimeseaduse (edaspidi NS) § 171 lg 2 punkti 5 mõistes muul mõjuval põhjusel.
3.Siseministeeriumi 11.06.2024 kirjaga nr 10-6/2811-22 tehti Xle teatavaks isikunimekomisjoni arvamus, sh märgiti, et esitatud avaldus tuleb jätta rahuldamata, kuna avalik huvi kaalub üles X isikliku huvi, mistõttu ei saa hinnata avalduses märgitud põhjust mõjuvaks. Siseministeerium andis selle kirjaga kaebajale võimaluse esitada enda seisukohad.
4.X vastas3 kirjale 25.06.2024. Vastuses leiab X, et tal on õigus vahetada oma perekonnanime põhiseaduse (edaspidi PS) §-i 26 ja inimõiguste ja põhivabaduste kaitse Euroopa konventsiooni (edaspidi EIÕK) artikli 8 lg 1 alusel. Samuti on õigus olla unustatud isikuandmete kaitse üldmääruse (edaspidi IKÜM) artikli 17 alusel. Kuna Xle ei meeldi tema perekonnanimi, siis on tal õigus valida omale ise meeldiv perekonnanimi.
5.Siseministeerium jättis 28.06.2024 otsusega nr 1-24/1004 (edaspidi ka otsus) X taotluse rahuldamata, esitades otsuses kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: – avaldus on NS mõttes mõjuvalt põhjendamata; – avaldust menetleti NS § 171 lõike 2 punkti 5 alusel. Seadusandja ei ole sättes märgitud muid mõjuvaid põhjuseid sisustanud. Ehkki NS ei sätesta keeldu teatud kuritegude toimepanemise eest karistatud isikule uue isikunime andmiseks, on Siseministeeriumil kohustus kaaluda, kas avalduses esitatud põhjus on mõjuv ning kas avalduse esitaja eesmärk on kooskõlas Eesti õigusruumi ja avaliku huviga; – vaba eneseteostuse õigust võib piirata seadusega või seaduse alusel põhjusel, mis ei ole PS-ga vastuolus. Seadusandja on sätestanud, et teatud kuritegusid (sh karistusseadustiku5 § 113 järgi) toime pannud isiku nime ei asendata pärast isiku karistusandmete kustutamist karistusregistrist avalikustatud kohtulahendites või muudes registrisse kandmise aluseks olnud ametnike avalikustatud otsustes initsiaalide või tähemärgiga (karistusregistri seaduse6 § 28). Kuna X on süüdi mõistetud KarS § 113 järgi7, jääb tema nimi avalikes kohtulahendites ja muudes dokumentides nähtavaks määramata ajaks. Siseministeeriumil on õigus otsustada, et KarS § 113 järgi süüdi mõistetud isikule uue isikunime andmisest tuleb keelduda. Avalduses toodud soovi – luua uue isikunimega uue identiteedi senise kriminaalse identiteedi asemel – võib uue perekonnanime taotlemisel pidada avalduse esitaja jaoks mõjuvaks põhjuseks, kuid seda ei ole võimalik pidada mõjuvaks põhjuseks NS-i mõttes. Seadusandja eesmärk, hoida avalikkuse jaoks tähelepanu all teatud süütegude eest karistatud isikute andmeid, ei oleks täidetav, kui isiku soovil uue isikunime andmise menetluses antaks isikule uue nimega uus identiteet; – X viide IKÜM artiklile 17 ei ole asjakohane. Viidatud sättest ei tulene isikule õigust muuta nime ega haldusorganile kohustust isiku perekonnanime muuta, kui uue
Dtl 56–57. Dtl 58.
Dtl 62 jj.
Edaspidi KarS.
Edaspidi KarRS.
Viru Maakohtu 02.12.2015 otsusega kriminaalasjas nr XXXXX tunnistati X süüdi KarS § 113 lg 1 järgi ning mõisteti talle karistuseks 6 aastat vangistust. Harju Maakohtu 14.02.2018 määrusega vabastati X karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 28.01.2021. Harju Maakohtu 15.07.2021 määrusega pöörati täitmisele tingimisi ennetähtaegse vabastamise seisuga ära kandmata karistus – 2 aastat 10 kuud ja 26 päeva vangistust. Käesolevaks ajaks on mõistetud karistus kantud.
perekonnanime andmine on vastuolus NS-i ning teiste seaduste eesmärkidega. Ükski õigusnorm ei sätesta, et isiku soovil tuleb talle igal juhul igasugune uus isikunimi esmakordsel taotlemisel anda.
6.X (edaspidi kaebaja) esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse Siseministeeriumi (edaspidi vastustaja või ministeerium) 28.06.2024 otsuse nr 1-24/100 tühistamiseks ja Siseministeeriumi kohustamiseks andma kaebajale perekonnanimi X või avaldust uuesti lahendama.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
7.Kaebaja seisukoht
7.1.Otsuse tegemisel tuli lähtuda NS § 171 lg 2 punktides 14 sätestatust, sest nendel põhjustel on kaebaja uut perekonnanime taotlenud. Seega on vastustaja lähtunud ebaõigetest kaalutlustest, mis on viinud õigusvastase haldusakti andmiseni.
7.3.Isiku õigus nimele kuulub muu hulgas PS §-de 19 ja 26 ning EIÕK artikli 8 kaitsealasse. Ka Euroopa Inimõiguste Kohus (edaspidi EIK) on praktikas (nt EIKo Aktaş ja Aslaniskender vs. Türgi, 18684/07; 210101/07) EIÕK artikli 8 lg 1 riivet tuvastades asunud seisukohale, et konventsioon ei sätesta nimeküsimusi, ent perekonna identifitseerimise vahendina on isiku nimi siiski seotud konkreetse perekonna era- ja perekonnaeluga; nimetatud kohtuasjas leidis kohus, et kaebuste ese kuulub seega konventsiooni artikli 8 kohaldamisalasse. Kaebajale perekonnanime muutmisest keeldumisega on põhjendamatult ja ebaproportsionaalselt riivatud kaebaja põhiõigusi vabale eneseteostusele ning era -ja perekonnaelu puutumatusele, sest keeldumine ei ole vajalik demokraatlikus ühiskonnas ega ole kooskõlas PS § 26 lg-s 2 ja EIÕK artikli 8 lg-s 2 sätestatud riivet lubavate eesmärkidega. Kaebaja perekonnanime muutmine ei ole vastuolus avalike huvidega. Kaebajat on süüdi mõistetud üksnes korra ning kaebaja on oma karistuse ära kandnud ja soovib selle unustada.
7.4.Kaebajat on koheldud ebavõrdselt teiste isikutega (nt pedofiilid), kellele on pärast (sh korduvat) süüdimõistmist olnud lubatud muuta mitte üksnes perekonnanime vaid ka eesnime, sj on vastustaja viidatud avalikkuse huvi pedofiilide puhul ilmselge, mida kaebaja puhul ei ole seda kindlasti.
8.Vastustaja seisukoht
8.1.Kaebaja ei ole oma esialgses avalduses ega ärakuulamisõigust teostades toonud välja, et ta sooviks avalduse läbivaatamist NS § 171 lg 2 punktides 14 märgitud alustel. Ärakuulamisõiguse kirjas märgiti, et avaldus vaadatakse läbi NS § 17 1 lg 2 punkti 5 alusel ning kaebaja selles osas vastuväiteid ei esitanud. Alles kohtule kaebuse esitamisel märgib kaebaja, et avalduse läbivaatamisel oleks vastustaja pidanud lähtuma NS § 17 1 lg 2 punkides 14 toodud alustest. Siiski tuleb avalduse menetlemisel NS § 171 lg 2 kõikides alapunktides märgitud alustel sarnaselt kaaluda, kas isiku huvid võivad olla vastuolus avaliku huviga. Avalduse menetlus toimus kaalutlusnormi alusel ja avalduses toodud asjaolusid hinnati kogumis, sh võeti arvesse avaldaja huvidele vastanduvat avalikku huvi. Eeltoodust lähtuvalt ei lähtunud vastustaja valedest kaalutlustest. Kaalumise tulemusel jõudis vastustaja järeldusele, et avalik huvi kaalub antud juhul üles avalduse esitaja huvi muuta oma nime ja
seeläbi vältida seost kriminaalse minevikuga. Kaebajal võib esineda ebameeldivusi ning majanduslikku või sotsiaalset laadi kahjulikke tagajärgi seoses oma isikunimega, mis seostab teda kriminaalse minevikuga, ent seadusandja eesmärk, hoida avalikkuse jaoks tähelepanu all teatud kuritegusid sooritanud isikute andmed, ei oleks täidetav, kui isiku soovil uue isikunime andmise menetluses antaks isikule uue nimega uus identiteet.
8.2.Vastustaja ei nõustu, et haldusorganil on õigus kaalutlusõiguse teostamisel hinnata vaid uue valitud nime sobivust, kuid mitte nime muutmise vajaduse põhjendatust. NS § 17 1 lg 3 annab alused vabalt valitud nime sobivuse üle hindamiseks. Enne, kui haldusorgan annab hinnangu vabalt valitud nime sobivusele, peab haldusorgan esmalt kaaluma, kas nime muutmiseks esineb üldse mõjuv põhjus, mis vastab ka NS mõttele. Kui kaalutlusõiguse teostamise järgselt jõuab haldusorgan seisukohale, et nime muutmiseks esitatud soov ei ole põhjendatud, ei ole vajalik hinnata valitud nime vastavust NS § 17 1 lg-s 3 toodud tingimustele. Seega asjaolu, et uue valitud nime puhul ei esine NS § 17 1 lg-s 3 toodud piiranguid, ei tähenda, et isikul on automaatselt õigus nime vahetada.
8.3.Kaebaja soovib võtta omale vabalt valitud perekonnanime, mistõttu võib nime muutmisest keeldumist käsitleda kaebaja vaba eneseteostuse riivena. Kaalutluse teostamisel arvestas vastustaja NS-i ja teiste seaduste normidega, NS-i mõtte ja eesmärgiga. Kuna kaebaja mõisteti süüdi KarS § 113 alusel, siis jääb tulenevalt KarRS §-st 28 tema nimi avalikes kohtulahendites ja muudes dokumentides nähtavaks määramata ajaks. Seadusandja eesmärk, hoida avalikkuse jaoks tähelepanu all selliste isikute andmeid, ei oleks täidetav, kui isikule saaks uue nime kaudu anda uue identiteedi. Antud juhul kaalub avalik huvi üles isiku õiguse kujundada oma identiteeti ümber vabalt valitud isikunime võtmisega. Kaebaja viidatud EIÕK otsuses on kohus rõhutanud tasakaalu leidmise vajadust kaebajate ja ühiskonna konkureerivate huvide vahel. Ühtlasi on kohus selles asjas välja toonud, et nime muutmise valdkonnas on riikidel ulatuslik kaalutlusruum. Siseministeeriumi otsus vastab neile tingimustele.
8.4.Kaebaja väide ebavõrdse kohtlemise osas on põhjendamata ja alusetu. Isikunimekomisjoni lähenemine sarnases olukorras olevate isikute puhul on täna ühetaoline. Vabalt valitud perekonnanime taotlemisel on NS-s sätestatud haldusorganile kohustus nime andmise otsustamist kaaluda. Teatud juhtudel kaalutlusõigus puudub ja isikul on perekonnanime õigus vahetada (nt abiellumisel). Seega sõltub otsuse tegemine konkreetsetest faktilistest asjaoludest.
KOHTU PÕHJENDUSED
9.Otsusega piirati kaebaja vabadust muuta oma nime. Uue perekonnanime andmise avaldusest nähtuvalt ei ole uue perekonnanime näol tegemist suguvõsanime ega abikaasa perekonnanimega, s.o kaebaja valitud perekonnanimi ei määra kaebaja perekondlikku kuuluvust ega samasta kaebajat sugukonnaga. Avalduses toodud selgitustest võib järeldada, et kaebaja lähtus uue perekonnanime valikul mh numeroloogiast. Seega taotleb kaebaja vabalt valitud perekonnanime andmist. Seda asjaolu arvestades käsitab kohus keeldumist muuta nime kaebaja vaba eneseteostusõiguse (PS § 19) riivena. Vaba eneseteostusõigusega kaitstud enesemääramis- ja enesekujutamisõigus on tihedamalt seotud mh eraelu puutumatusega (PS § 26). Õiguskirjanduses on leitud, et põhiseaduse §-de 26 ja 19 koostoimest tuleneva enesemääramisõiguse üheks osaks on informatsioonilise enesemääramise õigus8, mille põhituumaks on iga isiku võimalus ise otsustada, kas ja millises ulatuses tema kohta käivaid
Pilving, I. Õigus isikuandmete kaitsele. – Juridica 2005/8, lk 535.
andmeid kogutakse, salvestatakse ja avaldatakse. Kuna kaebaja ei väida kaebuses oma õiguste ülemäärast kahjustamist praeguse nime avaldamise tõttu, s.o vaidluse esemeks ei ole mh kaebaja nime avalikustamine ajakirjanduses või kohtulahendis või vastava teabe eemaldamisest keeldumine, siis kaebaja väidetud põhiõigusi riivav vastustaja toiming (nime muutmisest keeldumine) ei riiva eneseteostusvabaduse kõrval (või eraldiseisvalt ehk täielikult) kohtu hinnangul vahetult lisaks PS §-ga 26 tagatud eraelu puutumatuse esemelist kaitseala.
10.Vastustaja keeldus kaebaja avalduse rahuldamisest tulenevalt NS § 171 lg 2 punktist 5, kuna leidis, et avalduses puudub NS-i mõttes mõjuv põhjus. Kaebaja aga leiab, et otsuse tegemisel tuli lähtuda NS § 171 lg 2 punktides 14 sätestatust, sest nendel põhjustel on kaebaja uut perekonnanime taotlenud. Kuna vastustaja keeldus avalduse rahuldamisest tulenevalt NS § 171 lg 2 punktist 5, siis järeldab kaebaja, et vastustaja on lähtunud ebaõigetest kaalutlustest.
11.Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium märkis 03.05.2001 otsuses nr 3-4-16-01, et vabadust muuta oma nime saab seadusega piirata juhul, kui piirangu kehtestamisel on järgitud põhiseaduses nimetatud eesmärki ja proportsionaalsuse põhimõtet. Piirangud ei tohi kahjustada seadusega kaitstud huvi või õigust rohkem, kui see normi legitiimse eesmärgiga on põhjendatav. Kasutatud vahendid peavad olema proportsionaalsed soovitud eesmärgiga (punkt 17). Samas lahendis leidis kohus, et perekonnanimi kujutab endast tähtsat osa inimese identiteedist ning võimaldab isikuid eristada.
12.Vaidlust ei ole, et: – kaebaja on süüdi mõistetud raske kuriteo toimepanemises; – kaebajale määratud karistuse ärakandmisest ei ole möödunud üldkorras arvutatav kustutamistähtaeg (karistusegistrisse kantud karistusandmete kustutamise tähtaeg algas karistuse ärakandmisest 07.06.2024)9; – tulenevalt KarRS § 28 teisest lausest ei asendata avalikustatud kohtulahendites või muudes registrisse kandmise aluseks olnud dokumentides ka pärast kaebaja karistusandmete kustutamist kaebaja nime initsiaalide või tähemärgiga; – uue perekonnanime andmise taotluse esitamise tingis kaebaja soov alustada vanglast vabanemisel n-ö puhtalt lehelt; – kaebajale saadetud ärakuulamiskirjast nähtus, et vastustaja kvalifitseeris kaebaja taotluse nime muutmiseks NS § 171 lg 2 punkti 5 alusel ning kaebaja sellele vastu ei vaielnud.
13.NS § 16 lg 1 järgi esitab isik uue eesnime, perekonnanime või isikunime andmiseks perekonnaseisuasutusele vormikohase avalduse. Nimetatud avalduses peab lisaks teistele andmetele sisalduma uue eesnime, perekonnanime või isikunime taotlemise põhjus (NS § 16 lg 2 punkt 3). Põhjused, mille alusel võib isik uut perekonnanime taotleda, on sätestatud NS §-s 171. NS § 171 lg-s 1 on toodud nime muutmise alused, mille puhul nime muutmise otsuse tegemiseks piisab lisatud tõendite hindamisest haldusorgani poolt ning tegemist ei ole alustega, mis annaks vastustajale nime muutmise üle otsustamisel kaalutlusruumi. Kui isik soovib uut perekonnanime põhjustel, mis ei sisaldu NS § 171 lg-s 1, on tal võimalus seda taotleda sama sätte lg 2 alusel, mis näeb ette täiendavaid võimalusi isikule uue perekonnanime andmiseks. NS § 171 lg 2 on aga kaalutlusõigust sisaldav norm.
KarRS § 24 lg 1 p 9 kohaselt kostutakse karistusandmed registrist ja kantakse üle arhiivi, kui viie- kuni kahekümneaastase vangistuse ärakandmisest on möödunud kümme aastat.
14.NS § 171 lg 2 näeb ette, et uue perekonnanime võib anda isiku põhjendatud soovil, kui isik soovib: vabaneda tavatu kujuga perekonnanimest, mis ei ole perekonnanimeks sobiv oma keeruka või eesti keelekasutusele mittevastava kirjapildi või häälduse või üldkeelelise tähenduse tõttu (punkt 1); vabaneda senisest perekonnanimest, kui tema isikunimi ühtib teise isiku isikunimega (punkt 2); vältida isikunimest tingitud majanduslikku või sotsiaalset laadi kahjulikke tagajärgi (punkt 3); kanda eestipärast perekonnanime (punkt 4); muuta perekonnanime muul mõjuval põhjusel (punkt 5). NS § 171 lg-s 2 nimetatud aluste puhul on haldusorganil kaalutlusõigus otsustamaks selle üle, kas isikule anda uus perekonnanimi või mitte10. Kuna NS § 171 lg-s 2 on toodud õiguslikud alused juhtudeks, kui perekonnanime muutmiseks on vajalik uue perekonnanime taotleja põhjendus, siis peab otsus nime muutmise kohta tuginema ka esitatud põhjendusele. Seega tuli vastustajal kaebaja taotluse lahendamisel esmalt hinnata, millisel alusel kaebaja nimemuutmist taotleb. Seejärel pidi vastustaja hindama, kas konkreetsel juhul esineb avalduse põhjendusena toodud asjaolu. Kui perekonnanime muutmiseks ja uue nime taotlemiseks esineb mõjuv põhjus, siis saab vastustaja nime muutmisest keelduda, kui nime muutmiseks esinevad kaalukad vastuargumendid (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 30.04.2021 otsus nr 3-20-1427, punkt 13.1).
15.Uue perekonnanime andmiseks taotluse esitamisel põhjuse märkimine on vajalik ja oluline eeskätt selleks, et Siseministeeriumi otsus oleks kõiki asjaolusid arvestav, teisisõnu, et ministeerium saaks oma otsuse langetamisel kaaluda isiku välja toodud põhjuse olulisust, samuti hinnata erinevaid väärtusi. Kaebaja kirjeldab 02.05.2024 avalduses perekonnanime muutmise soovi tagamaid: „Perekonnanimi edasi ei sobi, sotsiaalset laadi kahjulikke tagajärge põhjusel. Kriminaalkorras karistatud minevik, mida soovin unustada. Ei tahaks, et töö või sõpru leidmisel, inimesed vaatasid internetis ja meenutasid minu kuritegu ja minevik. Sooviks, et minu lapse tuttavad ei räägitakse temale minust, kui näevad minu perekonnanimi. Soovin alustada uut elu, leida uusi sõpru, rahulikult ja ausalt töötada ja unustada oma endine elut. Aga praegune perekonnanimi segab mulle seda teha. [- - -]“ Kohtule ei nähtu kaebaja uue perekonnanime andmise 02.05.2024 avaldusest, et kaebaja oleks soovinud uue perekonnanime võtmist NS § 171 lg 2 punktides 1, 2 ja 4 toodud põhjustel. Kohtule nähtub, et perekonnanime muutmiseks avalduse esitamise taga on kaebaja soov osaleda edaspidi ühiskonnaelus, ilma et ta peaks kartma jätkuvat tuginemist minevikus toime pandud tegudele. Sellest tulenevalt möönab kohus, et vastustaja oleks võinud kaebaja taotluse NS § 17 1 lg 2 punkti 5 asemel kvalifitseerida ka NS § 17 1 lg 2 punktis 3 sätestatud alusel nime vahetamise taotluseks. Samas ei saa olla vaidlust, et kaebaja vastustaja otsusele, kvalifitseerida tema taotlus esitatuks NS § 171 lg 2 punkti 5 alusel, vastuväidet ei esitanud11. Sellest saab järeldada, et kaebaja nõustus vastustaja hinnanguga, et taotlus esitati NS § 17 1 lg 2 punkti 5 alusel nime muutmiseks.
16.Kuigi Siseministeeriumi 28.06.2024 otsusest nähtuvalt menetleti kaebaja avaldust perekonnanime osas NS § 171 lg 2 punkti 5 alusel, nähtub vaidlustatud otsusest ja haldusmenetluses kaebajale 11.06.2024 edastatud kirjast, et vastustaja on taotletava uue perekonnanime andmise kaalumisel võtnud arvesse mh asjaolu, et kaebaja karistatuse andmed ei ole karistuseregistrist kustutatud ning kuna kaebaja on süüdi mõistetud KarS § 113 järgi, siis jääb KarRS §-st 28 tulenevalt kaebaja nimi avalikustatud kohtulahendites ja karistusregistrisse kandmise aluseks olnud avalikustatud otsustes nähtavaks määramata ajaks, ning sellega seoses kaebaja soovi uut perekonnanime kandes vältida seoseid kriminaalse
Vrd NS § 171 lg-ga 1, mis näeb ette juhtumid, millal perekonnanime andmise otsustamisel haldusorganil kaalutlusõigus puudub. Sättes toodud alustel avalduse esitamisel ei pea isik uue perekonnanime võtmise soovi ka lähemalt põhjendama.
Dtl 56–58.
minevikuga. Vastustaja tõdes otsuse punktis 11, et avalduses toodud soovi – luua uue isikunimega uue identiteedi senise kriminaalse identiteedi asemel – võib uue perekonnanime taotlemisel pidada avalduse esitaja jaoks mõjuvaks põhjuseks 12. Ent nagu kohus eelnevalt välja tõi, siis ei piisa nime muutmiseks mõjuva põhjuse olemasolust, kui nime muutmisest keeldumiseks on kaalukad vastuargumendid.
17.Sadusandja ei ole NS-is13 näinud ette üldist piirangut, mis näeks ette, et raskes kuriteos süüdimõistetud isiku isikunime muutmine on välistatud, sh pärast seda, kui isiku karistusandmed on karistusregistrist kustutatud. Põhiõiguse vabale eneseteostusele piirangu kohaldamise on seadusandja NS § 171 lg-s 2 sisalduva otsustusdiskretsiooniga jätnud üksikjuhtumi otsustuseks. Kui haldusorgan möönab, et konkreetsel juhul esineb avalduse põhjendusena toodud asjaolu, on tal iga lg-s 2 toodud aluse puhul kohustus kaaluda, kas perekonnanime muutmist lubada või mitte. Kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve (HMS § 4 lg 2).
18.Kohtu hinnangul ei eksinud vastustaja kaalutlusõiguse teostamisel, kui keeldus kaebajale uue perekonnanime andmisest. Kuigi vastustaja menetles taotlust NS § 17 1 lg 2 punkti 5 alusel, siis nähtub sellest, et vastustaja on kaalulutsõigust teostades arvestanud taotluses toodud põhjendustega. Seega leiab kohus, et sisuliselt on vastustaja hinnanu nime muutmise taotlus ka NS § 171 lg 2 punkti 3 valguses. Kuna vastustaja võttis otsuse tegemisel arvesse taotleja põhjendusi, siis ei ole kohtu hinnangul määrav, millisel NS § 171 lg-s 2 nimetatud alusel kaebaja avaldust uues perekonnanime andmiseks menetleti. Otsuses on ära näidatud kõik asjassepuutuvad faktilised asjaolud ning on jõutud seejuures järeldusele, et kaebaja toodud põhjus nime muutmiseks võiks olla mõjuv (vaidlustatud otsuse punkt 11).
19.Vastustaja leidis vaidlustatud otsuses, et kaebaja kui ühiskonnaohtliku süüteo toimepanija puhul kaalub avalik huvi üles kaebaja erahuvi identiteedi ja sellega seostatavate teda negatiivselt iseloomustavad andmete uue perekonnanime võtmise kaudu varjamiseks. Kohus leiab, et karistuse kehtivusajal on isiku süütegu ühiskondlikult taunitav ja isiku õigusi võib karistatusest tingituna põhjendatud juhtudel seadusega mõnevõrra ulatuslikumalt piirata. Kuna kaebaja poolt toimepandud kuriteo näol on tegemist ühe kõige raskema ja ühiskonnas hukkamõistetava süüteoga, siis on avalikkusel õigus teada ka teo toime pannud kaebaja isikut ning kujundada ka antud teadmise valguses oma käitumist kaebaja suhtes. Nime muutmisele järgnevalt ei pruugi teised isikud olla teadlikud, et kaebaja on toime pannud raske kuriteo ning seetõttu ei oska nad ka võimalikku ohtu ette näha. Süüteomenetluses lisandub suurem avalik huvi isikustatud karistusandmete vastu, sest see võib kaasa aidata teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitsele ka lepingulistes suhetes, nt tööandjal on võimalus kontrollida tööle võetava isiku tausta. Kuna perekonnanimi on tähtis osa inimese identiteedist, siis on raskes kuriteos süüdimõistetud kaebajale uue perekonnanime andmisest keeldumine toimepandud süüteo varjamise takistamiseks põhjendatud. Kuna vastustaja on keeldunud perekonnanime muutmisest kaebaja karistatuse ajal, siis ei saa riivet kaebaja vaba eneseteostusõigusele pidada ülemääraseks. Kas nimetatud õiguse piiramine kaebaja karistamise faktist tulenevalt oleks põhjendatud ka pärast karistusandmete kustutamist, on kohtu hinnangul küsitav. Juhul, kui isik on naasnud õiguskuulekale teele, kaalub teatud ajahetkel õigus unustusele üles ka
Vt 28.06.2024 otsus, punkt 11, lk 3; dtl 64; 02.09.2024 vastus kaebusele, punkt 2.1 esimene lõik, lk 3; dtl 48. Ka kaebaja viidatud NS § 171 lg 3 ei sätesta uue perekonnanime andmisest keeldumise absoluutseid aluseid. Nii ei piisa NS § 171 lg 2 punkti 5 mõistes mõjuva põhjuse olemasolu korral perekonnanime muutmise taotluse rahuldamata jätmiseks üksnes lg-s 3 nimetatud asjaolu konstateerimisest. Nime muutmine ja uue nime võtmine mõjuva põhjuse olemasolu korral tuleb otsustada endiselt kaalutlusõiguse alusel.
ühiskondliku hukkamõistu ning kaasneva häbimärgistamise. Karistuse kustumine kannab endas seega taasühiskonnastamise eesmärki, mistõttu üldjuhul ei tohi seejärel isiku õigusi ja vabadusi varasema karistatuse tõttu riik või teised eraisikud piirata.
20.Kaebaja viidatud EIK14 lahendis toonitas kohus, et nime muutmise üle otsustamisel ning asjaomaste huvide kaalumisel tuleb arvestada huvitatud isiku erilist ja isiklikku olukorda ning tema poolt esitatud argumente. Kohtu hinnangul on praegusel juhul vastustaja arvestanud diskretsiooni teostades kõiki olulisi asjaolusid ja huve ning kaalumine on olnud mõistlik. Otsuses on ära näidatud kõik asjassepuutuvad faktilised ja õiguslikud asjaolud ning arusaadavalt põhjendatud, et need kogumis tingisid otsuse jätta kaebaja taotlus rahuldamata. Kohtu hinnangul ei nähtu asja materjalidest ka diskretsioonivigade esinemist. Kuigi kaebaja leiab, et nime muutmisest keeldumine on kaebaja suhtes diskrimineeriv, siis vastustaja sõnul ei kohtle Siseministeerium kaebajaga samalaadses olukorras olevaid isikuid, s.o raskes kuriteos süüdimõistetud isikuid, kes taotlevad vabalt valitud perekonnanime andmist, kaebajaga võrreldes erinevalt või paremini. Kohtul puudub põhjus vastustaja sellekohases väites kahelda.
21.Kohus selgitas eespool, et NS § 171 lg 1 näeb ette juhtumid (sh antakse punkti 3 kohaselt uus perekonnanimi, kui isik soovib kanda abikaasaga ühist perekonnanime või lisada abikaasa perekonnanime oma perekonnanime järele), millal perekonnanime andmise otsustamisel haldusorganil kaalutlusõigus puudub15. Ka kaebajal ei ole sh karistatuse ajal välistatud võtta abiellumisel endale uus perekonnanimi.
22.Eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, et Siseministeerium on õiguspäraselt keeldunud kaebajale uue perekonnanime andmisest ning puudub alus Siseministeeriumi 28.06.2024 otsuse tühistamiseks. Menetluskulud ja muud menetluslikud küsimused
23.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesolevas asjas pole menetluskulude väljamõistmist taotlenud kumbki menetlusosaline, mistõttu jäävad poolte võimalikud menetluskulud nende endi kanda.
24.Asjas tehtava kohtuotsuse avaldamisel asendab kohus selles kaebaja nime tähemärkidega (HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt)
EIK kaitseb eneseteostusvabadust eraelu puutumatuse (EIÕK art 8) laiendava tõlgendamise teel. Vt ka https://www.postimees.ee/6455603/pedofiilid-saavad-endiselt-nime-vahetada-kuid-mitte-kauaks.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.