lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-24-1590/21

Planeerimine ja ehitus › Kinnisasja sundvõõrandamine

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja · 25.10.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
3-24-1590/21
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Planeerimine ja ehitus › Kinnisasja sundvõõrandamine
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
25.10.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1830
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
KAHOS § 7 lg 1, 3Kinnisasja omandamise menetlusest teavitamineHKMS § 121 lg 2Kaebuse tagastamineHKMS § 151 lg 2Kaebuse läbi vaatamata jätmise alusedHKMS § 45 lg 3Kaebeõiguse piirangudHMS § 40 lg 2Menetlusosalise arvamuse ja vastuväidete ärakuulamineKAHOS § 26 lg 2Läbirääkimiste pidamineKAHOS § 4 lg 1Kinnisasja omandamise lubatavusKAHOS § 8Kinnisasja kasutamise piirangud

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-24-1590/8Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium28.06.20243-24-1590/20Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium22.10.20243-24-1590/27Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium31.03.2025

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
3-26-1045/3Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja09.04.2026

Lahendi tekst

Riigi Teataja

3-24-1590

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-24-1590

Määruse kuupäev ja koht

25.10.2024, Jõhvi

Kohtunik

Ülle Polluks

Kohtuasi

X.X.-i kaebus Kambja Vallavalitsuse 20.04.2024 korralduse nr 247 tühistamiseks

Resolutsioon

Jätta kaebus läbi vaatamata.

Menetlusosalised

Kaebaja: X.X. , esindaja: Rainis X.X. Vastustaja: Kambja Vald, esindaja: Kaupo Piirsalu Kolmas isik: MTÜ Antsumetsa

Edasikaebamise kord ja muud selgitused

Määrusele võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte.

Asjaolud ja menetluse käik

1.X.X. Nagile (kaebaja) kuulub Kambja vallas Räni alevikus asuv Klaose kinnistu (registriosa nr 514004, katastritunnus 94901:005:0546, sihtotstarve 100% maatulundusmaa, pindala 113 646 m2). Kambja Vallavalitsuse poolt kehtestatud üld- ja detailplaneeringu järgi läbib Klaose kinnistut Ränsoo tee.
2.Kambja Vallavalitsus alustas 24.04.2024 korraldusega (edaspidi ka vaidlusalune korraldus) nr 247 Klaose kinnisasja osas (eratee) avalikes huvides omandamise menetlust (korralduse resolutsiooni punkt 1) ja kohustas Klaose kinnisasja omanikku teavitama menetluse läbiviijat kinnisasjaga seotud kolmanda isiku õigusest, mida ei kanta või ei ole kantud kinnistusraamatusse, sh kehtivast üüri- või rendilepingust tulenevast kasutusõigusest ning arvelduskonto andmetest, kuhu soovitatakse tasu ja hüvitise maksmist (korralduse resolutsiooni punkt 2); teatas, et pärast kinnisasja omandiõiguse menetluse teate kättesaamist võib omandatava kinnisasja olulisi osi ja päraldisi kinnisasjal eemaldada ainult menetluse läbiviija loal (korralduse resolutsiooni punkt 3); aga samuti teatas, et pärast kinnisasja

Sarnased lahendid

Planeerimine ja ehitus
  • 04.08.20263-26-2226/6Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 03.08.20263-26-2055/2Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
  • 30.07.20263-24-1970/26Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 24.07.20263-25-1619/75Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 23.07.20263-26-1845/24Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 23.07.20263-24-3365/33Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

3-24-1590 omandamise menetluse teate kättesaamist võetud kohustusi nendest saamata jäävat tulu ega kinnisasjale tehtud parendusi ei hüvitata (korralduse resolutsiooni punkt 4).

3.Kaebaja esitas 7.05.2024 Kambja Vallavalitsuse 24.04.2024 korralduse nr 247 peale vastuväited, teatades, et vaidlusalune korraldus on õigusvastane ja rikub kaebaja õigusi. Kambja Vallavalitsus ei vastanud kaebaja vastuväidetele.
4.Kaebaja pöördus 28.05.2024 Tartu Halduskohtuse kaebusega Kambja Vallavalitsuse 24.04.2024 korralduse nr 247 õigusvastasuse kindlakstegemise ja tühistamise nõudes. Ühtlasi palus kaebaja kohtul peatada esialgse õiguskaitse korras 24.04.2024 korralduse nr 247 kehtivus ja täitmine halduskohtumenetluse ajaks ja kaasata halduskohtumenetlusse kolmas isik. Kaebuse põhjenduste kohaselt on XXX rikkunud kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduses (KAHOS) ettenähtud korda, mille § 7 lg-de 1 ja 2 kohaselt teavitab menetluse läbiviija kinnisasja omanikku kinnisasja omandamise menetlusest, saates kinnisasja omanikule vastavat teavet, kus on välja toodud kinnisasja omandamise algatamise alus. Kinnisasja omanikul on õigus esitada menetluse alustamise kohta oma arvamus (KAHOS § 7 lg 3). Vald seda ei ole teinud. Lisaks on XXX rikkunud KAHOS §-des 22 ja 26 sätestatut, kuna ei ole peetud kaebajaga läbirääkimisi. Arvestamata on jäetud asjaolu, et XXX on kaasatud tsiviilkohtumenetlusse nr 2-19-517 kolmanda isikuna, mis puudutab juurdepääsu nõudmist piirkonna kahe kinnistu omaniku poolt, mille taga on Kambja valla suutmatus korraldada enda hallataval territooriumil planeeringu koostamist, sh vajalike teede rajamist. Vaidlusaluses korralduses nimetatud toiming puudutab otseselt kõigi kinnistuomanike õigusi, kelle kinnistuid läbib Ränsoo tee, muu hulgas põhjusel, et kõik isikud on kaasatud tsiviilasja nr 2-19-517 menetlusse. Kaebaja arvates ei ole antud juhul ülekaalukat avalikku huvi talle kuuluva kinnisasja sundvõõrandamiseks. MTÜ Antsumetsa poolt vallale esitatud suvalist kirja ei saa käsitleda avaliku huvina. Kaebaja selgitusel Klaose kinnistul asuv juurdepääs ei ole tee vaid kinnistu koosseisu kuuluv kinnisasja osa. Selline juurdepääs ei vasta mitte ühtegi teele õigusaktiga, normidega või standarditega ettenähtud nõudele. Vastustaja eelkäija Ülenurme vald kehtestas Antsumetsa arenduse detailplaneeringu ilma avalikult teelt juurdepääsu lahendamise nõudmiseta. Seega on vald ise tekitanud endale probleemi, mida nüüd üritab ebaseaduslikult kaebaja arvelt lahendada. Kaebaja arvates peavad Antsumetsa arenduse kinnistusomanikud pöörduma ise valla poole ja nõudma vajaliku ja avaliku juurdepääsu ehitamist, kui vald seda varem ei teinud. Samas kinnitab kaebaja, et ei ole kunagi Antsumetsa elurajoonile juurdepääsu takistanud. Kaebaja poole ei ole Antsumetsa arenduse kinnistute omanikud (MTÜ Antsumetsa) pöördunud. Vaidlusalune korraldus ei vasta haldusmenetluse seaduse (HMS) § 56 lg-tes 2, 3 ja 4 sätestatud nõuetele. Esialgse õiguskaitse kohaldamise vajadust põhjendas kaebaja sellega, et vaidlusaluse haldusakti kehtivuse ja täitmise peatamata jätmise korral võib ta kaotada omandiõiguse maale. Ühtlasi tekitatakse kaebajale kahju, mille heastamine hilisema kohtuotsusega oleks võimatu. Kaebaja leidis lisaks, et kaebus ei ole perspektiivitu ning ei esine avaliku huvi riivet.
5.Tartu Halduskohus tagastas 8.06.2024 määrusega kaebuse ja jättis esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata. Kohus leidis, et Kambja Vallavalitsuse 24.04.2024 korralduse nr 247 näol on tegemist menetlustoiminguga, mitte haldusaktiga. Seega, selle peale tühistamiskaebuse esitamine ei ole lubatav. Kohtu hinnangul puudus kaebajal ka menetlustoimingu vaidlustamise õigus halduskohtumenetluses, kuna ei ole täidetud halduskohtumenetluse seaduse (HKMS) § 45 lg-s 3 sätestatud eeldusi.

3-24-1590

6.Tartu Ringkonnakohus tühistas 28.06.2024 määrusega kaebaja poolt esitatud määruskaebuse alusel Tartu Halduskohtu 8.06.2024 määruse ja saatis asja lahendamiseks halduskohtule. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole halduskohus põhjendanud, miks ta pidas Kambja Vallavalitsuse 24.04.2024 korraldust nr 247 menetlustoiminguks, mitte haldusaktiks. Ühtlasi leidis ringkonnakohus, et kaebaja õigused on riivatud.
7.Tartu Halduskohus kohustas 23.08.2024 kohtunõudega XXXa esitama kohtule seisukoht esialgse õiguskaitse taotluse osas hiljemalt 29.08.2024.
8.Kambja valla seisukoht esialgse õiguskaitse taotlusele laekus kohtusse 29.08.2024, milles vald teatas, et vaidlusaluse korralduse nr 247 näol ei ole tegemist haldusaktiga. Vaidlusaluse korraldusega on antud kaebajale võimalus arvamuse ja vastuväidete esitamiseks HMS § 40 lg 2 mõistes enne sellise toimingu sooritamist, mis võib kahjustada tema õigusi. Klaose kinnistul asuva tee osas on läbirääkimisi peetud alates 2018. aastast. Ka Tartu Ringkonnakohus 16.12.2021 määruses tsiviilasjas nr 2-19-517 on leidnud, et pikemas perspektiivis on olukorra lahendamine Kambja valla pädevuses. Kõik käesolevas menetluses osalevad isikud peavad arvestama, et juurdepääs üle võõra kinnisasja avalikult kasutatavale teele on võimalik tagada valla ja teeomaniku kokkuleppega maa-ala arendamisel, eratee avalikuks kasutamiseks määramisega, teemaa avalikes huvides sundvõõrandamisega või servituudi seadmisega. Vald on teadlik, et üldlevinud praktika kohaselt edastatakse menetluse alustamise teade KAHOS § 7 lg 1 kohaselt kinnistuomanikule, et haldusorganil oleks võimalus koguta teavet asjaolude kohta jne. Käesoleval juhul enne KAHOS § 26 lg 2 kohase pakkumise esitamist on vald juba kogunud vajaliku teabe, viinud läbi nõuetekohased analüüsid ja eksperthinnangu, mille tulemusel on kaebajale tehtud põhjendatud pakkumus. Seega, sisuliselt on KAHOS § 7 nimetatud nõuete täitmisega koos edastatud kaebajale ka analüüsitud pakkumus.
9.Kohus kohustas XXXa 2.09.2024 kohtunõudega esitama kohtule täiendavaid dokumente ja selgitusi alustatud kinnisasja avalikes huvides sundvõõrandamise menetluse kohta.
10.XXX esitas kohtule 3.09.2024 vastuse kohtunõudele, millele lisas kohtu poolt nõutud dokumendid.
11.Tartu Halduskohus jättis 6.09.2024 määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (resolutsiooni punkt 1); tagastas kaebuse tuvastamisnõude osas (resolutsiooni punkt 2); võttis kaebuse tühistamisnõude osas menetlusse, tunnistas vastustajaks Kambja valla ja kohustas valda vastama kaebusele (resolutsiooni punkt 3); jättis rahuldamata kaebaja taotluse kolmanda isiku kaasamiseks (resolutsiooni punkt 4) ja kaasas kolmanda isikuna halduskohtumenetlusse MTÜ Antsumetsa (resolutsiooni punkt 5).
12.Kaebaja esitas halduskohtu 6.09.2024 määruse peale Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse.
13.Tartu Ringkonnakohus jättis 22.10.2024 määrusega rahuldamata kaebaja määruskaebuse (resolutsiooni punkt 1); tühistas Tartu Halduskohtu 6.09.2024 määrus resolutsiooni punkti 1 osas ja tegi uue määruse, millega jättis kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata (resolutsiooni punkt 2) ning jättis halduskohtu 6.09.2024 määruse resolutsiooni punktide 4 ja 5 osas muutmata (resolutsiooni punkt 3).

3-24-1590

Kohtu seisukoht

14.HKMS § 151 lg 2 kohaselt võib jätta määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui: pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad käesoleva seadustiku § 121 lg-s 2 sätestatud asjaolud. HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.
15.Tartu Halduskohus leidis 6.09.2024 määruses, et Kambja Vallavalitsuse 24.04.2024 korraldus nr 247 on haldusakt, mitte menetlustoiming. Tartu Ringkonnakohus asus 22.10.2024 määruse p-s 13 seisukohale, et Kambja Vallavalitsuse 24.04.2024 korraldus nr 247 on menetlustoiming. Ringkonnakohtu põhjenduste kohaselt toob tõepoolest kinnisasja omandamise menetluse algatamine kinnistuomanike õiguste riive, lähtudes KAHOS § 8 lg-tes 1 ja 2 sätestatust, millele vaidlustatud korralduse p-des 3 ja 4 viidatakse, kuid eelmärgitu ei anna alust lugeda vaidlustatud korraldust haldusaktiks. KAHOS §-s 8 märgitud kinnisasja kasutamise piirangute äramärkimine vaidlustatud korralduses ei väära asjaolu, et eelnimetatud korraldusega ei ole määratud õiguslikult siduvalt kindlaks ühtegi asja lõplikul lahendamisel tähtsust omavat asjaolu.
16.Seega, lähtub kohus kaebuse lubatavuse hindamisel eeldusest, et Kambja Vallavalitsuse 24.04.2024 korraldus nr 247 on menetlustoiming.
17.HKMS § 45 lg 3 sätestab, et menetlustoimingu peale võib ilma haldusakti või lõpliku toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi, sõltumata haldusaktist või lõplikust toimingust, või kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise.
18.Tartu Ringkonnakohus leidis muu hulgas viidates kohtupraktikale analoogsetes asjades, et menetlustoimingu suhtes laienevad menetlustoimingute vaidlustamisele ettenähtud piirangud. HKMS § 45 lg 3 kohaselt võib menetlustoimingut vaidlustada eraldiseisvalt, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi, sõltumata haldusaktist või lõplikust toimingust, või kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise. Viimati nimetatud alternatiiv hõlmab ka juhtumid, kus haldusmenetluse läbiviimine ei ole üldse lubatav. Haldusmenetluse alustamise kui menetlustoimingu vaidlustamist oleks põhjust aktsepteerida, kui esineb põhjendatud kahtlus, et rikutud on selget keelunormi või menetluse alustamise eesmärk ei saa olla õiguspärane. Kinnisasja avalikes huvides omandamise menetluse algatamine saaks õigusvastane olla eeskätt juhul, kui menetluse esemeks olevate kinnisasjade omandamine ei saaks ilmselgelt olla õiguspärane, kuna kinnisasjade omandamiseks puudub üldse äratuntav avalik huvi või on välja toodud avalik huvi sedavõrd väheoluline, et ei kaaluks konkreetsel juhul ilmselgelt üles eraomaniku huve. Isikul saab olla kohustus taluda üksnes sellise tema õigusi puudutava haldusmenetluse läbiviimist, mille tulemusel antava haldusakti või tehtava toimingu õiguspärasus ei ole ilmselgelt välistatud. Kui menetluse algatamisel on avalik huvi välja toodud ja see võib olla kinnisasja omandamiseks piisav, tuleb puudutatud isikul taluda menetluse läbiviimist ja tal on võimalik halduskohtus hiljem vaidlustada üksnes menetluse lõpptulemust. Halduskohtul tuleb avaliku huvi olemasolu ja piisavust kontrollida üksnes sellest aspektist, kas menetluse tulemusel oleks õiguspäraselt võimalik kaebajale kuuluvat (või tema õigustega muul viisil seotud) kinnisasja sundvõõrandada. Menetluse algatamise teates esitatavad andmed peavad olema piisavad, et isik saaks soovi korral realiseerida oma

3-24-1590 õigust olla ära kuulatud. Menetluse algatamise teates tuleb välja tuua kinnisasja omandamise esialgne põhjendus, mida on lubatud põhjendada või selle põhjendusi täiendada ka tagantjärele. Kuigi KAHOS § 4 lg-s 1 sätestatud eesmärkidel kinnisasja omandamiseks saab avaliku huvi olemasolu iseenesest eeldada, ei tähenda see, et igal konkreetsel juhul esineks tingimata piisavalt tungiv avalik huvi, mis saaks õigustada kinnisasja riigile omandamist ka vastu omaniku tahtmist, mistõttu kinnisasja omandamise menetluse algatamise teates tuleb avaliku huvi olemasolu ja kinnisasja omandamise olulisust igal konkreetsel juhtumil eraldi põhjendada.1 Tartu Ringkonnakohus asus seisukohale, et antud haldusmenetluse staadiumis esialgse õiguskaitse taotlus on sisutu. Tartu Ringkonnakohtu 22.10.2024 määrus resolutsiooni punktide 1 ja 2 osas on lõplik.

19.Lisaks leidis Tartu Ringkonnakohus, et vaidlustatud korralduses on avaliku huvi olemasolu põhistatud, märkides, et üle Klaose kinnisasja kulgeva tee kasutamine on ulatusliku avaliku huviga. Samale seisukohale asus ka halduskohus 6.09.2024 määruse p-s 13.8-13.10, leides, et haldusmenetluse alustamiseks esineb piisav avalik huvi. Samas leidis halduskohus 6.09.2024 määruse p-s 13.7, et vastustajale etteheidetav tegevusetus ja KAHOS sätete kindlaksmääratud kohustuste rikkumine ei ole sedavõrd oluline, et seda on võimalik käsitleda alustatud haldusmenetluse osas lõplikku otsust mõjutavana tegurina. Ärakuulamisõigus tagatakse kaebajale haldusmenetluse käigus, kus ühtlasi peaks toimuma ka huvide kaalumine. Seega leiab kohus, et kaebajal on kohustus taluda tema õigusi puudutava haldusmenetluse läbiviimist, mille käigus otsustakse eratee sundvõõrandamise üle. Negatiivse otsuse korral saab kaebaja tõhusalt kaitsta enda riivatud õigusi halduskohtumenetluses.
20.Võttes arvesse eelpoolnimetatud seisukohti ja HKMS § 45 lg-s 3 sätestatut, on kohtus seisukohal, et antud juhul esineb menetlustoimingu vaidlustamise piirang, mistõttu kaebus Kambja Vallavalitsuse 24.04.2024 korralduse nr 247 kui menetlustoimingu vaidlustamiseks halduskohtumenetluses ei ole lubatud.
21.Lähtudes eeltoodust ja juhindudes HKMS § 151 lg 2 p-st 1, jätab kohus kaebuse läbi vaatamata.

(allkirjastatud digitaalselt)

TlnRKm 15.02.2019, 3-18-2196, p-d 9-12 ja seal viidatud kohtupraktika

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 21.07.20263-26-1911/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 20.07.20263-26-1780/24Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium