Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Maili Lokk, Madis Ernits 31.03.2025, Tartu 3-24-1590 X.X.-i kaebus Kambja Vallavalitsuse 24.04.2024. a korralduse nr 247 tühistamiseks Tartu Halduskohtu 25.10.2024. a määrus X.X.-i määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja/määruskaebuse esitaja – X.X. Esindaja Rainis X.X. Vastustaja – Kambja vald Kolmas isik – MTÜ Antsumetsa
RESOLUTSIOON
1.Võtta Tartu Halduskohtu 25.10.2024. a määruse peale esitatud määruskaebus Tartu Ringkonnakohtu menetlusse.
2.Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 25.10.2024. a määruse resolutsioon muutmata, täiendades põhjendusi käesoleva määruse põhjendustega.
3.Jätta määruskaebuses esitatud taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks läbi vaatamata.
4.Jätta määruskaebuses esitatud taotlus menetlusse kolmanda isiku kaasamiseks rahuldamata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada Riigikohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättesaamisest.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Kaebajale kuulub Kambja vallas Räni alevikus asuv Xxx kinnistu (registriosa nr xxx, katastritunnus xxx, sihtotstarve 100% maatulundusmaa, pindala 113 646 m2).
Kambja Vallavalitsus alustas 24.04.2024. a korraldusega nr 247 Xxx kinnisasja osa avalikes huvides omandamise menetluse (p 1); kohustas Xxx kinnistu omanikku, kelleks on kaebaja, teavitama menetluse läbiviijat kinnisasjaga seotud kolmanda isiku õigusest, mida ei
kanta või ei ole kantud kinnistusraamatusse, s.h kehtivast üüri- või rendilepingust tulenevast kasutusõigusest ning arvelduskonto andmetest, kuhu soovitakse tasu ja hüvitise maksmist (p 2); selgitas, et pärast kinnisasja omandamise menetluse teate kättesaamist võib omandatava kinnisasja olulisi osi ja päraldisi kinnisasjalt eemaldada ainult menetluse läbiviija loal (p 3); selgitas, et pärast kinnisasja omandamise menetluse teate kättesaamist võetud kohustusi, nendest saamata jäävat tulu ega kinnisasjale tehtud parendusi ei hüvitata (p 4).
3.Kaebaja esitas 07.05.2024 vastuväited Kambja Vallavalitsuse 24.04.2024. a korraldusele nr
4.Kaebaja esitas 28.05.2024 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tuvastada Kambja Vallavalitsuse 24.04.2024. a korralduse nr 247 õigusvastasus ja tühistada korraldus. Veel palus kaebaja kaasata halduskohtumenetlusse kolmanda isikuna Xxx kinnistu omanik ning peatada korralduse täitmine või kehtivus kuni kohtuasjas lõpplahendi jõustumiseni esialgse õiguskaitse korras.
5.Tartu Halduskohus tagastas 08.06.2024. a määrusega kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu.
6.Halduskohus selgitas, et Kambja valla korraldus ei ole haldusakt, mis saaks rikkuda kaebaja subjektiivseid õigusi. Tegemist on haldusmenetlust alustava menetlustoiminguga, millel puudub regulatiivsus. Halduskohus leidis, et menetlustoimingu vaidlustamiseks esineb HKMS § 45 lg-st 3 tulenev piirang ning kaebajal on võimalik vaidlustada menetluse lõpptulemust.
7.Kaebaja esitas 26.06.2024 Tartu Halduskohtu 08.06.2024. a määruse peale Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse halduskohtu määruse tühistamiseks ning asja saatmiseks halduskohtule, et viimane otsustaks asja menetlusse võtmise.
8.Tartu Ringkonnakohus rahuldas 28.06.2024. a määrusega kaebaja määruskaebuse ning tühistas Tartu Halduskohtu 08.06.2024. a määruse, saates asja tagasi halduskohtule kaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks ja esitatud taotluste lahendamiseks.
9.Ringkonnakohus ei nõustunud halduskohtu järeldusega, et kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Ringkonnakohus märkis, et halduskohus ei toonud määruses välja ühtegi viidet õigusaktidele või tõenditele, mille alusel ta jõudis järeldusele, et vaidlustatud korraldus on menetlustoiming. Halduskohus rikkus vaidluse eset välja selgitamata jättes oluliselt menetlusnorme, mistõttu ringkonnakohus tühistas halduskohtu määruse.
10.Tartu Halduskohus jättis 06.09.2024. a määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 1), tagastas kaebuse tuvastamisnõude osas (resolutsiooni p 2) ning võttis kaebuse tühistamisnõude osas menetlusse (resolutsiooni p 3). Ühtlasi jättis halduskohus rahuldamata taotluse kolmanda isiku ehk Xxx omaniku kaasamiseks haldusmenetlusse (resolutsiooni p 4), kuid kaasas halduskohtumenetlusse kolmanda isikuna MTÜ Antsumetsa (resolutsiooni p 5).
11.Halduskohus leidis, et vaidlustatud korraldus sisaldab endas lisaks informatiivsele teabele ka regulatiivset osa, kuna vastustaja teatas korralduses kaebajale, et pärast kinnisasja omandamise teate kättesaamist võib omandatava kinnisasja olulisi osi ja päraldisi kinnisasjalt eemaldada ainult menetluse läbiviija loal. Samas teatas vald vaidlusaluse korralduse p-ga 4, et pärast kinnisasja omandamise menetluse teate kättesaamist võetud kohustusi, nendest saamata jäävat tulu ega kinnisasjale tehtud parendusi ei hüvitata. Asjaolu, et korraldus dubleerib 2
kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse (KAHOS) § 8 lg-tes 1 ja 2 nimetatud kitsendusi, ei muuda korralduse sisu ainult informatiivseks.1 Seega jõudis halduskohus lõppkokkuvõttes seisukohale, et vaidlustatud korraldus on haldusakt ning lubatav on selle peale tühistamiskaebuse esitamine.
12.Kaebaja esitas 03.10.2024 Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse Tartu Halduskohtu 06.09.2024. a määruse resolutsioon p-de 1, 4 ja 5 tühistamiseks.
13.Tartu Ringkonnakohus jättis 22.10.2024. a määrusega kaebaja määruskaebuse rahuldamata (resolutsiooni p 1). Tühistas Tartu Halduskohtu 06.09.2024. a määruse resolutsiooni p 1 osas ja tegi vastavas osas uue määruse, millega jättis kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata (resolutsiooni p 2). Ringkonnakohus jättis viidatud halduskohtu määruse resolutsiooni p-d 4 ja 5 muutmata (resolutsiooni p 3).
14.Ringkonnakohus leidis, et Kambja Vallavalitsuse 24.04.2024. a korraldus nr 247 ei ole haldusakt, vaid tegemist on haldusmenetlust alustava menetlustoiminguga. Ringkonnakohus nõustus halduskohtuga, et kinnisasja omandamise menetluse algatamine toob tõepoolest kaasa kinnistuomanike õiguste riive, lähtudes KAHOS § 8 lg-tes 1 ja 2 sätestatust, millele vaidlustatud korralduse p-des 3 ja 4 viidatakse, kuid eelmärgitu ei anna alust lugeda vaidlustatud korraldust haldusaktiks. KAHOS §-s 8 märgitud kinnisasja kasutamise piirangute äramärkimine vaidlustatud korralduses ei väära asjaolu, et eelnimetatud korraldusega ei ole määratud õiguslikult siduvalt kindlaks ühtegi asja lõplikul lahendamisel tähtsust omavat asjaolu. Menetlustoimingu vaidlustamisel tuleb arvestada HKMS § 45 lg-s 3 sätestatud piirangutega. Ringkonnakohus leidis, et kuna tegemist on menetlustoiminguga, ei olnud lubatav kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus vaidlustatud korralduse kehtivuse või täitmise peatamiseks. Seega pidanuks halduskohus selle taotluse jätma läbi vaatamata.
15.Kaebaja esitas 27.11.2024 Riigikohtule määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu 22.10.2024. a määruse peale.
16.Riigikohus jättis 17.12.2024. a määrusega kaebaja määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu 22.10.2024. a määruse peale menetlusse võtmata.
HALDUSKOHTU MÄÄRUS
17.Tartu Halduskohus jättis 25.10.2025. a määrusega kaebuse läbi vaatamata.
18.Halduskohus leidis lähtuvalt Tartu Ringkonnakohtu 22.10.2024. a määruse p-st 13, et vaidlustatud korraldus on menetlustoiming, mitte haldusakt. Eelnimetatud korraldusega ei ole määratud õiguslikult siduvalt kindlaks ühtegi asja lõplikul lahendamisel tähtsust omavat asjaolu.
19.HKMS § 45 lg 3 kohaselt võib menetlustoimingut vaidlustada eraldiseisvalt, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi, sõltumata haldusaktist või lõplikust toimingust, või kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise. Viimati nimetatud alternatiiv hõlmab ka juhtumid, kus haldusmenetluse läbiviimine ei ole üldse lubatav. Haldusmenetluse alustamise kui menetlustoimingu vaidlustamist oleks põhjust aktsepteerida, kui esineb põhjendatud kahtlus, et rikutud on selget keelunormi või menetluse alustamise eesmärk ei saa olla õiguspärane. Kinnisasja avalikes huvides omandamise menetluse algatamine saaks õigusvastane olla eeskätt juhul, kui menetluse esemeks olevate kinnisasjade omandamine ei saaks ilmselgelt 1
RKHKo 17.05.2017, 3-3-1-88-16, p 11.
3
olla õiguspärane, kuna kinnisasjade omandamiseks puudub üldse äratuntav avalik huvi või on välja toodud avalik huvi sedavõrd väheoluline, et ei kaaluks konkreetsel juhul ilmselgelt üles eraomaniku huve. Isikul saab olla kohustus taluda üksnes sellise tema õigusi puudutava haldusmenetluse läbiviimist, mille tulemusel antava haldusakti või tehtava toimingu õiguspärasus ei ole ilmselgelt välistatud. Kui menetluse algatamisel on avalik huvi välja toodud ja see võib olla kinnisasja omandamiseks piisav, tuleb puudutatud isikul taluda menetluse läbiviimist ja tal on võimalik halduskohtus hiljem vaidlustada üksnes menetluse lõpptulemust. Halduskohtul tuleb avaliku huvi olemasolu ja piisavust kontrollida üksnes sellest aspektist, kas menetluse tulemusel oleks õiguspäraselt võimalik kaebajale kuuluvat (või tema õigustega muul viisil seotud) kinnisasja sundvõõrandada. Menetluse algatamise teates esitatavad andmed peavad olema piisavad, et isik saaks soovi korral realiseerida oma õigust olla ära kuulatud. Menetluse algatamise teates tuleb välja tuua kinnisasja omandamise esialgne põhjendus, mida on lubatud põhjendada või selle põhjendusi täiendada ka tagantjärele. Kuigi KAHOS § 4 lg-s 1 sätestatud eesmärkidel kinnisasja omandamiseks saab avaliku huvi olemasolu iseenesest eeldada, ei tähenda see, et igal konkreetsel juhul esineks tingimata piisavalt tungiv avalik huvi, mis saaks õigustada kinnisasja riigile omandamist ka vastu omaniku tahtmist, mistõttu kinnisasja omandamise menetluse algatamise teates tuleb avaliku huvi olemasolu ja kinnisasja omandamise olulisust igal konkreetsel juhtumil eraldi põhjendada.2
20.Vaidlustatud korralduses on avaliku huvi olemasolu põhistatud. Korralduses on märgitud, et üle Xxx kinnisasja kulgeva tee kasutamine on ulatusliku avaliku huviga. Samale seisukohale asus halduskohus ka 06.09.2024 määruse p-des 13.8–13.10, leides, et haldusmenetluse alustamiseks esineb piisav avalik huvi. Samas leidis halduskohus 06.09.2024. a määruse p-s 13.7, et vastustajale etteheidetav tegevusetus ja KAHOS-e sätetes kindlaksmääratud kohustuste rikkumine ei ole sedavõrd oluline, et seda oleks võimalik käsitleda alustatud haldusmenetluse osas lõplikku otsust mõjutava tegurina. Ärakuulamisõigus tagatakse kaebajale haldusmenetluse käigus, kus ühtlasi peab toimuma ka huvide kaalumine. Halduskohus leidis, et kaebajal on kohustus taluda tema õigusi puudutava haldusmenetluse läbiviimist, mille käigus otsustatakse eratee sundvõõrandamise üle. Negatiivse otsuse korral saab kaebaja tõhusalt kaitsta enda riivatud õigusi halduskohtumenetluses. Halduskohus leidis kokkuvõttes, et esineb HKMS § 45 lg-s 3 sätestatud piirang menetlustoimingu vaidlustamiseks. Seetõttu jättis halduskohus kaebuse läbi vaatamata tuginedes HKMS § 151 lg 2 p-le 1 ja § 121 lg 2 p-le 1.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
21.Kaebaja esitas 26.11.2024 Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles taotleb tühistada Tartu Halduskohtu 25.10.2024. a määrus ning teha uus määrus, millega rahuldada kaebaja kaebus, sh rahuldada esialgse õiguskaitse kohaldamise ja kolmanda isiku kaasamise taotlus. Kaebaja palub saata asja tagasi Tartu Halduskohtule edasiseks menetluseks, kaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks ja kolmanda isiku kaasamise taotluse lahendamiseks. Alternatiivselt palub kaebaja tühistada Tartu Halduskohtu 25.10.2024. a määrus täies ulatuses ning saata asja tagasi halduskohtule kaebuse menetlusse võtmise uueks otsustamiseks ja edasiseks menetlemiseks uues koosseisus, kuivõrd asja menetlenud kohtuniku pädevuses ja erapooletuses on kaebajal tekkinud põhjendatud kahtlused.
22.Halduskohus on asja menetlenud pealiskaudselt ja õigusaktidele mitte vastavalt. Halduskohus on olnud väga muutlikul seisukohal selles, kas Kambja Vallavalitsuse korraldus 2
Tallinna Ringkonnakohtu 15.02.2019. a määrus, 3-18-2196, p-d 9-12 ja seal viidatud kohtupraktika.
4
on haldusakt või menetlustoiming. Kaebaja hinnangul ei ole nende eristamisel ka tähtsust, sest halduskohtus on vaidlustatavad mõlemad.
23.Kohtumääruse tegemisega ei ole halduskohus asja sisulise lahendamise juurde asunudki. Halduskohus võttis õigusvastase kohtumääruse tegemisel aluseks Tartu Ringkonnakohtu 22.10.2024. a määruse, mis polnud isegi veel jõustunud, st halduskohus tegi kohtumääruse jõustumata kohtumääruse pinnalt. Samas kohustas Tartu Ringkonnakohus 28.06.2024. a määrusega halduskohut asja menetlema. Kaebajale tundub, et kohtunik Ü. Polluks järgib ringkonnakohtu poolseid nõudmisi ainult siis, kui see võimaldab kaebust mitte menetleda. Halduskohus on rikkunud HKMS § 2 lg 1.
24.Halduskohtu määrusest ei nähtu mitte ühtegi põhjendust selle kohta, millest tulenevalt asus halduskohus seisukohale, et vaidlustatud korraldus on menetlustoiming. 06.09.2024. a määruses leidis halduskohus, et tegemist on hoopis haldusaktiga. Ringkonnakohus ei öelnud 22.10.2024. a määruses otsesõnu, et vaidlustatud korraldus ei oleks halduskohtus vaidlustatav. Ringkonnakohus märkis viidatud määruses, et tegemist on haldusmenetlust alustava menetlustoiminguga, aga määrusest nähtub ka see, et kinnisasja omandamise menetluse algatamine toob ka ringkonnakohtu hinnangul kaasa kinnistuomanike õiguste riive lähtudes KAHOS § 8 lg-tes 1 ja 2 sätestatust. Samuti märkis ringkonnakohus, et menetluse algatamise teates esitatavad andmed peavad olema piisavad, et isik saaks realiseerida oma õigust olla ära kuulatud. Nii haldus- kui ringkonnakohus on jätnud tähelepanuta, et kaebajale ei ole antud sisulist võimalust olla ära kuulatud. Ringkonnakohus ei öelnud 28.06.2024. a ega 22.10.2024. a määruses, et kaebajal puudub ilmselgelt ja tõsikindlalt kaebeõigus.
25.Kaebaja on jätkuvalt seisukohal, et vaidlustatud korraldus on haldusakt haldusmenetluse seaduse § 51 lg 1 tähenduses. Vaidlustatud korraldus on regulatiivse iseloomuga ning see mõjutab tõsiselt kaebaja õigusi. Korraldus sisaldab ka sisulise iseloomuga põhjendusi, mis viitab selgelt sellele, et tegemist on haldusaktiga.
26.Halduskohus on rikkunud ka HKMS § 2 lg-s 2 toodud põhimõtet. Halduskohus ei ole asja lahendanud erapooletult ja ausalt. Halduskohus rikkus ka HKMS § 2 lg-t 4 ja 6 ning on ilmselgelt võtnud asjas haldusorganit eelistava positsiooni. Halduskohus ei ole kaebajale kõiki menetlusdokumente kätte toimetanud ega andnud võimalust ka nende suhtes oma arvamust avaldada. Kaebaja hinnangul rikkus halduskohus ka HKMS § 4 lg 1, § 6 lg 1, § 27 lg 1 p 7, § 44 lg 1, § 120 lg 1 p 2 ja p 3, § 121 lg 2 p 1, § 151 lg 2 p 1, § 157 lg 1 ning lisaks ka Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 14, § 15 ja § 146.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
27.Vaidlusaluse määrusega jättis halduskohus läbi vaatamata kaebuse, mille kaebaja oli esitanud Kambja Vallavalitsuse 24.04.2024. a korralduse nr 247 peale. Halduskohus leidis, et kaebus tuleb jätta läbi vaatamata HKMS § 151 lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 1 alusel, st pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnes, et kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. I
28.Esmalt otsustab ringkonnakohus 25.10.2024. a määruse peale esitatud määruskaebuse menetlusse võtmise.
29.HKMS § 207 lg 1 kohaselt otsustab ringkonnakohus määruskaebuse menetlusse võtmise viivitamata pärast määruskaebuse saamist. Kohus kontrollib, kas määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud ning kas määruskaebus on esitatud seadusega ettenähtud nõuete 5
kohaselt ja tähtajast kinni pidades. Määruskaebuse menetlusse võtmisel kohaldatakse apellatsioonkaebuse ringkonnakohtu menetlusse võtmise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti.
30.Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 25.10.2024. a määruse peale esitatud määruskaebus on tähtaegne ja vastab määruskaebusele esitatavatele nõuetele määral, et seda on võimalik menetleda. Ringkonnakohus võtab Tartu Halduskohtu 25.10.2024. a määruse peale esitatud määruskaebuse menetlusse. II
31.Järgnevalt vaatab ringkonnakohus määruskaebuse sisuliselt läbi.
32.Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga, et kuna ringkonnakohtu 22.10.2024. a määrus ei olnud 25.10.2024 veel jõustunud, ei saanud halduskohus 25.10.2024 otsustada kaebuse läbi vaatamata jätmise üle. Ringkonnakohus selgitab, et Tartu Ringkonnakohtu määrusest oli edasikaevatav vaid see osa, mis puudutas Xxx kinnistu omaniku kolmanda isikuna menetlusse kaasamata jätmist. Esialgse õiguskaitse lubatavuse kontekstis võetud seisukoht selle osas, kas tegemist on haldusakti või menetlustoiminguga, ei olnud määruskaebe korras vaidlustatav. Seega on kaebaja väide, et halduskohus tugines jõustumata lahendile, väär.
33.Ringkonnakohus leiab, et halduskohus leidis õiguspäraselt, et vaidlustatud Kambja Vallavalitsuse 24.04.2024. a korraldus nr 247 ei ole haldusakt, vaid tegemist on menetlust alustava menetlustoiminguga. Sellele seisukohale oli halduskohus asunud juba varasemalt 08.06.2024. a määruses. Ringkonnakohus jääb seega 22.10.2024. a määruses väljendatud seisukoha (p 13) juurde, et Kambja Vallavalitsuse 24.04.2024. a korraldus nr 247 on menetlustoiming, millega Kambja vald alustas kinnisasja osa avalikes huvides omandamise menetlust. Vaidlustatud korraldusega ei otsustata veel kaebajale kuuluva kinnistu osa avalikes huvides omandamist, vaid korraldusega teavitatakse kaebajat sellest, et talle kuuluva kinnisasja osa kohta on alustatud kinnisasja avalikes huvides omandamise menetlus.
34.Kuna vaidlustatud korraldus ei ole haldusakt, ei saa selle peale esitada tühistamiskaebust. Kaebaja meelest on lubamatu, et halduskohus on otsinud kõikvõimalikke viise, et kaebust sisuliselt mitte menetleda, kuid siinkohal peab kaebaja mõistma, et kaebust saab menetleda vaid siis, kui see on menetlusseadustiku järgi lubatav. Seega ei tähenda kaebuse esitamine halduskohtule ilmtingimata, et kohus jõuaks asjas sisulise lahendini, vaid menetlus võib lõppeda ka kaebuse tagastamise või läbi vaatamata jätmisega. Menetlustoimingu vaidlustamisele on seatud piirangud ning menetlustoimingu peale esitatud kaebuse menetlusse võtmisel tuleb arvestada HKMS § 45 lg 3 regulatsiooniga.
35.HKMS § 45 lg 3 kohaselt võib menetlustoimingu peale ilma haldusakti või lõpliku toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi, sõltumata haldusaktist või lõplikust toimingust, või kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise. Riigikohus on andnud HKMS § 45 lg-le 3 järgmise tõlgenduse: „Haldusakti andmisega päädivas menetluses tehtava menetlustoimingu peale võib esitada kaebuse kahel juhul. Esmalt olukorras, kus menetlustoiming rikub iseseisvalt ja tulevasest haldusaktist sõltumatult kaebaja materiaalseid õiguseid. Teiseks olukorras, kus menetlustoimingu õigusvastasus tingib vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise tulevikus.“3
3
RKHKm 11.10.2018, 3-17-2132, p 8.
6
36.Enne korralduse teatavakstegemist kaebajale lasi Kambja vald korraldada eksperthinnangu kinnistu äralõike hüvitusväärtuse hindamiseks (dtl 19–52). See asjaolu ei tähenda siiski, et kaebaja peaks Kambja valla tellitud ekspertarvamuses märgitud hüvitusväärtusega nõustuma või et kaebajal ei jääks muud üle, kui võtta valla pakkumus vastu. Vastupidi, kaebajal on võimalik tellida võrdlev hindamisaruanne, pakkumust mitte vastu võtta ja esitada oma vastuväited alustatud menetlusele. Kokkuvõttes on võimalik ka muu lahendus kui ainult kinnisasja avalikes huvides omandamine. Kokkuvõttes ei viita niisiis miski HKMS § 45 lg 3 teisele juhtumile.
37.Järgnevalt analüüsib ringkonnakohus kaebaja kaebeõigust HKMS § 45 lg 3 esimese juhtumi valguses, mille kohaselt võib kaebuse esitada juhul, kui menetlustoiming rikub iseseisvalt ja tulevasest haldusaktist sõltumatult kaebaja materiaalseid õiguseid.
38.Menetlustoimingu vaidlustamine võiks olla lubatud, kui rikutud oleks selget keelunormi või kui menetluse alustamise eesmärk ei saaks olla õiguspärane.4 KAHOS § 4 lg 1 p 8 järgi on kinnisasja omandamine lubatud eratee avalikuks kasutamiseks. Sellele alusele on vaidlustatud korralduses ka viidatud. KAHOS § 4 lg 2 järgi ei ole kinnisasja omandamine lubatud, kui avalik eesmärk on saavutatav ilma teise isiku omandis oleva kinnisasja omandamiseta või avaliku eesmärgi saavutamiseks on otstarbekam seada sundvaldus. Ringkonnakohus on seisukohal, et sellest sättest ei järeldu keeldu alustada kinnisasja omandamise menetlust. Menetluse alustamine ja läbiviimine ei saa olla lubamatu, sest alles menetluse läbiviimisel saab selguda, kas on vajalik kinnisasja omandamine või on võimalik ka muu lahendus. Korraldusest nähtub, et kaebaja on seni näidanud üles soovimatust teiste lahendustega nõustumiseks. Kokkuvõttes viitab eelnev kinnisasja osa avalikes huvides omandamise menetluse eesmärgi õiguspärasusele.
39.Kohtupraktikas on märgitud, et kinnisasja avalikes huvides omandamise menetluse algatamine saaks olla õigusvastane eeskätt juhul, kui menetluse esemeks olevate kinnisasjade omandamine ei saaks ilmselgelt olla õiguspärane, kuna kinnisasjade omandamiseks puudub üldse äratuntav avalik huvi või on välja toodud avalik huvi sedavõrd väheoluline, et ei kaaluks konkreetsel juhul ilmselgelt üles eraomaniku huve.5 Selleks tuleb kontrollida äratuntava avaliku huvi olemasolu ja selle piisavust. Kui selline huvi on olemas ja piisav, peab isik taluma menetluse läbiviimist. Vaidlustatud korralduses on märgitud, et kehtiva detailplaneeringu kohaselt on see ainus juurdepääsutee valdustele. Tee on korrastamata ja selle läbimine muutub iga päevaga järjest võimatumaks. Omaniku poole pöördumisest pole abi olnud. Üle Xxx kinnisasja kulgevat teed kasutavad koju pääsemiseks 30 majapidamist, kelle peredes on ka lapsed ja vanurid. Tee on elulise tähtsusega. Ka Maa-ameti kaardirakendusest6 nähtuvalt ei ole Antsumetsa elurajoonis (Kaval-Antsu tee, Libahundi tee ja Vanapagana tee) elavatel isikutel muud võimalust oma koju pääsemiseks, kui kasutada teed, mis kulgeb läbi kaebaja kinnistu. Samast kaardirakendusest nähtuvalt on tegemist teega, millel on kruusakate. On usutav, et olukorras, kus teed kasutab igapäevaselt kümneid inimesi, ei pea sellise katendiga tee liikluskoormusele vastu ning võib muutuda raskesti läbitavaks. Kambja valla kui kohaliku omavalitsuse ülesanne on hoolitseda ka selle eest, et inimestel oleks mõistlik ja heas seisukorras ligipääs oma kodudele. Ringkonnakohus nõustub, et viidatud põhjendust tuleb pidada piisavaks, et alustada kaebaja suhtes koormava menetluse läbiviimist.
40.Kokkuvõttes ei ole põhjust asuda seisukohale, et algatatud kinnisasja osa omandamise menetlus rikuks kaebaja mittemenetluslikke õigusi sõltumata haldusaktist või lõplikust 4
RKHKo 28.02.2007, 3-3-1-86-06, p 25. Tallinna Ringkonnakohtu 15.02.2019. a määrus, 3-19-2196, p 10. 6 https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/maainfo. 5
7
toimingust. Sellisel juhul ei ole Kambja valla 24.04.2024. a korralduse nr 247 vaidlustamine HKMS § 45 lg 3 kohaselt lubatud ning halduskohus jättis kaebuse õiguspäraselt läbi vaatamata HKMS § 151 lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 1 alusel.
41.Ringkonnakohus leiab, et kaebaja viited sellele, et halduskohus on asja menetledes rikkunud HKMS ja PS erinevaid sätteid, ei ole eelnevalt esitatud seisukohtade tõttu asjakohased ning kohus jätab need tähelepanuta.
42.Tulenevalt eelnevalt esitatud seisukohtadest jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 25.10.2024. a määruse resolutsiooni muutmata, kuid täiendab halduskohtu määrust käesoleva määruse põhjendustega küsimuse osas, kas menetlustoiming rikub iseseisvalt ka kaebaja materiaalõigusi. III
43.Viimaks lahendab ringkonnakohus määruskaebuses esitatud taotlused esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ja kolmanda isiku menetlusse kaasamiseks.
44.HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks.
45.Ringkonnakohus mõistab, et kaebaja soovib esialgse õiguskaitse kohaldamist selliselt, et peatataks vaidlustatud korralduse kehtivus või täitmine. Kuna ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud korralduse puhul on tegemist haldusmenetlust alustava menetlustoiminguga, ei ole sel juhul lubatav kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus vaidlustatud korralduse kehtivuse või täitmise peatamiseks. Seega tuleb kaebaja taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks jätta läbi vaatamata.
46.Kaebaja on taotlenud kolmanda isikuna menetlusse Xxx kinnistu omaniku kaasamist. Vastavalt HKMS § 21 lg-le 1 võib kohus kolmanda isiku menetlusosalise taotlusel või omal algatusel kaasata menetlusse selle igas staadiumis ja igas kohtuastmes kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Ringkonnakohus jätab esitatud taotluse rahuldamata, kuna kaebuse tagastamise tõttu ei eksisteeri põhivaidlust, millesse Xxx kinnistu omanikku kolmanda isikuna kaasata.
(allkirjastatud digitaalselt)
8
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.