Tartu Ringkonnakohus Tanel Saar, Einar Vene, Tiina Pappel
Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number
22.10.2024, Tartu 3-24-1590
Haldusasi
X.X.-i kaebus Kambja Vallavalitsuse 24.04.2024. a korralduse nr 247 tühistamiseks Tartu Halduskohtu 06.09.2024. a määrus X.X.-i määruskaebus
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Kirjalik menetlus Kaebaja/määruskaebuse esitaja X.X. Volitatud esindaja Y.Y. Vastustaja XXX Kolmas isik MTÜ Antsumetsa
RESOLUTSIOON
1.Jätta X.X.-i määruskaebus rahuldamata.
2.Tühistada Tartu Halduskohtu 06.09.2024. a määrus resolutsiooni punkti 1 osas ja teha vastavas osas uus määrus, millega jätta X.X.-i esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata.
3.Jätta Tartu Halduskohtu 06.09.2024. a määrus resolutsiooni punktide 4 ja 5 osas muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib osas, milles jäeti halduskohtu määrus resolutsiooni p 4 osas muutmata, esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muus osas ei ole määrus edasi kaevatav (HKMS § 252 lg 7 ja § 21 lg 3).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X.X.-ile kuulub Kambja vallas Räni alevikus asuv Xxxe kinnistu (registriosa nr 514004, katastritunnus 94901:005:0546, sihtotstarve 100% maatulundusmaa, pindala 113 646 m2).
2.Kambja Vallavalitsus alustas 24.04.2024. a korraldusega nr 247 Xxxe kinnisasja osa avalikes huvides omandamise menetlust (p 1); kohustas Xxxe kinnistu omanikku X.X.-i teavitama menetluse läbiviijat kinnisasjaga seotud kolmanda isiku õigusest, mida ei kanta või ei ole kantud kinnistusraamatusse, s.h kehtivast üüri- või rendilepingust tulenevast kasutusõigusest ning arvelduskonto andmetest, kuhu soovitatakse tasu ja hüvitise maksmist (p 2); selgitas, et pärast kinnisasja omandamise menetluse teate kättesaamist võib omandatava kinnisasja olulisi osi ja päraldisi kinnisasjalt eemaldada ainult menetluse läbiviija loal (p 3); selgitas, et pärast kinnisasja omandamise menetluse teate kättesaamist võetud kohustusi, nendest saamata jäävat tulu ega kinnisasjale tehtud parendusi ei hüvitata (p 4).
3.X.X. esitas 07.05.2024 vastuväited Kambja Vallavalitsuse 24.04.2024. a korraldusele nr
4.X.X. esitas 28.05.2024 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles ta palus tuvastada Kambja Vallavalitsuse 24.04.2024. a korralduse nr 247 õigusvastasus ja tühistada korraldus. Veel palus kaebaja kaasata menetlusse A.A. ning peatada korralduse täitmine või kehtivus kuni kohtuasjas lõpplahendi jõustumiseni. Kaebaja põhjendused: 1) XXX rikkus KAHOS-is ettenähtud korda, mille § 7 lg-de 1 ja 2 kohaselt teavitab menetluse läbiviija kinnisasja omanikku kinnisasja omandamise menetlusest, saates omanikule teate, kus on välja toodud kinnisasja omandamise algatamise alus. Kinnisasja omanikul on õigus esitada menetluse alustamise kohta arvamus (KAHOS § 7 lg 3). Vald seda ei ole teinud. Vald rikkus KAHOS §-des 22 ja 26 sätestatut, kuna ei pidanud kaebajaga läbirääkimisi. Ei ole ülekaalukat avalikku huvi kaebajale kuuluva kinnisasja sundvõõrandamiseks. Xxxe kinnistul asuv juurdepääs ei ole tee, vaid kinnistu koosseisu kuuluv kinnisasja osa. Kaebaja ei ole Antsumetsa elurajoonile juurdepääsu takistanud. 2) Vaidlusaluse haldusakti kehtivuse ja täitmise peatamata jätmise korral võib kaebaja kaotada omandiõiguse maale. Kaebajale tekitatakse kahju, mille heastamine hilisema kohtuotsusega oleks võimatu. Kaebus ei ole perspektiivitu ning ei esine avaliku huvi riivet. 3) Antud menetlus puudutab A.A.i kui Kambja vallas Räni alevikus asuva Xxx kinnistu omaniku subjektiivseid õigusi seoses pikka aega vaidluse all oleva kohaliku tee rajamise kohustuse eiramisega vastustaja poolt.
5.Tartu Halduskohus tagastas 08.06.2024. a määrusega kaebuse ning jättis esialgse õiguskaitse taotluse ja muud menetluslikud taotlused läbi vaatamata.
6.Tartu Ringkonnakohus tühistas 28.06.2024. a määrusega Tartu Halduskohtu 08.06.2024. a määruse ning saatis asja tagasi halduskohtule kaebuse menetlusse võtmiseks ja esitatud taotluste lahendamiseks.
7.XXX leidis seisukohtades, et kaebajal puudub kaebeõigus ning vaidlustatud korralduse näol ei ole tegemist haldusaktiga, millega oleks otsustatud sundvõõrandamine. Xxxe kinnistul asuva tee osas on läbirääkimisi peetud alates 2018. aastast. Üle Xxxe kinnisasja kulgev tee on detailplaneeringuga ning kehtiva üldplaneeringuga määratud ja tähistatud avalikult kasutatava teena juurdepääsuna Antsumetsa elurajoonile. Alternatiivne juurdepääs Antsumetsa elurajoonile puudub. xxx tee (algse nimega Xxxe-Kuuse) nr 9490174 on teeregistrisse kantud Ülenurme Vallavalitsuse 13.03.2008. a korralduse nr 84 „Avalikuks kasutuseks määramata erateede kandmine riiklikusse teeregistrisse“ ja selle juurde kuuluva nimekirja alusel. Avalikust huvist, üldplaneeringust ning Antsumetsa maaüksuse detailplaneeringust lähtudes ja tulevikus teostatavaid investeeringuid ja nendega kaasnevat igakordset kooskõlastusvajadust silmas pidades on põhjendatud teelõigu omandamine valla poolt. Vastustaja taotles kõikide Antsumetsa elurajooni kinnistute omanike kaasamist menetlusse.
8.Tartu Halduskohus jättis 06.09.2024. a määrusega esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 1); tagastas kaebuse tuvastamisnõude osas (resolutsiooni p 2); võttis kaebuse tühistamisnõude osas menetlusse (resolutsiooni p 3); jättis kaebaja taotluse kolmanda isiku kaasamiseks halduskohtumenetlusse rahuldamata (resolutsiooni p 4); kaasas halduskohtumenetlusse kolmanda isikuna MTÜ Antsumetsa (resolutsiooni p 5). Määruse põhjendused: 1) Kambja Vallavalitsuse 24.04.2024. a korralduse nr 247 kehtivuse peatamata jätmine võib tuua kaasa vaid selle tagajärje, kus kaebaja ei saa korralduse resolutsiooni p-dega 3 ja 4
kehtestatud piirangute tõttu enda kinnisasja olulisi osi ja päraldisi kinnisasjalt eemaldada. Selline õiguslik olukord ei ole võrreldav kinnisasja sundvõõrandamise otsusega (KAHOS § 29 lg 1), mille tulemusena kaotab kaebaja kinnisasja üle omandiõiguse. Praegusel juhul ei ole sellist otsust vald langetanud. Kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus. Kui kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse eesmärgiks oli kinnisasja käsutusõiguse osas kehtestatud piirangu mahavõtmine, on kaebajal esialgse õiguskaitse vajadus, kuid taotlus ei ole põhjendatud. Esialgse õiguskaitse vajaduse olemasolu ei tähenda, et esialgse õiguskaitse taotlus kuuluks rahuldamisele. 2) Tühistamiskaebusel ei ole perspektiivi. Vastustajale etteheidetav tegevusetus ja KAHOS sätete kindlaksmääratud kohustuste rikkumine ei ole sedavõrd oluline, et seda on võimalik käsitleda alustatud haldusmenetluse osas lõplikku otsust mõjutavana tegurina. Nii maakatastri andmete kui ka planeeringute andmete järgi läbib kaebaja kinnistut xxx tee. Kaebaja kinnistut läbiv teelõik vastab ehitusseaduse § 92 lg-s 1 sätestatud tähenduses tee mõistele. Väljaspool haldusmenetlust tehtud kinnisasja osa väärtuse hindamine ei ole menetlusviga, mille heastamine edaspidistes haldusmenetluse etappides oleks võimatu ja see mõjutaks pöördumatult valla lõplikku otsust. Kaebajal on alustatud kinnisasja osa sundvõõrandamise menetluse raames võimalik nõustuda vastustaja pakkumisega ja saavutada kokkuleppe või tellida uus kinnisasja osa hindamine vastustaja kulul. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et avaliku huviga on kaitstud muu hulgas isiku juurdepääsuõigus avalikule teele või enda kinnistule. Antsumetsa elamurajooni elanike vaba juurdepääs enda kinnistuteni (s.h elamuteni) on avalikes huvides, kuna sellise juurdepääsu tagamise kohustus on kindlaks määratud avalikus õiguses. Avalik huvi alustatud sundvõõrandamise menetluse jätkamiseks on ülekaalus. Täidetud ei ole esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamise eeldused. 3) Kaebaja taotlus Xxx kinnistu omaniku halduskohtumenetlusse kaasamiseks ei ole põhjendatud. Ei nähtu, et kohtulahendiga, mis puudutab Xxxe kinnistu osa, võidakse otsustada Xxx kinnistu omaniku õiguste või kohustuste üle. 4) Halduskohtumenetluse lõpplahend võib negatiivselt mõjutada Antsumetsa elamurajooni kinnistute omanike õigusi, kuna kinnisasja osas sundvõõrandamise menetlus lõpetatakse ehk Antsumetsa elamurajooni kinnistute omanike poolt vallale esitatud taotlus haldusmenetluse alustamiseks jääb tulemusteta, mis võib endaga kaasa tuua muud negatiivsed tagajärjed elamurajooni elanikele. Antsumetsa elamurajooni kinnistute omanike huvide esindamiseks on loodud mittetulundusühistu. Seega on põhjendatud kaasata menetlusse MTÜ Antsumetsa.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
9.X.X. palub 03.10.2024. a määruskaebuses tühistada Tartu Halduskohtu 06.09.2024. a määrus resolutsiooni p-de 1, 4 ja 5 osas ning saata asi halduskohtule edasiseks menetlemiseks uues kohtukoosseisus või alternatiivselt kohaldada ringkonnakohtu poolt esialgset õiguskaitset kaebuses taotletud viisil, kaasata menetlusse kolmanda isikuna A.A. ja jätta menetlusse kaasamata MTÜ Antsumetsa. Määruskaebuse põhjendused: 1) Kohus ei tuvastanud, kas vaidlustatud korralduse andmiseks on avalik huvi. Määruses toodud viiteid MTÜ Antsumetsa pöördumistele ei saa käsitleda avaliku huvi tõendamisena. Kaebus ei ole ilmselgelt perspektiivitu. Kohus ignoreeris ringkonnakohtu 28.06.2024. a määruses antud juhiseid. Olemas on alus ja tõendid määruse teinud kohtuniku suhtes distsiplinaarsüüteo menetluse alustamiseks ja distsiplinaarkaristuse määramiseks. 2) A.A. ja kõik teised kinnistute omanikud piirkonnas kasutavad kaebajale kuuluvat kinnistut juurdepääsuks ning kohtulahend võib puudutada A.A.i õigusi. A.A.i kaasamise vajadust põhistas kaebaja kaebuses. 3) MTÜ Antsumetsa kaasamiseks puudub õigusaktidel või tõenditel põhinev alus.
4) Rikutud on HKMS § 2 lg-t 1, sest kohus ignoreeris, et kaebus on esitatud kaebaja õiguste kaitseks õigusvastase tegevuse eest täidesaatva võimu teostamisel. Rikutud on HKMS § 2 lg-t 2, sest kohus ei lahendanud asja erapooletult ja ausalt. Rikutud on HKMS § 2 lg-t 6, sest kohus ei taganud kaebajale asja lahendamiseks olulistes küsimustes tõhusat ja võrdset võimalust esitada oma seisukohti. Kohus ei teavitanud kaebajat vastustajaga tehtud menetlustoimingutest. Rikutud on HKMS § 4 lg-t 1, sest kohus jättis tähelepanuta, et halduskohtu pädevuses on avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine ning et kaebuse lahendamiseks ei näe seadus ette teistsugust menetluskorda. Rikutud on HKMS § 120 lg 1 p 2, sest kohus ei selgitanud välja vaidluse eset. Rikutud on HKMS § 120 lg 1 p 3, sest kohus ei kontrollinud, kas kaebuses on esitatud selle eesmärgi saavutamiseks sobivad ja vajalikud nõuded ja taotlused. HKMS § 122 rikkumine seisneb selles, et kohus teostas enne eelmenetluse alustamist menetlustoiminguid (vastustajalt seisukoha ja andmete küsimine). Rikutud on HKMS § 157 lg-t 1, sest määrus ei ole seaduslik ja põhjendatud. 5) Kohus jättis arvestamata, et tulenevalt põhiseaduse (PS) §-st 14 on õiguste ja vabaduste tagamine kohtuvõimu kohustus. Kohus seda kohustust ei täitnud. Kohus jättis arvestamata, et PS § 15 kohaselt on igaühel õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste kaitseks kohtusse. Kohus üritab seda õigust ebaseaduslikult piirata. Määruse tegemisel käitus kohus vastuolus PS §-ga 146. Kohus ei olnud oma tegevuses sõltumatu ega mõistnud õigust kooskõlas PS-i ja seadustega.
10.XXX palus 14.10.2024. a vastuses jätta määruskaebus rahuldamata. Vastuse põhjendused: 1) Kohus hindas õigesti ülekaalu avaliku huvi kasuks. Eratee avalikuks kasutamiseks on avalik huvi. 2) Xxx kinnistu omaniku halduskohtumenetlusse kaasamine ei ole põhjendatud, kuna sundvõõrandamise menetlust ei ole alustatud Xxx kinnistu suhtes. 3) Lõpplahend võib negatiivselt mõjutada Antsumetsa elamurajooni kinnistute omanike õigusi.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
11.Ringkonnakohus leiab, et kaebaja määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
12.Tartu Halduskohus jättis 06.09.2024. a määruse resolutsiooni p 1 kohaselt kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Halduskohus sedastas määruses (põhjenduste p 12.4), et Kambja Vallavalitsuse 24.04.2024. a korraldust nr 247 tervikuna vaadates on tegemist haldusaktiga, mitte menetlustoiminguga, nagu kohus 08.06.2024. a määruses leidis. Sellisel juhul pidas halduskohus lubatavaks kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse, milles märgitud abinõuks oli vaidlusaluse korralduse kehtivuse või täitmise peatamine (HKMS § 251 lg 1 p 1), samuti kaebuse tühistamisnõude osas (HKMS § 37 lg 2 p 1).
13.Kambja Vallavalitsuse 24.04.2024. a korraldusega nr 247 „Kinnisasja osa avalikes huvides omandamise menetluse algatamine“ teavitati kaebajat, et temale kuuluva Xxxe kinnisasja osa suhtes on algatatud kinnisasja osa avalikes huvides omandamise menetlus. Ringkonnakohtu hinnangul on tegemist haldusmenetlust alustava menetlustoiminguga (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 35 lg 1 p 2), mitte haldusaktiga, nagu leidis halduskohus. Halduskohtu hinnangul eelnimetatud korralduse p-des 3 ja 4 märgitu annab aluse asuda seisukohale, et tegemist on haldusaktiga, sest sellega rakenduvad kohe kaebaja omandiõiguse osas olulised piirangud. Kinnisasja omandamise menetluse algatamine toob tõepoolest kaasa
kinnistuomanike õiguste riive, lähtudes KAHOS § 8 lg-tes 1 ja 2 sätestatust, millele vaidlustatud korralduse p-des 3 ja 4 viidatakse, kuid eelmärgitu ei anna alust lugeda vaidlustatud korraldust haldusaktiks. KAHOS §-s 8 märgitud kinnisasja kasutamise piirangute äramärkimine vaidlustatud korralduses ei väära asjaolu, et eelnimetatud korraldusega ei ole määratud õiguslikult siduvalt kindlaks ühtegi asja lõplikul lahendamisel tähtsust omavat asjaolu.
14.Kohtupraktikas on selgitatud, et menetlustoimingu suhtes laienevad menetlustoimingute vaidlustamisele ettenähtud piirangud. HKMS § 45 lg 3 kohaselt võib menetlustoimingut vaidlustada eraldiseisvalt, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi, sõltumata haldusaktist või lõplikust toimingust, või kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise. Viimati nimetatud alternatiiv hõlmab ka juhtumid, kus haldusmenetluse läbiviimine ei ole üldse lubatav. Haldusmenetluse alustamise kui menetlustoimingu vaidlustamist oleks põhjust aktsepteerida, kui esineb põhjendatud kahtlus, et rikutud on selget keelunormi või menetluse alustamise eesmärk ei saa olla õiguspärane. Kinnisasja avalikes huvides omandamise menetluse algatamine saaks õigusvastane olla eeskätt juhul, kui menetluse esemeks olevate kinnisasjade omandamine ei saaks ilmselgelt olla õiguspärane, kuna kinnisasjade omandamiseks puudub üldse äratuntav avalik huvi või on välja toodud avalik huvi sedavõrd väheoluline, et ei kaaluks konkreetsel juhul ilmselgelt üles eraomaniku huve. Isikul saab olla kohustus taluda üksnes sellise tema õigusi puudutava haldusmenetluse läbiviimist, mille tulemusel antava haldusakti või tehtava toimingu õiguspärasus ei ole ilmselgelt välistatud. Kui menetluse algatamisel on avalik huvi välja toodud ja see võib olla kinnisasja omandamiseks piisav, tuleb puudutatud isikul taluda menetluse läbiviimist ja tal on võimalik halduskohtus hiljem vaidlustada üksnes menetluse lõpptulemust. Halduskohtul tuleb avaliku huvi olemasolu ja piisavust kontrollida üksnes sellest aspektist, kas menetluse tulemusel oleks õiguspäraselt võimalik kaebajale kuuluvat (või tema õigustega muul viisil seotud) kinnisasja sundvõõrandada. Menetluse algatamise teates esitatavad andmed peavad olema piisavad, et isik saaks soovi korral realiseerida oma õigust olla ära kuulatud. Menetluse algatamise teates tuleb välja tuua kinnisasja omandamise esialgne põhjendus, mida on lubatud põhjendada või selle põhjendusi täiendada ka tagantjärele. Kuigi KAHOS § 4 lg-s 1 sätestatud eesmärkidel kinnisasja omandamiseks saab avaliku huvi olemasolu iseenesest eeldada, ei tähenda see, et igal konkreetsel juhul esineks tingimata piisavalt tungiv avalik huvi, mis saaks õigustada kinnisasja riigile omandamist ka vastu omaniku tahtmist, mistõttu kinnisasja omandamise menetluse algatamise teates tuleb avaliku huvi olemasolu ja kinnisasja omandamise olulisust igal konkreetsel juhtumil eraldi põhjendada. (TlnRKm 15.02.2019, 3-18-2196, p-d 9-12 ja seal viidatud kohtupraktika).
15.Kaebaja kinnisasja osa (eratee) suhtes kinnisasja omandamise menetluse algatamiseks puudub seaduses selge keelunorm. Vaidlustatud korralduses on menetluse algatamisel tuginetud KAHOS § 4 lg 1 p-le 8 (kinnisasja omandamine eratee avalikuks kasutamiseks) ning see on seostatud konkreetsete asjaolude ja põhjendustega (MTÜ Antsumetsa 17.01.2024. a taotlus, valla kohustus tagada avalikuks kasutamiseks määratud juurdepääsuteed ja teede korrashoidmine, seniste püüdluste ebaõnnestumine saavutamaks kokkulepet kinnisasja osa omandamiseks või kasutamiseks kokkuleppemenetluse teel). Küsimus sellest, kas asjas esineb tegelikult piisavalt tungiv avalik huvi kaebajale kuuluva kinnistu osa sundvõõrandamiseks,
puudutab sundvõõrandamise otsuse materiaalset õiguspärasust, mida halduskohus saab kontrollida alles sundvõõrandamise otsuse peale esitatud kaebuse lahendamisel. Avalike ja erahuvide üksikasjalikum kaalumine leiab aset kinnisasja omandamise menetluse käigus, mille raames saab omanik esitada omapoolseid seisukohti ja vastuväiteid ning haldusorganil on kohustus neid arvestada ja võimalikku sundvõõrandamise otsust HMS § 56 nõuete kohaselt põhjendada (TlnRKm 15.02.2019, 3-18-2196, p 14). Vaidlustatud korralduses on avaliku huvi olemasolu põhistatud, märkides, et üle Xxxe kinnisasja kulgeva tee kasutamine on ulatusliku avaliku huviga. Silmas pidades, et vaidlustatud korralduse puhul on ringkonnakohtu hinnangul tegemist haldusmenetlust alustava menetlustoiminguga, siis sel juhul ei olnud lubatav kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus vaidlustatud korralduse kehtivuse või täitmise peatamiseks. Seega oli kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus sisutu ning halduskohus pidanuks jätma selle läbi vaatamata. Eelnevat arvestades ringkonnakohus tühistab halduskohtu 06.09.2024. a määruse resolutsiooni p 1 osas ning teeb vastavas osas uue määruse, millega jätab kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata.
16.Eeltoodut silmas pidades jätab ringkonnakohus tähelepanuta määruskaebuse väited HKMS-i ja PS-i erinevate sätete rikkumise kohta.
kaebaja
17.Ringkonnakohus märgib kaebaja väite osas, et määruse teinud kohtuniku suhtes on alus distsiplinaarsüüteo menetluse alustamiseks ja distsiplinaarkaristuse määramiseks, et ringkonnakohtus määruskaebust lahendava kohtukoosseisu pädevuses ei ole halduskohtu kohtuniku suhtes distsiplinaarmenetluse algatamine. Distsiplinaarmenetlust algatama õigustatud isikud on sätestatud kohtute seaduse §-s
18.Tartu Halduskohus jättis 06.09.2024. a määruse resolutsiooni p 4 kohaselt rahuldamata taotluse kolmanda isiku, s.o Xxx kinnistu omaniku A.A.i kaasamiseks halduskohtumenetlusse, selgitades, et vaidlustatud korraldusega ei alustatud sundvõõrandamise menetlust Xxx kinnistu suhtes, vaid kaebajale kuuluva kinnisasja suhtes. Ka ei ole tegemist menetlusega, kus vaidluse all on kinnisasja osa sundvõõrandamise otsus. Kohtule ei nähtunud, et kohtulahendiga, mis puudutab Xxxe kinnistu osa, võidaks otsustada Xxx kinnistu omaniku õiguste või kohustuste üle. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Kaebaja viitab määruskaebuses eeltooduga seonduvalt üksnes kaebuses toodud põhjendustele. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna kaebaja määruskaebuses väidetu alust eeltoodu osas halduskohtu määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus jätab halduskohtu 06.09.2024. a määruse resolutsiooni p 4 osas muutmata.
19.Tartu Halduskohus kaasas 06.09.2024. a määruse resolutsiooni p 5 kohaselt halduskohtumenetlusse kolmanda isikuna MTÜ Antsumetsa, leides, et halduskohtumenetluse lõpplahend võib negatiivselt mõjutada Antsumetsa elamurajooni kinnistute omanike õigusi. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Kaebaja ei ole määruskaebuses eelmärgitule sisulisi vastuväiteid esitanud. Ringkonnakohus jätab halduskohtu 06.09.2024. a määruse resolutsiooni p 5 osas muutmata.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.