Juri Kolesnikovi kaebus Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses kaebaja kambri toiduluugi avamata jätmisega suvisel perioodil
RESOLUTSIOON
1.Tagastada Juri Kolesnikovi kaebus.
2.Jätta Juri Kolesnikovi taotlus kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.
3.Jätta Juri rahuldamata.
Kolesnikovi
riigi
õigusabi
taotlus
Edasikaebamise kord
Määruse resolutsiooni punktide 1 ja 3 peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 204 lg 1, riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8)).
Juri Kolesnikov (edaspidi ka kaebaja) esitas 29.08.2024 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub Tartu Vanglalt välja nõuda tema erinevad pöördumised. Kaebaja märgib, et tema kambri luuk on olnud avatud talvel ja kevadel aastatel 2018–2020 meditsiiniliste probleemide tõttu, kuid kui osakonda tuleb uus üksuse juht ja peakorrapidaja, siis on jälle probleemid luugi avatud hoidmisega. Kaebajal on astma ja hüpertoonia, mistõttu on tal halb enesetunne, kui kambri luuk on suletud. Põhjendamatult on jäetud korduvalt kambri luuk avamata, kuigi kaebaja on selleks soovi avaldanud. Vangla tegevus mõjub kaebaja psüühikale ja seetõttu ei ole tegemist üksnes väärikuse alandamisega, vaid ka tervise kahjustamisega. Kaebaja palub määrata talle advokaat ja vabastada ta riigilõivu tasumise kohustusest.
2.Tartu Halduskohus jättis 30.09.2024. a määrusega kaebuse käiguta ning andis kaebajale tähtaja kaebuse puuduste kõrvaldamiseks. Kaebajal tuli kohtule täpsustada, millist tulemust ta esitatud kaebusega saavutada soovib, märkida konkreetne kaebuse nõue, täpsustada võimalikku kahjunõuet ja põhjendada kaebust.
3.J. Kolesnikov selgitas 08.10.2024. a vastuses kohtule, et tal on vangla dokument, millest nähtub, et kaebaja kamber peab olema tuulutatav. Kaebaja tervisekaardis on sissekandeid, millest nähtub, et kaebajal on halb olla, kuna kambri ukseluuk oli kinni. Tervisekaardist nähtub veel sissekanne selle kohta, et kaebajale tehti meditsiinilise vajaduse tõttu kambriluuk
3-24-2453 lahti ka talvel. Kaebajal on pearinglus, iiveldus, oksendamine jmt probleemid, kui tal on kambris palav ja umbne. Veel lisanduvad ärevus ja paanikahäired ning käitumishäired ja stress, kui kaebaja peab igakordselt paluma ukseluugi avamist, sest avamine võtab aega umbes 1,5 tundi. Mõnikord kannatab ja piinleb kaebaja enne ukseluugi avamist mitmeid tunde. Kaebaja eesmärk on, et selguks tema õigus kambri ukseluugi kohta. Vangla sõnul avatakse kambriluugid, kui temperatuur on +20 kraadi. Kaebaja palub maksta talle 500 eurot iga päeva ja öö eest.
4.Tartu Vangla esitas 15.10.2024 vastusega kohtule asjaga seonduvad dokumendid, sh J. Kolesnikovi kahjunõuded nr 1-13/24/358-1 ja 1-13/24/453-1 ning vangla otsused nende kohta.
KOHTU SEISUKOHT
5.HKMS § 120 lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse eseme. Tuginedes kohtule esitatud kaebusele ja kaebuse täiendusele ning arvestades kohtueelse menetluse materjale, mõistab kohus, et J. Kolesnikov on esitanud Tartu Vangla vastu kaebuse, milles ta palub mittevaralise kahju hüvitamist seoses 25.05.2024, 26.05.2024, 26.06.2024 (kahjunõue vanglale ja selle täiendused digitoimiku lehtedel (dtl) 76–82) ning perioodil 04.07–17.07.2024 (kahjunõue vanglale dtl 87) tema kambriluugi avamata jätmisega, kuigi väljas oli kõrge temperatuur. Kaebaja on seisukohal, et vangla on enda tegevusetusega (palava ilmaga kambri ukseluugi avamata jätmine) alandanud tema inimväärikust ja tekitanud kahju tervisele. Kaebuse täienduses esitatud kaebaja väidet, et tema eesmärk on „tunnistada ukseluugi kohta tema õigust“, võib mõista vangla tegevusetuse õigusvastaseks tunnistamise taotlusena, kuid kuna kohus hindab kahjunõude lahendamisel vangla tegevuse õiguspärasust, siis sellesisulise eraldiseisva tuvastamisnõude esitamise vajadust praegu ei ole. Eelnevat arvestades võib mõista, et tegemist on hüvitamiskaebusega (HKMS § 37 lg 2 p 4).
6.Kohus on seisukohal, et kaebus Tartu Vangla tegevusega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõudes seonduvalt kaebaja kambri ukseluugi avamata jätmisega ning sellega kaebaja tervisele kahju tekitamisega kuulub tagastamisele HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel.
6.1.HKMS § 121 lg 1 p 4 sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast (vt ka HKMS § 47 lg 1).
6.2.Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 8 kohaselt on kinnipeetaval, arestialusel või vahistatul õigus pöörduda vangla tekitatud kahju hüvitamiseks halduskohtu poole tingimusel, et kinnipeetav, arestialune või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või jätnud rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata.
6.3.Tartu Vangla esitas 15.10.2024 vastuses kohtule vangla 29.07.2024. a otsuse nr 113/24/358-2, 1-13/24/363-3 ning 17.09.2024. a otsuse nr 1-13/24/453-2 kaebaja kahju hüvitamise taotluste rahuldamata jätmise kohta. Kohtueelse menetluse materjalidest nähtub, et kaebaja ei ole vanglale esitatud kahju hüvitamise taotlustes nõudnud kahju hüvitamist tema tervisele tekitatud kahju eest. Kaebaja oli seisukohal, et vangla alandas tema inimväärikust, kui ei avanud kambriluuki päevadel, mil väljas oli õhutemperatuur kõrgem kui 20 soojakraadi. Seega on kaebajal Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõudes seoses kambriluugi avamata jätmisega ja sellega kaebaja tervisele tekitatud kahjuga täitmata kohtusse pöördumise eelduseks olev kohustusliku kohtueelse menetluse läbimise nõue. Kaebus selle kahjunõude aluse osas tuleb seetõttu HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel tagastada.
7.Kaebus Tartu Vangla tekitatud kahju hüvitamiseks seonduvalt kaebaja inimväärikuse alandamisega sellega, et vangla ei avanud kaebaja kambriluuki 25.05.2024, 26.05.2024,
3-24-2453 26.06.2024 ja perioodil 04.07.2024–17.07.2024, kuulub tagastamisele HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. See säte võimaldab kaebuse tagastada, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
7.1.Kohtu hinnangul ei saa pidada väidetavat vangla tegevust suveperioodil kuumemate ilmadega kaebaja kambri ukseluugi avamata jätmisel kaebaja õigusi intensiivselt riivavaks. On arusaadav, et soojade ilmadega võib kambri sisetemperatuur tõusta, kuid kambri ukseluugi avamine ei saa seda täiesti ära hoida, vaid saab mõjutada kambri temperatuuri üksnes mõningal määral. Üldjuhul ei ole Eestis pikki perioode, kus temperatuur oleks kõrge ning tavaliselt vahelduvad soojemad ilmad jahedamatega. Kaebaja ei pidanud seega taluma palavust pikkade perioodide vältel. Samuti nähtub vangla 29.07.2024. a otsusest nr 113/24/358-2, 1-13/24/363-3, et kaebajal oli võimalus jätta öiseks ajaks kambri akna tuulutusluuk avatuks ja seeläbi lasta kambrisse veidi jahedamat õhku. Vangla on ka välja toonud, et palava ilmaga sai kaebaja end jahutada külma veega ning kaebajal oli võimalik liikuda ka kambrist väljaspool. Kohus leiab, et vangla on esitanud viidatud dokumendis põhjalikult asjakohased kaalutlused ning vangla tegevus kaebaja kambri toiduluugi avamata jätmisel mõningatel päevadel ei riivanud tema õigusi intensiivselt.
7.2.Kohus leiab, et kaebus ei ole ka perspektiivikas.
7.3.Kohus nõustub vanglaga, et kinnipeetavale ei tulene kehtivast õigusest võimalust valida, kas tema kambri toiduluuk on suletud või mitte. VangS § 45 lg 1 kohaselt peab kamber vastama ehitusseadustiku alusel eluruumile kehtestatud üldistele nõuetele, mis tagavad kambris elutegevuseks vajaliku õhuhulga ja selle ringluse, valguse ja temperatuuri. Tartu Vanglas on sundventilatsioon, mis tagab kõikides kambrites elutegevuseks vajaliku õhuhulga. Tartu Vangla on 17.09.2024. a kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmise otsuses märkinud, et ei eita, et püsivalt kõrgete välistemperatuuride korral on vangla lubanud palavuse leevendamiseks jätta kambri toiduluuke avatuks. Vangla sõnul on tegemist igal aastal eraldiseisvalt vastuvõetava otsusega. Sellisel viisil leevenduse pakkumine avatud eluosakondadele oli lubatud alates 23.05.2024 olukorras, kus välistemperatuur ületas 25 kraadi. Kohus leiab, et vangla selline töökorraldus tagab üldjuhul piisaval määral kinnipeetavate õigused ja on kooskõlas nende väärikalt kohtlemise põhimõttega.
7.4.Vangla 29.07.2024. a kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmise otsuse kohaselt paiknes J. Kolesnikov 25.05.2024, 26.05.2024 ja 26.06.2024 E6 osakonna kambris nr 2049 (dtl 83). Vangla selgitas, et E6 osakond on avatud eluosakond ja kinnipeetaval on päeva jooksul võimalik eluosakonna piires liikuda 8 tunni ja 25 minuti ulatuses (kell 08.30–12.15, 13.20–17.00, 19.00–20.00). Vangla märkis veel, et keskkonnaagentuuri ilmateenistuse vaatlusandmete1 kohaselt nähtus Tartu-Tõravere ilmajaama andmetest, et 25.05.2024 oli kõige kõrgem temperatuur kell 17.00 (27,2 kraadi) ning kell 21.00 oli temperatuur juba 23,7 kraadi. 26.05.2024 oli vaatlusandmete kohaselt kõige palavam kell 16.00 ja 18.00 (26,5 kraadi). Pärast seda oli temperatuur languses ning kell 21.00 mõõdeti temperatuuriks 23,4 kraadi. Eluosakonna avatud olemise ajal oli kaebajal võimalik jätta kambri uks avatuks ning avada ka kambri akna tuulutusluuk. Pärast eluosakonna sulgemist kell 20.00 ei ületanud välistemperatuur 25 kraadi. Kuigi vangla ei ole enda kahjunõude rahuldamata jätmise otsuses esitanud andmeid 26.06.2024 kohta, siis Tartu-Tõravere ilmajaama andmetest nähtub selle päeva kohta, et õhtul kell 20 jäi temperatuur alla 25 kraadi. Seoses kaebaja väljatoodud kahjunõude alusega perioodi 04.07–17.07.2024 kohta on vangla 17.09.2024. a otsuses märkinud, et sellel perioodil ei avatud ainult ühel päeval kambri ukseluuki, kuigi välistemperatuur oli üle 25 kraadi, s. o 07.07.2024 ajavahemikus kell 12–13.00.
7.5.VangS § 41 lg 1 järgi koheldakse kinnipeetavat viisil, mis austab tema inimväärikust ning kindlustab, et karistuse kandmine ei põhjusta talle rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kaasnevad vanglas või arestimajas kinnipidamisega.
7.6.Majandus- ja taristuministri 02.07.2015. a määruse nr 85 „Eluruumile esitatavad nõuded“ § 4 lg-te 3 ja 4 kohaselt peab siseõhu temperatuur eluruumis olema optimaalne, looma inimesele hubase soojatunde ning aitama kaasa tervisliku ja nõuetekohase sisekliima tekkimisele ja püsimisele. Kusjuures kaugküttevõrgust või hoone katlamajast köetavas eluruumis ei tohi siseõhu temperatuur inimese pikemaajalisel ruumis viibimisel olla madalam kui 18 oC. Siseõhu temperatuuri lubatav ülempiir tuleb määrata kehtestatud nõuete alusel. Tänapäevaste energiatõhususele kehtestatud nõuete kohaselt loetakse siseõhu temperatuuri ülempiiriks ca +27 kraadi.
7.7.Arvestades määruse p-s 7.4 toodud andmeid, saab järeldada, et kaebaja ei olnud sunnitud kahjunõudes märgitud perioodidel viibima pikemaajaliselt kambris, mille temperatuur oleks olnud märkimisväärselt kõrge. On võimalik, et palavatel päevadel võis tõusta kambri sisetemperatuur sedavõrd, et kaebaja tundis ebamugavust, kuid sellist olukorda ei saa pidada õigusvastaseks, mille eest peaks välja mõistma rahalise hüvitise. Kuumalaine põhjustab ebamugavust paljudele inimestele. Vangla sõnul oli kaebajal võimalik pesta end oma kambris duši all, jahutada keha külma veega märjaks tehtud käterättidega ja avada öiseks ajaks akna tuulutusluuk. Seega oli kaebajal võimalus leevendada temperatuurist tingitud ebamugavusi.
7.8.Kaebuse edulootust ei suurenda ka kaebaja väide, et tal on toiduluugi avatuna hoidmiseks meditsiiniline näidustus. Vangla on kohtueelses menetluses kaebaja seda väidet kontrollinud ning see ei ole kinnitust leidnud. Kaebaja ei ole samas viidanud ka mingitele konkreetsetele arstitõenditele, mille kohaselt peaks tema kambri ukseluuk olema tema tervise tõttu palavate ilmadega alati avatud. Arvestades eeltoodut ja seda, et vaidluse all on pigem lühikesed ajaperioodid ja vangla oli siiski võtnud meetmeid, et kambris olevat palavust leevendada, puudub alus asuda seisukohale, et vangla oleks alandanud kaebaja inimväärikust.
7.9.Kokkuvõttes on kohus seisukohal, et vangla ei ole olnud õigusvastaselt tegevusetu ning kaebajat ei koheldud tema inimväärikust alandavalt ega põhjustatud talle karistuse kandmisel rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kaasnevad vanglas kinnipidamisega.
7.10.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et J. Kolesnikovi kaebuse rahuldamine tema inimväärikuse alandamisega tekitatud kahju hüvitamise nõudes ei oleks tõenäoline, ning kohus tagastab kaebuse selle nõude osas HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel.
8.HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras uuesti halduskohtusse pöörduda. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. Muud menetluslikud otsustused
9.Kaebuse tagastamise tõttu jätab kohus kaebaja menetlusabi taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks läbi vaatamata.
10.Kaebaja palus veel kaebuses riigi õigusabi saamist. Kohus mõistab, et kaebaja soovib riigi õigusabi korras esindaja määramist tema esindamiseks käesolevas asjas (RÕS § 4 lg 3 p 5). Kuna asjaoludest tulenevalt on kaebaja võimalus oma õiguse kaitseks käesolevas asjas ilmselt vähene ning kohtud on varasemates arvukates asjades leidnud, et kaebaja on võimeline oma õigusi vaidlustes vanglaga iseseisvalt kaitsma, jätab kohus tuginedes RÕS § 7 lg 1 p-dele 1 ja 5 kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.