Otsuse tegemise aeg ja koht 15.10.2024, Tallinnas Haldusasja number
3-24-1850
Haldusasi
Xi kaebus Eesti Töötukassa 08.04.2024 otsuse nr TVH/24/013736, 09.04.2024 otsuse nr TVT/24/018681 ja 24.05.2024 vaideotsuse nr VO/24/1068 tühistamiseks ning kohustamisnõue
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – X Vastustaja – Eesti Töötukassa
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.
3.Avaldatavas kohtuotsuses asendada otsuses mainitud füüsiliste isikute ees- ja perekonnanimed tähemärkidega. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 14.11.2024. Vastuseks menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
X esitas 21.03.2024 Eesti Töötukassale töövõime hindamise taotluse (dtl 72-81).
2.Eesti Töötukassa (töötukassa) 08.04.2024 otsusega nr TVH/24/013736 tuvastati, et X’i töövõime ei ole vähenenud (dtl 7-9). Sellest tulenevalt jättis töötukassa 09.04.2024 otsusega nr TVT/24/01868 ka töövõimetoetuse määramata (dtl 25).
3.X esitas 18.04.2024 töötukassale vaide (dtl 11-13). Töötukassa jättis 24.05.2024 vaideotsusega nr VO/24/1068 X’i vaide rahuldamata (dtl 1423).
4.X esitas 20.06.2024 kaebuse Tallinna Halduskohtule.
5.27.06.2024 määrusega võttis Tallinna Halduskohus menetlusse X’i kaebuse Eesti Töötukassa 08.04.2024 otsuse nr TVH/24/013736, 09.04.2024 otsuse nr TVT/24/018681 ja 24.05.2024 vaideotsuse nr VO/24/1068 tühistamiseks ning Eesti Töötukassa kohustamiseks vaadata tema töövõime hindamise taotlus uuesti läbi ning tunnistas vastustajaks Eesti Töötukassa.
6.Töötukassa esitas 29.08.2024 seisukoha kaebuse kohta (dtl 60-71).
7.Tallinna Halduskohus määras 26.08.2024 asja lahendamise kirjalikus menetluses ning andis menetlusosalistele täiendavate seisukohtade ja menetlusdokumentide esitamise tähtajaks 30.09.2024 ning määras kohtuotsuse teatavaks tegemise aja. Kaebaja esitas täiendava seisukoha 05.09.2024 (dtl 415 ja 416) ja vastustaja oma täiendava seisukoha 09.09.2024 (dtl 450 ja 451).
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja seisukohad
8.Töötukassa 08.04.2024.a otsus on õigusvastane, kuna selle tegemisel on rikutud tervise- ja tööministri 07.09.2015 määruse nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu“ (määrus nr 39) ja haldusmenetluse seaduse (HMS) sätteid. Töötukassa võttis aluseks üksnes eksperdiarvamuse ega ole üritanudki kaebaja terviseseisundit välja selgitada ega eksperdihinnangu usaldusväärsust kontrollida. Kaebaja on jäetud ära kuulamata, rikkudes HMS § 40 lg-t 1.
8.1.Ekspertarst on väsimustunde kui töövõimet oluliselt vähendava faktori jätnud tähelepanuta. Samuti ei ole ekspertarst võtnud seisukohta, kas ja kuidas muud korduvekspertiisitaotluse kolmandas osas kirjeldatud tööülesannete täitmisega seotud probleemid mõjutavad kaebaja töövõimet. Ekspertiis on tehtud ülimalt pealiskaudselt, rikutud on uurimispõhimõtet (HMS § 6).
2(14)
3-24-1850
8.2.Kaebaja oli eelnevalt töötukassa 22.08.2022 otsusega nr TVH/22/033112 tunnistatud osaliselt töövõimetuks (dtl 27-29). Kaebaja tervislik seisund ei ole sellest ajast muutunud, selle asjaolu on fikseerinud kõik arstid, kelle poole kaebuse esitaja on pöördunud. Kuid perioodiliselt korduvate valude tõttu on kaebuse esitaja elukvaliteet halvenenud. Tema liikuvus on vähenenud, mis on kaasa toonud koormuste talumise võime nõrgenemise. Kui võrrelda kahte eksperthinnangut (22.08.2022 - kui oli kindlaks tehtud osaline töövõimetus (dtl 30-38) ja 08.04.2024 oma (dtl 39-50)), siis võib näha, et ekspert annab kaebuse esitaja seisundile samasugustes olukordades erineva hinnangu.
8.3.Töötukassa jättis töövõime hindamise taotlust läbi vaadates tähelepanuta kaebuse esitaja isikliku hinnangu oma seisundile ja võimele tööd teha. Kaebuse esitaja ei saa tegelikult jalale toetuda, liikudes tekkivad perioodiliselt tugevad valud. Haiguse teravnemise ajal ei ole ta tegelikult suuteline oma töökohustusi täitma, kuna jalalabas olevad vigastused ei võimalda liiklusvahendit juhtida (see iseenesest juba räägib olukorrast, kus töövõime ei saa olla täielik). Lihtne kaupluse või arsti külastamine võtab kaebajal mitu korda rohkem aega, kui täiesti tervel inimesel. Liikumiseks trepil ühe trepivahe võrra kulub kuni kaks minutit, samas kui terve inimene teostab selle toimingu mõnekümne sekundi jooksul. Sealjuures tunneb kaebaja liikudes või koormuse korral luu- ja lihaskonna süsteemile (isegi istuvas asendis) küllalt tugevat valu. Kaebaja ei saa teha ühtegi tööd ilma valuta, kuna igasuguse töö tegemine on nii või teisiti seotud luu- ja lihaskonna süsteemi kasutamisega.
8.4.Kaebaja käib regulaarselt arstide vastuvõtul. Üldiselt teadaolev probleem seisneb selles, et siis, kui arst teeb kande tervisliku seisundi arvestuse elektroonsesse infosüsteemi, vähendab ta oluliselt patsiendilt saadud teabe hulka. Ei ole võimalik saada täielikku pilti isiku võimest seda või teist tööd teha ainult terviseseire süsteemi (terviseportaali) kirjete alusel. Töövõime hindamise metoodika kohaselt hindab arst-ekspert töövõimet dokumentide põhjal (hindamine dokumentide alusel) või dokumentide ja taotlejaga isikliku kohtumise käigus (hindamine visiidi põhjal) saadud informatsiooni põhjal, kaasates vajaduse korral ekspertkomisjoni. Kaebajal olevate vigastuste ja haiguste korral peab arst-ekspert ekspertiisi läbi viimisel kaebuse esitajaga isiklikult kohtuma ja hindama visuaalselt, millisel määral suudab kaebuse esitaja mistahes tööd teha.
8.5.Kaebaja töötab valvefirmas juba üle 20 aasta ja sellises olukorras on ilma mingi muu oskuseta praktiliselt võimatu teist töökohta leida. Lisaks tuleb arvesse võtta ka tema vanust, selles eas on väga keeruline midagi uut juurde õppida. Sellepärast on põhjendamatu töötukassa argument, et kaebuse esitaja võib valida mingi muu töö. Kaebajale jääb selgusetuks, kuidas ta saab olla täielikult töövõimeline, kui isegi vaidlustatavas otsuses tuleb töötukassa järeldusele, et kaebajal on piirangud füüsilise koormuse talumisel, mis ei võimalda tal täisväärtuslikult tööülesandeid täita. 3(14)
3-24-1850
8.6.Töövõime hindamisel on jäetud tähelepanuta olukord tööturul, kus isegi täiesti töövõimeline inimene ei leia tööd majanduslanguse ja massiliste koondamiste tõttu. Arvestades kaebajal olevaid mitmesuguseid liikumispiiranguid ei ole võimalik eeldada, et mingi tööandja loob töökoha, kus ta saaks tööd teha.
8.7.Kaebaja võtab haiguse tõttu regulaarselt ravimeid, ilma milleta on tema igapäevane elu võimatu. Juba see iseenesest räägib asjaolust, et kaebuse esitaja töövõime sõltub täielikult ravimite manustamisest. Töötukassa jätab oma otsusega kaebuse esitaja ilma võimalusest kasutada hinnasoodustust manustatavatele ravimitele, nende väljaostmine täishinna eest on väga kallis. Samuti tuleks arvesse võtta, et kaebaja on haiguse teravnemise korral sunnitud vormistama endale töövõimetuslehti (dtl 51).
9.Kaebaja taotleb, et tema esitatud kaebuse läbi vaatamisel määratakse ja teostatakse kordusekspertiis, kus võetakse arvesse kaebaja enesehinnangut oma tervislikule seisundile ja analüüsitakse terviseportaali „digilugu“ tehtud kandeid. Kaebaja palub muu hulgas korduvekspertiisi läbiviimisel teostada seda dokumentide ja taotlejaga isikliku kohtumise käigus silmast-silma visiidi alusel (hindamine visiidi põhjal). Vastustaja seisukohad
10.Vastustaja leiab, et kaebus on alusetu ja vaidleb sellele täies ulatuses vastu.
11.Vastustaja hindas kaebaja töövõime ulatust, võttes aluseks kaebaja enda poolt esitatud töövõime hindamise taotluses märgitud hinnanguid oma tervisele ja tervise infosüsteemi kantud terviseandmed. Kaebaja ise on taotluses märkinud, et tal esinevad piirangud liikumise, käelise tegevuse, teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkondades. Samuti on vaide esitaja taotluses märkinud, et tal esinevad piirangud sõltuvust tekitavate ainete mõju ja ravimite kõrvaltoimete osas.
12.Tervishoiuteenuse osutaja Sihtasutus Jõhvi Taastusravi Keskus ekspertarst Y (edaspidi TTO), võttes aluseks kaebaja poolt esitatud taotluses märgitud hinnanguid oma tervisest tulenevate piirangute kohta ja kaebaja terviseandmed, koostas 08.04.2024 eksperdiarvamuse (dtl 82-93), mille vastustaja võttis töövõime hindamise otsuse koostamisel aluseks. Kaebaja esitas töötukassale vaide, milles ei nõustunud töövõime hindamise tulemusega ning esitas täiendavad selgitused temal esinevate tegutsemispiirangute kohta (dtl 94-97). TTO ekspertarst analüüsis 22.04.2024 vaidemenetluse raames veel kord kaebaja terviseandmeid, kaebaja töövõime hindamise taotluses märgitud hinnanguid oma tervisest tulenevatele piirangutele ja vaides kirjeldatud asjaolusid kogumis ning jäi vaidemenetluse raames oma esialgselt koostatud eksperdiarvamuses toodud hinnangu juurde, mille kohaselt kaebaja töövõime ei ole vähenenud (dtl 98110). TTO ekspertarsti seisukoha vaatas üle ja nõustus sellega ka töötukassa töövõime hindamise ekspertarst. 4(14)
3-24-1850
13.Käesoleva kohtumenetluse raames toimus 18.07.2024 visiit (dtl 633-650), mille käigus hinnati füsioterapeudi Y poolt kaebaja kehalist võimekust, samuti vaatas töötukassa ekspertarst läbi TTO ekspertarsti eksperdiarvamuse, kaebaja poolt kirjeldatud enesehinnangulised kaebused ja objektiivsed terviseandmed üle ja jäi eeltoodud seisukohtade juurde (dtl 651-656).
13.1.Liikumise valdkonnas ei saa piirangut hinnata suuremaks kui kergeks.
13.1.1.18.07.2024 toimunud visiidi ajal kõndis kaebaja iseseisvalt nii põrandal kui treppidel, kõnniabivahendeid ei kasutanud, kuid tema kõnnitempo oli normaalsest mõnevõrra aeglasem ja esines kerge probleem tasakaalu säilitamisel. Kuigi kaebaja väitis 18.07.2023 toimunud visiidi ajal, et ta töötab turvatöötajana ja sõidab patrullautoga ning jalavalu tõttu on tal autoga sõitmine raskendatud, siis töötervishoiuarsti Y 16.02.2023 epikriisi kohaselt kaebajal töötamiseks vastunäidustusi ei esine ja perearsti Y 23.01.2023 epikriisi kohaselt võib ta juhtida nii 1. kui 2. grupi sõidukeid.
13.1.2.Kaebaja kirjeldatud piirangud (juhtub ootamatult desorientatsioonihoog, vajan aega keskendumiseks, et aru saada olukorda) ei leidnud TIS andmetel kinnitust. Taotluses nimetatud desorientatsioonihoogude kohta TIS andmeid ei ole ning ka 18.07.2024 toimunud visiidi käigus nimetatud hooge ei täheldatud. Visiidi käigus ilmnenud kerget probleemi tasakaalu säilitamisel on arvestatud võtmetegevuse „Liikumine eri tasapindadel“ juures.
13.1.3.Kaebaja suudab seista ja istuda, samuti kehaasendit vahetada, kuid seismist ja istumist häirivad valud jalgades ning kehaasendi vahetamisel võib tekkida pearinglus. 18.07.2024 toimunud visiidi ajal teostas kaebaja siirdumisi (st seisva ja istuva asendi vahetamisi) ilma käte abita ning nende sooritamise tempo oli keskmine, kuid esimesed sammud pärast püsti tõusmist olid lühemad ja ettevaatlikud. Kükitamist teostas kaebaja probleemideta. Mis puudutab taotluses nimetatud jalgade asendi regulaarse vahetamise vajadust, siis see piirangut ei suurenda, sest kehaasendi regulaarne muutmine on töövõime hindamise metoodika kohaselt lubatud.
13.1.4.Regulaarse kõrvalabi vajaduse kohta TIS andmeid ei ole. Ortopeediliste sisetaldade kasutamine ja kodus harjutuste tegemine tegusemispiirangut ei põhjusta, sest kõiki piiranguid hinnatakse koos abivahendite ja raviga (mille hulka kuulub ka füsioteraapia). Taotluses nimetatud teise inimese abi vajaduse kohta TIS andmeid ei ole.
13.1.5.Kaebaja poolt nimetatud väsimustunnet on arvestatud liikumise valdkonnas, võtmetegevuse „Liikumine eri tasapindadel“ juures.
13.2.Kaebaja kirjeldatud piirangud käelise tegevuse valdkonnas (käelabad ja sõrmed muutuvad ootamatult tuimaks, peab neid masseerima) ei leidnud TIS andmetel kinnitust. 18.07.2024 toimunud visiidi käigus käte funktsiooni ei hinnatud, sest TIS andmetel ei ole kaebajal diagnoositud ühtegi haigust, mis 5(14)
3-24-1850
võiks põhjustada piiranguid käelise tegevuse valdkonnas ning töövõime hindamiseks tehtava visiidi käigus haigusi ei diagnoosita. Kaebaja kirjeldatud piirangud (käe lihasjõu arendamiseks kasutab espanderit) ei ole töövõimet mõjutavad. Harjutuste tegemine ei ole piirang ega mõjuta töövõimet.
13.3.Teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas kaebaja kirjeldatud piirangud (valuhoog jalgades mõnikord kestab pikaajaliselt, mitu päeva, selle aja jooksul ei saa jalale astuda, vajab teise inimese abi, et poodi minna, vannitoas pesemiseks jne) ei mõjuta töövõimet. Terviseandmed ei kinnita seda, et kaebaja vajaks püsivalt abi enesehooldusel ja riietumisel. Regulaarse kõrvalabi vajaduse kohta terviseandmeid ei ole. Aeg-ajalt esinevat jalgade valu on arvestatud liikumise valdkonna piirangute hindamisel. Kõrvalabi vajadust ei ilmnenud ka 18.07.2024 visiidi käigus. Jalavalude ägenemise korral võib kaebaja teise inimese abi vajada, kuid selleks ajaks on tal võimalik saada ajutist töölt vabastust töövõimetuslehe alusel, mida kaebaja on ka kasutanud. TIS andmetel on kaebaja viimase kahe aasta jooksul vajanud muude liigeste artroosist tingitud jalavalude tõttu ajutist töölt vabastust kuuel korral (dtl 657), kuid kõikidel kordadel on töövõime taastunud 1-2 nädalaga. Töövõime hindamisel töötukassa poolt võetakse arvesse püsiva kuluga tegutsemispiiranguid, mis vaatamata adekvaatsele ravile püsivad kauem kui 6 kuud ja takistavad töötamist.
13.4.Kaebaja kirjeldatud piirang sõltuvust tekitavate ainete mõju ja ravimite kõrvaltoimete osas (nahasügelus vähemalt kaks korda nädalas) ei leidnud TIS-i andmetel kinnitust. Raskete kõrvaltoimete kohta andmed puuduvad.
13.5.Kaebaja kirjeldatud piirang muude tervisehäirete osas (veresuhkru langemiseks võtab tabletti millest tekib iiveldustunne) ei leidnud TIS-i andmetel kinnitust. Töövõimet mõjutavate ravimite kõrvalnähtude kohta TIS-is andmeid ei ole. Kui kaebajal tekib veresuhkru langetamiseks mõeldud tablettide võtmisel iiveldustunne, peab ta pöörduma oma perearsti või endokrinoloogi poole.
14.Kokkuvõtlikult on kaebajal kerge tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on kõrgvererõhkhaigused ja artroosid. Kaebajal on labajalgade valu, perioodilise vererõhu kõrgenemise ja pearinglustunde tõttu kergelt piiratud pikkade vahemaade kõndimine, treppidest liikumine ja pikemaaegsem seismine. Jalavalude ägenemise korral võib kaebaja teise inimese abi vajada, kuid selleks ajaks on tal võimalik saada ajutist töölt vabastust töövõimetuslehe alusel. Töövõimetuslehed väljastatakse ajutise töövõimetuse korral (näit ägeda haiguse või kroonilise haiguse ägenemise korral), kuid töötukassa hindab püsivat töövõime vähenemist, mis vaatamata adekvaatsele ravile kestab kauem kui 6 kuud. Seega töövõimetuslehel olemine ei tähenda veel seda, et kaebaja oleks töövõimetoetuse seaduse mõistes osalise või puuduva töövõimega. Retseptipõhiseid valuvaigisteid (mis on tugevamad kui käsimüügist ostetavad valuvaigistid) on kaebajale viimase kahe aasta jooksul välja kirjutatud ainult ühel korral (14.08.2023 – ibuprofeen). Järelikult ei ole ka valuravi võimalused 6(14)
3-24-1850
ammendatud. Kõiki tegutsemispiiranguid ja töövõimet tervikuna aga hinnatakse koos adekvaatse raviga.
15.Kaebaja viitab, et 2022. aastal tuvastati tal osaline töövõime, tema tervislik seisund ei ole sellest ajast muutunud. Vastustaja selgitab, et on tõsi, et kaebaja tervislik seisund ei ole pärast 15.08.2022 (kui tema töövõime hinnati osaliseks kehtivusajaga 1 aasta) oluliselt muutunud, kuid 2022. aastal on kaebaja piirangud liikumise valdkonnas üle hinnatud (on hinnatud mõõdukateks, kuid oleks tulnud hinnata kergeteks). Kuigi kaebaja märkis oma eelmises taotluses, et ta liigub aeglaselt, tal esinevad valud ja lihaskrambid jalgades, suutis ta kõndida iseseisvalt ilma abivahendi ja teise inimese abita ning taotluses nimetatud tugeva hingelduse ja varvaste tuimuse kohta tervise infosüsteemis andmeid ei olnud. Eelmisel töövõime hindamisel ei olnud arvestatud ka seda, et kehaasendi regulaarne vahetamine seismisel ja istumisel on töövõime hindamise metoodika kohaselt lubatud ning jalgade valust tingitud tegutsemispiirangut ei suurenda. Vastustaja märgib, et kaebaja töötab ja töötas ka osalise töövõime otsuse kehtivuse ajal koormusega 1,0, st täiskoormusega.
KOHTU PÕHJENDUSED
16.Leian, et kaebus tuleb jätta tervikuna rahuldamata. Vaidlustatud otsused on põhjendatud ja seaduslikud ning nende tühistamiseks ei ole alust.
17.Käesoleval juhul on menetlusosaliste vahel vaidlusaluseks küsimuseks, kas vastustaja on õigesti hinnanud kaebaja töövõimet ning leidnud, et kaebajal ei ole töövõime vähenenud. Kaebaja viitab, et töötukassa oli varasemalt tuvastanud osalise töövõime ning kaebaja tervislik seisund ei ole sellest ajast muutunud, perioodiliselt korduvate valude tõttu on kaebuse esitaja elukvaliteet halvenenud ja liikuvus on vähenenud, mis on kaasa toonud koormuste talumise võime nõrgenemise. Kaebaja hinnangul jättis töötukassa töövõime hindamise taotlust läbi vaadates tähelepanuta kaebuse esitaja isikliku hinnangu oma seisundile ja analüüsimata tervise infosüsteemi (TIS) andmed. Kaebaja leiab, et tema tervisliku olukorra hindamiseks tuleks määrata visiidipõhine hindamine.
18.Enne käesoleva juhtumi analüüsi juurde asumist selgitan üldiseid põhimõtteid seoses töövõime hindamisega.
18.1.Töövõime hindamise tulemusena tuvastatakse, kas inimene on töövõimeline, tal on säilinud osaline töövõime või puudub tal töövõime täielikult. Töövõime hindamise käigus võib ilmneda ühtlasi vajadus suunata inimene täpsustavatele uuringutele. Samuti hinnatakse inimese töövõime hindamise raames tema abivahendite kasutamise ja rehabilitatsiooni vajadust, mille eesmärgiks on mh tervisekahjustuse süvenemise ennetamine, et kaitsta inimese töövõimekust ja võimalusel taastada tema tervis ja töövõime. Terviseseisundi hindamisel lähtutakse meditsiinilistest andmetest, mida on inimese kohta andnud tema pere- või raviarst. Inimene annab töövõime hindamise taotlusel hinnangu oma võimetele põhitegevustes. Töövõimet hindav 7(14)
3-24-1850
arst (töötukassa töötaja ja/või lepinguline tervishoiuteenuse osutaja) annab terviseandmete alusel või visiidi alusel ning arvestades inimese hinnanguid, arvamuse töövõime ulatuse kohta.
18.2.Kui inimesel esinevad tegutsemis- ja osaluspiirangud, prognoosib töövõimet hindav arst nende piirangute edaspidist ulatust, võimalikku muutust ja eeldatavat kestust. Samuti antakse soovitused ka töötingimuste või töö iseloomu kohta, mis oleksid inimesele tema terviseseisundist tulenevalt sobivad ja ei kahjusta inimese tervist.
18.3.Töövõimetoetuse seaduse (TVTS) § 1 lg-st 1 tuleneb, et töövõime hindamise süsteem on suunatud nende isikute abistamisele, kelle tervisekahjustus on pikaajaliselt püsiv. Abistatavad on need isikud, kes ei ole tervisekahjustuse teatud ulatuse tõttu võimelised tööd tegema, iseseisvalt tööd leidma ega omale sissetulekut tagama. TVTS § 5 lg 1 kohaselt töövõime hindamisega tuvastatakse pikaajalise tervisekahjustusega isiku töövõime ulatus. Töövõime hindamisel arvestatakse isiku terviseseisundile (määratud diagnoosidele) lisaks ka tema reaalset funktsionaalset ja tööalast võimekust, s.o isiku tegutsemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust (TVTS § 5 lg 2).
18.4.TVTS § 5 lg 3 p 1 kohaselt ei ole isiku töövõime vähenenud, kui tema töötamine ei ole sama paragrahvi lg-s 2 nimetatud asjaolusid (terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust) arvesse võttes takistatud. Eelviidatud sätetest nähtuvalt ei anna osalise või puuduva töövõime tuvastamisele alust pelgalt asjaolu, et isikul on pikaajaline tervisekahjustus. Kui nimetatud tervisekahjustus isiku igapäevaelus osalemist ja tegutsemist pidevalt või oluliselt ei sega ning ta on võimeline töötama, siis ei ole tema töövõime vähenenud. Seega tuleb töövõime hindamisel hinnata, kas ja kuivõrd isiku tervisekahjustus talle igapäevaelus piiranguid seab.
19.TVTS §-dest 6 ja 7 ning tervise- ja tööministri 07.09.2015 määruse nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu“ §-dest 3 ja 5–7 tulenevalt toimub töövõime hindamine selliselt, et esiteks annab isik taotluses omapoolse hinnangu teatud kehalise ja vaimse võimekuse valdkondades ja võtmetegevustes piirangute esinemise või puudumise kohta. Taotlejal on seega võimalik taotluses loetleda üles kõik tema töövõimet välistavad seisundid, märkida üksikasjalikult üles kõik tema tegutsemispiirangud. Seejärel koostatakse töövõime hindamiseks ekspertarvamus, mis lähtub isiku enda hinnangust, isiku kohta tervise infosüsteemis olevatest andmetest ning vajaduse korral täiendavalt, kas ekspertidelt saadud või isiku arsti vastuvõtu käigus saadud andmetest.
19.1.Ekspertarvamus antakse isiku tegutsemisvõime kohta valdkondade võtmetegevuste kaupa seitsmes kehalise ja vaimse võimekuse valdkonnas 8(14)
3-24-1850
(liikumine, käeline tegevus, suhtlemine, teadvusel püsimine ja enesehooldus, õppimine ja tegevuste elluviimine, muutustega kohanemine ja ohu tajumine ning inimestevaheline lävimine ja suhtes). Need valdkonnad on omavahel jaotatud nn võtmetegevusteks, mille sooritamisel esinevate piirangute raskusastmeid ja iga valdkonna võtmetegevuste kokkuvõtlikku raskusastet hinnatakse skaalal 0 kuni 4, kus: 0 väljendab seda, et piiranguid ei tuvastatud; 1 seda, et piirang ei takista eriti isiku igapäevaelu või esineb vähem kui 25% ajast; 2 seda, et piirang takistab sageli isiku igapäevaelu või esineb 25–50% ajast, tegevus on ilmselgelt raskemini teostatav kui ilma pikaajalise tervisekahjustuseta inimesel; 3 seda, et piirang segab oluliselt isiku igapäevaelu, esineb väga sageli või pidevalt, tegevuse sooritamine on peaaegu võimatu, kuid mingil määral siiski teostatav ning 4 seda, et piirang on täielik ehk vastavat tegevust pole võimalik sooritada.
19.2.Viimaks summeeritakse võtmetegevuste raskusastmed, välja arvatud raskusastmed 0 ja 1. See tähendab, et töövõime ulatuse määramiseks võetakse aluseks kõigi võtmetegevuste arvväärtuste summa, kus hindamisel antud arvväärtused 2, 3 ja 4 liidetakse ning arvväärtusi 0 ja 1 ei liideta.
20.Käesoleval juhul hindas töötukassa kaebaja töövõime ulatust, võttes aluseks kaebaja enda poolt esitatud töövõime hindamise taotluses märgitud hinnanguid oma tervisele ja tervise infosüsteemi kantud terviseandmed. Ekspertarsti ülesandeid täitis tervishoiuteenuse osutaja Sihtasutus Jõhvi Taastusravi Keskus ekspertarst Y (edaspidi TTO ekspertarst (dtl 82-93)), kes analüüsis ka vaidemenetluse raames veel kord kaebaja terviseandmeid ning jäi vaidemenetluse raames oma esialgselt koostatud eksperdiarvamuses toodud hinnangu juurde (dtl 98-110). TTO ekspertarsti seisukoha vaatas üle ja nõustus sellega ka töötukassa töövõime hindamise ekspertarst. Kaebaja taotles visiidipõhist hindamist, mis toimus käesoleva kohtumenetluse raames 18.07.2024, mille käigus hindas füsioterapeut Y kaebaja kehalist võimekust (dtl 633-650), mille järgselt vaatas töötukassa ekspertarst veel kord läbi TTO ekspertarsti arvamuse, kaebaja poolt kirjeldatud enesehinnangulised kaebused ja objektiivsed terviseandmed ja jäi eelnevate seisukohtade juurde (dtl 651-656).
21.Selgitan, et kohtu pädevus töövõime hindamise käigus koostatava ekspertarvamuse sisulisel hindamisel on piiratud. Kohus saab kontrollida, kas ekspertarvamus vastab määruse nr 39 §-s 7 toodud nõuetele ning kas ekspert on hinnanud kõiki kehalise ja vaimse võimekuse valdkondades ja võtmetegevustes esinevaid piiranguid, mida isik on oma taotluses kirjeldanud. Kohus ei saa sisuliselt kontrollida ekspertarvamuses esitatud meditsiiniliste hinnangute õigsust. See tähendab, et kui pädeva isiku poolt koostatud ekspertarvamuses on meditsiinialastele erialateadmistele tuginevalt asutud seisukohale, et isikul esinevad kehalise ja vaimse võimekuse valdkondades ja võtmetegevustes teatud intensiivsusega piirangud, siis saab kohus sellise hinnangu ebapädevaks tunnistada vaid juhul, kui toimikus olevatest andmetest nähtub, et eksperdiarvamuse koostaja ei ole arvesse võtnud kõiki olulisi asjaolusid, ent 9(14)
3-24-1850
arvesse võtmata jäetud asjaolude arvesse võtmise korral oleks võinud eksperdi lõppjäreldus osutuda teistsuguseks.
22.Kaebaja on märkinud, et tal esinevad tegutsemispiirangud liikumise valdkonnas, teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas ning ravimite kõrvaltoimetega seonduvalt. Muude valdkondade osas kaebaja tegutsemispiiranguid ei kirjeldanud. Järgnevalt võrdlen kaebaja enda kirjeldatud piiranguid erinevates võtmetegevuste valdkondades ekspertarstide antud hinnangutega.
22.1.Liikumise valdkonnas on kaebaja kirjeldanud piiranguid võtmetegevustes „liikumine eri tasapindadel“; „ohutu ringiliikumine“; „seismine ja istumine“ ning kirjeldanud ka liikumisega seotud muid probleeme. Kaebaja kirjeldab et, tal võib olla kõrgest vererõhust tingitud tasakaaluhäireid, desorientatsiooni, kiiresti tekib väsimuse tunne. Tema parem jalg võib muutuda tuimaks, vasakus jalas esineb teravaid valuhooge ja siis ei saa mitme päeva jooksul jalale asutada ning ta vajab teise inimese abi, et nt poodi minna. Treppidel liigub aeglaselt, käsipuust kinni hoides.
22.1.1.Ekspertarstid on kokkuvõtvalt leidnud, et kaebajal esineb liikumise valdkonnas kerge piirang (arvväärtus 1 ehk piirang, mis oluliselt ei takista igapäevaelu või esineb vähem kui 25% ajast). Ekspertarstid on, lisaks kaebaja taotluses märgitule, tuginenud oma hinnangus TIS-is leiduvatele epikriisidele (perearsti Y 26.06.2024 ja 08.12.2023; ortopeedi Y 15.03.2024; arsti Y 17.02.2024 ja endokrinoloogi Y 15.01.2024; 31.05.2023 oftalmoloog dr Y; 16.02.2023 töötervishoiuarst dr Y epikriisid). Epikriiside kohaselt on valude ja krampide põhjuseks keskpöia liigeste artroos ning väljapöörd-suurvarbad. Soovitatud on tallatugede ja vajadusel ka valuvaigistite kasutamist ning koormuse reguleerimist. Lisaks on kaebajal diagnoositud südamekahjustusega kõrgvererõhktõbi ilma südamepuudulikkuseta ja insuliinsõltumatu suhkurtõbi, mis võivad põhjustada väsimust, õhupuudust ning mõnikord ka pearinglustunnet, kuid mis on raviga kompenseeritavad. Kaebaja ravi on olnud ebaregulaarne, sest paljud viimase kahe aasta jooksul kaebajale välja kirjutatud kõrgvererõhktõve ja suhkurtõve ehk diabeedi ravimid ning veresuhkru mõõtmise vahendid on välja ostmata ning retseptid annulleeritud. Ekspertarstid märgivad, et kuigi 18.07.2023 toimunud visiidi ajal märkis kaebaja, et ta töötab turvatöötajana ja sõidab patrullautoga ning jalavalu tõttu on tal autoga sõitmine raskendatud, siis töötervishoiuarsti Y 16.02.2023 epikriisi kohaselt kaebajal töötamiseks vastunäidustusi ei esine ja perearsti Y 23.01.2023 epikriisi kohaselt võib ta juhtida nii 1. kui 2. grupi sõidukeid. Ekspertiisitaotluses nimetatud desorientatsioonihoogude kohta tervise infosüsteemis andmeid ei ole ning ka 18.07.2024 toimunud visiidi käigus nimetatud hooge ei täheldatud. Visiidi käigus ilmnenud kerget probleemi tasakaalu säilitamisel on arvestatud võtmetegevuse „liikumine eri tasapindadel“ juures. Kaebaja suudab seista ja 10(14)
3-24-1850
istuda, samuti kehaasendit vahetada, kuid seismist ja istumist häirivad valud jalgades ning kehaasendi vahetamisel võib tekkida pearinglus.
22.1.2.Kokkuvõtvalt on ekspertarstid leidnud, et liikumise valdkonna piirangut ei saa hinnata suuremaks kui kergeks (arvväärtus 1), sest 18.07.2024 toimunud visiidi ajal kõndis kaebaja iseseisvalt nii põrandal kui treppidel, kõnniabivahendeid ei kasutanud, kuid tema kõnnitempo oli normaalsest mõnevõrra aeglasem ja esines kerge probleem tasakaalu säilitamisel. Siirdumisi (st seisva ja istuva asendi vahetamisi) teostas kaebaja ilma käte abita ning nende sooritamise tempo oli keskmine, kuid esimesed sammud pärast püsti tõusmist olid lühemad ja ettevaatlikud. Kükitamist teostas kaebaja probleemideta (vt dtl 630-650). Ortopeediliste sisetaldade ehk tallatugede kasutamine töövõimet mõjutavaid tegutsemispiiranguid ei põhjusta, sest kõiki piiranguid ja töövõimet tervikuna hinnatakse koos abivahenditega, mille hulka kuulvad ka tallatoed. Ekspertiisitaotluses nimetatud teise inimese abi vajaduse kohta tervise infosüsteemis andmeid ei ole ning kõrvalaabi vajadust ei ilmnenud ka visiidi käigus.
22.2.Käelise tegevuse valdkonnas on kaebaja märkinud piirangu võtmetegevustes „käteosavus“ ja „käelise tegevusega seotud muud probleemid“. Kaebaja märgib, et käelabad ja sõrmed muutuvad ootamatult tuimaks, kaebaja peab neid masseerima. Käe lihasejõu arendamiseks kasutab ekspandrit.
22.2.1.Vastustaja ekspertarstid viitavad, et käelise tegevuse valdkonna piiranguid kinnitavaid andmeid TIS-is ei ole, kaebajal ei ole diagnoositud ühtegi haigust, mis võiks põhjustada piiranguid käelise tegevuse valdkonnas. Ekspertiisitaotluses märgitud ekspandri kasutamine töövõimet mõjutavaid tegutsemispiiranguid ei põhjusta, sest kõiki piiranguid ja töövõimet tervikuna hinnatakse koos abivahenditega, kui isik neid kasutab. Seega selles valdkonnas ekspertarstid piiranguid ei tuvastanud, visiidipõhise hindamise käigus käelist tegevust ei hinnatud, kuna visiidipõhisel hindamisel ei panda iseseisvaid diagnoose, vaid kontrollitakse TIS-is sisalduvate andmetega seonduvaid piiranguid.
22.3.Teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonna puhul on kaebaja märkinud, et valuhoog jalgades kestab mõnikord mitu päeva ja selle aja jooksul ei saa ta jalale astuda, vajab teiste inimeste abi, et poodi minna, vannitoas pesemiseks jne. Ekspertarstid ei ole selles osas tegevuspiiranguid tuvastanud, sest sellise abivajaduse kohta tervise infosüsteemis andmeid ei ole ning kõrvalabi vajadust ei ilmnenud ka visiidi käigus. Jalavalude ägenemise korral võib kaebaja teise inimese abi vajada, kuid selleks ajaks on tal võimalik saada ajutist töölt vabastust töövõimetuslehe alusel, mida kaebaja on ka kasutanud. Tervise infosüsteemi andmetel on kaebaja viimase kahe aasta jooksul vajanud muude liigeste artroosist tingitud jalavalude tõttu ajutist töölt vabastust kuuel korral, kuid kõikidel kordadel on töövõime taastunud 1-2 nädalaga. Vastustaja 11(14)
3-24-1850
märgib, et töövõime hindamisel töötukassa poolt võetakse arvesse püsiva kuluga tegutsemispiiranguid, mis vaatamata adekvaatsele ravile püsivad kauem kui 6 kuud ja takistavad töötamist. Selliseid olukordi ei ole kaebaja puhul esinenud.
22.4.Ravimite kõrvaltoimetena on kaebaja nimetanud, et kui ta võtab veresuhkru langetamiseks tabletti, tekib iiveldustunne. Vastustaja viitab, et tervise infosüsteem aga selliseid vaevusi ei kinnita ja märgib, et sellise olukorra tekkimisel tuleks kaebajal pöörduda esmalt perearsti või endokrinoloogi poole.
23.Kokkuvõtvalt on kaebaja poolt esitatud taotluses märgitud piiranguid TIS andmete põhjal analüüsinud TTO ekspertarst ja töötukassa ekspertarst ning leidnud, et kaebaja puhul on taotluses märgitud piirangud kinnitust leidnud vaid liikumise valdkonnas ning ka selles osas tuleb piiranguid hinnata arvväärtusega 1 ehk kergeks (piirang esineb kuid ei takista eriti igapäevaelu või esineb vähem kui 25% ajast). Muudes valdkondades TIS andmed kaebaja kirjeldatud piiranguid ei kinnita. Ka kaebuse esitamise järgselt toimunud visiidipõhise hindamise tulemusel ei ole ekspertarstid pidanud vajalikuks senist seisukohta muuta.
24.Minu hinnangul on vastustaja ja ekspertarstid lõppkokkuvõttes arvestanud kõigi kaebajal diagnoositud ja kaebuses viidatud seisunditega ning lähtunud ka kaebaja enda poolt töövõime hindamise taotluses antud hinnangutest ja tervise infosüsteemi andmetest. Seetõttu ei ole alust asuda seisukohale, et töövõime hindamisel on olulised asjaolud arvesse võtmata jäetud või hindamine sooritatud pealiskaudselt uurimisprintsiipi rakendamata. Kaebaja ei ole kaebuses osundanud, et mingid konkreetsed TIS kanded on ekspertarstide poolt analüüsimata jäetud, pigem on kaebaja seisukohal, et ekspertarstid on TIS andmete alusel asunud ebaõigele seisukohale. Märgin täiendavalt, et töövõime hindamisel ei ole määravaks mitte haiguste diagnoosid, vaid nendest põhjustatud püsivad tegevuspiiranguid ning kõiki neid piiranguid on kaebaja töövõime hindamisel arvesse võetud. Kuigi kaebaja hinnang oma tegutsemisvõimele on väga oluline, peavad tema ütlusi kinnitama ka terviseandmed.
25.Kordan juba eelpooltoodut, et kohus ei saa sisuliselt kontrollida ekspertarvamuses esitatud meditsiiniliste hinnangute õigsust vaid saab sellise hinnangu ebapädevaks tunnistada vaid juhul, kui toimikus olevatest andmetest nähtub, et eksperdiarvamuse koostaja ei ole arvesse võtnud kõiki olulisi kättesaadavaid andmeid. Käesoleval juhul sellist olukorda tekkinud ei ole, sest asja materjalidest nähtuvalt on ekspertarstid kõiki TIS-is sisalduvaid andmeid analüüsinud ning vastustaja on kohtumenetluse raames korraldanud ka kaebaja visiidipõhise hindamise.
26.Võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmeid ja iga valdkonna võtmetegevuste kokkuvõtlikku raskusastet hinnatakse alati koosmõjus stabiilse ja adekvaatse raviga, mis tähendab, et isiku tervisehäire kompenseerimiseks on ravi määratud ning ravimeetodid (ravimid, protseduurid 12(14)
3-24-1850
jms) on rakendatud vastavalt arsti poolt ettekirjutatule. Käesoleval juhul nähtub ekspertarstide hinnangust, et TIS andmete kohaselt on kaebaja ravi olnud ebaregulaarne, sest mitmel juhul on välja kirjutatud ravimid ja abivahendid jäänud välja ostmata. TTO ekspertarst on märkinud, et kaebaja töövõimet toetaks regulaarne ravi.
27.Töövõime hindamisel saab ekspertarst lisada soovitused kaebajale sobivate ja mittesobivate töötingimuste, abivahendite kasutamise ja töövõime toetamise kohta ning seda on TTO ekspertarst ka teinud, märkides, et kaebajale ei sobi raske füüsiline koormus, seisev töö. Töövõime hindamisel võetakse arvesse igasugust isikule sobivat tööd, mis ei pruugi olla füüsiliselt raske töö. Seega juhul, kui kaebajale ei sobi senine töö, on kaebajal võimalik otsida töö, mis ei eelda rasket füüsilist koormust. Nõustuda ei saa kaebaja viidetega sellele, et kaebaja vanust arvestades on teistsuguse töökoha leidmine raskendatud. Kaebaja ei ole sellises vanuses, et saaks väita, et tal puuduvad vanusest tulenevalt võimalused seniste oskuste täiendamiseks või ümberõppeks.
28.Kaebaja viitab, et tal on varasemalt tuvastatud osaline töövõime. Asja materjalidest nähtub, et 15.08.2022 on töötukassa tuvastanud kaebajal osalise töövõime kestusega üks aasta ning see tähendabki, et järgneval perioodil viib töötukassa läbi uue hindamise ja võib asuda ka eelnevast erinevale seisukohale. Eelneva hinnangu olemasolu põhjal ei saa eeldada, et järgnevatel hindamistel jääb hinnang muutumatuks. Vastustaja on ka selgitanud, et kaebaja terviseandmete analüüsi tulemusel on selgunud, et 2022 aastal on kaebaja piiranguid liikumise valdkonnas üle hinnatud (on hinnatud mõõdukateks, kuid oleks tulnud hinnata kergeteks). Kaebaja töötab ja töötas ka osalise töövõime otsuse kehtivuse ajal koormusega 1,0, st täiskoormusega. Vaideotsuses on vastustaja kaebajale ka eelneva hindamisperioodiga seonduvat selgitanud.
29.Kokkuvõttes on vastustaja piisavalt ja asjakohaselt põhjendanud, miks kaebaja hinnang oma tegutsemisvõimele ja -piirangutele ning vastustaja hinnang kaebaja töövõimele on erinevad. Märgin täiendavalt, et kui kaebaja terviseseisund on võrreldes viimase töövõime hindamise taotluse esitamise ajaga halvenenud ja kaebaja on käinud täiendavalt perearsti või eriarsti vastuvõttudel, on kaebajal võimalik esitada töötukassale uus taotlus töövõime hindamiseks, viidates asjakohastele andmetele TIS-is.
30.Ülaltoodud põhjendustel jääb kaebus tervikuna rahuldamata. Kuna kaebus töötukassa otsuste tühistamiseks jääb rahuldamata, tuleb rahuldamata jätta ka vaideotsuse tühistamise nõue ning kohustamisnõue kaebaja taotluse uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud
31.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse rahuldamata jätmisega on otsus tehtud kaebaja kahjuks. 13(14)
3-24-1850
Vastustaja ei ole nõudnud enda kasuks menetluskulude välja mõistmist, seega jäävad menetlusosaliste kulud nende endi kanda. Isikute nimede asendamine lahendis
32.HKMS § 175 lg 3 sätestab, et andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel asendatakse avaldatavas kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avaldata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi, aadressi ega muid andmeid, mis võimaldavad teda üheselt identifitseerida. Kohus asendab avaldatavas kohtuotsuses omal algatusel kõigi otsuses mainitud isikute nimed tähemärkidega. Maret Hallikma (allkirjastatud digitaalselt)
14(14)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.