Xi kaebus Eesti Töötukassa 08.04.2024 otsuse nr TVH/24/013472, 09.04.2024 otsuse nr TVT/24/018557 ja 03.05.2024 vaideotsuse nr VO/24/988 tühistamise ning vastustaja kohustamise nõuetes Kaebaja X Vastustaja Eesti Töötukassa
Menetlusosalised Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Xi kaebus rahuldamata.
2.Menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.
3.Asendada avaldatavas kohtuotsuses kaebaja nimi tähemärgiga.
SELGITUSED
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 11.11.2024 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6). HKMS § 52 lg 1 kohaselt tuleb avaldus sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt. Sekretäril saata kohtuotsus menetlusosalistele.
1.Eesti Töötukassa tuvastas 08.04.2024 otsusega nr TVH/24/013472, et Xi töövõime ei ole vähenenud. Otsuse põhjendused on kokkuvõtlikult järgnevad. Taotlejal on mõõdukas tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on alumiste hindamisteede kroonilised haigused, dorsopaatiad ja vigastuste jääknähud. Taotleja kirjeldatud piirangud muude tervisehäirete osas ei ole tervise infosüsteemi (TIS) andmetel töövõimet mõjutavad. Taotlejal on alaselja ja parema hüppeliigese valu tõttu piiratud erinevatel vahemaadel ja treppidel liikumine, pikaajaliselt sundasendis püsimine, püsti tõusmine. Kiirem kõnd põhjustab koormusel südamepekslemist, hingeldust ja õhupuudust. Trepist ülesminekul toetub taotleja käsipuule. Taotleja astub vahelduvsammuga. Vajab väsides puhkepausi seisatades. Istudes väsib selg ja seistes parem labajalg. Püsti tõusmisel toestab taotleja end kätega. Hüppeliigese valu, mis nõuaks liikumisel karkude kasutamist terviseandmed ei kinnita. Taotleja ei ole hüppeliigese valuga 2 aasta jooksul vastuvõtule pöördunud. Perearst ega neuroloogid ei kirjelda lonkamist või karkudega liikumist. Retseptipõhist valuravi ei ole taotleja vajanud. Suur osa määratud retsepte on välja ostmata. Taastusravis ei ole taotleja osalenud. Ajutist tööst vabastust selja- või liigeshaiguse tõttu ei ole taotleja vajanud. Kuigi taotlejal esinevad piirangud eelnimetatud valdkonnas ja tegevustes, ei mõjuta see taotleja töövõimet ulatuses, mis takistaks töötamist. Eeltoodust tulenevalt ei tuvastatud taotleja töövõime vähenemist.
2.Eesti Töötukassa 09.04.2024 otsusega nr TVT/24/018557 jäeti Xile töövõimetoetuse määramata.
3.X esitas 10.04.2024 nimetatud Eesti Töötukassa otsustele vaide.
4.Eesti Töötukassa jättis 03.05.2024 vaideotsusega nr VO/24/988 Xi vaide rahuldamata. Vaideotsuse põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised. Töötukassa hindas vaide esitaja töövõime ulatust, võttes aluseks tema taotluses märgitud hinnanguid oma tervisest tulenevate tegutsemispiirangute kohta ning TIS-i kantud terviseandmed. Vaidlustatud töövõime hindamise otsus tugineb eksperdiarvamusele, mille on koostanud tervishoiuteenuse osutaja ekspertarst (edaspidi TTO ekspertarst). Taotluse kohaselt esinevad vaide esitajal tegutsemispiirangud liikumise valdkonnas. Lisaks on kirjeldatud piiranguid muude tervisehäirete osas. TTO ekspertarst tuvastas 07.04.2024 TIS andmete alusel, et vaide esitajal on mõõdukas tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on alumiste hindamisteede kroonilised haigused, dorsopaatiad ja vigastuste jääknähud. Taotlusel kirjeldatud piirangud muude tervisehäirete osas ei ole TIS andmetel töövõimet mõjutavad. Töövõimet hinnatakse seitsmes kehalise ja vaimse võimekuse valdkonnas võtmetegevuste alusel ning töövõime hinnang antakse üldjuhul püsivale seisundile (vt määrus nr 39 §6 lg-d 1 ja 3; § 3 lg 2). Vaide esitajal hinnati valdkondade võtmetegevuste arvväärtused järgmiselt: 1) liikumine: liikumine eri tasapindadel – arvväärtusega 2, ohutu ringiliikumine – arvväärtusega 0, seismine ja istumine – arvväärtusega 1, liikumisega seotud muud piirangud – arvväärtusega 0. Teiste valdkondade võtmetegevustes piiranguid ei tuvastatud. Vaide esitaja töövõime ulatuse tuvastamise aluseks võetav võtmetegevuste arvväärtuste summa on väiksem kui 4 (vt määruse nr 39 § 6 lg 6). 2(8)
3-24-1699
TTO ekspertarst analüüsis veelkord vaidemenetluses vaide esitaja töövõime hindamise taotlust, terviseandmeid, vaides kirjeldatud asjaolusid ja TTO ekspertarsti koostatud eksperdiarvamust ning leiab, et eksperdiarvamuse põhjendused ja hinnangud vastavad määrusele, töövõime hindamise metoodikale ning faktilistele asjaoludele, eksperdiarvamus on kaalutlusvigadeta ja õige. TTO ekspertarsti hinnangul on vaide esitajal mõõdukas tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on alumiste hingamisteede kroonilised haigused, muud dorsopaatiad, vigastuste, alajäsememurru jääknähud. Vaide esitajal on alaselja ja parema hüppeliigese valu tõttu piiratud erinevatel vahemaadel ja treppidel liikumine, pikaajaliselt sundasendis püsimine, püsti tõusmine. Kiirem kõnd põhjustab koormusel südamepekslemist, hingeldust ja õhupuudust. Trepist ülesminekul toetub vaide esitaja käsipuule. Vaide esitaja astub vahelduvsammuga. Vajab väsides puhkepausi seisatades. Istudes väsib selg ja seistes parem labajalg. Püsti tõusmisel toetab end kätega. Hüppeliigese valu, mis nõuaks liikumisel karkude kasutamist TIS andmed ei kinnita. Vaide esitaja ei ole hüppeliigese valuga 2 aasta jooksul vastuvõtule pöördunud. Perearst ega neuroloogid ei kirjelda lonkamist või karkudega liikumist. Retseptipõhist valuravi ei ole vaide esitaja vajanud. Suur osa määratud retsepte on välja ostmata. Taastusravis ei ole osalenud. Ajutist tööst vabastust selja- või liigeshaiguse tõttu ei ole vaide esitaja vajanud. Piirangud liikumisel eri tasapindadel on hinnatud mõõdukaks. Liikumist häirivad selja- ja liigesvalud ning õhupuudus. Lülisamba nimmeosa piltuuringul on spondüloartrootilistest, st ealistest degeneratiivsetest muutustest L5/S1 vahemikus vasakpoolne L5 kompressioon neuraalavas. Retseptipõhist valuravi pole vajanud. Taastusravis pole TIS andmetel osalenud. Aprillis 2022. aastal oli parema hüppeliigese murd, mis osteosünteesiti. Juunis 2022. aastal oli piltuuringul fiksatsioon intaktne, seis sekundaarse dislokatsioonita ja luukallus formeerumas. Hiljema hüppeliigese valuga pole perearsti ega ortopeedi poole pöördunud. Karkude vajadust TIS andmed ei kinnita. Põeb kroonilist kopsuhaigust. Spirograafia alusel on tegemist mõõduka püsiobstruktsiooniga. Ravi on olnud ebaregulaarne ja enamus ravimeid (19 retsepti aasta jooksul) on välja ostmata. Füsioteraapia teenust pole kasutanud, kuid suitsetab jätkuvalt. TIS andmetel vaide esitajale ei ole täieliku tegevuspiiranguga hooldushaige vaid liigub iseseisvalt abivahendeid ja kõrvalabi vajamata. Piirang on mõõdukas. Piirangud seismisel ja istumisel on hinnatud kergeks. Lülisamba spondüloartrootilised, st ealised degeneratiivsed muutused põhjustavad pikaajalisel seismisel ja istumisel seljalihaste kangust ja valu, kuid kehaasendit korrigeerides, vahelduvalt seistes ja istudes või tugijalga vahetades on vaevusi vähem. Püstumisel võib vajada käte toestust. Hüppeliigese trauma oli ligi 2 aastat tagasi ja piltuuringu alusel paranenud sekundaarse nihketa. Pöördumisi hüppeliigese valu tõttu pole 2 aasta jooksul olnud. Retseptipõhist valuravi pole vajanud. Taastusravis pole osalenud. Piirang on kerge. Ekspertiisitaotluses nimetatud vajadus seismisel ja istumisel regulaarselt kehaasendit vahetada ja püsti tõusmisel millelgi toetada, piirangut ei suurenda, sest töövõime hindamise metoodika kohaselt on see lubatud. Vaide esitajal on ebaregulaarse raviga krooniline obstruktiivne kopsuhaigus aastaid. Vaidest jääb mulje, et vaide esitaja põdes SARS-CoV-2 infektsiooni veebruaris 2024, mille järgselt kopsuhaigus süvenes. TIS andmetel oli vaide esitaja viimati pulmonoloogi vastuvõtul märtsis 2022. a, peale SARS-CoV-2 infektsiooni põdemist. Spirograafilise uuringu alusel oli kopsudes mõõdukas obstruktsioon FEVI 2,631 3(8)
3-24-1699
(66,2% eeldatavast). Spirograafiline uuring on tehtud ka märtsis 2024. a, kus obstruktsiooni dünaamika on positiivne vaatamata määratud ravi puudumisele. Haigus on skeemile vastava raviga kompenseeritav. Seni ei ole vaide esitaja pulmonoloogi poolt määratud ravimeid regulaarselt kasutanud. Seljahaiguse puhul on tegemist krooniliste spondüloartrootiliste, st ealiste degeneratiivsete muutustega. Retseptipõhist valuravi pole vaide esitaja vajanud. Ei ole põhjust rääkida pidevast närivast valust alaseljas kui toime on tuldud käsimüügiravimitega. Taastusravis pole vaide esitaja TIS andmetel osalenud ja iseseisva võimlemise kohta andmeid ei esita. Vaides ei mainita enam hüppeliigese valu, mille tõttu olevat liikumine niivõrd takistatud, et vajalik on kasutada karke. Aprillis 2022. a oli parema hüppeliigese murd, mis osteosünteesiti. 2 aasta jooksul pöördumised liigesevaluga puuduvad. Liikumise valdkonnas on mõõdukas tegevuspiirang ning põhjust piirangu raskusastet muuta ei ole. Vaide esitaja krooniline kopsuhaigus on raviskeemi järgides kompenseeritav raviga. Seljahaigus võib ägeneda ülekoormusel, kuid on regulaarse taastusravi ja retseptipõhise valuraviga kompenseeritav. Hindamisel vaadeldakse töövõimet koosmõjus raviarsti poolt määratud raviga tervisehäire kompenseerimiseks, mis on rakendatud vastavalt arsti ettekirjutusele. Vaide esitaja kirjeldatud piirangud muude tervisehäirete osas ei leidnud TIS andmetel kinnitust. Astma on vaide esitajal diagnoositud, kuid vaide esitaja ei ole seda adekvaatselt ravinud. Regulaarsel ravimi (inhalaatori) kasutamisel ei põhjustaks koormus hingamisraskusi. Vererõhuhaigus on raviga kompenseeritud. Tegemist on kroonilise kopsuhaiguse ja lülisamba spondüloartrootiliste muutustega, mis on kompenseeritavad toetusravi, füsiaatriliste protseduuride ja taastusraviga. Uusi arstlikke väljavõtteid lisandunud ei ole. Töövõime hindamisel võetakse arvesse püsiva kuluga tegutsemispiiranguid, mis vaatamata adekvaatsele ravile püsivad kauem kui 6 kuud. Eelmise ekspertiisi käigus, kui vaide esitaja töövõime hinnati osaliseks üheks aastaks (22.02.2023-21.02.2024), on piirang seismisel ja istumisel üle hinnatud (ei ole arvestatud, et kehaasendi regulaarne vahetamine on töövõime hindamise metoodika kohaselt lubatud). Objektiivsed terviseandmed ei kinnita vaide esitaja enesehinnangulisi kaebusi määral, mis vähendaksid püsivalt töövõimet. Vaide esitaja terviseseisundist tulenevad tegutsemise ja osalemise piirangud ei ole sellised, mille tõttu vaide esitaja töötamine oleks üldse või osaliselt takistatud. Töövõime hindamisel võetakse arvesse isiku üldist töövõimet tööturul, mitte ei arvestata ainult konkreetsele ametikohale sobivusega. Hindamisel võetakse arvesse kõiki võimalikke töötamise valdkondi ning seda, et sobimatuid töövõtteid ja -tingimusi on võimalik vältida. Vaide esitajal on soovitav vältida füüsilist ülekoormust omandades ergonoomilised töövõtted ja kasutades töökaitse-vahendeid. Vaide esitaja terviseseisund mõjutab küll tema igapäevaelu tegevusi, kuid see ei too veel kaasa üldist töövõime vähenemist TVTS § 5 lg 3 mõttes. Kuna terviseseisundi püsivat halvenemist kinnitavaid andmeid ei ole ka vaidemenetluses esitatud ega TIS-i lisandunud, siis ei ole alust juba tuvastatud töövõime ulatust muuta.
5.X esitas 05.06.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse Eesti Töötukassa 03.05.2024 vaideotsuse nr VO/24/988 tühistamise ja vastustaja kohustamise nõuetes. 4(8)
3-24-1699
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
6.Kaebaja ei nõustu vaidlusaluste otsustega, kuivõrd need sisaldavad ebaõigeid andmeid. Kaebaja selgitab, et tal on kopsuobstruktsioon, mis nähtub ka digiloost. Kaebaja on käinud arstide juures ning järginud nende soovitusi ja võtnud kõik ettenähtud ravimid.
7.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.
7.1.Vaidlusalused otsused on õiguspärased (TVTS § 5 lg-d 1-2; määrus nr 39 § 5 lg 1, § 6lgd 1, 3, 6; § 8 lg 6). Töövõime hindamisel lähtutakse töövõime hindamise metoodikast, milles kirjeldatud töövõime hindamise põhimõtted, st kuidas tuvastada pikaajalise tervisekahjustusega inimese töövõime ulatus, tegutsemise ja osalemise piirangud ning anda soovitusi töötingimuste, töövõime toetamise ja abivahendite vajaduse kohta. Metoodika on välja töötatud kooskõlas rahvusvaheliste soovitustega ja tugineb rahvusvahelisele funktsioneerimisvõime, vaeguste ja tervise klassifikatsioonile.
7.2.Tervishoiuteenuse osutaja Meliva AS (edaspidi TTO) ekspertarst dr Ülla Melnikov, võttes aluseks kaebaja poolt esitatud töövõime hindamise taotluses märgitud hinnanguid oma tervisest tulenevate piirangute kohta ja kaebaja terviseandmed, koostas 07.04.2024 eksperdiarvamuse, mille vastustaja võttis töövõime hindamise otsuse koostamisel aluseks. Eesti Töötukassa 08.04.2024 otsusega nr TVH/24/013472 tuvastati, et kaebaja töövõime ei ole vähenenud. Eesti Töötukassa 09.04.2024 otsusega nr TVT/24/018557 jäeti kaebajale töövõimetoetus määramata.
7.3.TTO ekspertarst analüüsis 18.04.2024 veel kord kaebaja terviseandmeid, kaebaja töövõime hindamise taotluses märgitud hinnanguid oma tervisest tulenevatele piirangutele ning jäi oma esialgselt koostatud eksperdiarvamuses toodud hinnangu juurde. TTO ekspertarsti seisukoha vaatas üle ja nõustus sellega ka töötukassa töövõime hindamise ekspertarst. Käesoleva kohtumenetluse raames on töötukassa töövõime hindamise ekspertarst dr Alvi Tellmann kõik kaebaja terviseandmed ja kaebuses kirjeldatud tegutsemispiirangud üle vaadanud ning on 23.07.2024 allkirjastanud oma kokkuvõtliku seisukoha, milles nõustub TTO ekspertarsti poolt eksperdiarvamuses toodud seisukohtadega.
7.4.Kaebaja on töövõime hindamise taotluses märkinud tegutsemispiirangud liikumise valdkonnas liikumine eri tasapindadel (1.1.) ning seismine ja istumine (1.3.). Lisaks on kaebaja märkinud muude tervisehäiretena, et tal on astma, raske on hingata, kui kaebaja teeb füüsilist tööd; vererõhk kõigub, kui on kõrge vererõhk, siis tekib õhupuudus.
7.5.TTO ekspertarst hindas kaebajal liikumise valdkonna võtmetegevused 1.1. liikumine eri tasapindadel arvväärtusega 2 ning 1.3. seismine ja istumine arvväärtusega 1. Teiste valdkondade võtmetegevustes TTO ekspertarst piiranguid ei tuvastanud. TTO ekspertarst on liikumise valdkonna hindamisel tuginenud pulmonoloogi Talis Kirs 27.03.2024 epikriisile, sisehaiguste arsti Valentina Zaharanko 20.02.2024 epikriisile, perearsti Inna Prosalova 09.02.2024 epikriisile, pulmonoloogi Mihhail Gromov 29.12.2022 epikriisile, neuroloogi Olena Kostyukovska 12.12.2022 epikriisile ja ortopeedi Sergii Lytvynenko 26.04.2022 epikriisile ning radioloogi Igor Muhhin 10.06.2022 saatekirja vastusele, samuti kaebajale viimase kahe aasta jooksul välja kirjutatud ravimitele ja meditsiiniseadmetele.
7.6.On põhjendatud hinnata kaebaja tegutsemise ja osalemise piirangud liikumise valdkonnas mõõdukaks, arvestades kaebaja enda hinnanguid oma tegutsemisvõimele ning TIS-s olevaid terviseandmeid. Kaebaja terviseseisundist tulenevad tegutsemise ja osalemise piirangud ei ole sellised, mille tõttu tema töötamine oleks üldse või osaliselt takistatud. Objektiivsed 5(8)
3-24-1699
terviseandmed ei kinnita kaebaja enesehinnangulisi kaebusi määral, mis vähendaksid püsivalt tema üldist töövõimet. Töövõime hindamisel hinnatakse isiku üldist töövõimet ning hindamisel võetakse arvesse kõiki võimalikke töötamise valdkondi ning seda, et sobimatuid töövõtteid ja -tingimusi on võimalik vältida. Kaebaja terviseseisund mõjutab küll tema igapäevaelu tegemisi, kuid see ei too veel kaasa üldist töövõime vähenemist TVTS § 5 lg 3 mõttes.
7.7.Pärast vaidlustatud otsuste tegemist on TIS-i lisandunud üks perearsti Inna Prosalova 17.05.2024 epikriis. Lisandunud epikriis kohtus vaidlustatud otsuseid ei muuda, sest selles nimetatud kaebust seljavalule on juba arvestatud liikumise valdkonna piirangute hindamisel ja kaebust liigesevalule (tõenäoliselt on mõeldud liigesvalu) ei saa lugeda töövõimet mõjutavaks. Objektiivse leiu ja uuringute juures ei ole kirjeldatud mingit liigespatoloogiat ega toodud välja sellele viitavat uuringut. Töövõime hindamise metoodika kohaselt peavad aga isiku kaebusi kinnitama objektiivse leiu ja uuringu tulemused.
7.8.Vaidlustatud otsuseid ei muuda ka samas epikriisis nimetatud „uimane pea“ ja ebamugavustunne südame piirkonnas, sest südamehaigust ei ole kaebajal diagnoositud. 14.05.2024 tehtud elektrokardiograafia uuring oli patoloogiata. Kaebuse tõttu „uimasele peale“ on kaebajale varasemalt tehtud ka kaela arterite ultraheliuuring ning peaaju- ja kaelaarterite kompuutertomograafia, kuid kummalgi uuringul olulist patoloogiat ei tuvastatud (vt neuroloogi Boriss Katsanovski 20.10.2023 epikriis; vastustaja 23.07.2024 menetlusdokumendi lisa 15). Mis puudutab perearsti 17.05.2024 epikriisis nimetatud d- ja bvitamiinivaegust, siis see on vitamiinipreparaatide tarvitamisega kiiresti korrigeeritav ja töövõimet mõjutavaid tegutsemispiiranguid ei põhjusta.
KOHTU PÕHJENDUSED
8.Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Vastustaja on arvesse võtnud olulisi asjaolusid, sh seda, et kaebaja põeb kroonilist obstruktiivset kopsuhaigust. Ühtlasi on vastustaja vaidlusaluses vaideotsuses selgitanud, miks anti varasemast töövõime hindamisest erinev hinnang.
9.Menetlusosaliste vahel on vaidlusaluseks küsimuseks, kas vastustaja on õigesti tuvastanud, et kaebaja töövõime vähenenud ei ole.
10.Haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele (haldusmenetluse seadus (HMS) § 54).
11.TVTS § 5 lg 1 kohaselt tuvastatakse töövõime hindamisega pikaajalise tervisekahjustusega isiku töövõime ulatus. Töövõime hindamisel võetakse arvesse isiku terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust (TVTS § 5 lg 2). Töövõime hindamise tulemusena tuvastatakse isikul töövõime ulatus järgmiselt: 1) töövõime ei ole vähenenud, kui tema töötamine ei ole TVTS § 5 lg-s 2 nimetatud asjaolusid arvesse võttes takistatud; 2) osaline töövõime, kui tema töötamine on TVTS § 5 lg-s 2 nimetatud asjaolusid arvesse võttes osaliselt takistatud, või; 3) puuduv töövõime, kui ta ei ole võimeline TVTS § 5 lg-s 2 nimetatud asjaolusid arvesse võttes töötama (TVTS § 5 lg 3). Määruse nr 39 § 6 lg-s 3 on toodud võtmetegevuste raskusastmete vastavustabel, kus arvväärtus 0 tähendab, et piiranguid ei tuvastatud (punkt 1); arvväärus 1 – kerge piirang: piirang, mis ei takista eriti isiku igapäevaelu või esineb vähem kui 25% ajast (punkt 2); arvväärtus 2 – mõõdukas piirang: piirang, mis takistab sageli isiku igapäevaelu või esineb 25-50% ajast; tegevus on ilmselgelt raskemini teostatav kui ilma pikaajalise tervisekahjustuseta inimesel [...]. Töövõime hindamise metoodikas on selgitatud, et 6(8)
3-24-1699
pikaajaline tervisekahjustus on püsiv terviseseisund, mis eelduste kohaselt vähemalt kuue kuu vältelt oluliselt ei muutu1. Töövõimet hinnatakse, kaasates eksperdiarvamuse saamiseks tervishoiuteenuse osutaja või arstiõppe läbinud töötukassa töötaja (vt TVTS § 7 lg 1 ja määrus nr 39 § 2 p 3). Eksperdiarvamus koostatakse taotlusel olevate, TIS-i kantud ning muude, täpsustamise vajaduse korral kogutud, andmete alusel (vt määruse nr 39 § 5 lg 1). Eksperdiarvamus lähtub töövõime hindamise metoodikast ja hinnangus kasutatakse nii kehalise kui ka vaimse võimekuse hindamiseks nende võimekuste valdkondades ning võtmetegevustes piirangu raskusastme väljaselgitamiseks punktisüsteemi skaalaga 0 – 4 (vt määrus nr 39 § 6 lg 3). Ühe võtmetegevuse kokkuvõtlik raskusaste võrdub küsimuste punktiväärtustest suurimaga. Valdkonnas esinevate piirangute kokkuvõtlik raskusaste võrdub valdkonna võtmetegevustes esinevatele piirangutele antud raskusastmetest suurimaga. Võtmetegevuste raskusastmed summeeritakse töövõime ulatuse tuvastamiseks, välja arvatud raskusastmed arvväärtusega 0 ja 1 (vt määruse nr 39 § 6 lg-d 4-6).
12.Taotluses on märgitud tegutsemispiirangud liikumise valdkonnas ning kirjeldatud piiranguid muude tervisehäirete osas (vt vastustaja 23.07.2024 menetlusdokumendi lisa 1; dtl 33 jj).
13.TTO ekspertarst on leidnud 07.04.2024 eksperthinnangus, et taotlejal on mõõdukas tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on alumiste hingamisteede kroonilised haigused; muud dorsopaatiad; vigastuste, mürgistuste ja välispõhjuste toime muude tagajärgede jääknähud; taotleja kirjeldatud muude tervisehäirete osas ei leidnud TIS-i andmetel kinnitust (vt vastustaja 23.07.2024 menetlusdokumendi lisa 3). Samasisulised põhjendused on toodud ka vaidlusaluses otsuses (vt vastustaja 23.07.2024 menetlusdokumendi lisa 7).
14.Kohtu hinnangul on vaidlusalune 08.04.2024 otsus põhjendamispuudustega (HMS § 56 lg-d 1-2), kuivõrd puuduvad põhjendused, milles on kaebaja terviseseisundis olulised muutused toimunud, et antakse varasemalt erinev hinnang kaebaja töövõimele. Kuigi kaebajal ei ole õiguspärast ootust samasugusele töövõime hindamise otsusele, võrreldes varasemalt tehtud otsustega, siiski on sellises olukorras vastustajal kohustus põhjendada, millised asjaolud on vahepeal muutunud, et kaebaja töövõime enam vähenenud ei ole. Selliseid põhjendusi vaidlusaluses otsuses esitatud ei ole. Küll aga on need puudused kõrvaldatud vaideotsusega. Nimelt on vaidlusaluses vaideotsuses selgitatud, et eelmise ekspertiisi käigus, kui vaide esitaja töövõime hinnati osaliseks üheks aastaks (22.02.2023-21.02.2024), on piirang seismisel ja istumisel üle hinnatud (ei ole arvestatud, et kehaasendi regulaarne vahetamine on töövõime hindamise metoodika kohaselt lubatud) (dtl 7). Nii on töövõime hindamise metoodikas selgitatud, et istuvat ja seisvat asendit võib vahetada ehk seismise vahel võib istuda 2-3 minutit ja vastupidi (vt lk 33)2.
15.Muus osas nõustub kohus vaidlusalustes otsustes tooduga ega pea vajalikuks seda korrata (HKMS § 165 lg 2). Vastuseks kaebusele selgitab kohus järgmist.
16.Kaebaja leiab, et vastustaja ei ole arvesse võtnud kõiki olulisi asjaolusid, sh kaebajal esinevat kopsuobstruktsiooni.
17.Riigikohus on selgitanud, et töövõime hindamise menetluses ei piisa sellest, kui taotleja esitab eksperdiarvamuse kohta üldsõnalise vastuväite; selleks et haldusorganil tekiks kõrgendatud uurimiskohustus, peab taotleja vastustajale ära näitama, millise valdkonna või võtmetegevuse puhul on eksperdiarvamuse andja eksinud (vt Riigikohtu halduskolleegiumi
05.09.2024 otsus nr 3-17-1110, p 21). Seetõttu analüüsib kohus alljärgnevalt, kas vastustaja on arvesse võtnud asjaolu, et kaebaja põeb kroonilist kopsuhaigust. Muudele asjaoludele kaebaja konkreetselt viidanud ei ole, mis kaebaja väitel on jäetud arvesse võtmata. Seetõttu kaebaja väide, et vaidlusaluses otsuses on ebaõiged andmed, on liiga üldine.
18.TTO ekspertarsti 07.04.2024 eksperdiarvamuses on liikumise valdkonna 1.1. võtmetegevusele antud diagnoosis nimetatud J44.8 – muu krooniline obstruktiivne kopsuhaigus, muu täpsustatud krooniline obstruktiivne kopsuhaigus (vt digitaalse kohtutoimiku leht (dtl) 47). Ekspertarst on toonud seejuures järgmised põhjendused: „Liikumist häirivad selja- ja liigesvalud ning õhupuudus. Lülisamba nimmeosa piltuuringul on spondüloartrootilistest muutustest L5/S1 vahemikus vasakpoolne L5 kompressioon neuraalavas. Retseptipõhist valuravi ega NSAID-e pole vajanud. Taastusravis pole osalenud. Aprillis 2022 oli parema hüppe-liigese trimalleoraalne murd, mis osteosünteesiti. Juunis 2022 oli piltuuringul fiksatsioon intaktne, seis sekundaarse dislokatsioonita ja luukallus formeerumas. Hiljem hüppeliigese valuga pole perearsti ega ortopeedi poole pöördu-nud. Karkude vajadust Terviseandmed ei kinnita. Põeb kroonilist kopsuhaigust. Spirograafia alusel on tegemist mõõduka püsi-obstruktsiooniga. Ravi on ebaregulaarne ja enamus ravimeid (19 retsepti aasta jooksul) on välja ostmata. Füsioteraapia teenust pole kasutanud, kuid suitsetab jätkuvalt. Ajutist tööst vabastust pole vajanud. Terviseandmetel taotleja ei ole täieliku tegutsemispiiranguga hooldushaige vaid liigub iseseisvalt abivahendeid ja kõrvalabi vajamata. Piirang on mõõdukas.“ (dtl 47-48). Sama on ka märgitud 18.04.2024 koostatud eksperdiarvamuses (vt dtl-d 59-60). Lisaks on töötukassa ekspertarst märkinud oma 23.07.2024 seisukohas seoses tegutsemispiirangutega liikumise valdkonna võtmetegevuse
1.1.osas muuhulgas järgmist: „Lisaks sellele põeb kaebaja kroonilist obstruktiivset kopsuhaigust, mis spirograafia uuringu andmetel põhjustab mõõdukas obstruktsiooni, st õhuvoolu takistuse hindamisteedes ja füüsilisel koormusel tekkiva hingelduse, kuid mille ravi on olnud ebaregulaarne ning ka suitsetamisest ei ole kaebaja loobunud (vt pulmonoloogi Talis Kirs 27.03.2024 ja pulmonoloogi Mihhail Gromov 29.12.2022 epikriisid).“ (dtl 72).
19.Seega nagu eelnevast nähtub, siis on kaebaja töövõime hindamisel võetud arvesse asjaolu, et kaebaja põeb kroonilist obstruktiivset kopsuhaigust. Töövõime hindamisega tuvastatakse pikaajalise tervisekahjustusega isiku töövõime ulatus (TVTS § 5 lg 1). Töövõime hindamisel arvestatakse isiku tegutsemisvõimet parandavate või säilitavate abivahendite kasutamist ja määratud ravi järgimist ning kirjeldatakse isikul esinevate piirangute avaldumist, põhjuseid ja mõju tegutsemisvõimele, samuti isiku kohanemist piiranguga (vt määrus nr 39 § 5 lg 3). Seda on töötukassa käesoleval juhul ka teinud. Kinnitust pole leidnud kaebaja väide, et ta on järginud kõiki arstide juhiseid ning võtnud kõiki talle määratud ravimeid. TTO ekspertarst on välja toonud, et ravi on ebaregulaarne ja enamus ravimeid (19 retsepti aasta jooksul) on välja ostmata (dtl 60). Nii nähtub ka vastustaja 23.07.2024 menetlusdokumendi lisast 16, et 7 väljakirjutatud ravimiretsepti on küll koostatud, aga ei ole välja ostetud ning 11 retsepti on annulleeritud (vt dtl 114 jj).
20.Eeltoodust tulenevalt jääb kaebus tervikuna rahuldamata.
21.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesoleval juhul on otsus tehtud kaebaja kahjuks, mistõttu jäävad menetluskulud kaebaja kanda. Vastustaja menetluskulude välja mõistmiseks taotlust esitanud ei ole, mistõttu jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).
22.Kohus asendab avaldatavas kohtuotsuse kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt)
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.