Viimase kohtuistungi aeg või viide asja lahendamisele kirjalikus menetluses
Kohtuistung menetlus
06.12.2016,
pärast
kohtuistungit
kirjalik
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Kohustada Xxxx(xxxx, isikukood xxxx) välja andma oma ebaseaduslikust valdusest Xxxx(xxxx, isikukood xxxx) otsesesse valdusesse korteriomand asukohaga xxxx (registriosa nr xxxx). Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
5.Välja mõista xxxx (xxxx, isikukood xxxx) Xxxx(xxxx, isikukood xxxx) kasuks menetluskulud riigilõiv 300 (kolmsada) eurot ja lepingulise esindaja kulu 828,75 (kaheksasada kakskümmend kaheksa koma seitsekümmend viis) eurot.
6.Välja mõista xxxx (xxxx, isikukood xxxx) Xxxx(xxxx, isikukood xxxx) kasuks viivis menetluskulude 1128,75 (üks tuhat ükssada kakskümmend kaheksa koma seitsekümmend viis) eurot tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord 1 (4)
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. I.
Kohtuotsuse kirjeldav osa
1.Xxxx(hageja) esitas 21.05.2015 Harju Maakohtule hagi Xxxx(kostja) vastu korteriomandi väljanõudmiseks ebaseaduslikust valdusest (tl 2-4). 05.06.2015 võttis kohus hagi menetlusse (tl 1213). 24.07.2015 esitas kostja vastuse hagile (tl 18-19). 26.11.2015 rahuldas kohus kostja taotluse riigi õigusabi saamiseks (tl 49-50). 19.01.2016 täiendas kostja oma vastust hagile (tl 68). 06.12.2016 toimus kohtuistung (tl 113-114). Kohus määras istungil pooltele kompromissiläbirääkimiste pidamiseks tähtaja ning kompromissi mittesõlmimisel menetluse jätkumises kirjalikult. Kohus andis pooltele menetluskulude nimekirjade esitamiseks ja vastaspoole menetluskulude nimekirjadele vastamiseks tähtajad. Pooled kohtu määratud tähtpäevaks kompromissi ei sõlminud. Kostja esitas 09.01.2017 riigi õigusabi tasu kindlaksmääramise taotluse (106-109). Hageja esitas 13.01.2017 menetluskulude nimekirja (tl 110-112). Kostja kohtu määratud tähtpäevaks hageja menetluskulude kohta arvamust ei esitanud.
2.Kohus toob otsuse kirjeldavas osas vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg-le 1 välja üksnes hagi aluseks olevad põhilised asjaolud. Hageja on välja toonud, et temale kuulub Tallinnas, xxxx asuv korteriomand. Hagejale kuuluvat korterit valdab õigusliku aluseta kostja. Kostja ei ole olnud nõus hageja korterist lahkuma ega ka hagejaga üürilepingut sõlmima. Kostja ei ole hagejale esitanud dokumente, mis tõendaksid tema õigust korterit kasutada ega ka selgitanud hagejale, miks ta korterist ei lahku. Hageja palub hagis mõista Tallinnas, xxxx asuv korteriomand välja kostja ebaseaduslikust valdusest ning kohustada kostjat andma korteriomand üle selle omaniku, hageja, otsesesse valdusesse.
3.Kohus toob otsuse kirjeldavas osas vastavalt TsMS § 444 lg-le 1 välja üksnes kostja vastuväidete aluseks olevad põhilised asjaolud. Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja kasutab xxxx korterit tähtajatu suulise üürilepingu alusel. Nimetatud aadressil asuv eluruum eraldati kostjale 1983. aastal xxxx paiknenud sõjaväeosa poolt, kus kostja töötas valveteenistuse operaatorina. Sõlmiti ka üürileping, mida kostjal säilinud ei ole. Omandireformi käigus kostjale eluruumi erastamiseks luba ei antud. Kostja on tasunud üüri- ja kommunaalarveid elamuhaldajale, pärast korteriühistu moodustamist korteriühistule. Eraldi üüri ei maksa, ainult korteriühistu poolt väljastatavad arved. Kostja on käesoleva ajani pidevalt kasutanud eluruumi üürnikuna. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. II.
Kohtuotsuse põhjendav osa
4.Hageja on esitanud nõude xxxx korteri väljanõudmiseks kostja ebaseaduslikust valdusest. Vastavalt asjaõigusseaduse (AÕS) § 80 lg 1 omanikul on nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. AÕS § 80 lg 2 järgi omaniku nõue on suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusse. AÕS § 56 lg 1 järgi kinnistusraamatusse kantud andmete õigsust eeldatakse. 2 (4)
5.Hageja väitel kuulub hagejale korter asukohaga xxxx, Tallinn. Korter on kostja otseses valduses. Pooled ei vaidle, et kostja valdab korterit. Hageja on esitanud väljavõtte kinnistusraamatust (tl 6-7), mille kohaselt korteriomandi asukohaga xxxx omanik on hageja. Hageja on esitanud ka väljavõtte rahvastikuregistrist (tl 8), millest nähtuvalt on xxxx registreeritud rahvastikuregistris kostja elukohana. Kohus tuvastab nimetatud tõendite alusel, et kostja on xxxx korteri omanik ning et xxxx korterit valdab kostja.
6.AÕS § 83 lg 1 kohaselt valdaja võib asja väljaandmisest keelduda, kui tal on omaniku suhtes õigus asja vallata. Kostja on välja toonud, et tema õigus vaidlusaluse korteri valdamiseks tuleneb 1983. aastal sõlmitud üürilepingust. Üürilepingu olemasolu kohta ei ole kostja ühtegi tõendit esitanud. Kostja on märkinud, et tasub üüri käesoleval ajal korteriühistule. Kohtuistungil täpsustas kostja, et tasub makseid korteriühistu poolt esitatavate arvete alusel. Nähtuvalt asjas esitatud korteriühistu arvetest (tl 61, tl 78) on korteriühistu esitanud hagejale ja kostjale arveid kommunaalteenuste eest. Üüri esitatud arvetel ei kajastu. Kohus leiab, et kostja väide üürilepingu või mistahes lepingu olemasolu kohta, millega oleks xxxx korter antud kostja kasutusse, on tõendamata.
7.Vastavalt võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) § 12 lg 1 enne 1. juulit 2002 sõlmitud kestvuslepingutele kohaldatakse alates 1. juulist 2002 tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses sätestatut. Kostja on kohtuistungil välja toonud, et üüri tasumise kokkulepet tal ei ole olnud. VÕS § 389 kohaselt tasuta kasutamise lepinguga kohustub üks isik (kasutusse andja) andma teisele isikule (kasutaja) üle eseme tasuta kasutamiseks. Kohus leiab, et 1983. aastal sõlmitud leping, mille alusel kostja väidetavalt korterit kasutab, saaks olla tasuta kasutamise leping VÕS § 389 tähenduses. Kuna kostja ei ole väitnud, et nimetatud leping oleks sõlmitud hagejaga ning seadus ei näe ette, et tasuta kasutamise lepingust tulenevad õigused ja kohustused läheksid asja võõrandamisel üle asja uuele omanikule, siis isegi kui kostja väide 1983. aastal sõlmitud kasutuslepingu kohta oleks tõendatud, ei saaks nimetatud leping anda talle õigust asja valdamiseks hageja suhtes.
8.Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud, et tal on õigus xxxx korterit vallata. Seetõttu tuleb hageja nõue nimetatud korteri väljanõudmiseks kostja ebaseaduslikust valdusest AÕS § 80 lg 1 alusel rahuldada.
9.Kohtu hinnangul ei oma asjas tähendust, kas kostja on korteriühistule korrektselt kommunaalteenuste arveid tasunud, millise asjaoluga seoses on kohtule esitatud korteriühistu hoiatuskiri koos lisaga (tl 62, lisa tl 63-65) ning maksegraafik (tl 79). Nimetatud tõendeid kohus ei hinda.
10.TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi, jäävad menetluskulud kostja kanda.
11.Hageja on avaldanud oma menetluskulude suuruseks riigilõivu 300 eurot ja lepingulise esindaja kulu 828,75 eurot. Hageja kohtukuluks on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 300 eurot. Hageja tasus riigilõivu õigesti vastavalt hagihinnale. Riigilõivu tasumine on olnud seadusest tulenevalt vajalik ja põhjendatud. Kohus määrab kindlaks hageja menetluskulu riigilõivu 300 eurot ja mõistab selle kostjalt hageja kasuks välja. Hageja kohtuväliseks kuluks on lepingulise esindaja kulu 828,75 eurot. Hageja on avaldanud, et summa ei sisalda käibemaksu. Hageja on avaldanud, et nimetatud summast moodustab hagiavalduse ettevalmistamise kulu 288,75 eurot, milline summa on kokkuleppehind. Kohtumenetluses osalemisega tekkinud ajakulule 4,5 tundi vastab lepingulise esindaja tasu 540 eurot. 3 (4)
Kostja ei ole hageja lepingulise esindaja kulude kohta arvamust avaldanud. Kohtu hinnangul on lepingulise esindaja kulud hageja vajalikud ja põhjendatud. Kohus lähtub eeldusest, et asjas esitatud hagiga sarnase hagi koostamiseks kulub vähemalt kolm tundi eeldusel, et õigusteenust osutatakse vähemalt keskmise kvaliteediga. Võttes aluseks hageja esindaja tunnitasu 120 eurot tunnis, jääb hagi koostamisega seotud kulude suurus kohtu osundatud ajakulu piiresse (288,75:120=2,4). Seetõttu on nimetatud kulu vajalik ja põhjendatud. Hageja on avaldanud kompromissiläbirääkimistega seonduvaks ajakuluks 3 tundi ja kohtus tehtud toimingute ajakuluks 1,5 tundi. Kohtu hinnangul on kompromissiläbirääkimisteks ettevalmistumise ja läbirääkimiste pidamine vajalik toiming. Kostja ei ole vaidlustanud hageja avaldatud andmeid kompromissiläbirääkimiste ajakulu õigsuse kohta. Kompromissiläbirääkimistega seonduv ajakulu tuleb lugeda põhjendatuks. Kohtumenetluses tehtud toimingud on kohtu hinnangul olnud vajalikud ja nendega kaasnev ajakulu 1,5 tundi põhjendatud. Hageja esindaja tunnitasu 120 eurot tunnis vastab asja keerukusastmele ning ei ületa sarnase õigusteenuse turuhinda. Eeltoodut arvestades on hageja vajalike ja põhjendatud lepingulise esindaja kulude suurus 828,75 eurot (288,75+4,5x120=828,75). Kohus määrab kindlaks hageja lepingulise esindaja kulude suuruse 828,75 eurot ja mõistab selle kostjalt hageja kasuks välja. Kohus mõistab vastavalt hageja taotlusele kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskulude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.