lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-15-7769/41

Asjaõigus › Muud asjaõiguse asjad

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 10.03.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-15-7769/41
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Asjaõigus › Muud asjaõiguse asjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
10.03.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2360
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 231 lg 2, 3Tõendamisest vabastamise alusedTsMS § 652 lg 2, 7Apellatsioonimenetluses arvestatavad asjaolud ja tõendidAÕS § 82 lg 1Valduse tõendamineTsMS § 162 lg 4Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 168 lg 1Menetluskulude jaotus asja menetlusse võtmisest keeldumise, hagi läbi vaatamata jätmise, asja menetluse lõpetamise ja hagi õigeksvõtmise puhulTsMS § 178 lg 2Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamineTsMS § 230 lg 1Tõendamise ja tõendite esitamise kohustus

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-15-7769/34Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja26.01.2017

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Osaühing PT Arendus10951417(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasi nr 2-15-7769

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number

Tsiviilasi 2-15-7769

Määruse tegemise aeg ja koht

10.03.2017.a, Tallinn

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Kaupo Paal, Imbi Sidok-Toomsalu

Kohtuasi

UP hagi SN vastu korteriomandi väljanõudmiseks ebaseaduslikust valdusest

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 26.01.2017.a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

SN apellatsioonkaebus

Menetlusosalised esindajad

ja

nende Hageja (vastustaja): UP (isikukood

XXXXXXXXXXX),

tehingulised esindajad vandeadvokaat Andreas Veeret ja vandeadvokaadi abi Riin Rehepapp Kostja (apellant): SN (isikukood XXXXXXXXXXX), RÕA korras määratud esindaja vandeadvokaat Henn Koduvere

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Resolutsioon:

1.Keelduda menetlusse võtmast SN apellatsioonkaebust Harju Maakohtu 26.01.2017.a otsuse peale tsiviilasjas nr 2-15-7769.
2.Jätta maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud SN kanda. Mitte mõista ringkonnakohtu menetluskulusid SN-lt välja.
3.

Sarnased lahendid

Asjaõigus
  • 31.08.20262-25-6569/89Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 31.08.20262-26-6368/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 28.08.20262-25-684/16Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
  • 27.08.20262-23-13332/81Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 26.08.20262-26-16263/2Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 24.08.20262-24-17151/72Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
TsMS § 637 lg 1Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise alused
TsMS § 639 lg 1Menetlussätete kohaldamine ja menetlusosalised
VÕS § 389Tasuta kasutamise lepingu mõiste
Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. 1(6)

Tsiviilasi nr 2-15-7769

Asjaolud

1.18.11.2016.a esitas hageja hagi kostja vastu, paludes mõista Tallinnas, Tööstuse tn 7769 asuv korteriomand välja kostja ebaseaduslikust valdusest ning kohustada kostjat andma korteriomand üle hageja valdusesse. Hageja palus menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja on Tallinnas, Tööstuse tn 77-69 asuva korteriomandi omanik. Hageja omandas korteriomandi 23.01.2014.a sõlmitud lepingu alusel ning korteriomandi eelmine omanik Osaühing PT Arendus (registrikood 10951417) omandas vaidlusalusele korteriomandile vastava korteri mõttelise osana ostu-müügilepingu alusel 2001.a. Korter kinnistati korteriomandina 14.02.2013.a. Hagejal puudub korteriomandi otsene valdus. Korter on kostja otseses valduses. Kostja valdab korteriomandit ilma õigusliku aluseta, mis tähendab, et hagejal puudub kostjaga lepinguline suhe, mis oleks alus korteriomandi kasutamisele. Kostja ei ole maksnud hagejale tasu korteriomandi kasutamise eest. Ka korteriomandi kasutamisega seotud makseid on kostja tasunud Tööstuse tn 77 maja haldavale ühistule kas väga kaootiliselt või üldse mitte. Kostja ei ole olnud nõus vabatahtlikult korteriomandi valdust vabastama ega ka sõlmima hagejaga üürilepingut. Hagi esitamise ja asja väljaandmisega soovib hageja, et kostja loobuks korteriomandi otsesest valdusest (st et kostja lahkuks korteriomandist), tagastaks korteriomandi hagejale (annaks korteriomandi hageja otsesesse valdusesse) ja annaks hagejale üle ka kõik korteriomandile juurdepääsu võimaldavad võtmed jms. Lisaks soovib hageja, et kostja eemaldaks korteriomandist enda isikliku vara.
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Hagile esitatud vastuse kohaselt kasutab kostja eluruumi aadressil Tööstuse 77-69, Tallinn üürnikuna alates detsembrist 1983.a, kui üürileandja oli Tööstuse 77 paiknenud sõjaväeosa, kus kostja töötas valveteenistuse operaatorina. Eluruum eraldati kostjale sõjaväe teenistusliku eluruumina, mille kohta oli sõlmitud ka vastav üürileping ning vormistatud sissekirjutus aadressil Tööstuse tn 77-69. Pärast sõjaväe lahkumist Eestist jätkas kostja eluruumi kasutamist endistel tingimustel. Üürilepingut ei ole kostjal säilinud, kuid vanas NSVL passis on olemas tempel sissekirjutuse kohta. Kui omandireformi käigus alustati eluruumide erastamisega, esitas kostja 1995.a Põhja Linnaosa Valitsusele avalduse eluruumi erastamiseks, milleks ei antud luba. Mõni aasta tagasi tegi Põhja Linnaosa valitsus kostjale ettepaneku korter välja osta, kuid kostja keeldus sellest rahaliste vahendite puudumise tõttu. Kuna majas on üle viie korteriomandi, asutati Tööstuse 77 korteriühistu, kes esitab kostjale üüri- ja kommunaalarveid. Kuni majas korteriühistu asutamiseni tasus kostja üüri riigi poolt määratud elamuhaldjale. Seega on väär hageja väide, et korteriomand Tööstuse 77-69 on kostja ebaseaduslikus valduses. Hageja sai vaidlusaluse korteri omanikuks alles 23.04.2014.a ning enne seda kuulus korteriomand osaühingule PT Arendus. Kirjalikku üürilepingut ei ole kostjaga üks ega teine korteriomanik sõlminud, samas on kostja jätkuvalt kasutanud eluruumi üürnikuna. Kostja kasutab korteriomandit suulise üürilepingu alusel, mis ei ole üles öeldud ning seega kehtiv. Kostja maksab üüri- ja kommunaalarveid korteriühistule. Üürilepingut, millega oleks kindlaks määratud üüri suurus ning üüri maksmise viis, ei ole poolte vahel sõlmitud.
3.Harju Maakohus rahuldas 26.01.2017.a otsusega hagi ja kohustas kostjat välja andma oma ebaseaduslikust valdusest hageja otsesesse valdusesse korteriomandi asukohaga Tööstuse 77-69. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitisena 300 eurot riigilõivu eest ja lepingulise esindaja kulu eest 828,75 eurot ja tasumata osalt viivise. Otsuse kohaselt ei vaidle pooled, et kostja valdab korterit. Hageja on esitanud väljavõtte kinnistusraamatust, mille kohaselt korteriomandi, asukohaga Tööstuse 77-69 omanik on hageja. Hageja on esitanud ka väljavõtte rahvastikuregistrist, millest nähtuvalt on Tööstuse 77-69 registreeritud rahvastikuregistris kostja elukohana. Kohus tuvastas

2(6)

Tsiviilasi nr 2-15-7769 nimetatud tõendite alusel, et kostja on Tööstuse 77-69 korteri omanik ning Tööstuse 77-69 korterit valdab kostja. Kohus leidis, et kostja väide üürilepingu või mistahes lepingu olemasolu kohta, millega oleks Tööstuse 77-69 korter antud kostja kasutusse, on tõendamata. Kostja tõi kohtuistungil välja, et üüri tasumise kokkulepet tal ei ole olnud. Kohus leidis, et 1983.a sõlmitud leping, mille alusel kostja väidetavalt korterit kasutab, saaks olla tasuta kasutamise leping VÕS § 389 tähenduses. Kuna kostja ei ole väitnud, et nimetatud leping oleks sõlmitud hagejaga ning seadus ei näe ette, et tasuta kasutamise lepingust tulenevad õigused ja kohustused läheksid asja võõrandamisel üle asja uuele omanikule, siis isegi kui kostja väide 1983.a sõlmitud kasutuslepingu kohta oleks tõendatud, ei saaks nimetatud leping anda talle õigust asja valdamiseks hageja suhtes. Kohus leidis, et kostja ei ole tõendanud, et tal on õigus Tööstuse 77-69 korterit vallata. Seetõttu tuleb hageja nõue nimetatud korteri väljanõudmiseks kostja ebaseaduslikust valdusest asjaõigusseaduse (AÕS) § 80 lg 1 alusel rahuldada. Kohtu hinnangul olid lepingulise esindaja kulud vajalikud ja põhjendatud.

4.27.02.2017.a esitas kostja maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada otsuse täies ulatuses ja teha uue otsuse, millega jäetakse hagi rahuldamata. Kostja palus jätta menetluskulud hageja kanda. Apellatsioonkaebuse kohaselt ei tulene kinnistusraamatust, et hagejale kuulub kostja poolt vallatud korter. Kostja on esitanud 06.12.2016.a istungil vastuväite, et hageja ei ole kostja elukohaks oleva korteri omanik. Maakohus ei ole kostja seda vastuväidet arvestanud. Kinnistusraamatu ja kinnistustoimikus olevate dokumentide järgi ei ole võimalik kindlaks teha, kus asub Tööstuse 77 hoones hagejale väidetavalt kuuluv korter nr 69. Kinnistustoimikus olevale 25.05.2012.a kinnistu korteriomanditeks jagamise lepingule ei ole lisatud ühtegi sellist plaani ning lepingus ei ole ka viidatud ühelegi sellisele plaanile, millel oleks tähistatud jagamisel tekkivate korteriomandite reaalosad. Lepingule tuginevad kanded ja leping on kinnistusraamatu oluline osa, mille sisu ei pea kostja tõendama. Kostja ei pidanud seda lepingut ka ise kohtule esitama, kuna kohus peab registri andmeid ise kontrollima. Kuna lepingule korteriomandite reaalosade plaane lisatud ei olnud, ei olnud täidetud ka korteriomandiseaduse (KOS) § 4 lg 4 ls 2 sätestatud nõue, et kinnistamisavaldusele tuleb lisada vastav plaan või projekt. AÕS § 82 lg 1 kohaselt peab omanik vaidluse korral tõendama, et valdaja valdab temale kuuluvat asja. Hageja ei ole tõendanud, et kostja valdab hagejale kuuluvat asja. Järelikult ei olnud maakohtul alust tuvastada, et hageja on selle korteri omanik, kus kostja elab. Maakohus on ebaõigesti kohaldanud või jätnud üldse kohaldamata AÕS § 82 lg 1, mille kohaselt peab omanik vaidluse korral tõendama, et valdaja valdab temale kuuluvat asja. Maakohus on antud juhul rikkunud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1. Hageja ei ole tõendatud omandiõigust korterile, mis on kostja valduses ning hagejal puudub õigus nõuda kostja elukoha korteri vabastamist ja hagi tuleb jätta rahuldamata. Maakohtu otsus ei ole selgelt arusaadav ega täidetav. Kohtutäituril ei oleks võimalik määratleda, kus asub korter 69, millest kostja tuleks välja tõsta. Isegi kui korteri ukse peale on märgitud number 69, ei saa selle alusel tuvastada, et antud korter kuulub hagejale. Korteriomandite reaalosade asukohta saavad määrata üksnes kinnistu kaasomanikud kinnistut korteriomanditeks jagades. Antud juhul ei ole kinnistu kaasomanikud korteriomandite reaalosade asukohti ära määranud ning seega ei ole ka teada, kus asub hagejale väidetavalt kuuluv korter nr 69. Kuna maakohtu kohtuotsus ei ole täidetav, tuleb see tühistada. Kõiki asjaolusid arvesse võttes oleks äärmiselt ebaõiglane kostjalt välja nõuda hageja menetluskulud juhul, kui jääb jõusse maakohtu otsus hageja hagi rahuldamise osas. Määruse põhjendused
5.Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et kaebus tuleb jätta ringkonnakohtu menetlusse võtmata. TsMS § 637 lg 1 p 6 kohaselt ei võta kohus

3(6)

Tsiviilasi nr 2-15-7769 apellatsioonkaebust menetlusse, kui kaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul on tegemist sellise olukorraga.

6.Käesoleval juhul esitas hageja hagi alusena mh asjaolu, et hageja on Tööstuse 77-69 asuva korteriomandi omanik ning nimetatud korteriomand on kostja valduses (tl 3). Vastuses hagiavaldusele märkis kostja, et kostja kasutab eluruumi Tööstuse 77-69 alates detsembrist 1983.a ning hageja sai vaidlusaluse korteri omanikuks alates 23.04.2014.a (tl 18). Apellatsioonkaebuses on kostja tuginenud sellele, et kuivõrd ta esitas maakohtu istungil vastuväite, et hageja ei ole kostja elukohaks oleva korteri omanik, siis ei ole hageja hoolimata tõendamiskoormisest tõendanud omandiõigust vaidlusalusele korterile, kuna kinnistusraamatu ega seal olevate dokumentide järgi ei ole võimalik kindlaks teha, kus asub Tööstuse 77 hoones hagejale väidetavalt kuuluv korter nr 69 ning see korter on kostja valduses. Ringkonnakohus aga osundab, et TsMS § 231 lg 2 kohaselt ei vaja poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ehk nõustub faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaliselt mh kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses. Käesoleval juhul on kostja selgesõnaliselt ja tingimusteta nõustunud kohtule adresseeritud 24.07.2015.a vastuses hagiavaldusele, et hageja on vaidlusaluse korteri omanik alates 23.04.2014.a ja et kostja kasutab Tööstuse 77-69 eluruumi (tl 18-19). Seega võttis kostja omaks, et korteri, mida kostja valdab, omanik on hageja. See, et kostja esindaja märkis hiljem 06.12.2016.a istungil, et hageja on juriidiliselt omanik, aga kostja isiklikult arvab, et ta ei ole omanik, ei oma tähendust. Pärast faktilise väite omaksvõtmist on omaksvõtu tagasivõtmisele seatud piirangud. TsMS § 231 lg 3 kohaselt saab omaksvõtu tagasi võtta üksnes teise poole nõusolekul või juhul, kui tagasivõttev pool tõendab, et väide asjaolu olemasolu või puudumise kohta, mis omaks võeti, ei vasta tõele ja omaksvõtt oli tingitud ebaõigest ettekujutusest asjaolust. Hageja sellist nõusolekut andnud ei ole. Seega juhul kui kostja oleks soovinud omaksvõttu tagasi võtta, oleks ta saanud maakohtus tõendada, et väide asjaolu olemasolu või puudumise kohta, mis omaks võeti, ei vasta tõele ja omaksvõtt oli tingitud ebaõigest ettekujutusest asjaolust. Käesoleval juhul ei toonud kostja selliseid asjaolusid maakohtus kohtu ette ega ka tõendanud, et kostja ei valda hagejale kuuluvat Tööstuse 77-69 korterit. Maakohus jättis seega õigesti arvestamata pärast omaksvõttu istungil esitatud väite, et kostja ei ole korteri omanik. Kui faktiline väide on omaksvõetud, peab maakohus lähtuma sellest asjaolust ega pea kontrollima, kas väide on tõendatud. Maakohus märkis õigesti, et pooled ei vaidle, et kostja valdab korterit. Seega oleks maakohus pidanud lähtuma omaksvõtust nii kostja valdamise asjaolu kui ka hageja omandiõiguse asjaolu osas, kuid see rikkumine ei ole toonud kaasa ebaõiget lahendit, kuna maakohus leidis, et need asjaolud on hageja poolt tõendatud ehk lähtus nendest asjaoludest hagi läbi vaatamisel. Seega ei leia ringkonnakohus, et maakohtu poolt menetlusõiguse rikkumine oleks kaasa toonud ebaõige lahendi.
7.TsMS § 652 lg 7 kohaselt esimese astme kohtu menetluses poole avaldatud asjaolu omaksvõtt kehtib ka apellatsioonimenetluses. TsMS § 652 lg 2 kohaselt ei võta ringkonnakohus aluseks asjaolu ega tõendit, mis esimese astme kohtus esitati, kuid mis on jäetud esimese astme kohtu menetluses õiguspäraselt arvestamata. Seega on ringkonnakohus apellatsioonimenetluses seotud kostja omaksvõtuga, et vaidlusalune korter on hageja omandis ja kostja valduses. Omaksvõtu tagasivõtmine on apellatsioonimenetluses TsMS §-s 652 sätestatu kohaselt piiratud uute asjaolude ja tõendite esitamise piirangute tõttu. Ringkonnakohus ei nõustu, et kuna kinnistustoimikus olev 25.05.2012.a kinnistu korteriomanditeks jagamise leping on kinnistusraamatu osa, ei pea kostja seda tõendama ega kohtule seda esitama, kuna kohus peab registri andmeid ise kontrollima. TsMS § 230 lg 1 lause 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Nagu eelnevalt märgitud, on omaksvõtu tagasivõtmise korral tõendamiskoormis ka omaksvõetud

4(6)

Tsiviilasi nr 2-15-7769 asjaolude osas ümber pööratud. Seega saaks kostja omaksvõtu apellatsioonimenetluses tagasi võtta üksnes juhul, kui ta suudaks tõendada, et hagejale ei kuulu kostja poolt vallatav korter ning tooks kohtu ette põhjenduse, mille alusel saaks ringkonnakohus uusi tõendeid arvestada. Käesoleval juhul kostja selliseid põhjendusi apellatsioonkaebuses toonud ei ole. Eeltoodust tulenevalt saaks ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisel asja lahendamisel lähtuda üksnes maakohtus omaksvõetud asjaoludest ega saaks arvestada hageja poolt apellatsioonkaebusega esitatud uusi tõendeid ega asjaolusid. Seega ei saaks ringkonnakohus apellatsioonimenetluses arvestamisele kuuluvate asjaolude alusel teistsugust otsust teha. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse täidetavus ei ole väide, millele saaks tugineda kostja enda apellatsioonkaebuses, kuna ka juhul, kui otsus ei oleks täidetav, ei saaks see rikkuda kostja õigusi.

8.Maakohus määras vaidlustatud otsuses kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse. Apellatsioonkaebuses ei ole apellant vaidlustanud menetluskulude rahalist suurust, vaid on üksnes palunud muuta menetluskulude jaotust, kuna tema hinnangul on kõiki asjaolusid arvestades ebaõiglane kostjalt välja nõuda hageja menetluskulud. Apellant ei ole eelnimetatud järeldust aga millegagi põhjendanud ega toonud kohtu ette selliseid asjaolusid, mille õigsust eeldades saaks kohus leida, et kostjalt on ebaõiglaselt välja mõistetud hageja menetluskulud ning TsMS § 162 lg 4 kohaselt tuleks hageja menetluskulud jätta tema enda kanda. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus hagi rahuldamise ja menetluskulude jaotuse osas on õige. Kuna kostja ei vaidlusta menetluskulude summaarset kindlaksmääramist vaid menetluskulude jaotust kui sellist, ei saa käesolevat apellatsioonkaebust käsitleda menetluskulude summaarse kindlaksmääramise määruse peale esitatud määruskaebusena TsMS § 178 lg 2 tähenduses.
9.Eeltoodud põhjendustel ei ole apellatsioonkaebuses toodud kohtu ette selliseid faktiväiteid, mille õigsust eeldades saaks kaebus kasvõi osaliselt rahuldamisele kuuluda. Kooskõlas TsMS § 637 lg 1 p-ga 6 ja § 638 lg-ga 4 keeldub ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest. Ringkonnakohus märgib, et on hinnanud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisel kõiki apellatsioonkaebuses esitatud väiteid, neile käesolevas määruses vastanud ning leidnud, et apellatsioonkaebus ei kuuluks rahuldamisele. Menetlusse võtmisel apellatsioonkaebuse perspektiivi hindamine on põhjendatud muuhulgas menetlusökonoomilistel kaalutlustel, kuivõrd leides et tegemist on perspektiivitu kaebusega, jäävad apellandil kandmata teise poole menetluskulud apellatsioonimenetluses, kuna perspektiivitu apellatsioonkaebuse puhul ei toimetata apellatsioonkaebust teisele poolele kätte ega küsita tema seisukohta. Käesoleval juhul ei ole apellandi õigusi piiratud võrreldes sellega, kui apellatsioonkaebus oleks menetlusse võetud ja ringkonnakohus oleks teinud asjas otsuse, millega apellatsioonkaebus oleks jäetud rahuldamata, sest ringkonnakohus kontrollis maakohtu otsuse seaduslikkust ja vastas kõikidele apellandi väidetele. Ringkonnakohus koostas apellandile sisuliste põhjendustega lõpplahendi. Apellandile on tagatud ka kaebeõigus.
10.TsMS § 639 lg 1 ja TsMS § 168 lg 1 alusel tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta apellandi kanda. Kuivõrd käesoleval juhul keelduti apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ning ei edastatud apellatsioonkaebust vastustajale vastamiseks ning vastustajal ei saanud apellatsioonimenetluses vastaspoolelt välja mõistmisele kuuluvaid menetluskulusid tekkida, ei mõista ringkonnakohus apellandilt vastustaja kasuks apellatsioonimenetluse kulusid välja.
11.Kuivõrd ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ning sellisel juhul ei pea apellant riigilõivu tasuma, ei lahenda ringkonnakohus menetlusabi taotlust.

5(6)

Tsiviilasi nr 2-15-7769 Kuna apellatsioonkaebust ei võeta menetlusse, ei lahenda ringkonnakohus ka uute tõendite vastuvõtmise taotlust.

Ulvi Loonurm (allkirjastatud digitaalselt)

Kaupo Paal (allkirjastatud digitaalselt)

Imbi Sidok-Toomsalu (allkirjastatud digitaalselt)

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 21.08.20262-25-16022/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 21.08.20262-24-10213/7Viru Maakohus Narva kohtumaja