Xi kaebus Eesti Töötukassa 28.02.2023 otsuse nr TVH/23/009029 ja 01.03.2023 otsuse nr TVT/23/014207 tühistamiseks osas, mis ei vastanud taotleja eesmärgile ning ka sellekohase 13.04.2023 vaideotsuse nr VO/23/730 tühistamiseks, samuti vastustaja kohustamiseks kaebaja vastavasisulist 23.02.2023 taotlust uuesti läbi vaatama
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende Kaebaja – X; esindajad Vastustaja – Eesti Töötukassa, esindaja Reelika Leetmaa
RESOLUTSIOON
Jätta kaebus rahuldamata
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Otsuse avalikult teatavakstegemise päev on 25.09.2024. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui selles ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Xi esitas 23.02.2023 Eesti Töötukassale töövõime hindamise ja töövõimetoetuse saamise taotluse.
2.Eesti Töötukassa 28.02.2023 otsusega nr TVH/23/009029 tuvastati Xi ́l osaline töövõime kestusega kolm aastat. Eesti Töötukassa 01.03.2023 otsusega nr TVT/23/014207 määrati X ́ile töövõimetoetus perioodil 14.04.2023 – 13.04.2026 suurusega 9,3081 eurot ühe kalendripäeva eest.
3.Xi esitas 06.03.2023 Eesti Töötukassale vaide, milles ei nõustunud 28.02.2023 otsusega nr TVH/23/009029 ja 01.03.2023 otsusega nr TVT/23/014207 kuna leidis, et tema töövõime on puuduv.
4.Eesti Töötukassa 13.04.2023 vaideotsusega nr VO/23/730 jäeti Xi vaie rahuldamata.
5.Xi esitas 05.05.2023 Tartu Halduskohtule kaebuse Eesti Töötukassa 28.02.2023 otsuse nr TVH/23/009029, 01.03.2023 otsuse nr TVT/23/014207 ja 13.04.2023 vaideotsuse nr VO/23/730 tühistamiseks ning vastustaja kohustamiseks vaadata kaebaja taotlus uuesti läbi.
6.Tartu Halduskohtu 08.05.2023 määrusega anti haldusasi nr 3-23-976 kohtualluvuse järgi üle lahendamiseks Tallinna Halduskohtule.
7.Tallinna Halduskohus võttis 08.06.2023 määrusega kaebuse menetlusse.
8.Eesti Töötukassa vastas kaebusele 07.07.2023.
9.Tallinna Halduskohus määras 25.06.2024 määrusega haldusasja läbivaatamiseks kirjalikus menetluses.
KAEBUSE SISU JA TAOTLUS
10.Kaebaja leiab, et Eesti Töötukassa töövõime hindamise ekspertarst ei ole välja toonud asjakohaseid kaalutlusi selle kohta, miks puuduva töövõime asemel hinnati kaebaja töövõime osaliseks. Kaebaja hinnangul ei ole Eesti Töötukassa otsus tema terviseseisundile ning sellest tulenevatele piirangutele ja abivajadusele vastav. .
VASTUSTAJA SEISUKOHT
11.Vastustaja on seisukohal, et Eesti Töötukassa 28.02.2023 otsus nr TVH/23/009029, 01.03.2023 otsus nr TVT/23/014207 ja 13.04.2023 vaideotsus nr VO/23/730 on õiguspärased.
11.1.Vastustaja hindas kaebaja töövõime ulatust võttes aluseks tema enda poolt 23.02.2023 esitatud töövõime hindamise taotluses märgitud hinnanguid oma tervisele ja tervise infosüsteemi (edaspidi ka TIS) kantud terviseandmed. Tervishoiuteenuse osutaja AS Arstikeskus Confido (edaspidi TTO) ekspertarst dr Kristiine Reede, võttes aluseks kaebaja poolt esitatud töövõime hindamise taotluses märgitud hinnanguid oma tervisest tulenevate piirangute kohta ja kaebaja terviseandmed, koostas 27.02.2023 eksperdiarvamuse, mille vastustaja võttis töövõime hindamise otsuse koostamisel aluseks. Eesti Töötukassa 28.02.2023 otsusega nr TVH/23/009029 tuvastati, et kaebajal on osaline töövõime kestusega kolm aastat. TTO ekspertarst analüüsis 14.03.2023 vaidemenetluse raames veel kord kaebaja terviseandmeid ning jäi oma esialgselt koostatud eksperdiarvamuses toodud hinnangu juurde.
11.2.Kohtumenetluse raames otsustati kaebaja täiendavalt kutsuda visiidipõhisele hindamisele. TTO ekspertarst analüüsis veel kord kaebaja terviseandmeid, töövõime hindamise taotluses märgitud hinnanguid piirangutele ja visiidil selgunud asjaolusid ning koostas 22.06.2023 seisuga uue eksperdiarvamuse, mille kohaselt on vaide esitajal osaline töövõime. Käesoleva kohtumenetluse raames on ka töötukassa töövõime hindamise ekspertarst dr Siiri Oro kõik kaebaja terviseandmed ja kirjeldatud tegutsemispiirangud üle vaadanud ning allkirjastanud 06.07.2023 kokkuvõtliku seisukoha, milles nõustub TTO ekspertarsti seisukohtadega.
12.Tervise- ja tööministri 07.09.2015 määruse nr 39 (edaspidi määrus) § 6 lg 1 kohaselt antakse eksperdiarvamus isiku tegutsemisvõime kohta kehalise ja vaimse võimekuse valdkondade
võtmetegevuste kaupa. Inimese töövõimet hinnatakse seitsmes kehalise ja vaimse võimekuse valdkonnas (liikumine; käeline tegevus; suhtlemine; teadvusel püsimine ja enesehooldus; õppimine ja tegevuste elluviimine; muutustega kohanemine ja ohu tajumine; inimestevaheline lävimine ja suhted) võtmetegevuste alusel. Määruse § 6 lg 3 kohaselt hinnatakse võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmeid ja iga valdkonna võtmetegevuste kokkuvõtlikku raskusastet vastavalt sama määruse lisas kehtestatud võtmetegevuste raskusastmete vastavustabelile (astmed 0-4). Määruse § 6 lg 6 kohaselt töövõime ulatuse tuvastamiseks võtmetegevuste arvväärtused summeeritakse, v.a arvväärtused 0 ja 1.
13.TTO ekspertarst hindas 27.02.2023 eksperdiarvamuses kaebajal valdkondade võtmetegevused järgmiselt: -liikumine: liikumine eri tasapindadel – arvväärtusega 2, ohutu ringiliikumine – arvväärtusega 0, seismine ja istumine – arvväärtusega 2, liikumisega seotud muud piirangud – arvväärtusega 0; käeline tegevus: käte sirutamine – arvväärtusega 1, asjade liigutamine – arvväärtusega 1, käteosavus – arvväärtusega 1, käelise tegevusega seotud muud piirangud – arvväärtusega 0; Teiste valdkondade võtmetegevustes piiranguid ei tuvastatud. Kaebajal hinnati piirang liikumise valdkonna võtmetegevuses „liikumine eri tasapindadel“ arvväärtusega 2 (mõõdukas piirang). Kaebaja on ise hinnanud piirangu arvväärtusega 9 (muutlik piirang). Piirang võtmetegevuses „ohutu ringiliikumine“ on hinnatud arvväärtusega 0. Kaebaja on ise hinnanud piirangu arvväärtusega 9. Piirang võtmetegevuses „seismine ja istumine“ on hinnatud arvväärtusega 2 (mõõdukas). Kaebaja on ise hinnanud piirangu arvväärtusega 9. Liikumisega seotud muud piirangud on hinnatud arvväärtusega 0. Kaebaja on ise hinnanud piirangu arvväärtusega 9 (muutlik piirang). Piirangud liikumisel eri tasapindadel ning seismisel ja istumisel on hinnatud mõõdukaks. TTO ekspertarst on liikumise valdkonna hindamisel tuginenud järgmistele TIS andmetele: ortopeed dr Peeter Laasik 13.02.2023 epikriis; perearst dr Evi Vool 26.04.2022 epikriis; taastusraviarst dr Ivo Kolts 01.02.2023 epikriis. Kokkuvõtlikult on kaebajal liikumise valdkonnas mõõdukas tegutsemispiirang, mille põhjuseks on rasvumus ja muud liigtoitumuse vormid; artroosid.
14.Piirang käelise tegevuse valdkonna võtmetegevuses „käte sirutamine“ hinnati arvväärtusega 1 (kerge piirang). Kaebaja ise hindas piirangu arvväärtusega 9. Piirang võtmetegevuses „asjade liigutamine“ on hinnatud arvväärtusega 1. Kaebaja on ise hinnanud piirangu arvväärtusega 9. Piirang võtmetegevuses „käteosavus“ on hinnatud arvväärtusega 1. Kaebaja on ise hinnanud piirangu arvväärtusega 9. Käelise tegevusega seotud muud piirangud on hinnatud arvväärtusega 0. Kaebaja on ise hinnanud piirangu arvväärtusega 9. Piirangud käte sirutamisel, asjade liigutamisel ning käteosavuses on hinnatud kergeks. TTO ekspertarst on käelise tegevuse valdkonna hindamisel tuginenud järgmistele TIS andmetele: arst dr Konstanyn Klochko 20.09.2022 epikriis; taastusraviarst dr Ivo Kolts 01.02.2023 epikriis. Kokkuvõtlikult on kaebajal käelise tegevuse valdkonnas kerge tegutsemispiirang, mille põhjuseks on muud dorsopaatiad.
15.Kaebajal hinnati piirang teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonna võtmetegevuses „3.2. Teabe vastuvõtmine“ arvväärtusega 0 (piirangut ei tuvastatud). Kaebaja enesehinnang 9 (muutlik piirang). TTO ekspertarst on tuvastanud, et prillidega on nägemisvõime kompenseeritav. Kaebaja ei märkinud ja TTO ekspertarst ei tuvastanud kaebajal tegutsemispiiranguid teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonna võtmetegevustes „3.1 Teabe edasiandmine“, „3.3 Teabevahetusega seotud muud piirangud“, millest tulenevalt hinnati võtmetegevused arvväärtusega 0 (piirangut ei tuvastatud). Kaebajal hinnati piirang muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonna võtmetegevuses „6.4 Muutustega kohanemise ja ohu tajumisega seotud muud piirangud“ arvväärtusega 0. Kaebaja enesehinnang 9 (muutlik piirang). Kaebaja ei märkinud ja TTO ekspertarst ei tuvastanud kaebajal tegutsemispiiranguid muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonna võtmetegevustes „6.1 Väljaskäimine“, „6.2 Riski või ohu tajumine“, „6.3 Toimetulek muutustega“, millest tulenevalt hinnati võtmetegevused arvväärtusega 0.
16.Kuna võtmetegevuste arvväärtusi 0 ja 1 ei liideta, on kaebaja töövõime ulatuse tuvastamise aluseks võetav võtmetegevuste arvväärtuste summa 4. Määruse § 8 lg 1 kohaselt hindab eksperdiarvamuse andja töövõime kas osaliseks või puuduvaks, kasutades kaalutlusõigust, kui võtmetegevuste piirangute raskusastmete arvväärtuste summa on neli või suurem. TTO ekspertarst hindas kaalutlusõigust kasutades kaebaja töövõime osaliseks, kuna vaide esitaja igapäevategevused ei ole täielikult takistatud.
17.TVTS § 11 järgi makstakse töövõimetoetust isikule, kellel on tuvastatud osaline või puuduv töövõime. Kuna kaebaja töövõime on vaidlustatud töötukassa töövõime hindamise otsuse kohaselt vähenenud, on tal õigus töövõimetoetusele ning talle on õiguspäraselt Eesti Töötukassa 01.03.2023 otsusega nr TVT/23/014207 töövõimetoetus määratud.
18.Kaebaja terviseseisund mõjutab tema igapäevategevusi ja töötamist, kuid objektiivsed terviseandmed ei kinnita kaebaja enesehinnangulisi kaebusi määral, mis tingiksid metoodika kohaselt puuduva töövõime. Töövõime hindamisel võetakse arvesse isiku üldist töövõimet tööturul, mitte ei arvestata ainult konkreetsele ametikohale sobivusega. Asjaolu, et vastustaja on kaebajal tuvastanud varasemalt puuduva töövõime, ei tähenda, et ka hilisemate taotluste kohta tuleks teha samasugune otsus. Lisaks võib inimese tegutsemisvõime sõltuvalt diagnoosist ajas muutuda. Seetõttu tuleb töövõimet iga kord uuesti hinnata. Uue taotluste alusel toimub ka uus töövõime hindamine ning uue taotluse esitamisel ei saa isikul tekkida õiguspärast ootust, et varasemalt hinnatud töövõime ulatus on tagatud ka järgmise otsusega.
KOHTU PÕHJENDUSED
19.Käesolevas haldusasjas on vaidlustatud Eesti Töötukassa 28.02.2023 otsust nr TVH/23/009029 ja 01.03.2023 otsust nr TVT/23/014207 ja taotletud nende osalist tühistamist (osas, mis ei vastanud kaebaja eesmärgile ehk seostub raske puude tuvastamata jätmisega ja vastavalt sellele siis ka väiksema töövõimetoetusega), samuti sellekohase 13.04.2023 vaideotsuse nr VO/23/730 tühistamist ning vastustaja kohustamist kaebaja vastavasisulist 23.02.2023 taotlust uuesti läbi vaatama. Selliselt on kaebus Tallinna Halduskohtu 08.06.2023 määrusega menetlusse võetud. Põhivaidlus väljendub siiski töövõime hindamist puudutava 28.02.2023 otsuse TVH/23/009029 õiguspärasuse küsimuses, sest 01.03.2023 otsusega määratud töövõimetoetuse suurus sõltus sellest kas eelnevalt oli tehtud kindlaks osaline või puuduv töövõime. 01.03.2023 otsus on aga 28.02.2023 haldusaktist otseselt tingitud ja selle saab osaliselt tühistada 28.02.2023 otsuse õigusvastasuse korral. Vaideotsuse saab samuti tühistada (kuigi pigem õigusselguse huvides) ning kohustamisnõude rahuldada üksnes sel juhul kui nõndanimetatud põhivaidluse tähenduses vaadeldav haldusakt nr TVH/23/009029 osutub haldusmenetluse seaduses esitatud nõuetega mitte kooskõlas olevaks. Vastupidisel eeldusel ehk 28.02.2023 otsuse õiguspäraseks osutumisel ei saa rahuldada ka teisi nõudeid, mis eelnimetatud töövõime hindamise otsusega seostuvad.
20.Menetlusosaliste seisukohti ning haldusasja juurde esitatud tõendeid hinnates tuleb asuda kokkuvõttes seisukohale, et kaebuse rahuldamiseks ei ole siiski alust. Vastustaja on tuginenud 28.02.2023 otsuse nr TVH/23/009029 vastuvõtmisel sellekohasele õiguslikule regulatsioonile ning põhimõttelisi kaalutlusvigu antud juhul täheldada ei saa. Vastavalt töövõimetoetuse seaduse (edaspidi ka – TVTS) § 5 lg 3 punktile 2 tuvastatakse töövõime hindamise tulemusena isikul osaline töövõime siis kui tema töötamine on sama seaduse ja paragrahvi lõikes 2 nimetatud asjaolusid arvesse võttes osaliselt takistatud. TVTS § 5 lg 2 kohaselt võetakse töövõime hindamisel arvesse isiku terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust. Veel on juhindutud tervise- ja tööministri 07.09.2015 määrusest nr 39 (edaspidi ka määrus nr 39), millega
kehtestati töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu. Tervise- ja tööministri määruse nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu“ § 8 lg 6 kohaselt tuvastatakse isiku töövõime ulatus töövõime hindamisel tehtud eksperdiarvamuse alusel, kusjuures vastavalt sama määruse viienda paragrahvi esimesele lõikele koostatakse eksperdiarvamus taotlusel olevate andmete- (p 1), töövimetoetuse seaduse § 7 lõike 5 alusel sätestatud terviseandmete (p 2) alusel ning taotleja tegutsemisvõime täpsustamise vajaduse korral täiendavate terviseandmete põhjal taotlusel nimetatud arstidelt ja spetsialistidelt ning tervishoiuteenuse osutaja poolt eksperdiarvamuse koostamisse kaasatud ekspertiisimeeskonnalt (p 3).
21.Antud juhul ongi vastustaja lähtunud töövõime tuvastamise aluseks olnud AS Arstikeskuse Confido ekspertarsti Kristiine Reede eksperdiarvamusest, mis koostati määruse nr 39 § 3 lõikes 2 nimetatud valdkondade võtmetegevuste kaupa. Määruse nr 39 § 3 lõikes 2 on toodud välja 7 erinevat kehalise ja vaimse võimekuse valdkonda ning võtmetegevust, mida kohus siinkohal üle ei korda. Iga valdkonna võtmetegevuste kokkuvõtlikku raskusastet hinnatakse määruse nr 39 kuuenda paragrahvi kolmanda lõike kohaselt skaalal 0-4, kusjuures vastavalt sama määruse kaheksanda paragrahvi esimesele, neljandale ja viiendale lõikele hindab eksperdiarvamuse andja isiku töövõime osaliseks kasutades kaalutlusõigust ja arvestades sama paragrahvi lõikes 2 sätestatut kui võtmetegevuste piirangute raskusastmete arvväärtuste summa on neli või suurem või kui isik ei suuda mis tahes võtmetegevust sooritada iseseisvalt ning töövõimeliseks, kui võtmetegvuste raskusastemete arvväärtuste summa on kolm või väiksem. Ekspertarst on märkinud kokkuvõtvalt, et taotlejal on tõenäoliselt paranev seisund kehtivusega 3 aastat (arvestades ka taastusravi) ning talle ei sobi raske füüsiline töö tuues soovitusena välja töötamise osalise tööajaga. Ekspertarst on võtnud arvesse taotleja enda hinnangut ning kõrvutanud seda meditsiiniliste andmetega. Vastav eksperthinnang on haldusasja materjalide juurde ka esitatud.
22.Kaebajal on olnud pikaajaline tervisekahjustus (TVTS § 1 lg 1 ja § 5 lg 1, määruse nr 39 § 2 p 1). Selles ei ole vaidlust, sest vastasel korral ei oleks olnud põhjust eelnimetatud regulatsioonide alusel isiku töövõime ulatust üldse hinnata. Nähtuvalt haldusasja materjalist hinnati töövõime ulatuse kindlakstegemise käigus kaebaja võtmetegevuste raskusastmeid erinevate arvväärtusega ning kokkuvõttes tuvastati töövõime vähenemine kestusega 3 aastat. Määruse § 8 lg 1 kohaselt hindab eksperdiarvamuse andja töövõime osaliseks, kasutades kaalutlusõigust, kui võtmetegevuste piirangute raskusastmete arvväärtuste summa on neli või suurem. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt arvestab eksperdiarvamuse andja kaalutlusõiguse kasutamisel tegutsemisvõimet mõjutavate järgnevate asjaoludega: erinevates valdkondades isikul esinevate piirangute koosmõju, tervisekahjustuse või haiguse ulatus, kulg, raskusaste ja esinemise sagedus, isiku haiguskriitika ja -teadlikkus, ravisoostumus ning piirangute mõju igapäevategevustele. Antud juhul võtmetegevuste piirangute raskusastmete arvväärtuste summa neljast väiksem ei olnud, mis võimaldas määratleda töövõime ulatuse osalisena.
23.Eesti Töötukassa tugines töövõime hindamisel töövõimetoetuse seaduse paragrahvidele 5-9 ja vastavale eksperdiarvamusele asudes seisukohale, et kaebajal on osaline töövõime. Eesti Töötukassa on kaalunud vaidlusaluse küsimusega seonduvaid asjaolusid veel ka 13.04.2023 vaideotsuse koostamise raames ja asunud seisukohale, et kaebaja osaline töövõime oli 28.02.2023 otsuse kohaselt õigesti tuvastatud, mistõttu ei ole alust ka vastava töövõimetoetuse määramise kohta tehtud otsustust muuta. Samas on eelnimetatud vaideotsuses märgitud, et kui kaebaja töövõime edaspidi muutub ja seda kinnitavad ka infosüsteemis olevad või muul moel tõendatud terviseandmed, on võimalik esitada uus töövõime hindamise taotlus. Siinkohal peab nõustuma vastustaja seisukohaga, et töövõime hindamisel võetakse arvesse isiku üldist töövõimet tööturul, mitte ei arvestata ainult konkreetsele ametikohale sobivusega ning ka selles, et varasemalt tuvastatud puuduv töövõime ei tähenda, et hilisemate taotluste kohta peab ilmtingimata samasuguse otsustuse vastu võtma. Eesti Töötukassa 07.07.2023 menetlusdokumendist nähtuvalt oli kaebaja kutsutud kohtumenetluse raames siiski veel ka
visiidipõhisele hindamisele ning terviseandmeid analüüsiti veelkord, mille põhjal koostati 22.06.2023 seisuga täiendav eksperdiarvamus, mille kohaselt oli aga samuti tegemist osalise töövõimega. Kaebaja terviseandmed ja kirjeldatud tegutsemispiirangud on täiendavalt üle vaadanud veel ka töövõime hindamise ekspertarst Siiri Oro ning allkirjastanud selle kohta kokkuvõtva seisukoha, leides, et tuvastatud töövõime ulatus on olnud õige. Nimetatud kokkuvõttev seisukoht on haldusasja materjali juurde ühtlasi ka esitatud. Mis puutub täiendavate andmete esitamisse, siis seonduvalt eelnimetatuga peab kohus vajalikuks siinkohal märkida, et haldusakti õiguspärasuse küsimust hinnatakse üldjuhul siiski haldusakti andmise ajahetke seisuga, mistõttu ei pruugi hilisemalt ilmnenud täiendav informatsioon vastava haldusakti õiguspärasuse osas enam mõju avaldada. Küsimus on selles, et olukorra muutumine ei ole selleks aluseks, mille pinnalt vastav otsustus tühistada kui see oli haldusakti andmise ajahetkel õigusaktidega kooskõlas ning õiguspärane. Situatsiooni muutudes ja täiendavate andmete lisandumisel võib vastustaja hinnang ka teistsuguseks kujuneda, kuigi antud juhul see visiidipõhise hindamise järgselt teistsuguseks ei kujunenud. Olukorras, kus vastustaja hinnang oleks võinud teistsuguseks kujuneda, saanuks vastustaja näiteks kaebuse õigeks võtta. Praegu sai vastustaja enda seisukohalt vaadatuna ja enda jaoks kinnitust, et esialgne ehk 28.02.2023 otsustuses sisalduv hinnang oli asjakohane. Taoliste vaidluste eripära väljendub veel ka selles, et ekspertarvamuses esitatud meditsiinilise sisuga aspekte kohus hinnata ei saa. Kogu töövõime hindamise metoodika kui sellise puhul on aga tegemist riigi sotsiaalpoliitilise valikuga ning sotsiaalpoliitiliste valikute kohtulik kontroll on samuti piiratud. Sarnaste vaidluste lahendamisel saab kohus kontrollida üksnes seda kas vastav haldusakt või vastavad haldusaktid on haldusmenetluse seaduse nõuetega vajalikul määral kooskõlas. Antud juhul on vastavad haldusaktid haldusmenetluse seaduse nõuetega vajalikul määral kooskõlas.
24.Lähtuvalt eeltoodust ei ole Eesti Töötukassa 28.02.2023 otsuse nr TVH/23/009029 tühistamiseks alust. Olukorras, kus 28.02.2023 otsus osutus õiguspäraseks, ei saa rahuldada ka 01.03.2023 otsuse osalise tühistamise nõuet. Nimetatud otsusega määrati kaebajale töövõimetoetus lähtuvalt eelnevalt kindlaks tehtud osalisest töövõimest ning selles kontekstis on tegemist kaebaja jaoks soodsa haldusaktiga. Vaidlustatud haldusaktide õiguspäraseks osutumise korral ei saa rahuldada ka vastupidisel eeldusel baseeruvat kohustamisnõuet. Samuti ei saa rahuldada vaideotsuse tühistamise nõuet, sest vaideotsus sisuliselt ei kajasta midagi muud kui vastustaja seisukohta sellest, et 28.02.2023 ja 01.03.2023 otsuste muutmiseks ehk osaliselt kehtetuks tunnistamiseks ei olnud alust. Seega jääb kaebus terves ulatuses rahuldamata.
25.Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lõikes 1 on sätestatud, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Antud juhul on otsus kaebuse esitaja kahjuks, kuid vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud. Seega jäävad protsessiosaliste võimalikud menetluskulud nende endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
Enno Loonurm Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.