Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Villem Lapimaa, Maret Altnurme ja Virgo Saarmets
Määruse tegemise aeg ja koht
25.09.2024, Tallinn
Haldusasja number
3-24-2509
Haldusasi
Politsei- ja Piirivalveameti taotlus anda luba paigutada E.Z kinnipidamiskeskusesse
Menetlusosalised ja esindajad
Taotluse esitaja Politsei- ja Piirivalveamet, esindajad Y.C ja Y.Q Puudutatud isik E.Z , riigi õigusabi korras määratud esindaja v.adv Aleksei Ratnikov
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 06.09.2024 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
E.Z määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Võtta E.Z määruskaebus menetlusse. Jätta Tallinna Halduskohtu 06.09.2024 määrus muutmata ning E.Z määruskaebus rahuldamata. Tõlkida määrus saksa keelde, v.a osa „Asjaolud ja menetluse käik“.
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul, arvates määruse kättetoimetamisest (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 235 lg-d 1 ja 3, § 265 lg 5).
3-24-2509 Eestisse viieks aastaks. Isiku lahkumiskohustus sundtäidetakse tema kinnipidamise ja Eestist väljasaatmise teel VSS § 73 lg 2 alusel.
on välismaalane, kellel puudub Eestis viibimiseks seaduslik alus ja kellele on 05.09.2024 koostatud sundtäidetav lahkumisettekirjutus. Tema väljasaatmine 48 tunni jooksul ei ole võimalik, sest enne tuleb Saksamaaga kooskõlastada tema tagasisaatmine. Lisaks võtab aega väljasaatmiseks lennupiletite ning vajalike kooskõlastuste hankimine. Isiku väljasaatmist ei ole praeguseks selgunud asjaolude pinnalt alust pidada perspektiivituks. PPA-l tuleb korraldada isiku väljasaatmine Saksamaale viivitamata esimesel võimalusel. 2) KPK-sse paigutamiseks esmakordse loa andmine on põhjendatud, kui loa andmise hetkel teadaolevatest asjaoludest nähtub, et see on vajalik ega ole ilmselgelt mittemõõdukas. PPA on õigesti leidnud, et esineb isiku põgenemise oht. Isik on saabunud Eestisse, omamata selleks seaduslikku alust. Tal on olnud Saksamaal elamisluba, mille kehtivusaeg on lõppenud. Ehkki ta on esitanud elamisloa pikendamise taotluse, ei olnud tal selle menetlemise ajal õigust lahkuda Saksamaalt. Isik on korduvalt väljendanud, et soovib liikuda Soome või mõnda teise Euroopa Liidu liikmesriiki, eesmärgiga seal elama asuda, ning ei soovi tagasi pöörduda Saksamaale. Sellest tulenevalt on isiku KPK-sse paigutamine vajalik, et vältida olukorda, kus ta hoidub kõrvale väljasaatmisest. Isik ei ole oma käitumisega tekitanud usaldust sellisel määral, et põhjendatud oleks kohaldada tema suhtes leebemaid järelevalvemeetmeid (VSS § 10 lg 2).
2(4)
3-24-2509 3) Isiku kinnipidamine KPK-s ei ole vastuolus tema turvalisuse või tervise kaitse kaalutlustega (VSS § 23 lg 4). KPK-s on tagatud toitlustus ja võimalus liikuda värskes õhus ning vajadusel arstiabi.
Gesetz über den Aufenthalt, die Erwerbstätigkeit und die Integration von Ausländern im Bundesgebiet, tõlge inglise keelde kättesaadav: https://www.gesetze-im-internet.de/englisch_aufenthg/englisch_aufenthg.html#p1732.
3(4)
3-24-2509 paigutada ta KPK-sse kuni kaheks kuuks, kui VSS-s sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga välismaalase Eestist lahkuma kohustamise menetluse läbiviimise või lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust ning see on eelkõige lubatud juhul, kui esineb välismaalase põgenemise oht. VSS § 23 lg 11 sätestab: „Halduskohus annab loa välismaalase kinnipidamiseks kuni kaheks kuuks sama paragrahvi lõikes 1 sätestatud alusel, kui käesolevas seaduses sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab igal üksikjuhtumil arvestama välismaalasega seotud olulisi asjaolusid.“ VSS § 6 8 järgi hinnatakse lahkumisettekirjutuse tegemisel või välismaalase kinnipidamisel välismaalase põgenemise ohtu ning see oht esineb, kui välismaalane on PPA-le teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita (p 6), samuti kui välismaalane on loata lahkunud määratud elukohast või teisest Schengeni konventsiooni või Euroopa Liidu liikmesriigist (p 9). Tulenevalt VSS §-st 23 näeb VSS § 6 8 ette üksnes asjaolud, mis peavad põgenemisohu kindlakstegemiseks vältimatult esinema, kuid sellise ohu lõplikuks kindlakstegemiseks tuleb vaadelda ka muid välismaalast ja juhtumit iseloomustavaid asjaolusid. Põgenemisohu jäik sidumine ainuüksi VSS §-s 68 loetletud asjaoludega ei oleks proportsionaalne ega kooskõlas direktiivi 2008/115 art 15 lg-ga 1, mille kohaselt tuleb liikmesriigil kinnipidamist kaaluda "konkreetsel juhul" ehk igat juhtumit eraldi hinnates, kui leebemaid sunnimeetmeid ei ole võimalik tulemuslikult kohaldada (vt ka Euroopa Kohtu otsus asjas nr C-601/15 PPU, p 61 ja Riigikohtu 31.05.2017 määrus asjas nr 3-3-1-93-16, p 13). Isiku pakku mineku tõenäosusele tuleb esialgsel kinnipidamisel anda hinnang vähemalt esialgsel kujul – olemasolevate ja võimalusel kiiresti kontrollitavate andmete põhjal (Riigikohtu 12.04.2024 määrus asjas nr 3-23-2204, p 19). Kinnipidamiseks pole alust, kui puudutatud isiku põgenemisohtu ei saa täielikult välistada, kuid tema kinnipidamiseks pole oht piisavalt suur. Kohus ja PPA peavad ära näitama, miks ei piisa lahkumisettekirjutuse täitmise tagamiseks VSS § 10 lg-s 2 sätestatud järelevalvemeetmetest, ennekõike kindlaksmääratud elukohas elamise ja PPA-s enda registreerimise kohustusest (Riigikohtu 16.06.2017 määrus asjas nr 3-3-1-24-17, p 13).
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.