Politsei- ja Piirivalveameti taotlus anda luba paigutada E.Z kinnipidamiskeskusesse
Menetlusosalised ja esindajad
Taotluse esitaja Politsei- ja Piirivalveamet, esindajad Y.C ja Y.Q Puudutatud isik E.Z , riigi õigusabi korras määratud esindaja v.adv Aleksei Ratnikov
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 06.09.2024 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
E.Z määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Võtta E.Z määruskaebus menetlusse. Jätta Tallinna Halduskohtu 06.09.2024 määrus muutmata ning E.Z määruskaebus rahuldamata. Tõlkida määrus saksa keelde, v.a osa „Asjaolud ja menetluse käik“.
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul, arvates määruse kättetoimetamisest (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 235 lg-d 1 ja 3, § 265 lg 5).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Iraani Islamivabariigi kodanik E.Z tuli Eestisse 04.09.2024 reisibussiga. Ta tuli Saksamaalt ning läbis Poola, Leedu ja Läti. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) kontrollis Tallinna-Pärnu-Ikla mnt 143. km-l reisibussis puudutatud isiku reisi- ja muid dokumente. Puudutatud isik esitas Iraani kodaniku passi (kehtib 13.06.2023–12.06.2028), Saksamaa elamisloakaardi (kehtis 28.06.2022–25.07.2024) ja Saksamaa tähtajalise elamisloa taotlemise tõendi. Isik selgitas, et ta soovis sõita Soome, eesmärgiga seal elama asuda. PPA tegi päringu Saksamaale, millele saadud vastusest selgus, et isik on esitanud seal tähtajalise elamisloa taotluse, aga tõend selle kohta ei ole kehtiv väljaspool Saksamaad.
2.PPA pidas isiku 04.09.2024 väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 15 lg 1 alusel 48 tunniks kinni. Isikul puudub seaduslik alus Eestis viibida. Isik rõhutas temaga korraldatud vestluse käigus korduvalt, et ei soovi minna Saksamaale ning tema eesmärk on jõuda Soome ja kaaluda ka teisi riike oma elukohana. 05.09.2024 koostas PPA isikule kohe sundtäidetava ettekirjutuse nr 1052281769 Eestist lahkumiseks ning seadis sissesõidukeelu
3-24-2509 Eestisse viieks aastaks. Isiku lahkumiskohustus sundtäidetakse tema kinnipidamise ja Eestist väljasaatmise teel VSS § 73 lg 2 alusel.
3.Politsei- ja Piirivalveamet esitas 05.09.2024 Tallinna Halduskohtule taotluse anda luba pidada E.Z kinni ja paigutada ta VSS § 15 lg 1, § 23 lg 1 p 1 ning § 6 8 p-de 6 ja 9 alusel kinnipidamiskeskusesse (KPK). 1) PPA-l on vaja koostada ja edastada Saksamaa ametivõimudele tagasivõtupalve, et hakata korraldama puudutatud isiku väljasaatmist ja Saksamaale üleandmist. See võtab aega rohkem kui 48 tundi. Lisaks sõltub väljasaatmine lennupiletite olemasolust, sõidu ettevalmistamisest ja lennufirma kinnitusest, et nad võtavad väljasaadetava lennule. 2) Isiku kinnipidamine KPK-s on vajalik, sest esineb tema põgenemise oht, mida pole võimalik leevendada leebemate järelevalvemeetmetega. Isikul puudub Eestiga igasugune side, tal ei ole siin tuttavaid, sugulasi ega majanduslikke sidemeid. PPA hinnangul ei ole välistatud, et isik ei pruugi vabaduses viibides järgida talle kohaldatud järelevalvemeetmeid ning võib omavoliliselt ja ebaseaduslikult lahkuda soovitud riiki. Schengeni alal puudub riikidevaheline piirikontroll ja isiku liikumine ei ole raskendatud (mida näitab isiku seadusliku aluseta liikumine Saksamaalt Eestisse). Samuti on isikul olemas vajalikud finantsvahendid, et korraldada reisimist teistesse riikidesse. Isiku käitumisest ja oma eesmärkide saavutamiseks valitud viisist järeldub, et isik peab enda eesmärgi saavutamist olulisemaks talle pandud kohustuste täitmisest. Isik on selgelt väljendanud, et ta ei soovinud Eestisse tulla ega siia jääda. Isik on korduvalt väljendanud soovimatust naasta Saksamaale, mistõttu võib ta ka sel põhjusel soovida vältida enda Saksamaale väljasaatmist. Isik oli teadlik Saksamaalt lahkumise keelust, kuid ei pidanud oluliseks seda järgida ning on lahkunud loata Saksamaalt. Ekslik on isiku väide, et Saksamaa elamisloa taotlemise tõendil märgitud väljasaatmise keeld annab talle õiguse viibida väljaspool Saksamaad. Puudutatud isiku paigutamine KPK-sse on proportsionaalne, kohane ja vajalik, kuna on alust arvata, et ta hakkab väljasaatmismenetlusest kõrvale hoidma.
4.Tallinna Halduskohus rahuldas 06.09.2024 määrusega PPA taotluse ning andis loa pidada E.Z kinni ja paigutada ta KPK-sse kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 06.11.2024 (k.a).
1) E.Z
on välismaalane, kellel puudub Eestis viibimiseks seaduslik alus ja kellele on 05.09.2024 koostatud sundtäidetav lahkumisettekirjutus. Tema väljasaatmine 48 tunni jooksul ei ole võimalik, sest enne tuleb Saksamaaga kooskõlastada tema tagasisaatmine. Lisaks võtab aega väljasaatmiseks lennupiletite ning vajalike kooskõlastuste hankimine. Isiku väljasaatmist ei ole praeguseks selgunud asjaolude pinnalt alust pidada perspektiivituks. PPA-l tuleb korraldada isiku väljasaatmine Saksamaale viivitamata esimesel võimalusel. 2) KPK-sse paigutamiseks esmakordse loa andmine on põhjendatud, kui loa andmise hetkel teadaolevatest asjaoludest nähtub, et see on vajalik ega ole ilmselgelt mittemõõdukas. PPA on õigesti leidnud, et esineb isiku põgenemise oht. Isik on saabunud Eestisse, omamata selleks seaduslikku alust. Tal on olnud Saksamaal elamisluba, mille kehtivusaeg on lõppenud. Ehkki ta on esitanud elamisloa pikendamise taotluse, ei olnud tal selle menetlemise ajal õigust lahkuda Saksamaalt. Isik on korduvalt väljendanud, et soovib liikuda Soome või mõnda teise Euroopa Liidu liikmesriiki, eesmärgiga seal elama asuda, ning ei soovi tagasi pöörduda Saksamaale. Sellest tulenevalt on isiku KPK-sse paigutamine vajalik, et vältida olukorda, kus ta hoidub kõrvale väljasaatmisest. Isik ei ole oma käitumisega tekitanud usaldust sellisel määral, et põhjendatud oleks kohaldada tema suhtes leebemaid järelevalvemeetmeid (VSS § 10 lg 2).
2(4)
3-24-2509 3) Isiku kinnipidamine KPK-s ei ole vastuolus tema turvalisuse või tervise kaitse kaalutlustega (VSS § 23 lg 4). KPK-s on tagatud toitlustus ja võimalus liikuda värskes õhus ning vajadusel arstiabi.
5.E.Z palub määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 06.09.2024 määrus ning teha uus määrus, millega jätta PPA taotlus rahuldamata ja vabastada ta KPK-st. VSS § 68 näeb ette üksnes asjaolud, mis peavad põgenemisohu sedastamiseks vältimatult esinema, kuid ohu kindlakstegemiseks tuleb hinnata ka muid välismaalast ning juhtumit iseloomustavaid asjaolusid. PPA ega kohus ei ole kaebaja põgenemisohtu põhjendanud. Puudutatud isik ei ole enda käitumisega väljendanud soovimatust täita lahkumiskohustust. Jääb arusaamatuks, miks arvab kohus, et on tõenäoline, et vabaduses viibides ei pruugi puudutatud isik olla PPA-le kättesaadav väljasaatmistoiminguteks. PPA ega kohus ei ole arvestanud isiku ütlustega ega teinud kindlaks asjaolusid, miks ta oli sunnitud käituma nii, nagu ta seda tegi. Puudutatud isik kinnitab jätkuvalt, et ta ei kavatse menetlusest kõrvale hoida. Puudutatud isik ei nõustu, et tema suhtes ei ole võimalik leebemaid järelevalvemeetmeid tõhusalt kohaldada.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Määruskaebus tuleb HKMS § 207 lg 1 alusel võtta menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 265 lg 5). Määruskaebus vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 sätestatud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p-d 6 ja 9).
7.Halduskohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ning HKMS § 201 lg-le 4 ja § 203 lg-le 2 tuginedes ei pea vajalikuks neid korrata.
8.VSS § 2 lg 1 sätestab, et Eestis viibimiseks peab välismaalasel olema seaduslik alus. Välismaalasel on keelatud viibida Eestis ilma seadusliku aluseta. VSS § 2 lg 2 kohaselt sätestab välismaalase Eestis viibimise seaduslikud alused välismaalaste seadus (VMS). VMS § 43 lg 1 p 6 kohaselt on viibimisaluseks mh Schengeni konventsiooni liikmesriigi pädeva asutuse antud elamisluba. Puudutatud isikul ei ole õigust Eestis viibida. Tema Saksamaa elamisluba kaotas kehtivuse 25.07.2024. Ehkki ta on taotlenud Saksamaal uut tähtajalist elamisluba, ei kehti selle taotlemise kohta Saksamaal väljastatud tõend teistes riikides (vt Saksa politsei 04.09.2024 vastus PPA-le). Tema Saksamaa elamisloa taotlemise tõendilt nähtub, et Saksamaa välismaalaste seaduse1 § 81 lg 4 kohaselt kehtib tema varasem elamisluba kuni tema elamisloa taotluse kohta otsuse tegemiseni ja seniks kehtib ka tema Saksamaalt väljasaatmise keeld. Samas on tõendil märgitud, et see ei anna isikule õigust piiri ületada. Eeltoodust tulenevalt on uue tähtajalise elamisloa taotluse esitamisel tähendus vaid Saksamaa riigisiseste menetluste jaoks ning Eesti riik ei saa teda käsitada isikuna, kellel on seaduslik alus Eestisse saabuda ja Eestis ajutiselt viibida. Seadusele ei tugine puudutatud isiku halduskohtu istungil esitatud väide, et elamisloa taotlemise tõend on sisuliselt käsitatav viisana.
9.PPA taotles puudutatud isiku kinnipidamiseks luba VSS § 23 lg 1 p 1 alusel, mille kohaselt taotleb PPA halduskohtult loa pidada Eestis viibimisaluseta viibiv välismaalane kinni ja
Gesetz über den Aufenthalt, die Erwerbstätigkeit und die Integration von Ausländern im Bundesgebiet, tõlge inglise keelde kättesaadav: https://www.gesetze-im-internet.de/englisch_aufenthg/englisch_aufenthg.html#p1732.
3(4)
3-24-2509 paigutada ta KPK-sse kuni kaheks kuuks, kui VSS-s sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga välismaalase Eestist lahkuma kohustamise menetluse läbiviimise või lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust ning see on eelkõige lubatud juhul, kui esineb välismaalase põgenemise oht. VSS § 23 lg 11 sätestab: „Halduskohus annab loa välismaalase kinnipidamiseks kuni kaheks kuuks sama paragrahvi lõikes 1 sätestatud alusel, kui käesolevas seaduses sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab igal üksikjuhtumil arvestama välismaalasega seotud olulisi asjaolusid.“ VSS § 6 8 järgi hinnatakse lahkumisettekirjutuse tegemisel või välismaalase kinnipidamisel välismaalase põgenemise ohtu ning see oht esineb, kui välismaalane on PPA-le teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita (p 6), samuti kui välismaalane on loata lahkunud määratud elukohast või teisest Schengeni konventsiooni või Euroopa Liidu liikmesriigist (p 9). Tulenevalt VSS §-st 23 näeb VSS § 6 8 ette üksnes asjaolud, mis peavad põgenemisohu kindlakstegemiseks vältimatult esinema, kuid sellise ohu lõplikuks kindlakstegemiseks tuleb vaadelda ka muid välismaalast ja juhtumit iseloomustavaid asjaolusid. Põgenemisohu jäik sidumine ainuüksi VSS §-s 68 loetletud asjaoludega ei oleks proportsionaalne ega kooskõlas direktiivi 2008/115 art 15 lg-ga 1, mille kohaselt tuleb liikmesriigil kinnipidamist kaaluda "konkreetsel juhul" ehk igat juhtumit eraldi hinnates, kui leebemaid sunnimeetmeid ei ole võimalik tulemuslikult kohaldada (vt ka Euroopa Kohtu otsus asjas nr C-601/15 PPU, p 61 ja Riigikohtu 31.05.2017 määrus asjas nr 3-3-1-93-16, p 13). Isiku pakku mineku tõenäosusele tuleb esialgsel kinnipidamisel anda hinnang vähemalt esialgsel kujul – olemasolevate ja võimalusel kiiresti kontrollitavate andmete põhjal (Riigikohtu 12.04.2024 määrus asjas nr 3-23-2204, p 19). Kinnipidamiseks pole alust, kui puudutatud isiku põgenemisohtu ei saa täielikult välistada, kuid tema kinnipidamiseks pole oht piisavalt suur. Kohus ja PPA peavad ära näitama, miks ei piisa lahkumisettekirjutuse täitmise tagamiseks VSS § 10 lg-s 2 sätestatud järelevalvemeetmetest, ennekõike kindlaksmääratud elukohas elamise ja PPA-s enda registreerimise kohustusest (Riigikohtu 16.06.2017 määrus asjas nr 3-3-1-24-17, p 13).
10.PPA ja halduskohus on asjakohaselt põhjendanud hinnangut, et puudutatud isik võib vabadusse jäädes asuda väljasaatmisest kõrvale hoidma ning ta ei pruugi olla Saksamaale üleandmiseks kättesaadav. Isik on sõna ja teoga juba näidanud, et ta ei hooli Schengeni alal rändamisel reeglitest, vaid liigub õigusliku aluseta sinna, kuhu ise õigeks peab. Isik on selgelt väljendanud, et ta ei soovi jääda Eestisse ega naasta Saksamaale, kus olevat keeruline saada uut elamisluba, vaid liikuda Soome või muusse riiki, kus olevat elamisluba lihtsam saada. Pole alust arvata, et ta muudab oma käitumismustrit juhul, kui ta jäetaks KPK-sse paigutamata. Isikul pole mistahes sidemeid ega muud pidepunkti Eestis, mis võimaldaks prognoosida, et ta leiab endale Eestis Saksamaale väljasaatmise ootamise ajaks elukoha ja on seal PPA-le vajalikul ajal kättesaadav.
11.Puudutatud isiku kinnipidamine kuni kaheks kuuks ei ole ebaproportsionaalne. VSS § 10 lg-s 2 sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamiseks puudub siinsel juhul prognoos, et isik tõepoolest järgiks talle seatavaid nõudeid. Reisidokumendi puudumine ei ole varem takistanud isikul läbi Euroopa reisimist. Kuna puudutatud isiku Saksamaale väljasaatmise korraldamine ei ole eeldatavasti keeruline, siis ei ole alust arvata, et isiku kinnipidamine võiks kujuneda ülemäära pikaks.
12.Eeltoodust tulenevalt tuleb määruskaebus jätta rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.