Ühinguõigus › Sundlõpetamine

Asjaolud 21.12.2016 edastas Tartu Maakohtu Registriosakond Harju Maakohtule XXXXTÜ dokumendid TsMS § 595 lg 2 p 5 ning TsÜS § 40 lg 1 p 4 alusel, et algatada menetlus sundlõpetamise

otsustamiseks, kuna juriidiline isik ei vasta äriseadustiku §-s 79 sätestatud nõuetele. Täisühingul puudub täisosanik. Täisosanik OÜ XXXX on 22.12.2015 registrist kustutatud ÄS § 60 lg 3 alusel, sest ei ole esitanud majandusaasta aruandeid. 04.01.2017 kohtumäärusega võttis kohus avalduse menetlusse ja palus XXXXTÜ-l esitada oma seisukoht hiljemalt 15 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamisest. Kohus teavitas ka, et äriühingul on võimalus kõrvaldada sundlõpetamise aluseks olev puudus samaks tähtajaks ning teavitada sellest Harju Maakohut või teavitada, keda ta soovib likvideerijaks. Määrus on kätte toimetatud 10.01.2017. Äriühingul oli kohustus vastata hiljemalt 25.01.2017. Äriühing ei ole käesoleva ajani sundlõpetamise aluseks olevat puudust kõrvaldanud. 26.01.2017 e-kirjaga on Registriosakond kinnitanud, et XXXXTÜ ei ole puuduseid kõrvaldanud ning edastas registrile 10.01.2017 esitatud kirja. Viidatud kirjast nähtuvalt on äriühing registrist kustutamisega nõus. Kohtumääruse põhjendused Kohus tutvunud kohtule esitatud avalduse ning tõenditega, on seisukohal, et täisühing tuleb sundlõpetada ilma likvideerimismenetluseta. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 40 lg 1 p 4 kohaselt lõpetatakse juriidiline isik kohtumäärusega, kui juriidiline isik ei vasta talle seadusega kehtestatud nõuetele. ÄS § 79 kohaselt on täissühing äriühing, milles kaks või enam osanikku tegutsevad ühise ärinime all ja vastutavad ühingu kohustuste eest solidaarselt kogu oma varaga. ÄS § 103 lg 1 p 2 sätestab, et täisühing lõpetatakse kohtumäärusega. XXXXTÜ äriregistri andmebaasi väljavõttest nähtuvalt on täisühingul 2 täisosanikku – XXXX (isikukood XXXX) ja OÜ XXXX (registrist kustutatud 22.12.2015, registrikood XXXX). Uut täisosanikku ei ole usaldusühingus nimetatud. Seega XXXXTÜ ei vasta tänasel päeval enam ÄS § 79 täissühingule kehtestatud nõuetele. TsÜS § 41 lg 2 kohaselt korraldavad juriidilise isiku likvideerimise likvideerijad, kelleks on juriidilise isiku juhatuse või seda asendava organi liikmed, kui seaduse, põhikirja või ühingulepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Sundlõpetamise korral määrab likvideerijad kohus. ÄS § 114 lg 1 kohaselt on täisühingu likvideerijateks osanikud, kui ühingulepingu või osanike otsusega ei ole ette nähtud teisiti. Osaniku õigusjärglased määravad ennast ühiselt esindama ühe likvideerija. TsMS § 603 lg 3 kohaselt isiku likvideerijaks määramiseks on vajalik tema nõusolek. TsMS § 604 lg 2 teise lause kohaselt, kui sundlõpetatud eraõiguslikule juriidilisele isikule ei õnnestu määrata likvideerijat ja mõistliku aja jooksul ei ole algatatud ka eraõigusliku juriidilise isiku pankrotimenetlust, määrab kohus ühtlasi, et isiku likvideerimismenetlust läbi ei viida ja juriidiline isik kustutatakse registrist. Kuivõrd likvideerijat on võimalik määrata üksnes tema nõusolekul ning selline nõusolek kohtul puudub ning teisi isikuid, keda likvideerijaks määrata, ei ole kohtule teada, siis ei ole võimalik likvideerijat määrata. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et XXXXTÜ tuleb sundlõpetada likvideerimismenetlust läbi viimata. Täissühing tuleb registrist kustutada. TsMS § 172 lg 6 alusel juriidilise isiku sundlõpetamise menetluse ning juriidilise isiku juhatuse ja nõukogu asendusliikme, audiitori, erikontrolli läbiviija ja likvideerija määramise ja sellega seotud menetluse kulud kannab juriidiline isik. Kohus jätab menetluskulud XXXXTÜ kanda. Kuna

menetlusosalised ei ole teinud menetlustoiminguid, millega kaasnevad menetluskulud, siis hüvitatavaid menetluskulusid tsiviilasjas ei ole. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.