Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Kaire Pikamäe, Villem Lapimaa, Kristjan Siigur
Määruse tegemise aeg ja koht
20.09.2024, Tallinn
Haldusasja number
3-24-1442 R.N-i kaebus Politsei- ja Piirivalveameti tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks Kaebaja – R.N Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet
Haldusasi Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 14.05.2024 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
R.N-i määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Võtta menetlusse R.N-i määruskaebus Tallinna Halduskohtu 14.05.2024 määruse peale haldusasjas nr 3-24-1442.
Jätta R.N-i määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 14.05.2024 määrus haldusasjas nr 3-24-1442 muutmata.
Määruse peale saab esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).
3-24-1442 valu. Arestimaja töötaja mõnitas kaebajat, kui kaebaja väljendas oma muret lapse pärast. Uurija C tehtud sundtoomise määrus ei pruukinud olla õigustatud. Ei arvestatud selle toimingu tagajärgedega lapsele. Uurija avaldas kaebaja lapse isale õigustamatult infot kaebaja ülekuulamise kohta. Kaebaja ei saanud kätte uurija kutset ekspertiisi ilmumiseks. Tal ei ole kohustust oma e-kirju lugeda. Kaebaja ei mõista, kuidas on võimalik, et kaebaja lapse isa käib vabalt ringi ja tema vastu algatatud kriminaalasjad lõpetatakse mõne päevaga. Kaebaja last pole suudetud vägivalla eest kaitsta. Kaebaja vaimne tervis on korras. Kaebaja ei mõista, kuidas on võimalik, et tema väljakutse peale tema koju tulnud politseinikud leidsid, et kaebaja vajab psühhiaatrilist kontrolli. On vaja välja selgitada, kas politseiuurija palus psühhiaatriakliiniku arste ebaseaduslikult kaebaja 48 tunniks kinni pidada.
3-24-1442 sündmust kriminaalmenetluse toiminguks või selle osaks, tuleb vaidlus lahendada SKHS-is ette nähtud korras (vt nt Riigikohtu 10.03.2023 määruse nr 3-22-500 p 9 ja seal viidatud kohtupraktika). SKHS sätestab menetleja poolt süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise alused, ulatuse ja korra (SKHS § 1 lg 1). Menetleja mõiste on määratletud KrMS §-s 16, mille lõike 1 kohaselt on menetlejad kohus, prokuratuur ja uurimisasutus. Uurimisasutuseks on KrMS § 31 lg 1 kohaselt oma pädevuse piires ka Politsei- ja Piirivalveamet. Niisiis toimub politseiametniku poolt kriminaalmenetluse raames tehtud toimingutega tekitatud kahju hüvitamine SKHS-is sätestatud korras. SKHS § 2 lg 3 kohaselt loetakse menetleja tekitatud kahjuks RVastS § 12 lg-s 2 nimetatud kahju. RVastS § 12 lg 2 järgi loetakse avaliku võimu kandja poolt tekitatud kahjuks igasugune selle avaliku võimu kandja ülesandeid täitnud füüsilise isiku poolt vahetult põhjustatud kahju, sõltumata sellest, kas ülesandeid täideti teenistussuhte, lepingu, üksikkorralduse või muul alusel. Seega tuleb kahjunõue, mis puudutab kriminaalmenetluses kohaldatud sundtoomist (KrMS § 139) ja sealhulgas sundtoomist täide viinud politseiametnike tegevust, lahendada SKHS-is sätestatud menetluskorra järgi. Nagu halduskohus selgitas, tuleb kaebajal esitada kahju hüvitamise taotlus prokuratuurile (SKHS § 14 lg 2). Prokuratuuri määruse peale on õigus esitada kaebus Riigiprokuratuurile (SKHS § 16) ning Riigiprokuratuuri määrus on vaidlustatav maakohtus
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.