Riigihanked › Riigihanked

pakkumuse edukaks tunnistamisel võetakse arvesse ainult madalaimat kogumaksumust eurodes käibemaksuta.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Hankes) ning VAKO oleks pidanud Kaebaja lepingulise esindaja kulud Hankijalt vaidlustusmenetluse lõppemisel välja mõistma. 2) Hankija poolt Hanke kehtetuks tunnistamise põhjus oli selgelt otsitud, kuna juba 16.05.2024, kui Hankija võttis vastu käskkirja, pidi ta teadma, et RHS § 120 lg 2 kohaselt ei või hankija anda nõustumust hankelepingu sõlmimiseks enne 14 päeva möödumist teate esitamisest otsuse kohta, millele järgneb hankelepingu sõlmimine. Järelikult oli 16.05.2024 seisuga esimene võimalik kuupäev, millal Hankija oleks saanud sõlmida Hankes hankelepingu, oli esmaspäev, 03.06.2024. Sõltumata sellest, kas kaebaja oleks esitanud vaidlustuse või mitte, ei olnud seega võimalik Hankes kehtiva hankelepingu sõlmimine 20. maiks 2024. a. Miski ei oleks välistanud Hankijal ka vaidlustusmenetluse lõppemise järel Hankes hankemenetlusega jätkamise, kuna vastavalt RHS § 123 lg 1 p-le 7 oleks Hankija võinud hankelepingut muuta, sest vähene muudatus seoses hankelepingu sõlmimise ajaga ei oleks olnud oluline, arvestades töövõtulepingu kestvust. 3) Seonduvalt VAKO otsuses tehtud viitega lepingu sõlmimise kuupäevale kui 20. maile 2024. aastal jääb kaebajale arusaamatuks, millisele RHAD-le on vaidlustatud otsuses soovitud viidata. Hanke üldandmetes on tõepoolest märgitud kuupäev „alates 20.05.2024“, kuid ehituse töövõtulepingu eritingimused (lisa 11) viitavad üksnes tööde üleandmise kuupäevale 10. juunil 2025. aastal ning esimene vahetähtpäev saabunuks alles 31. oktoobril 2024. aastal. Pelgalt sellest, et Hanke üldandmetes on toodud kuupäev „alates“ 20. mai 2024, ei saa seega järeldada, et „alusdokumentides on hankija määranud lepingu lõpp kuupäeva ja tööde teostamise perioodi, mis lähevad vastuollu lepingu sõlmimise tähtajaga,“ nagu Hankija leiab 10.06.2024. käskkirjas nr T-11-1/24/23. 4) Sõltumata eelmärgitust tuleb möönda, et Hankija 10.06.2024 käskkirja vaidlustamine oleks perspektiivitu. Tartu Ringkonnakohus on selgitanud 27.06.2019 lahendi haldusasjas nr 3-181987 p-s 16, et RHS § 73 lg 3 p 6 määratlemata õigusmõiste „põhjendatud vajaduse korral“ sisustamisel on iseenesest mõistlik vaadata, kuidas on sarnast olukorda hinnatud näiteks varasemas kohtupraktikas. Õige on Hankija seisukoht, et nii Euroopa Kohtu kui ka Eesti kohtute praktika on siiani tunnustanud hankija väga laia diskretsiooniruumi hankemenetluse kehtetuks tunnistamise otsustamisel. 5) Isegi, kui halduskohus peaks leidma, et kaebajal ei ole õigust nõuda vastustajalt tema poolt kantud menetluskulude hüvitamist RHS § 198 lg 51 alusel (kuna väidetavalt ei ole selle kohaldamise eeldused täidetud), palub kaebaja mõista välja Hankijalt tema menetluskulud PS § 25 alusel, arvestades kahju hüvitamise üldpõhimõtteid.

kehtetuks tunnistamise alusele juba hankemenetluse vaidlustamisel, on ta viidatud argumendile tuginemise minetanud. 3) Hankemenetlus tunnistati kehtetuks põhjusel, et RHAD-s oli hankija näinud ette võimaliku lepingu sõlmimise aja ja tööde vastusvõtmise tegemise kuupäeva. Hanke tehnilise kirjelduse (edaspidi: TK) p-s 4.1 oli määratud, et tööde täitmise tähtpäev on 10.06.2025 ja hanke üldandmetes oli määratud tööde tegemise ajaks 14 kuud. Kui hankija oleks sõlminud lepingu eelduslikult peale 4.06.2024, oleks tekkinud vastuolu alusdokumentidega, kuna töid ei oleks saanud lõpetada määratud kuupäeval, vaid eelduslikult augustis 2025. Vastustaja kaalus võimalusi menetluse jätkamiseks, kuid leidis, et lepingu tingimuste muutmine enne lepingu sõlmimist läheks vastuollu RHS § 3 riigihanke korraldamise üldpõhimõtetega. Ühtlasi sätestab RHS § 81 lg 1, et hanke alusdokumente saab muuta avatud hankemenetluses enne pakkumuste esitamise tähtpäeva. RHS § 73 lg 3 p 6 alusel saab hankija hankemenetluse kehtetuks tunnistada enda otsusega põhjendatud vajaduse korral omal algatusel. Põhjendatud vajadus võib olla nii hankijast sõltumatu kui ka hankijast tulenev, see ei pea olema kaalukas või oluline (Euroopa Kohtu otsus C-27/98, p-id 23 ja 25), kuid see ei tohi olla meelevaldne. Vastustaja ei ole hankemenetluse kehtetuks tunnistamisel käitunud meelevaldselt ega lähtunud sellest, et OMA Fassaad OÜ esitas VAKO-le vaide, vaid hankemenetluse kehtetuks tunnistamine on tinginud asjaolust, et RHAD-s oli vastuolu lepingu sõlmimisel. Hankemenetluse kehtetuks tunnistamine ei ole olnud seotud kaebaja vaidlustusega RHS § 198 lg 51 mõttes. Viga on olnud Hankijast tulenev, kuivõrd arvestatud poldud haldusaktide jõustumise aegadega. Tegemist on asjaoluga, mis toob nii haldusõiguse kui ka RHS mõttes kaasa haldusakti kehtetuks tunnistamise. 4) Tõendamist ei ole leidnud asjaolu, et VAKO oleks hankemenetluse jätkudes lugenud kaebaja vaidlustuse põhjendatuks ning selle rahuldanud, mis oleks õigustanud kaebaja menetluskulude välja mõistmist. Vastustaja tunnistas 16.05.2024 käskkirjaga osaühing ARUNA-EHITUS pakkumuse edukaks. Kuivõrd hankemenetluses esitati 2 pakkumust, ei ole vastustajal tekkinud RHS § 115 lg 2 kohustust. Sellest hoolimata on vastustaja kontrollinud osaühing ARUNAEHITUS pakkumust veendumaks, et tegemist ei ole põhjendamatult madala pakkumisega. Pakkumuste omavahelise summa võrdluses on näha, et esitatud pakkumuste vahe on 36,2%. Kuigi Osaühing ARUNA-EHITUS pakkumus on vastustaja eeldatavast hinnast madalam 6.3%, ei saa pidada seda vahet suureks. Kaebaja esitatud pakkumus on oluliselt kõrgem nii hankija eeldatavast hinnast kui osaühing ARUNA-EHITUS pakkumusest (vt täpsemalt selgitused kaebuse lisa 5). Kuivõrd pole tõendatud, et VAKO oleks kaebaja vaidlustuse rahuldanud, ei saa pidada menetluskulusid väljamõistetavaks. 5) Käesoleval juhul ei ole kaebaja tekkinud menetluskulud seotud hankemenetluse kehtetuks tunnistamisega, vaid eesmärgiga saavutada oma pakkumuse paremaks kuulutamine. Seejuures pole hankemenetluse kehtetuks tunnistamine hankija poolne otsitud tegevus, vaid vaidlustamisega mitteseonduv. Kaebajal oli võimalus vaidlustada hankemenetluse kehtetuks tunnistamine, et kaitsta oma argumente ja menetluskulude tekkimise õiguspärasust, kuid hankemenetluse kehtetuks tunnistamise käskkirja vaidlustatud pole. Veelgi enam, kaebaja on ka ise leidnud käesolevas kaebuses, et hankemenetluse kehtetuks tunnistamine on olnud põhjendatud, mistõttu on selge, et hankemenetluse kehtetuks tunnistamine on olnud täielikult eraldiseisev menetluskuludest.

KOHTU PÕHJENDUSED

OÜ vaidlustus taotlusega tunnistada kehtetuks Hankija 16.05.2024 käskkirjas nr T-11-1/24/19 tehtud otsus tunnistada osaühingu ARUNA-EHITUS pakkumus edukaks; 4) VAKO teatas 31.05.2024 kirjaga nr 12.2-10/99 menetlusosalistele, et vaatab vaidlustuse läbi esitatud dokumentide alusel kirjalikus menetluses, tegi teatavaks otsuse avalikult teatavaks tegemise aja ning andis täiendavate seisukohtade ja dokumentide esitamiseks aega kuni 05.06.2024 ja neile vastamiseks 10.06.2024; 5) 10.06.2024 edastas Hankija VAKO-le 10.06.2024 käskkirja nr T11-1/24/23, kus on otsustatud Riigihanke menetluse RHS § 73 lg 3 p 6 alusel kehtetuks tunnistada, sest RHAD-s on Hankija määranud lepingu lõppkuupäeva ja tööde teostamise perioodi, mis lähevad vastuollu lepingu sõlmimise tähtajaga; 6) VAKO 11.06.2024 otsusega nr 99-24/274659 jäeti vaidlustus RHS § 197 lg 1 p 8 ja § 192 lg 3 p 5 alusel läbi vaatamata; 7) VAKO leidis, et puudub alus vaidlustaja lepingulise esindaja kulude väljamõistmiseks hankijalt RHS § 198 lg 51 alusel.

polnud hankelepingu täitmine kavandatud ajaraamis kuigi realistlik. TK p 4.2 kohaselt tuli tööd teostada kahes etapis: esimene põhiline ehitusperiood pidi kestma 5 kuud (juuni-oktoober), teises etapis, kevadel 2025 kuni 1 kuu jooksul pidid toimuma haljastustööd. Ka olukorras, kus vaidlus oleks piirdunud üksnes VAKO menetlusega, poleks ettenähtud ajaraami mahutud. Kohus ei nõustu, et kaebaja oleks saanud muuta RHAD-s toodud lepingu täitmise lõpptähtaega. RHAD-i võib muuta üksnes enne pakkumuste esitamise tähtaega (RHS § 81 lg 1), hankelepingu tähtaja pikendamine tähendanuks aga hankelepingu üldise olemuse muutmist RHS § 123 lg 2 mõttes, mis pole aga lubatav. RHS § 200 lg-st 6 ei tulene hankijale õigust muuda RHAD-i osas, mida pole vaidlustusmenetluses vaidlustatud. Seega hankemenetluse kehtetuks tunnistamisele kohtu arvates alternatiive ei olnud. Hankemenetluse kehtetuks tunnistamine on hankija diskretsiooniline otsus, mille tegemisel on hankijal lai otsustusruum. Kohtule ei nähtu, et Hankija tegevus oleks olnud meelevaldne. Hankelepingu sõlmimise ja töödega alustamise aja möödumist hankemenetluse kestel on peetud põhjendatud vajaduseks RHS § 73 lg 3 p 6 mõttes (vt Tartu Ringkonnakohtu 07.06.2019 otsus asjas nr 3-18-1987, p-d 14–15). Kuigi kaudselt põhjustas viivituse hankelepingu sõlmimisel vaidlustusmenetlus, pole antud juhul kohtu arvates tegemist otsese põhjusliku seosega, mis kohtupraktika kohaselt on HKMS § 108 lg 6 (ning RHS § 198 lg 51) üldreegli kohaldamise eelduseks. Seetõttu kohaldub neis normides toodud erijuht ning esindaja kulud jäävad kaebaja kanda. Vastavat seisukohta kinnitab kohtu arvates piisavalt selgelt Tallinna Ringkonnakohtu 11.10.2023 määrus asjas 323-1619.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.