X kaebus Hariduse- ja Noorteameti 04.04.2024 otsuse nr 4.57/24/17-5 tühistamiseks ning Hariduse- ja Noorteameti kohustamiseks vaadata uuesti läbi kaebaja taotlus
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja – Haridus- ja Teadusministeerium, esindaja Margit Kiin
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada X kaebus. Tühistada Hariduse- ja Noorteameti 04.04.2024 otsus nr 4.5-7/24/17-5. Hariduseja Noorteametil vaadata X 11.03.2024 avaldus uuesti läbi.
2.Mõista välja Haridus- ja Teadusministeeriumilt X kasuks menetluskulu 20 eurot.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on 16.10.2024. Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). HKMS § 52 lg 1 järgi tuleb kohtule esitatavad avaldused sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt. Kui apellant soovib apellatsioonkaebuse arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Kaebaja edastas 11.03.2024 kodakondsuse või pikaajalise elaniku elamisloa taotleja terviseseisundi hindamise eksperdikomisjonile (edaspidi: eksperdikomisjon) avalduse kodakondsuse seaduse (KodS) § 6 punktides 3 ja 4 sätestatud tingimuste täitmisest vabastamiseks.
2.Hariduse- ja Noorteamet rahuldas 04.04.2024 otsusega nr 4.5-7/24/17-5 kaebaja taotluse osaliselt:
1.Eesti keele tasemeeksami sooritamisel võimaldada taotlejal järgmisi tingimusi: 1.1 vabastada kirjutamise (essee) osast (üle 65a ja vanem kodakondsuse taotleja); 1.2 kuulamise osa tuleb sooritada tavakorras; 1.3 lugemise osa sooritamiseks 15 minutit lisaaega; 1.4 rääkimise osas võimaldada dialoogipartneriks eksaminaator. 2. Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) ja KodS tundmise eksami sooritamiseks võimaldada lisaaega 15 minutit. Kaebaja terviseseisund (perearsti tõend: kus kirjeldatakse mälulünki, mäluhäireid ja hingamisraskusi) võimaldab kaebajal eksami sooritamist. Komisjon on seisukohal, et kaebaja terviseseisundist tulenevalt on põhjendatud eritingimuste võimaldamine.
3.Tallinna Halduskohtule saabus 03.05.2024 kaebus Hariduse- ja Noorteameti 04.04.2024 otsusele nr 4.5-7/24/17-5.
KAEBAJA SEISUKOHAD
4.Kaebaja on ravimatu haiguse tõttu raske puudega. Kaebajal on häiritud mõtlemine, ta väsib kiiresti ning liigub vaevaliselt. Kaebajat vaevab pidev valu kätes, jalgades ja seljas.
5.Kaebaja sooritas 1993.a ning 1995. a keeleeksami. 2022.a tegi kaebaja põhiseaduse eksami, kuid sai 18 punktist 17. Aastal 2023 tegi kaebaja kirjaliku ning suulise eksami. Kaebaja sooritas suulise eksami edukalt, kuid sooritamata jäi kirjalik osa. Kaebaja tundis ennast 20-30 minuti pärast eksami algust halvasti ja ei saanud küsitavast hästi aru. Kaebajal hakkasid valutama käeliigesed ja pea, oli hetkeline nõrkushoog.
6.Praegusel ajal ei ole kaebaja võimeline tervislikel põhjustel üle 10 minuti midagi vaimselt või füüsiliselt sooritama. Kaebajat abistab tugiisik. Kaebaja on pidevalt ravil, võtab palju ravimeid, sh kangeid valuvaigisteid.
7.Kaebaja on sündinud ja eluaeg elanud Eestis. Kaebaja ei soovi teha keeleeksamit ning põhiseaduse eksamit füüsilistel ning psüühilistel põhjustel. Kaebaja ei parane oma haigusest oma ea tõttu. Kaebaja soovib saada Eesti kodanikuks ning loobuda mittekodaniku passist.
VASTUSTAJA SEISUKOHAD
8.Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata. Tuginedes esitatud tõenditele leidis komisjon, et eksamite sooritamine on võimalik muudetud ulatuses ja viisil. Otsuse aluseks oli taotleja esitatud tõendid tema terviseseisundi kohta. Patsiendil on määratud raske puue (alus C 90.0). Kaebaja on esitanud ka SA Põhja-Regionaalhaigla hematoloogiaosakonna tõendi, et on viibinud 29.02.2024 päevaravis. Esitatud meditsiinilistele dokumentidele tuginedes leidis eksperdikomisjon, et kaebaja terviseseisund ei ole aluseks eksamitest täielikult vabastamiseks. Eksperdikomisjoni hinnangul ei ole esitatud tõendites kirjeldatud sellist seisundit, mis ei võimaldaks kaebajal üldse eksameid sooritada. Regionaalhaigla teatises on märgitud, et isikul on valusündroom ning ta saab seetõttu valuvaigistavat ravi ning vajadusel vajab kõrvalabi. Sellest tulenevalt arvestas eksperdikomisjon, et eksami sooritajale on vajalik määrata tingimused, mis vähendaks füüsilist koormust. Dokumentatsiooni põhjal ei saa teha järeldusi, et kaebajal puudub õpi- ja teovõime. Samuti puudub psühhiaatri poolt koostatud vaimsete funktsioonide uuring, mis tõendaks võimete puudulikkust, ehk puudub tõenduslik teave, mille alusel saaks järeldada, et isik ei ole õpivõimeline. Esitatud tõendite põhjal arvestas eksperdikomisjon, et isik vajab mõtlemiseks lisaaega.
9.Eksperdikomisjon rahuldas 04.04.2024 otsusega nr 4.5-7/24/17-5 kaebaja taotluse osaliselt. Eksperdikomisjon leidis, et otsus on antud kehtiva õiguse alusel, sellega kooskõlas, proportsionaalne ning kaalutlusvigadeta. PS § 6 sätestab, et riigikeel on eesti keel. PS § 6 on üheks rahvusriigi põhimõtet väljendavaks PS normiks, mille kaudu viib riik ellu preambulis toodud ülesannet tagada eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine läbi aegade. KodS § 6 seab tingimused kodakondsuse saamiseks ning ütleb punktis 3, et välismaalane, kes soovib saada Eesti kodakondsust, peab oskama eesti keelt vastavalt KodS §-s 8 sätestatud nõuetele. Seega kehtib isikutel, kes soovivad saada 2(5)
kodakondsust, kohustus osata riigikeelt nõutud tasemel selleks, et isikul oleks võimalik ühiskonnas hakkama saada. Samuti kaitstakse teiste isikute õigust riigikeelsele suhtlemisele. Riigikeele ja kodakondsuse eksami sooritamise kohustusi on võimalik leevendada tervislikel põhjustel. See tähendab, et vastustaja oma otsusega ei piira isiku õigusi ega kohustusi, vaid võib anda juba kehtestatud kohustuste osas soodustusi. Selleks, et olla põhiseadusega kooskõlas ja kehtiv, peab haldusakt olema proportsionaalne ehk leevendavad meetmed peavad olema sobivad, vajalikud ja proportsionaalsed kitsas tähenduses.
10.Haldusaktiga antud leevendavad meetmed on sobivad, vajalikud ja mõõdukad. Eesti keele tasemeeksami sooritamisel vabastati kaebaja täielikult kirjutamise osast. Arvestades kaebaja füüsilist ja vaimset seisukorda ei pea kaebaja seetõttu pikaajaliselt vaimselt pingutama, pikalt istuma ega olema sundasendis. Kaebajale võimaldatakse selle arvelt lugemise osa sooritamiseks täiendavalt 15 minutit lisaaega, et oleks võimalik kohaneda ning rahulikult mõelda. Leevendus tehakse ka rääkimise osas, kus dialoogipartneriks võimaldatakse eksaminaator, kes vajadusel abistab ja suunab. Kuulamise osa tuleb kaebajal sooritada tavakorras. PS ja KodS tundmise eksami sooritamiseks võimaldatakse lisaaega 15 minutit, et kaebaja saaks kohaneda ning rahulikult mõelda.
11.Eksperdikomisjon leidis oma otsuses, et isiku täielik eksamitest vabastamine ei ole põhjendatud, kuid vajalik on tal võimaldada sooritada eksam üldkorrast erinevas ulatuses ja viisil. Meetmete rakendamisel tuleb arvesse võtta ka asjaolu, et eesti keele ja kodakondsuseksami sooritamise kohustus on määratud kodakondsuse taotlejatele riigi keele ning avalike huvide kaitseks. Eksperdikomisjonil lasub kohustus leida era- ja avalike huvide kaalumisel optimaalne lahendus. Õigusi võib piirata just niipalju, kui on vajalik kollisioonis olevate õiguste lepitamiseks. Eksperdikomisjoni poolt tehtud leevendused võimaldavad igati saavutada kaebajal kodaniku kohustuste täitmise temale võimalikult säästval viisil. Kaebaja on vabastatud kirjaliku osa sooritamisest, mis on varasemalt olnud ka tema probleemsem osa. Lugemise ja rääkimise osas on arvestatud täiendavate abistavate meetmetega. Samuti on võimaldatud kodakondsuse eksami sooritamine muul viisil, ehk võimaldatud täiendavat aega.
KOHTU PÕHJENDUSED
12.Kohus rahuldab kaebuse ning tühistab Hariduse- ja Noorteameti 04.04.2024 otsuse nr 4.57/24/17-5. Hariduse- ja Noorteametil tuleb kaebaja 11.03.2024 avaldus uuesti läbi vaadata. KodS § 6 p-de 3 ja 4 järgi peab välismaalane, kes soovib saada Eesti kodakondsust, oskama eesti keelt vastavalt KodS §-s 8 sätestatud nõuetele ja tundma Eesti Vabariigi põhiseadust ja kodakondsuse seadust vastavalt KodS §-s 9 sätestatud nõuetele. Nende nõuete täitmist kontrollitakse eksamitega. Kaebaja esitatud kaebuse eesmärgiks on saada vabastus nimetatud eksami sooritamisest.
13.KodS § 35 lg 2 ja lg 3 sätestavad, et isik, kes terviseseisundi tõttu pole võimeline KodS § 6 p-des 3 ja 4 sätestatud tingimusi täitma, on eksamist vabastatud või sooritab eksami sellises ulatuses ja sellisel viisil, mida tema terviseseisund võimaldab. KodS § 35 lg-te 6 ja 7 järgi on isiku eksamist osalise või täieliku vabastamise otsustamine eksperdikomisjoni pädevuses (KodS § 35 lg 6). KodS § 35 lg 8 järgi esitab isik eksperdikomisjoni pöördumiseks raviarsti teatise, mis kinnitab isiku võimetust terviseseisundi tõttu täita kas täielikult või osaliselt KodS § 6 punktides 3 ja 4 sätestatud nõudeid.
14.Eksperdikomisjoni tööd reguleerib täpsemalt Vabariigi Valitsuse 13.12.2007 määrus nr 247 „Isiku terviseseisundist tulenevalt kodakondsuse või pikaajalise elaniku elamisloa taotleja eesti keele ning kodakondsuse taotleja «Kodakondsuse seaduse» ja Eesti Vabariigi põhiseaduse tundmise eksami sooritamise ulatuse ja viisi määramise või nimetatud eksamite sooritamisest vabastamise tingimused ja kord“ (edaspidi: määrus). Määruse § 2 kohaselt isiku, kes terviseseisundi tõttu soovib eksamid sooritada üldkorrast erinevas ulatuses ja viisil või soovib nendest eksamitest vabastamist, terviseseisundit hindab raviarst, kes väljastab tema terviseseisundi kohta teatise. Määruse § 3 lõike 1 kohaselt peab eksperdikomisjon tegema otsuse §-s 2 nimetatud teatisele ja täiendavatele 3(5)
dokumentidele tuginedes. Määruse § 6 lõike 2 järgi toob eksperdikomisjon eksamite sooritamise ulatuse ja viisi määramise otsuses välja, millises ulatuses ja mil viisil tuleb isikul eksam sooritada. Eesti keele eksami puhul võib eksperdikomisjon vabastada isiku mõne eksami osa sooritamisest, samuti näha ette eksami suulise osa asendamise kirjalikuga ja vastupidi. Eksperdikomisjoni otsusega võib eksami sooritamiseks ette näha ka muid taotleja terviseseisundist tulenevaid mõistlikke erisusi. Sama paragrahvi lõige 3 lubab eksamite sooritamisest täielikult vabastada juhul, kui isiku terviseseisundist tulenevalt ei ole eksamite sooritamine võimalik või otstarbekas ka muudetud ulatuses ja viisil.
15.Kehtiv õigus annab eksperdikomisjonile vabaduse võtta arvesse kõiki asjakohaseid dokumentaalseid tõendeid isiku terviseseisundi kohta ning kuivõrd sätestatud ei ole rangeid kriteeriume, on eksperdikomisjonil arvestatav kaalutlusruum. Määruse nr 247 § 6 lõikest 3 tuleneb, et eksamite sooritamisest tuleb täielikult vabastada isik, kelle terviseseisundist tulenevalt ei ole eksamite sooritamine võimalik ka muudetud ulatuses ja viisil (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 07.06.2019 otsus haldusasjas nr 3-16-206, p 9). Asjas ongi vaidlus selle üle, kas kaebaja on võimeline sooritama eksameid muudetud ulatuses (st olukorras, kus kaebaja on vabastatud kirjutamise (essee) osast ning lugemise osa sooritamiseks on antud 15 minutit lisaaega).
16.Kuigi eksperdikomisjoni pädevuses on otsustada, kas ja millises ulatuses isik eksamite sooritamisest vabastada, ei ole välistatud, et määruse nr 247 § 4 lõike 4 alusel eksperdikomisjonile esitatavas teatises isiku terviseseisundi kohta sisaldub lisaks isiku objektiivse terviseseisundi kirjeldusele ka arsti hinnang tema võimekuse kohta eksameid sooritada. Kuna tegemist on määruse § 2 järgi spetsiaalselt selleks otstarbeks väljastatava teatisega, peab arst hindama, millised isiku tervisehäired võivad eksamite sooritamist takistada. Kui arst esitab lisaks isiku terviseseisundi objektiivsele kirjeldusele oma erialastel teadmistel põhineva järelduse selle kohta, et isik pole võimeline sooritama eksamit täies mahus, siis sisaldab see teatise osa tõenduslikku teavet isiku suutlikkuse kohta sooritada eksam. Raviarsti järeldust on võimalik ümber lükata teiste tõenditega või eksperdikomisjoni liikmete eriteadmistele tugineva põhjendatud arvamusega (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 07.06.2019 otsus haldusasjas nr 3-16-206, p 10).
17.Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 56 lõike 2 järgi tuleb haldusakti põhjenduses märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus. Sama paragrahvi lõikes 3 on sätestatud, et kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses tuleb märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud. Ka määruse nr 247 § 6 lõige 4 kohustab eksperdikomisjoni otsust põhjendama. Kui eksperdikomisjon teeb otsuse lisaks kogutud tõenditele eksperdikomisjoni liikmete eriteadmisi kasutades, peab eriteadmiste kasutamine olema otsuses selgelt jälgitav (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 07.06.2019 otsus haldusasjas nr 3-16-206, p 11).
18.Eksperdikomisjon on vaidlustatud otsuses leidnud, et kaebaja tervisesisund võimaldab kaebajal eksami sooritamist, kuid samas on põhjendatud eritingimuste võimaldamine. Komisjon võttis otsuse aluseks 18.03.2024 esitatud kaebaja taotluse ja Majaka PAK OÜ 12.03.2024 arstitõendi nr 3883 (dtl 8). Kaebaja toob esitatud taotluses välja, et on raske puudega ning ei suuda tervislikel põhjustel eksameid sooritada (dtl 9).
19.Eksperdikomisjoni otsusest ei nähtu, miks kaebaja taotlus rahuldati osaliselt ning kaebajat ei vabastatud kuulamise osast ja lugemise osa sooritamiseks anti 15 minutit lisaaega. Vaidlustatud otsuse aluseks olevates tõendites ei ole antud hinnangut kaebaja võime kohta lugeda ja vesteleda eesti keeles. Tõendis on välja toodud, et patsiendil on raske haigus, mistõttu esinevad tal mälulüngad, patsient vajab igapäevast juhendamist ja järelevalvet üldseisundi languse tõttu. Seega ei ole võimalik vaidlustatud otsusest mõista, millistel põhjustel on jäetud kaebaja taotlus osaliselt rahuldamata.
20.Kohus võib haldusakti kontrollimisel arvestada haldusorgani poolt kohtumenetluses esitatud kaalutlusi, kui kohus on veendunud, et haldusorgan lähtus nendest kaalutlustest haldusakti andmisel (28.10.2014 otsus nr 3-3-1-46-14, p 15). Vastustaja selgitas kohtumenetluses vaidlustatud otsuse 4(5)
põhjendusi, kuid ei esitanud täiendavaid tõendeid. Kohtumenetluses esitatud selgitused saaksid tugineda üksnes eriteadmistele. Lähtuvalt eksperdikomisjoni olemusest saavad niisuguseid eriteadmistel põhinevaid seisukohti otsuse põhjendamiseks kasutada üksnes eksperdikomisjoni kuuluvad isikud (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 07.06.2019 otsus haldusasjas nr 3-16-206, p 13). Kuna eksperdikomisjon pole oma põhjendusi üheski kohtule esitatud dokumendis (otsus, koosoleku protokoll) fikseerinud, pole kohtul võimalik hinnata, kas otsuse aluseks võetud kaalutlused on asjakohased ja piisavad. Vaidlustatud otsus kordab üksnes koosoleku protokolli sisu (dtl 56).
21.Kuivõrd vaidlustatud otsus tuleb tühistada põhjendamiskohustuse rikkumise tõttu, ei hinda kohus teisi menetlusosaliste väiteid.
22.HKMS § 108 lg 1 alusel kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja ei esitanud taotlust menetluskulude väljamõistmiseks. Kaebaja on tasunud riigilõivu 20 eurot, mis tuleb vastustajalt välja mõista. Vastustaja menetluskulud jäävad tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.