Otsuse avalikult teatavaks 16.09.2024, Tallinn tegemise aeg ja koht Haldusasja number
3-23-2300
Haldusasi
X kaebus Lääne-Nigula Vallavalitsuse 06.07.2023 korralduse nr 2-3/23-280 "Väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse hoolduskulude mitte rahastamine" ja 14.09.2023 korralduse nr 2-3/23-394 "Vaideotsus Lääne-Nigula Vallavalitsuse 06.07.2023 korralduse nr 280 osas" tühistamiseks ja Lääne-Nigula valla kohustamiseks üldhooldusteenuse osaliseks hüvitamiseks Xle alates 01.07.2023
Menetlusosalised
Kaebuse esitaja – X, esindaja Kristel Kangilaski Vastustaja – Lääne-Nigula vald
Asja läbivaatamise viis
Kohtuistung 27.05.2024
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada kaebus osaliselt ja tühistada Lääne-Nigula Vallavalitsuse 06.07.2023 korraldus nr 2-3/23-280 "Väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse hoolduskulude mitte rahastamine" ja 14.09.2023 korraldus nr 2-3/23-394 "Vaideotsus Lääne-Nigula Vallavalitsuse 06.07.2023 korralduse nr 280 osas".
2.Kohustada vastustajat kaebajale üldhooldusteenuse hüvitamiseks osaliselt alates 1. veebruarist 2024 a. kuni 01.06.2024 Lääne-Nigula Vallavalitsuse 22.06.2023 korralduses nr 242 toodud piirmäära 575 eurot kuus ulatuses kaebaja poolt selliseks hüvitamiseks esitatava põhjendatud taotluse alusel.
3.Mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulud kokku summas 1133 eurot.
Kaebajal tuleb teatada vastustajale andmed, kuhu tuleb menetluskulud kanda hiljemalt 5 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates.
5.Sekretäril edastada kohtuotsus menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 16.10.2024. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada
vastuapellatsioonkaebuse
päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X esitas 12.06.2023 Lääne-Nigula Vallavalitsusele avalduse hooldekodu teenuse osalise tasu üle võtmiseks Lääne-Nigula Vallavalitsuse poolt alates 01.07.2023. Lääne-Nigula Vallavalitsuse 06.07.2023 korraldusega nr 2-3/23-280 "Väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse hoolduskulude mitte rahastamine" otsustas vald mitte tasuda X üldhooldusteenuse hoolduskulusid ning jätta esitatud avaldus rahuldamata.
2.X esitas 31.07.2023 Lääne Nigula Vallavalitsuse 06.07.2023 nr 2-3/23-280 korraldusele vaide. Lääne Nigula Vallavalitsuse 14.09.2023 korraldusega nr 2-3/23-394 "Vaideotsus LääneNigula Vallavalitsuse 06.07.2023 korralduse nr 280 osas“ otsustas vald jätta vaide rahuldamata.
3.16.10.2023 esitas X Tallinna Halduskohtule kaebuse Lääne-Nigula Vallavalitsuse 06.07.2023 korralduse nr 2-3/23-280 "Väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse hoolduskulude mitte rahastamine" ja 14.09.2023 korralduse nr 2-3/23-394 "Vaideotsus LääneNigula Vallavalitsuse 06.07.2023 korralduse nr 280 osas" tühistamiseks ning Lääne-Nigula Vallavalitsuse kohustamiseks tasuma X üldhooldusteenuse hoolduskulusid alates 1. juulist 2023. 18.10.2023 määrusega võttis kohus kaebuse menetlusse. Asjas toimus kohtuistung 27.05.2024. Kohtuistungil täpsustas kaebaja, et lisaks tühistamisnõuetele esitas kaebaja ka kohustamisnõude kohustada Lääne-Nigula Vallavalitsust tasuma kaebaja üldhooldusteenuse hoolduskulusid alates 01.07.2023. Kohus otsustas viidates kaebuse menetlusse võtmise määruse kahetimõistetavusele oma protokollilise määrusega võtta ka selles osas kaebus otsesõnu menetlusse.
4.1.Kaebaja ei nõustu vastustajaga, et kaebajal puuduks vajadus viibida üldhooldusteenusel ja leiab, et vastustaja on kaebaja abivajadust ebaõigesti hinnanud (vt SHS § 15 lg 1 ja lg 2, § 20 lg 1, § 221 lg 1 ja lg 5). Kaebaja leiab, et vaideotsuses olev vastustaja väide, et Lääne-Nigula Vallavalitsus ei andnud hindamist läbi viies Benita Kodu AS-i teenuste juhile kinnitust, et teenuse rahastamisel osaletakse, on eksitav. Kaebaja ei ole vaides vastavat väitnud. Kaebaja selgitab, et vastustaja ise selgitas AS Benita Kodu teenuste juht Rebecca Martinile 12.06.2023 toimunud hindamisel, et vastustaja soovitas kaebajal üldhooldusteenusele minna, kuna pakutav koduhooldusteenus ei olnud kohaliku omavalitsuse poolt piisav (AS Benita Kodu kiri, dtl 11). Kuivõrd vastustaja esindaja
ütles ise AS Benita Kodu esindajale, et vastustaja soovitus oli kaebajal minna üldhooldusteenusele, sai AS Benita Kodu sellest aru, et rahastamine võetakse vastustaja poolt osaliselt üle, millest johtuvalt väljastati juuli 2023 teenuse arve, kus oli arvestatud haldusorgani poolne rahaline panus.
4.2.Kaebaja leiab, et vastustaja poolt viidatud Lääne-Nigula Vallavolikogu 15.10.2018 määrus nr 45 „Sotsiaalteenuste osutamise tingimused ja kord" §-s 6 lg-s 3 ning lg-s 4 „hindamisinstrument" ei ole kohane hindamaks kaebaja vajadust viibida üldhooldusteenusel. Vastustaja küll viitab hindamistulemustele, kuid kaebajale neid tutvustatud ei ole. Lisaks jääb arusaamatuks vastustaja (sotsiaaltöötaja) pädevus kaebaja tervise hindamisel. Kaebaja toob välja, et vastustaja on hindamisel jätnud täielikult arvesse võtmata ja hindamata koos vaidega esitatud meditsiinitöötaja hinnangud (dtl 12-14), millest nähtub järgnev: vaide esitaja saabus 13.02.2023 üldhooldusteenusele perearsti saatekirja alusel plaaniliselt; põhidiagnoosiks on kõrgvererõhutõbi ja vertiigo; igapäevaselt manustab ravimeid; keha üldpesemisel vajab abi; täielik abi voodipesude vahetamisel; liigub rulaatori toel nii sees kui väljas; vajab turvalist keskkonda, millega tuleb arvestada ka mööbli paigutamisel; vajab abi riietumisel; puudulik kodu korrashoid; tasakaaluhäired, mis suurendab kukkumise riski; kuulmislangus; vajab abi rohtude võtmisel ning toomisel apteegist; pidevalt tuleb mõõta vererõhku; üldhooldusteenusel on tagatud toitlustamine (toiduvalmistamisega oli kodus raskusi). Tervisehoiutöötaja hinnangust nähtuvalt on kaebajal keskmine hooldusvajadus. Tegevusterapeudi hinnangu kohaselt on vaide esitajal toimetulekuraskustest ning tervislikust seisundist tulenevalt põhjendatud väljaspool kodu pakutav üldhooldusteenus. Seega on ebaõige ka vastustaja vaide, et vaide läbivaatamisel ei ole selgunud uusi õiguslikke ega faktilisi asjaolusid, ei ole esitatud uusi tõendeid ega dokumente, mille alusel tuleks vaidlustatud otsused kehtetuks tunnistada.
4.3.Kaebaja ei nõustu vastustajaga, et käesoleval juhul oleks kohane pakkuda kaebajale koduhooldusteenust. Vastustaja märgib, et Lääne-Nigula Vallavalitsus saab pakkuda koduteenust viiel korral nädalas esmaspäevast reedeni. Samuti märgib vastustaja, et pesemisvõimalused tagatakse kaebajale Risti kooli spordikompleksis. Sama on vastustaja tuvastanud, et inkontinents probleemidest tulenevalt kasutab mähkmeid. Olukorras, kus kaebajal on vajalik reede õhtul teostada pesemistoiminguid, kas ta peab ootama esmaspäeva hommikuni või veelgi kauem kuni vastustaja tagab pesemisvõimalused spordihoones? Ehk kas vastustaja arusaamas peaks kaebaja olema enam kui 48 tundi pesemata olukorras, kus inkontinents probleemidest tulenevalt võivad hügieenitoimingud olla vajalikud igapäevaselt, sh nädalavahetusel? Kaebaja ei ole inkontinents probleemide järgselt võimeline ise piisaval määral hügieenitoiminguid teostama. Edasi märgib vastustaja, et koduteenus sisaldab ka koristamist ja voodipesu vahetamist. Lepinguliselt võib vastav teenus ju olla, kuid faktiliselt ei ole seda kaebajale mitte kunagi osutatud (kuigi kaebaja oli ka varem koduhooldusteenusel). Ajal, kui kaebaja elas oma korteris, oli korteris ebapiisav hügieen ning toit oli sageli riknenud. Kaebaja ei tunnistanud endale siis, ega tunnista ka ilmselt nüüd oma tegelikku abivajadust. Vastustaja pidid toitu koju tuues märkama abivajadust, kuid midagi siiski ei teinud. Eelnevast tulenevalt puudub kaebajal ka usk, et vastustaja suudaks pakkuda piisaval määral koduhooldusteenust. Vastustaja on tuvastanud, et vaide esitaja liigub nii sees kui väljas rulaatori abil. Vaideotsuses ei ole aga arvesse võetud, et kaebaja ei pääse kodus koos rulaatoriga WC-sse. Samuti ei võimalda vaide esitaja liikumist igapäevaselt õues ehk koduhooldusteenus ei taga kaebajale õues liikumist (isikut, kes ta aitaks õue ja tagasi tuppa). Kodus jääkski kaebaja sisuliselt nelja seina vahele lõksu. Järgnevalt on vastustaja tuvastanud, et vaide esitaja kõrvakuulmine on langenud, kasutab kuuldeaparaati, kuid seda ainult erandkorras, üldjuhul on vaide esitaja kuuldeaparaadita. Vastustaja on jätnud aga välja selgitamata, miks ei kasuta kaebaja kuuldeaparaati pidevalt. Kaebaja selgitab, et ta ei kasuta
kuuldeaparaati pidavalt seetõttu, et see on talle ebamugav ja tekitab valehelisid. Lisast 4 (dtl 12) nähtuvalt on raskendatud kuulmisprobleemide tõttu teiste inimestega suhtlemine. Ka kuulmisprobleemid raskendavad üksi hakkama saamist ja vajadusel abi kutsumist. Täiendavalt on vastustaja jätnud arvestamata, et vastustaja nägemine on väga halb, sest mõlemas silmas on kae. Kuidas saab vastustaja võtta ise rohtu, kui ta ei ole suuteline visuaalselt tuvastama, mis rohtu ta võtab. Arvesse ei ole ka võetud, et kaebajal on ärevushäired, mis samuti mõjutavad kaebaja hakkamasaamist (lisast 5, dtl 13-14 nähtuvalt võtab kaebaja igapäevaselt Alprazolami mis on ette nähtud ärevushäirete raviks). Vastustaja on jätnud arvestamata ka elukeskkonnaga seotud asjaolud (SHS § 15). Kaebajal on kaks tütart, kes mõlemad elavad Rootsi Kuningriigis. Üks tütardest hooldab 27 aastast osaliselt halvatud poega ning vähihaiget abikaasat ning teine tütar elab samuti Rootsi Kuningriigis ning on tervislikel põhjustel eelpensionil. Seega puuduvad vaide esitajal lähedased, kes saaksid teda aidata. Lisaks on vastustaja jätnud arvestamata, et vaide esitaja on nüüdseks elanud koos oma abikaasa Y 36 aasta. Kaebaja suundus AS-i Benita Kodu koos oma abikaasaga. Ka Y osas jättis vastustaja algselt avalduse hooldusteenuse tasu osaliseks ülevõtmiseks rahuldamata. Y esitas vaide, mille vastustaja rahuldas (lisa 6, dtl 15-16 — Y vaideotsus). Mõeldav ei oleks abikaasade lahutamine. Kokkuvõtvalt on kaebaja seisukohal, et põhjendatud on viibida üldhooldusteenusel. Kaebaja vajab igapäevaselt abi riietumisel, toidu valmistamisel, kodu koristamisel, rohtude manustamisel, liikumisel, sh liikumisel õues ning hügieenitoimingutel.
4.5.Kaebaja esitab tõendamaks oma abivajadust, sh vajadust ning põhjendatust viibida üldhooldusteenusel, 03.11.2023 Benita Kodu AS õendusjuhi Merilin Metsmaa poolt koostatud hooldusvajaduse hindamise (VASA meetodil) kokkuvõtte (lisa 1 – VASA hindamine, dtl 79-80), millest nähtub üheselt, et kaebaja sai VASA hindamise tulemusena 15 punkti, mis tähendab seda, et kaebaja vajab abi paljude igapäevatoimingute tegemisel ning põhjendatud on viibimine hooldekodus II astme üldhooldusteenusel.
4.6.Lisaks esitab kaebaja 19.01.2024 vaheepikriisi väljavõtte (lisa 2 – vaheepikriis, dtl 81-84). Kaebaja soovib puutuvalt lisaga 2 tähelepanu juhtide järgnevale: abikaasaga on suhe väga lähedane, toetavad teineteist nii emotsionaalselt kui füüsiliselt; vajab suunamist ja nõustamist oma terviseseisundi teemal. Ravimid manustatud õenduspersonali poolt; ärevus tekib madalast terviseteadlikkusest, ärevus omakorda tekitab vererõhu tõusu ja halba enesetunnet, kõrge kukkumise ja enesevigastamise risk; vajab jälgimist ja abi 24h; kuulmine on nõrgenenud, kasutab kuuldeaparaati, vajab abi paigaldamisel; sööb iseseisvalt etteserveeritud sooja toitu 3x päevas; inkontinents, kasutab mähkmeid, sest ei jõua õigeaegselt wc-sse; vajab regulaarselt kõhutegevuse jälgimist ja vajadusel lahtistite manustamist; igapäevased hügieenitoimingutes vajab abistamist, eelkõige häiritud liikumise tõttu, tuleb toime enesehooldusega teiste juhendamisel. Abikaasa toetus ja abi on oluline; samuti kaebab jäsemete tuimust, nõrkust, esemed ei püsi käes, peenmotoorika häiritud, pidev jõuetus ning väsimustunne. Abistatakse üldpesul. 17.01.2024 Vaimse tervise õe hinnang: soodumus depressiooni tekkeks; soodumus ülemäärase üldise ärevuse tekkeks; soodumus paanikahäirete tekkeks; soodumus asteenia ehk vaimse kurnatuse tekkeks; soodumus depressiooni ja ärevusega kaasuvate unehäirete tekkeks.
4.7.Lisaks peab kaebaja vajalikuks rõhutada, et vaheepikriisist nähtuvalt on kaebajale Benita Kodu ASis osutatud kokku 20 õendustegevust alates ravimite manustamisest kuni keskkonna hindamise ja ümberkorraldamiseni. Samaselt ei saa tähelepanuta jätta õe soovitusi ja tähelepanekuid. Muuhulgas on kaebajale näidustatud ravimite toime ja kõrvaltoimete järgimine, elutähtsate näitajate mõõtmine ja jälgimine, füüsilise ja emotsionaalse seisundi hindamine ja abistamine vastavalt vajadusele, söömise ja joomise jälgimine.
4.8.Kaebaja perearsti poolt koostatud epikriisi (ambulatoorne epikriis, dtl 85-86) nähtub, et kaebajal on diagnoositud 8 erinevat haigust. Lisaks peab kaebaja oluliseks välja tuua perearsti poolt järgmised tuvastatud asjaolud: suureks probleemiks on tasakaaluhäired, liigub rulaaotirga; jalad nõrgad; nägemine kehv; patsient ei tuleks kodus üksi elamisega toime (tasakaalu- ja nägemishäire tõttu); ise toidu
valmistamine ja enesehooldus ei ole jõukohane; vajab kõrvalhoolt ööpäevaringselt, millest johtuvalt on vajalik vormistada puue; abikaasast lahutamine kiirendaks tervisliku seisundi halvenemist.
4.9.Eelnevast tuleneb kaebaja hinnangul üheselt, et kaebaja ei saa iseseisvalt hakkama igapäevatoimingutega ning põhjendatud on viibimine üldhooldusteenusel ning selle rahastamine nn hooldusreformi põhimõtetel.
4.10.Puutuvalt vastustaja 24.11.2023 seisukohaga märgib kaebaja esmalt, et arusaamatuks jääb vastustaja seisukoha punktis 8 esitatud väide seoses piirmääraga. Kaebaja ei ole soovinudki üldhooldusteenuse hoolduskulude rahastamist suuremas määras kui vastustaja poolt seatud piirmäär. Samuti ei nõustu kaebaja vastustajaga, et kaebaja oleks seadnud kahtluse alla ka hindamisinstrumendi õiguspärasuse. Kaebaja väide on olnud, et vastustaja on kaebaja abivajadust hinnanud ebaõigesti ehk hindamisinstrumenti kasutades jõudnud ebaõigele järeldusele, et kaebaja puhul ei ole põhjendatud viibimine üldhooldusteenusel. Siinjuures ei ole oluline ka, mitmel korral on vastustaja kaebaja abivajadust hinnanud ega ka see, et terviseseisundi ja abivajaduse muutumisel on võimalik abivajadust ning üldhooldusteenuse vajadust uuesti hinnata. Kaebaja on vaidlustanud vastustaja otsuse, mitte rahastada üldhooldusteenuse hoolduskulusid, sest leiab, et vastustaja on kaebaja abivajadust hinnanud ebaõigesti.
4.11.Kaebaja esitas lisaks väljavõtte digiloost, millest nähtub, et kaebajal puudub nägemine paremas silmas ning ka vasakus silmas on tekkinud kae, mistõttu on vasakus silmas nägemine udune (dtl 111). Kas operatsioon nägemist vasakus silmas parandab, selgub 29.04.2024 operatsiooni järgselt. Eelnev tõend kinnitab, et nägemisest tulenevate terviseprobleemide tõttu vajab kaebaja üldhooldusteenust. Lisaks esitab kaebaja STAR (Sotsiaalteenuste- ja toetuste andmeregister) väljavõtte, mille edastas Benita Kodu AS ning millest nähtus, et perioodil 13.02.2023 – 30.06.2023 oli märgitud kaebaja üldhooldusteenusel viibimise aluseks „isiku pöördumine“ ning perioodil 01.07.2023 – 01.01.2030 „KOV suunamine“ (lisa 2 – STAR väljavõte, dtl 113). Vastav registri väljavõte tähendab seda, et vastustaja ametnikud pidid tegema kaebaja osas STAR-is sissekande „KOV suunamine“ ehk alates 01.07.2023 pidi KOV-i tehtud kande järgi üldhooldusteenust rahastama vastustaja. Benita Kodu AS pöördus kantuna kandest „KOV suunamine“ vastustaja poole ning edastas vastustajale hoolduskulude osas arve, sest Benita Kodu AS vaates tähendab „KOV suunamine“ rahastamist vastustaja poolt. Arusaamatult vastas vastustaja, et arusaamatuks jääb millist vaadet Benita Kodus AS-ile kui teenuseosutajale kuvatakse. Võimalik ei ole aga, et Benita Kodu AS-ile kuvati erinevat vaadet, sest kande „KOV suunamine“ sai teha vaid vastustaja (vastustaja ja Benita Kodu AS kirjavahetus, dtl 114-116).
4.12.Kokkuvõtvalt on kaebaja seisukohal, et kaebaja keelduvad otsused tuleb tühistada ning kohustada vastustajat kaebaja avaldus hooldekodu teenuse osalise tasu üle võtmiseks Lääne-Nigula Vallavalitsuse poolt alates 01.07.2023 uuesti läbi vaatama. Vastustajal tekkis kohustus kaebaja üldhoolduusteenuse hoolduskulusid kanda alates 01.07.2023, kuivõrd taotluse esitamise hetkel tingis kaebaja tervislik seisund vajaduse viibida üldhooldusteenusel.
4.13.Kohtuistungil jäi kaebaja esindaja esitatud seisukohtade juurde ja selgitas täiendavalt, et ka seni aidanud lähisugulastel ei ole majanduslikult võimalik kaebajat piisaval määral toetada. Samuti selgitas kaebaja esindaja kaebaja tervisliku seisukorra ja iseseisva toimetulekuga seotud küsimusi.
4.14.Kaebaja palub hüvitada oma menetluskulud (õigusabi ja riigilõiv )kokku summas 1691 eurot ja 36 senti.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
5.Vastustaja kaebusega ei nõustu ja palub jätta kaebuse rahuldamata.
5.1.Põhiliselt tugineb kaebaja oma kaebuses asjaolule, et vastustaja on kaebaja abivajadust ebaõigesti hinnanud. Vastustaja sellega ei nõustu. Tulenevalt SHS § 3 lõike 1 punktist 1 on üheks sotsiaalhoolekande aluspõhimõtteks, et abi andmisel
lähtutakse esmajärjekorras inimese tegelikust abivajadusest. Abi andmisel tuleb valida abimeede, mis parimal moel vastab inimese tegelikele vajadustele. Kaebaja viitab õigesti, et väljaspool kodu osutatava ööpäevaringse üldhooldusteenuse rahastamist reguleerib SHS § 221, kuid jätab märkimata, et alates 01. juulist toimus hooldereform üldhooldusteenuse rahastamisel, millega muutus väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus inimesele taskukohasemaks ehk kohalik omavalitsus tasub inimese eest hoolduskulud kehtestatud piirmäära ulatuses ning inimene ise tasub majutuse ja toitlustusega seotud kulud, kui teenusel viibimine on põhjendatud ning klient on sotsiaalhoolekande osakonna poolt hinnatud.
5.2.Lääne-Nigula Vallavalitsus kehtestas 22.06.2023 korraldusega nr 242 üldhooldusteenuse hoolduskulude piirmääraks Lääne-Nigula valla elanikule (kelle rahvastikuregistri järgne elukoht on Lääne-Nigula vald) ühes kalendrikuus 575 eurot. Piirmäära kehtestamisel arvestati, et see summa kataks kohaliku omavalitsuse osaluse enamikes piirkonna hooldekodudes. Seega inimestele jääb võimalus omale valida hooldekodu, kus valla osaluse katmiseks piisab 575 eurost. Kindlasti on hooldekodusid, kus hoolduskulud moodustavad igakuisest kohatasust rohkem kui 575 eurot. Sellisel juhul tuleb piirmäära ja hoolduskulude vahe tasuda ikkagi inimesel endal või tema lähedastel.
5.3.Teenuse korraldamine jääb samaks – KOV peab hindama inimese abivajadust ja õigustatust teenust saada ning tagama, et teenus oleks inimesele kättesaadav ja osalema teenuse rahastamises, kuid SHS § 221 lg 5 lähtuvalt osaleb alates 01.07.2023 ka riik läbi kohalike omavalitsuste eelarve üldhooldusteenuse rahastamisel, kandes kohalike omavalistsuste eelarvesse sihtotstarbelised vahendeid, mille alusel saab kohalik omavalitsus rahastada inimeste üldhooldusteenuse maksumust piirmäära ulatuses. Seega ei saa kohalik omavalitsus hinnata inimese abivajadust kergekäeliselt, sest riik teostab järelevalvet rahade kasutamise üle, sh hindab ka asjaolu, kas inimese abivajadus on hinnatud õigesti, hindamisinstrumendi kriteeriumeid järgides.
5.4.Lääne-Nigula Vallavalitsus kinnitas aastaid kasutusel olnud hindamisinstrumendi 05.09.2023 korraldusega nr 2-3/23-386 (lisa 1 – vallavalitsuse korraldus koos lisaga 1, dtl 55-63), jälgides ja võttes arvesse Sotsiaalkindlustusameti soovitusi. Seega võib väita, et vaidlustades valla otsuse kaebaja abivajadusel hindamisel, on seatud kahtluse alla sisuliselt ka hindamisinstrumendi õiguspärasus. Käesoleval hetkel puudub Eestis üleriiklik hindamisinstrument, mille kohalik omavalitsus kliendi abivajadust hindaks. Seadusandja on andud üldhooldusteenuse korraldamise kohaliku omavalitsuse vastustusalasse. Vastustaja selgitas kaebajale juba kompromissettepaneku tegemisel, et kaebaja tervislik seisund ei pruugi olla sama ka tulevikus ja isiku abivajadust on võimalik uuesti hinnata siis, kui inimese tervislik seisund ja sellest tulenevalt tema abivajadus on muutunud.
5.5.Kaebaja abivajaduse hindamise tulemuste osas jääb vastustaja nii oma 06.07.2023 korralduses (dtl 6-7) kui ka 14.09.2023 vaideotsuses (dtl 8-10) esitatud seisukohtade juurde ja ei hakka neid siinkohal üle kordama. Täiendavalt vastab vastustaja kaebuses toodud seisukohtadele.
5.6.Kõigepealt ei ole vastustaja nõus kaebaja subjektiivse hinnanguga, et hindamist läbi viinud sotsiaaltöötajad oli ebapädevad. Abivajaduse hindamist on läbi viinud kolm erinevat sotsiaalhoolekande osakonna spetsialisti, kes kõik vastavad SHS § 161 nõuetele. Sotsiaalkindlustusamet algatas 11.09.2023 Lääne-Nigula vallas tavapärase järelevalve menetluse SHS § 157 lg 3 alusel ja ei tuvastanud rikkumisi. Sealhulgas tuvastas Sotsiaalkindlustusamet, et kõik vallavalitsuse sotsiaaltöö spetsialistid vastavad SHS § 161 nõuetele (lisa 2 – järelevalve akt, dtl 64-71).
5.7.Meditsiinitöötajate hinnangud ei ole kohalikule omavalitsusele kohustuslikud, vaid soovituslikud. Inimese abivajaduse hindamisel tuleb lähtuda omavalitsuse poolt kehtestatud hindamise kriteeriumitest (hindamisinstrumendist). Vastustaja soovib esile tuua asjaolu, et kaebaja abivajaduse hindamist on läbi viidud kahel korral, 12.06.2023 ja 08.08.2023 ja mõlemal korral oli tulemus analoogne, mis tähendab seda, et kaebaja vajab kõrvalist abi elukohas, mida saab katta koduteenusega.
5.8.Kaebaja väidab, et koduteenus on kaebajale ebasobiv ja ei rahulda tema vajadusi. Seisukoht on
hinnanguline. Vastustaja on oma vaideotsuses selgitanud, kuidas ta on taganud kaebajale koduhooldusteenused. Vastustaja hinnangul on need piisavad kaebaja vajaduste rahuldamiseks. Koduhooldustöötaja sõnul pakuti varasemalt korduvalt abistamist ka enesehügieeni toimingute läbiviimisel, millest kaebaja keeldus. Kodus elades valmistas kaebaja ise toitu, lisaks kogukonna supiköögist toodud supile ostis kaebaja sageli poest valmistoite. Lisaks on Risti piirkonnas võimalik tellida endale tööpäeviti lõunasöök lähedal asuvast söögitoast. Sooja söögi toomist lõunaks kasutavad mitmed antud piirkonna eakad. Siiski saab kaebaja väiteid seoses koduhooldusteenusega arvestada selliselt, et vastustaja saab kaebajale pakutavat koduteenust veelgi täiustada, mis tagaks kaebaja hakkamasaamise igapäevaselt. See eeldab aga valla ja kaebaja head ja pidevat koostööd, mida täna ei ole. Kaebuses toodud väide, et Alprazolamiga on võimalik ravida ärevushäiret, ei vasta tõele. Alprazolam on kange rahusti (analoogne Xanaxiga), mis kindlasti ei ole mõeldud ärevushäire raviks, vaid seda kasutatakse ärevushäire sümptomite leevendamiseks ja seda võib kasutada vaid lühiajaliselt (Kättesaadav arvutivõrgus: https://www.ravimiregister.ee/Data/PIL/PIL_1480643.pdf ).
5.9.Vastustaja vaidleb vastu kaebaja poolt õigusabiteenuse hüvitamiseks rakendatud tasumäärade osas ja leiab, et need vastavad pigem vandeadvokaadi keskmisele tasumäärale, kui õigusbüroos töötava juristi keskmisele tasumäärale ning peab seetõttu põhjendatuks õigusabi väljamõistmist kuni 1133,40 euro ulatuses (dtl 215-216).
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
6.Kohus, analüüsinud ja hinnanud vaidlustatud korralduses ja selle suhtes tehtud vaideotsuses märgitut, asjakohaseid õigusnorme, poolte kirjalikke seisukohti, ning kõiki asjas kogutud tõendeid kogumis ja nende vastastikuses seoses, on seisukohal, et kaebus tuleb rahuldada osaliselt.
7.Asjas tuvastatud faktilised asjaolud ja õiguslik regulatsioon
7.1.Kaebaja on sündinud 4.08.1939 ja asus koos abikaasaga 13.02.2023 lähedaste soovitusel elama AS Benita Kodu Benita – Eakate kodu | Ravikeskusse Valkse külas Lääne-Harju vallas üdhooldusteenuse saajana. Vaidlust ei ole, et enne üldhooldusteenusele minemist oli kaebaja koduhooldusteenuse klient alates 15.10.2020 ja sai seda kahel korral nädalas ning teenuse sisu ja sagedus tugines abivajaduse hindamisele.
7.2.Kaebaja esitas 12.06.2023 vastustajale avalduse üldhooldusteenuse osalise rahastamise ülevõtmiseks vastustaja poolt alates 01.07.2023. Vastustaja jättis selle avalduse oma 06.07.2023 korraldusega nr 2-3/23-280 rahuldamata ning kaebaja esitas selle korraldusele 31.07.2023 vaide, mille vastustaja jättis oma 14.09.2023 vaideotsusega nr 2-3/23-394 rahuldamata. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kaebaja abivajaduse hindamine toimus AS Benita Kodu Eakate Kodus, kus kaebaja sel ajal viibis, kahel korral -12.06.2023 ja 08.08.2023- ja selle teostasid vastutaja erinevad sotsiaaltöötajad. Kohus loeb tuvastatuks, et neil oli hindamise läbiviimiseks vajalik sotsiaaltöötaja pädevus.
7.3.Vaidlust ei ole, et ka kaebaja abikaasa esitas 12.06.2023 vastustajale avalduse hooldekoduteenuse osalise tasu üle võtmiseks vastustaja poolt alates 01.07.2023. Vastustaja jättis kaebaja abikaasa taotluse oma 06.07.2023 korraldusega nr 2-3/23-282 rahuldamata ning kaebaja abikaasa esitas selle korraldusele 31.07.2023 vaide, mille vastustaja rahuldas oma 14.09.2023 korraldusega nr 2-3/23-395 ning osaleb sellest kuupäevast alates kaebaja abikaasa üldhooldusteenuse rahastamises.
7.3.Kaebaja elab jätkuvalt koos oma abikaasaga AS Benita Kodu Eakate kodus Valksel ja saab seal üldhooldusteenust, mille eest on pidanud ise täies teenuse mahus tasuma kuni 01.07.2024.
7.4.Poolte vahel puudub vaidlus, et koos kaebaja 31.07.2023 vaidega esitas kaebaja ka meditsiinitöötajate hinnangud (dtl 12-14) ja nendele ei ole vaideotsuses viidatud ega neid analüüsitud.
7.5.Vaidlust ei ole, et 12. ja 20.01.2024 on kaebaja tervist hinnanud perearst Piret Mets (Ambulatoorne epikriis 27.01.2024, dtl 85-86).
7.6.Vaidlust ei ole ka selle üle, et kaebaja käis 2024 aasta aprillis silmakae operatsioonil (dtl 109-111),
mis esialgsete andmete põhjal osutus edukaks ja kaebaja näeb jätkuvalt opereeritud silmaga.
8.Sotsiaalhoolekandeliste abi korraldamist reguleerivad sotsiaalhoolekande seadus (SHS) ja kaebajaga seoses, ka Lääne-Nigula valla vastava valdkonna õigusaktid.
8.1.SHS § 14 paneb sotsiaalhoolekandelise abi andmise korra kehtestamise ülesande kohalikule omavalitsusele, kes peab selles reguleerima vähemalt sotsiaalteenuste ja -toetuste kirjeldust ja rahastamist ning nende taotlemise tingimusi ja korda. SHS § 15 lg 1 sätestab, et kohaliku omavalitsuse üksus selgitab välja abi saamiseks pöördunud isiku abivajaduse ja sellele vastava abi ulatuse ning korraldab abi osutamist või aitab abi saamiseks vajalikes tegevustes. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt lähtutakse abivajaduse väljaselgitamisel terviklikust lähenemisest isiku abivajadusele, võttes arvesse tema toimetulekut ja ühiskonnaelus osalemist mõjutavaid asjaolusid, sealhulgas isiku personaalse tegevusvõimega seonduvaid asjaolusid ja isiku füüsilise ja sotsiaalse elukeskkonnaga seonduvaid asjaolusid. SHS § 20 lg 1 kohaselt väljaspool isiku kodu osutatav üldhooldusteenus on kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on turvalise keskkonna ja toimetuleku tagamine täisealisele isikule, kes terviseseisundist, tegevusvõimest või elukeskkonnast tulenevatel põhjustel ei suuda kodustes tingimustes ajutiselt või püsivalt iseseisvalt toime tulla. SHS § 221 lg 1 järgi kui kohaliku omavalitsuse üksus on välja selgitanud isiku vajaduse väljaspool kodu osutatava ööpäevaringse üldhooldusteenuse järele, rahastatakse teenuskoha maksumust teenuse saaja rahvastikuregistrisse kantud elukoha järgse kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvest ja isikult võetavast tasust. Lõige 5 sätestab, et kui teenuse saaja sissetulek on madalam kui Statistikaameti avaldatud eelarveaastale eelnenud aasta teise kvartali keskmise vanaduspensioni suurus, katab kohaliku omavalitsuse üksus teenuse saaja tasutavate kulude ja teenuse saaja sissetuleku vahe, kuid mitte rohkem kui eelmise aasta teise kvartali keskmise vanaduspensioni suuruse ja teenuse saaja sissetuleku vahe. Sissetulekuna arvestatakse teenuse saaja riiklik pension, kogumispension kogumispensionide seaduse tähenduses, töövõimetoetus töövõimetoetuse seaduse tähenduses ja sotsiaalmaksuga maksustatav tulu sotsiaalmaksuseaduse tähenduses.
8.2.Üldiselt reguleerib väljaspool kodu osutatavat hooldusteenust Lääne-Nigula Vallavolikogu 15.10.2018 määrus nr 45 „ Sotsiaalteenuste osutamise tingimused ja kord“, mis asendas 27.09.2017 määruse nr 17 „Väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse kord Lääne-Nigula vallas“. Lääne-Nigula vallas reguleerib üldhooldusteenuse hoolduskulude piirmäära Vallavalitsuse 22.06.2023 korraldus nr 242, mille kohaselt üldhooldusteenuse hoolduskulude piirmääraks Lääne-Nigula valla elanikule (kelle rahvastikuregistri järgne elukoht on Lääne-Nigula vald) ühes kalendrikuus 575 eurot. Lääne-Nigula Vallavalitsus kinnitas väidetavalt juba varem aastaid kasutusel olnud hindamisinstrumendi ametlikult 05.09.2023 korraldusega nr 2-3/23-386 (vallavalitsuse korraldus koos lisaga 1, dtl 55-63).
9.Nähtuvalt asjas kogutud tõenditest on vaidlustatud korralduste osas vastustaja läbi viinud haldusmenetluse ja vaidemenetluse ning langetanud otsuse, mitte hüvitada kaebajale taotletud ulatuses üldhooldusteenuse kulu.
10.Kohus peab vajalikuks siinkohal täiendavalt välja tuua, et sisuliselt kogu kohtumenetluses kestel pidasid kaebaja ja vastustaja omavahel teatud ulatuses kompromissi leidmiseks läbirääkimisi ja kohtuistungil kohtu poolt välja pakutud kompromissivariandi osas jätkusid need ka pärast istungit. Vastustaja viis selle tulemusel 12.06.2024 läbi kaebaja uue hindamise kaebaja hooldusvajaduse ja sotsiaalteenuste määramiseks (osaliselt tulemuste aluseks hindamisinstrument dtl 159-166) ning selle tulemusena võttis 25.06.2024 vastu korralduse nr 2-3/24-278 (dtl 170), millega tuvastati kaebajal ulatuslik kõrvalabi vajadus ja otsustati tasuda tagasiulatuvalt alates 01.06.2024 teenust osutatavate hooldustöötajate ja abihooldustöötajate kulu hoolduskomponendi näol 575 euroga ühe teenuse saaja kohta kuus Benita Kodu AS-is üldhooldusteenusel viibivale vallakodanikule Xle esitatud arvete alusel. Kohus märgib, et sisuliselt tähendab selline otsus kaebaja põhieesmärgi saavutamist osaliselt, sest kaebajal tuvastati läbi viidud hindamise käigus ulatuslik kõrvalabi vajadus ja otsustati tasuda kaebajale,
kes viibib Benita Kodu AS Benita – Eakate kodu | Ravikeskusse Valkse külas väljaspool kodu osutataval üldhooldusteenusel, alates 13.02.2023 tagasiulatuvalt alates 01.06.2024 teenust osutatavate hooldustöötajate ja abihooldustöötajate kulu hoolduskomponendi eest 575 eurot kuus. Kohus märgib, et vastava otsusega ei tühistatud küll vaidlustatud haldusakte, kuid alates selle vastuvõtmisest on kaebaja põhiline kaebuse tulevikku suunatud eesmärk saavutatud. Sellest tulenevalt leiab kohus, et tal tuleb järgnevalt siiski kaaluda vaidlustatud otsuste õiguspärasust ning kaebaja esitatud kohustamisnõude (hoolduskomponendi tagantjärele hüvitamist) ajavahemikus 01.07.2023 kuni 01.06.2024.
11.Kohus märgib, et on pärast tõendite hindamist seisukohal, et vaidlustatud haldusaktid (korraldus ja vaideotsus) ei ole täielikult õiguspärased ja loeb tuvastatuks nende formaalse ja sisulise- õigusvastasuse ning põhjendab seda alljärgnevaga.
11.1.Lääne-Nigula Vallavalitsuse 06.07.2023 korralduse nr 2-3/23-280 vastuvõtmise ajal puudus LääneNigula Vallavolikogu 15.10.2018 määruse nr 45 § 16 lg 3 nimetatud ja nõutud korras kehtestatud hindamisinstrument. Vald kasutas abivajaduse hindamisel sisuliselt Lääne-Nigula Vallavolikogu poolt 27.09.2017 määruse nr 17 „Väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse kord Lääne-Nigula vallas“ § 5 lg 1 nimetatud lisana 1 vastu võetud hindamisinstrumenti. Nimetatud instrument kaotas õigusliku kehtivuse Lääne-Nigula Vallavolikogu 15.10.2018 määruse nr 45 jõustumisel tulenevalt selle määruse § 24 p-st 6. Kohus märgib, et Lääne-Nigula Vallavalitsus kinnitas uue määruse § 6 lg-s 3 ettenähtud hindamisinstrumendi ametlikult alles 05.09.2023 korraldusega nr 2-3/23-386 (vallavalitsuse korraldus koos lisaga 1, dtl 55-63). Sellest tulenevalt ei ole valla poolt 12.06.2023 ja 08.08.2023 läbi viidud hindamistel kasutatud hindamisinstrument õiguslikult kehtiv hindamisinstrument ja selle kasutamisel tuginev korraldus ei formaalselt õiguspärane. Kohus märgib siinkohal, et ilmselt tegutsesid vallaametnikud varem kehtinud hindamisinstrumendi kasutamisel heas usus, kuid õiguslikus mõttes oli selle kasutamine alates määruse nr 45 jõustumisest 26.10.2018 õigusvastane.
11.2.Kohus on seisukohal, et lisaks formaalsele õigusvastasusele esineb kaebaja taotluste alusel läbi viidud haldusmenetluses ja vaidlustatud korralduses ja vaideotsuses ka olulisi menetluslikke ja sisulisi probleeme. Kohus märgib kõigepealt ära, et vastavalt HMS § 40 lg 1 on ette nähtud menetlusosalise ärakuulamine enne haldusakti andmist. Praktikas tähendab see, et menetlusosalisele tuleb enne tema õigusi puudutava ja eriti veel negatiivse mõjuga või otsusega haldusakti andmist anda taotlejale võimalus avaldada arvamust haldusakti eelnõu suhtes. Kohus märgib, et puudub sisuline vaidlus selle üle, et kaebajale korralduse eelnõud enne selle vastuvõtmist ei tutvustatud ja tema arvamust selle suhtes ei küsitud. Kohus leiab, et käesoleval juhul puudusid HMS § 40 lg 3 toodud alused haldusmenetluse läbiviimiseks ilma menetlusosalise arvamust ja vastuväiteid ära kuulamata. Kohtule ei nähtu ka ühestki esitatud tõendist, et kaebajale oleks esitatud enne vastuvõtmist korralduse või vaideotsuse projekt.. Kohus leiab sellest tulenevalt, et siinkohal on tegemist vastustaja olulise menetlusveaga, mis kohtupraktika kohaselt on üheks tõsiseks aluseks haldusakti kehtetuks tunnistamisele.
11.3.Kohus leiab, et vaidlustatud korralduses on sisuliselt täitmata ka põhjendamiskohustus. Sellest ei nähtu näiteks sisuliselt ühtegi selgitust talle vajalike koduhooldusteenuste sisu ja ulatuse kohta ja selle tegelikku vajadust on kohtu hinnangul üritatud ratsionaalse põhjenduseta vähendada nimetades abivajadust minimaalseks. Kaebaja terviseseisundit on samuti kirjeldatud väga minimaalselt ja teatud olulisi küsimusi vältides. Kohus toob näitena abistamisvajaduse pesemisel ja kodustes töödes, mille puhul isegi hindamisdokumentidega tutvudes võib üheselt järeldada, et kaebaja ei tule näiteks pesemise ja söögi tegemisega iseseisvalt enam toime. Nende valdkondade probleemidele on veidi selgemini viidatud siiski vaideotsuses, kus on märgitud teatud koduteenuste osutamisele nendes valdkondades, kuid kohtule jääb sarnaselt kaebajaga arusaamatuks, kuidas peaks kaebaja toime tulema näiteks pesemisja hügieenitoimingutega puhkepäevadel, kui vald vastavaid teenuseid ei osuta. Lisaks tekitab kohtul tõsiseid küsimusi väide, et kaebaja käib poes ja ostab sageli valmistoite olukorras, kui kaebaja liigub (ka
väljas) ainult rulaatori abil ja esineb tõsine kukkumisoht. Kohus märgib, et kaebaja korterist välja ja väljas liikumise võimaldamiseks on vastustaja soovitanud kaebajal isegi vahetada eluruumi maapinna tasandil asuvaga vahetamiseks, kusjuures enne üldhooldusteenusele asumist elas kaebaja esimesel korrusel. Kaudselt tunnistab vastustaja sellist soovitust esitades, et kaebajal ei olnud olemasolevas keskkonnas eriti ulatuslikku liikumisvõimekust ja -võimalust. Viimasena toob kohus siinkohal välja asjaolu, et eduka koduhooldusteenuse osutamise üheks eelduseks on osapoolte usalduslik koostöö, mille puudumisele on vastustaja ka ise vaideotsuses tähelepanu juhtinud (mitmekordne keeldumine abist enesehooldustoimingutel).
11.4.Kohus peab seoses vaidlustatud haldusaktidega vajalikuks välja tuua ka asjaolu, et kohus nõustub kaebaja väitega, et vaideotsuses on ilmselgelt eksitavalt ja valesti viidatud asjaolule, et pärast esialgse haldusakti andmist ei ole selgunud uusi õiguslikke ega faktilisi asjaolusid ja ei ole esitatud uusi tõendeid ega dokumente, mille alusel tuleks vaidlustatud otsus kehtetuks tunnistada. Kaebaja viitab õigustatult asjaolule, et koos vaidega esitas ta ka tervishoiutöötajate hinnangud (dtl 12-14) ja vastustaja ei ole põhjendanud nende arvestamata jätmist ning ei ole ümber lükanud nendes hinnangutes toodut. Hinnangutest nähtub, et kaebaja põhidiagnoosiks oli juba 13.02.2023 saabumisel hoolekodusse kõrgvererõhutõbi ja vertiigo; igapäevaselt manustab ravimeid; keha üldpesemisel vajab abi; täielik abi on vajalik voodipesude vahetamisel; liigub rulaatori toel nii sees kui väljas; vajab turvalist keskkonda, millega tuleb arvestada ka mööbli paigutamisel; vajab abi riietumisel; puudulik kodu korrashoid; tasakaaluhäired, mis suurendab kukkumise riski; kuulmislangus; vajab abi rohtude võtmisel ning toomisel apteegist; pidevalt tuleb mõõta vererõhku; üldhooldusteenusel on tagatud toitlustamine (toiduvalmistamisega oli kodus raskusi). Tervisehoiutöötaja hinnangust nähtuvalt on kaebajal keskmine hooldusvajadus. Tegevusterapeudi hinnangu kohaselt on vaide esitajal toimetulekuraskustest ning tervislikust seisundist tulenevalt põhjendatud väljaspool kodu pakutav üldhooldusteenus. Kohus märgib, et sellised hinnangud ei ole antud valdkonnapädevuseta isikute poolt ilma patsienti nägemata tema vastuvõtmisel, vaid ligi pool aastat (21.07.2023) pärast seda, kui patsient asus hoolekodusse ja hakkas saama üldhooldusteenust ehk need olid spetsialisti hinnangud pärast patsiendiga pikaajalist ja sisuliselt igapäevast kokkupuudet. Kohus märgib siinkohal, et olemuslikult samad hinnangud andis patsiendi tollasele ja tänasele tervislikule seisukorrale ja hooldusvajadusele ka kohtuistungil tunnistajana üle kuulatud Benita Kodu AS töötaja Margi Taimre (ütlused kohtuistungi helisalvestusel).
11.5.Kohus leiab kokkuvõtvalt, et kuigi hooldusvajaduse lõpliku määratlemise otsus on vastavalt seadusele kaheldamatult vastustaja kompetentsis, ei ole õige ja põhjendatud selle langetamisel jätta arvestamata kõigi teadaolevate asjaoludega ning muuhulgas otsusega seotud küsimustes pädevate ja igapäevaselt kaebajaga kokku puutuvate hooldus – ja meditsiinitöötajate hinnanguid. Veelgi enam - kui nendega ei nõustuta, tuleb vastavat seisukohta haldusaktis arusaadavalt ja usutavalt põhjendada. Käesoleval juhul ei ole vastusaja seda teinud ja kohtu hinnangul on kõiki asjaolusid arvesse võttes tegemist tõsise menetlusveaga, mis ilmselgelt mõjutas ka lõppotsust ning annab seetõttu aluse vaidlustatud haldusaktide (võttes arvesse, et vaideotsuse sisu loetakse algse haldusakti sisuks) õigusvastaseks lugemiseks ja kehtetuks tunnistamiseks, mida kohus ka käesoleva otsusega teeb ja rahuldab tühistamiskaebuse.
12.Kaebaja on lisaks haldusakti tühistamisele taotlenud sisuliselt ka uue, kaebajale soodsa otsuse vastuvõtmist tagasiulatuvalt ning tagantjärgi hüvitise väljamõistmist alates 01.07.2023 (kohustamisnõue). Kohus märgib seda nõuet menetlema hakates kõigepealt seda, et kaebaja üldhooldusteenusele suunamise ja selle osaline rahaline kompenseerimine on kaheldamatult vastustaja kaalutlusotsused ehk selle nõude täies ulatuses rahuldamiseks peaks esinema faktilised ja õiguslikud asjaolud, mis vähendavad vastustaja kaalutlusruumi sisuliselt nullini. Kohus sellisele seisukohale käesoleva asja menetlemisel asuda ei saa tulenevalt juba kasvõi asjaolust, et vastustajal on võimalik vajadusel täiendada tema ametnike poolt osutatavate teenuste sisu ja sagedust (näiteks osutada vajalikke teenuseid 7 päeval nädalas ja pakkuda täiendavaid teenuseid). Lisaks ei ole kohtu arvates käesoleval juhul päris tõsikindlalt võimalik
kindlaks teha kaebaja tervislikku seisundit vaidlusalusel hetkel (01.07.2023) arvestades ka juba seda hinnanud vallavalitsuse ja hooldekodu spetsialistide erinevaid seisukohti. Selline tagantjärgi antud hinnang oleks kohtu hinnangul sõltumata selle andjast teataval määral ikkagi oletuslik, sest täielikult objektiivne hindamine on tekkinud olukorras väga keeruline.
13.Kohus otsustas eelnevas punktis toodud probleemidest ja kaebaja põhieesmärkidest tulenevalt menetluse käigus püüda suunata menetlusosalisi kompromissi saavutamisele. Kahjuks selleni erinevatel põhjustel kiiresti ei jõutud ning reaalselt jõuti võimaliku kompromissi saavutamiseks vajalike tegelike sammude tegemiseni alles pärast kohtuistungit. Kohus märgib, et tänasel hetkel lõpliku otsuse langetamisel kohustamiskaebuse osas peab ta arvestama mitmeid asjaolusid. Nii võtab kohus arvesse, et vähemalt kohtuistungil avaldatu põhjal ei nõusutnud kaebaja ise kuni 2024 aasta alguseni ilmselt kartusest ametiisikute vastu ja võimalusest, et ta lahutatakse abikaasat, väljapakutud võimalusest läbi viia uus hindamine asja täiendavaks otsustamiseks. Kindlasti tuleb siinkohal arvesse võtta ka vanade inimeste üldteada ja sagedast vastuseisu olemasoleva olukorra muutmisele. Teisest küljest ilmnesid uued asjaolud pärast kaebaja perearsti poolt kaebaja esindaja taotlusel 2024 aasta jaanuaris läbi viidud olukorra hindamist ning selles suhtes põhjaliku kirjaliku seisukoha koostamist, milles ka perearst (eeldatavasti kõige neutraalsem isik käesolevas asjas) jõuab selgele järeldusele, et „Patsient ei tuleks kodus üksi elamisega toime, seda eestkätt tasakaaluhäire ning nägemishäire tõttu. Ise endale toiduvalmistamine ning igapäevane enesehooldus ei ole talle jõukohane. Vajab kõrvalhooldust ööpäevaringselt. Eluaeg koos elanud abikaasade lahutamine ei ole perearsti kogemustest lähtudes mõistlik. See kiirendaks tervisliku seisundi halvenemist.“ (dtl 85-86). Kohus märgib, et lisaks ambulatoorsele epikriisile kirjeldas kokkuvõtlikult kaebaja tervislikku seisukorda ka kaebaja raviarst G. Smirnova oma 17.01.2024 koostatud vaheepikriisis (dtl 81-84). Kohus on seisukohal, et sellest dokumendist nähtub üpriski üheselt, et kaebaja reaalne tervislik (ka psühholoogiline) seisund oli selleks ajaks selline, et ta ilmselt ei saaks iseseisvalt ja abikaasast lahutatuna kodus üksi elades enam hakkama. Kohus märgib, et pärast nende dokumentide koostamist ja esitamist kohtule pidi ka vastustajale olema selge, et käesoleval juhul on vajalik tekkinud olukord lahendada ja teostada kaebaja olukorra ja abivajaduse kindlaksmääramiseks igal juhul uus hindamine. Erinevatel põhjustel seda kahjuks enne kohtuistungil toimunud kompromissivõimaluste arutelu ei tehtud. Kohus märgib, et ainsaks vähegi olulisemaks kaebaja tervislikku olukorda mõjutanud täiendavaks sündmuseks, millega mõlemad pooled nõustuvad, oli kevadel toimunud kae eemaldamise operatsioon, mille tagajärjel kaebaja ühes silmas õnnestus säilitada ja ka veidi parandada nägemist.
14.Kohus leiab tekkinud olukorda kokku võttes, et käesolevas asjas on kaebaja saavutanud oma kõige olulisema eesmärgi – vastustaja on teostanud uue hindamise ja selle tulemusena on leitud, et kaebajale on vajalik ja põhjendatud üldhooldusteenuse osutamine ning selle osaline rahastamine kaebajale õigusaktidega ettenähtud ulatuses (vastustaja 25.06.2024 korralduse nr 2-3/24-278, dtl 170). Samas on kaebajal kohtuistungil ja hiljem kohtule avaldatust lähtudes tekkinud võlg hooldusasutuse ees alates ja tal puuduvad vahendid selle tasumiseks.
15.Kohus leiab tekkinud olukorras, et kõigepealt ei ole kohtu hinnangul käesoleval hetkel võimalik tagantjärgi piisava täpsusega kindlaks teha kaebaja täpset abivajadust 01.07.2023 ja järgnevatel kuudel kuni 2024 jaanuarini. Kohus on seisukohal, et 2024 jaanuaris koostatud epikriisid näitavad siiski piisava selgusega, et kaebaja tervislik seisund ei võimaldanuks tal ülimalt suure tõenäosusega sel ajal enam iseseisvalt ilma üldhooldusteenusel viibimiseta ja selle raames osutatava professionaalse abita füüsiliselt inimväärikalt toime tulla. Samuti puudusid tal vahendid hoolduskulude täies mahus tasumiseks. Kohus peab siinkohal tunnustama hooldusasutust, et see oli tekkinud olukorras nõus kuni uute otsusteni ja kohtuotsuseni käesolevas asjas kaebajale vajalikku üldhooldusteenust jätkuvalt osutama. Samas leiab kohus vastustaja pakutud koduhooldusteenuseid alahindamata, et nendest ei oleks tõenäoliselt enam piisanud kaebajale vajaliku ja piisavalt kvaliteetse elukeskkonna ja toimetuleku tagamiseks ja vastustaja pidi alates jaanuaris 2024 koostatud epikriisidest teadlikuks saamisest aru saama
oma kohustusest tekkinud olukord kiiresti lahendada. Oluline asjaolu, mida siinjuures tulnuks eraldi arvesse võtta, on nii vanade inimeste tervise paratamatu järjepidev nõrgenemine, mitte tugevnemine, aja jooksul. Kohus peab oluliseks ka asjaolu, et on väga tõenäoline, et nii pikalt koos elanud abikaasade sisuline üksteisest lahutamine (mida kaebaja koju kolimine paratamatult kaasa oleks toonud), ei oleks kuidagi kaasa aidanud kaebaja tervise ja toimetulekusoovi võimalikule säilimisele. Pigem oleks siin olnud ka spetsialistide avaldatule tuginedes tugeva vastupidise efektiga. Kohus toob siinkohal eraldi välja SHS § 15 lõike 2, mille kohaselt lähtutakse abivajaduse väljaselgitamisel terviklikust lähenemisest isiku abivajadusele, võttes arvesse tema toimetulekut ja ühiskonnaelus osalemist mõjutavaid asjaolusid, sealhulgas isiku personaalse tegevusvõimega seonduvaid asjaolusid ja isiku füüsilise ja ka sotsiaalse elukeskkonnaga seonduvaid asjaolusid. Kohus märgib, et osasid neist küsimustest (sotsiaalse elukeskkonnaga seonduvad ja perekondlikud sidemed abikaasaga) ei ole vastustaja oma vaidlustatud korralduses ja vaideotsuses sisuliselt üldse analüüsinud. Samuti märgib kohus, et tulenevalt SHS § 3 lõike 1 punktist 1 on üheks sotsiaalhoolekande aluspõhimõtteks, et abi andmisel lähtutakse esmajärjekorras inimese tegelikust abivajadusest ja abi andmisel tuleb valida abimeede, mis parimal moel vastab inimese tegelikele vajadustele. Kohus on kõiki asjaolusid kaaludes jõudnud käesoleval juhul seisukohale, et parim abimeede kaebajale on tema paigutamine üldhooldusteenusele.
16.Kohus arvestab oma otsuse kujundamisel kohustamiskaebuse osas ka seda, et käesoleva asja lahendamisel oleks vajalik saavutada võimalikult püsiv ja selge õigusrahu ja välistada võimaluste piires täiendavad vaidlused, et mitte koormata kõigepealt vastustajat täiendavate vaidlustega ning teiselt poolt vähendada vanade inimeste tervisele olulist mõju avaldavat stressiallikat. Kohus lähtub otsuse langetamisel ka üldinimlikest väärtustest – meie kõigi kohustusest hoolitseda oma vanemate eest ja teha seda arvestades ühiskonna vahendeid ja parimaid võimalusi. Samuti lähtub kohus otsuse langetamisel kohustamiskaebuse üle otseselt kohtunikele ette nähtud kohustusest arvestada õigusnormide kohaldamise kõrval ka õigluse tagamist (kohtunik peab otsuse langetamisel saavutama siseveendumuse, et otsus on nii seaduslik kui ka õiglane).
17.Kokkuvõtvalt leiab kohus, et käesoleval juhul on kõiki kohtule teadaolevaid asjaolusid, asjas kogutud tõendeid, õigusnorme ja õigluse põhimõtet arvestades põhjendatud kaebaja kohustamiskaebuse rahuldamine selliselt, et kohustada vastustajat hüvitama kaebajale üldhooldusteenuse hüvitamiseks võimalik osa alates 1. veebruarist 2024 a. kuni 01.06.2024 Lääne-Nigula Vallavalitsuse 22.06.2023 korralduses nr 242 toodud piirmäära 575 eurot kuus ulatuses kaebaja poolt selliseks hüvitamiseks esitatava põhjendatud taotluse alusel.
MENETLUSKULUD
18.Vastavalt HKMS § 108 lg 1 lausele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesoleval juhul tehti otsus põhilises osas vastustaja kahjuks. Kaebaja on kokkuvõttes palunud hüvitada oma menetluskulud summas 1691,36 eurot (summas sisaldub ka riigilõiv 20 eurot). Menetluskulud on välja mõistetavad (vt ka HKMS § 109 lg 1). Vastustaja leiab oma 16.07.2024 seisukohas kaebaja menetluskuludele (dtl 215-216), et nende puhul ei ole õigustatud kasutada vandeadvokaadile ettenähtud tunnihinnet (keskmiselt 160-220 eurot), vaid tuleks kasutada juristi puhul tunnihinnet 80-100 eurot tund ning kokku tuleks seega õigusabikulu välja mõista maksimaalselt 1133,40 eurot.
19.Kohus leiab, et menetluskulud on põhjendatud ning tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista kaebuse rahuldamise ulatuses. Kohus ei pea põhjendamatuks rakendatud tunnihinnet, sest see jääb vandeadvokaadi madalama hinnataseme juurde. Kohtu hinnangul on kaebus rahuldatud umbes 2/3 esitatud nõuete ulatuses ja seetõttu peab kohus õigustatuks vastustajalt kaebajale välja mõista kohtukulud kokku summas 1133 eurot. Kaebajal tuleb teatada vastustajale andmed, kuhu tuleb menetluskulud kanda hiljemalt 5 päeva jooksul