Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Villem Lapimaa ja Kaire Pikamäe
Määruse tegemise aeg ja koht
11. september 2024, Tallinn
Haldusasja number
3-24-2178
Haldusasi
XXi kaebus seoses karistuse kandmise jätkamiseks Venemaale üleandmisega
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 21. augusti 2024. a ja 26. augusti 2024. a määrused
Menetluse alus ringkonnakohtus
XXi määruskaebused
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Võtta menetlusse XXi määruskaebused Tallinna Halduskohtu 21. augusti 2024. a ja
26.augusti 2024. a määruste peale haldusasjas nr 3-24-2178.
Jätta rahuldamata XXi taotlus tema terviseandmete kohta tõendite kogumiseks.
Jätta XXi määruskaebused rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 21. augusti 2024. a ja 26. augusti 2024. a määruste haldusasjas nr 3-24-2178 resolutsioonid muutmata, kuid muuta halduskohtu määruste põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kaebuse tagastamist puudutavas osas võib määruse peale esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3). Muus osas ei saa määruse peale edasi kaevata (HKMS § 119 lg 1, § 235 lg 1; RÕS § 15 lg 8).
Venemaa Föderatsiooni kodanikule XXile on mõistetud Harju Maakohtu 13.03.2017 otsusega karistuseks 14 aastat vangistust (karistuse kandmise alguseks 07.07.2016). XX esitas 08.10.2018 taotluse viia ta karistuse kandmise jätkamiseks üle Venemaale. Moskva linnakohus tunnistas 01.07.2019 määrusega Harju Maakohtu 13.03.2017 otsuse Venemaa Föderatsioonis täidetavaks. Justiitsministri 17.10.2019 käskkirjaga nr 90 otsustati viia XX karistuse kandmise jätkamiseks üle Venemaa Föderatsiooni. XX avaldas 14.11.2019, et ei soovi enam karistuse kandmise jätkamiseks Venemaale üleviimist ja seetõttu menetlus lõppes.
3-24-2178
2.XX esitas 22.12.2023 uue taotluse viia ta karistuse kandmise jätkamiseks üle Venemaale. Justiitsminister otsustas 15.02.2024 käskkirjaga nr 16 anda XX üle Venemaa Föderatsioonile Harju Maakohtu 13.03.2017 otsusega mõistetud karistuse kandmise jätkamiseks vastavalt Moskva linnakohtu 01.07.2019 määrusele.
3.XX esitas Tallinna Vanglale 09.02.2024 taotluse, paludes Justiitsministeeriumile edastada info, et peatselt saabuvat kevadist õietolmuhooaega ta Tallinna Vanglas enam üle ei ela ja palub leida võimalus saata ka viivitamatult kodumaale. Tallinna Vangla edastas taotluse 22.04.2024 Justiitsministeeriumile, kes selgitas 22.04.2024 vastuses, et Justiitsministeerium on Eesti lõpliku seisukoha XXi üleviimise suhtes ja justiitsministri 15.02.2024 käskkirja edastanud 06.03.2024 kirjaga Venemaa justiitsministeeriumile ning reaalseks üleandmiseks on nüüd tarvis veel Venemaa justiitsministeeriumi lõplikku nõusolekut ja valmisolekut korraldada üleandmine. Seni ei ole Venemaalt vastust saabunud. Välisministeerium märkis 23.05.2024 vastuses XXi pöördumisele samuti, et 22.05.2024 seisuga ei ole Venemaa andnud oma nõusolekut tema üleviimiseks.
4.XX esitas Tallinna Vanglale 28.06.2024 ja 24.07.2024 pöördumised, milles palus vormistada talle ühekordne väljasaatmisdokument ning saata ta karistuse kandmise jätkamiseks esimesel võimalusel Venemaale. Tallinna Vangla selgitas 02.08.2024 vastuses, et XX vajab tagasipöördumistunnistust, kuna tema Venemaa pass on kehtivuse kaotanud. Tallinna Vangla pöördus 12.07.2024 kirjaga Venemaa saatkonna poole, et XXile väljastataks tagasipöördumistunnistus.
5.XX esitas Tallinna Halduskohtule 25.07.2024 kaebuse, milles märkis, et Tallinna Vangla ametnikud ei täida justiitsministri 15.02.2024 käskkirja nr 16. Karistuse kandmine Tallinna Vanglas ohustab kaebaja elu, sest ta on allergik ja astmaatik ning endine vanglaametnik.
6.Tallinna Vangla selgitas 08.08.2024 vastuses, et vanglal puudub info, kas Venemaa on praeguseks ajaks andnud nõusoleku XXi üleandmiseks või mitte ning vangla ei saa kaebaja Venemaale üleandmise küsimuses iseseisvalt midagi otsustada ega kaebajat suvalisel ajal üle piiri toimetada. Olukorras, kus üleandmiseks ei ole veel saavutatud kõiki riikidevahelisi kokkuleppeid, ei saa heita vanglale ette justiitsministri 15.02.2024 käskkirja nr 16 mittetäitmist või selle täitmisega viivitamist. Vangla on edastanud kõik XXi pöördumised pädevatele asutustele ja pöördus ka Venemaa saatkonna poole tagasipöördumistunnistuse väljastamiseks. Tallinna Vanglas ei esine ohtu kaebaja elule ja tervisele. Kaebaja väiteid julgeolekuohust on korduvalt kontrollitud ja sellist ohtu ei esine. Kaebaja saab vanglas vajadusel tervisehoiuteenust ning vanglatingimused tema tervist ei halvenda.
7.Tallinna Halduskohus tagastas 21.08.2024 määrusega kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel, sest vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Kaebusest nähtuvalt on kaebaja eesmärk, et halduskohus saadaks ta viivitamatult karistuse kandmise jätkamiseks Venemaale. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 488 lg 5 kohaselt otsustab vangistusega karistatud isiku üleandmise või sellest keeldumise valdkonna eest vastutav minister. Seega näeb seadus avalduse lahendamiseks ette teistsuguse menetluskorra. Halduskohtu määruse ega otsuse alusel ei saa vangistusega karistatud isikut teisele riigile üle anda (HKMS § 4 lg 1). Justiitsministri 15.02.2024 käskkirjaga nr 16 on kaebaja karistuse kandmiseks Venemaale üleandmine juba otsustatud ehk tema soovitud menetlus on käimas. Menetlusega jätkamine ei sõltu praegu mitte Justiitsministeeriumist ega vanglast, vaid Venemaast, kes peab vastuvõtmise heaks kiitma. Passi aegumise tõttu vajab kaebaja lisaks tagasipöördumist võimaldavat dokumenti, mille peab samuti väljastama Venemaa. Kui kaebaja soovib menetlust kiirendada, tuleb tal endal Venemaa poole pöörduda, sh täita kaasaaitamiskohustust dokumentide hankimisel. Tõele ei vasta see, et 2(4)
3-24-2178 vangla ei täida justiitsministri 15.02.2024 käskkirja nr 16. Teavet üleandmismenetluse käigu kohta saab kaebaja küsida Justiitsministeeriumilt. Kuna kaebus tagastatakse, siis jäävad kaebaja taotlused vanglalt tema terviseandmete ja erinevate pöördumiste väljanõudmiseks rahuldamata.
8.XX esitas Tallinna Halduskohtule 24.08.2024 taotluse määrata talle riigi õigusabi korras esindaja humaansetel kaalutlustel, sest kaebaja tervis on halb.
9.Tallinna Halduskohus jättis 26.08.2024 määrusega riigi õigusabi taotluse rahuldamata, kuna kaebus kuulus halduskohtu pädevuse puudumise tõttu tagastamisele. Kui kaebaja ei ole nõus halduskohtu 21.08.2024 määrusega, võib ta esitada selle peale määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule ning taotleda ühtlasi menetlusabi riigi õigusabi saamiseks. Kui kaebaja on soovinud menetlusabi haldusmenetluses (üleandmismenetluses) esindamiseks, tuleb tal seda selgelt väljendada ja esitada uus taotlus, mis registreeritakse eraldi menetlusena.
10.XX palub 28.08.2024 määruskaebuses (korduvalt täiendatud) tühistada halduskohtu 21.08.2024 määrus ja rahuldada tema kaebus humaansetel kaalutlustel. Tallinna Vanglas on kaebaja elu ja tervis ohus ning ta soovib jätkata oma karistuse kandmist Venemaal ja saada tervishoiuteenust Venemaa arstidelt. Kaebaja vajab oma õiguste kaitsmiseks advokaati.
11.XX palub 03.09.2024 määruskaebuses (korduvalt täiendatud) tühistada halduskohtu 26.08.2024 määrus ja määrata kaebajale riigi õigusabi korras advokaat seoses tema Venemaale üleandmise menetlusega. Kaebajale ei tagata vanglas tema tervisele (allergiatele) vastavat toitu ja kaebaja nälgib. Kaebaja palub nõuda vanglalt ja teistelt asutustel välja tõendid tema tervise kohta ja paigutada kaebaja väljasaatmiskeskusesse kuni tagasipöördumistunnistuse väljastamiseni ning seejärel saata ta viivitamata Venemaale.
12.Justiitsministeerium selgitas 03.09.2024 vastuses kohtunõudele, et ministeerium alustas 2024. a juulis menetlust kaebaja Venemaale üleandmiseks. Kuna XXil puudub kehtiv isikut tõendav dokument, siis on vangla abistanud teda tagasipöördumistunnistuse taotlemisel. 04.09.2024 on planeeritud XXi väljaviimine Venemaa saatkonda ja sellest umbes ühe nädala jooksul vormistatakse talle tagasipöördumistunnistus. Justiitsministeerium on 2024. a augustis alustanud ka üleandmise info vahetamist Venemaaga, kuid praeguseks ei ole Venemaa poolt laekunud teavet, millal oleks võimalik XX üle anda. Justiitsministeerium tegeleb aktiivselt sellega, et XXi üleandmine Venemaale toimuks esimesel võimalusel.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
13.XXi ringkonnakohtule esitatud arvukad menetlusdokumendid sisaldavad läbisegi vastuväiteid halduskohtu 21.08.2024 ja 26.08.2024 määrustele ning muid avaldusi, mis on kõik seostatavad kaebaja sooviga, et ta antaks viivitamata üle Venemaa Föderatsioonile ja ta saaks jätkata karistuse kandmist kodakondsusjärgses riigis. Määruskaebused tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuste esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 119 lg 1, § 121 lg 4; riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8), määruskaebused on tähtaegsed (HKMS § 204 lg 1) ning vastavad minimaalselt vajalikul määral HKMS §-de 52−54 ja 205 nõuetele. Määruskaebuste esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).
14.Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtuga, et XX on taotlenud halduskohtult enda Venemaale üleandmise korraldamist, milleks on KrMS § 488 lg 5 järgi pädev justiitsminister. HKMS § 2 lg 4 teisest lausest tulenevalt peab kohus menetlusosalise avaldusi vajaduse korral tõlgendama ja seejuures tuleb silmas pidada HKMS § 2 lg-s 1 sätestatud halduskohtu ülesannet tagada isikute õiguste kaitse. Olukorras, kus KrMS § 488 lg-s 5 märgitud otsus XXi karistuse 3(4)
3-24-2178 kandmise jätkamiseks Venemaale üleandmise kohta oli justiitsministri 15.02.2024 käskkirjaga nr 16 juba tehtud ja kaebuses tehti Tallinna Vanglale etteheiteid kõnealuse käskkirja täitmata jätmise kohta, ei saanud järeldada, et kaebuses on taotletud halduskohtult KrMS § 488 lg 5 kohase otsuse tegemist. Haldusasjas nr 3-23-2746 väljendatud seisukohad ei ole praegusele vaidlusele ülekantavad, sest viidatud asjas oli kaebus esitatud enne justiitsministri 15.02.2024 käskkirja nr 16 andmist. Ringkonnakohtu hinnangul on kaebaja siin taotlenud Tallinna Vangla või Justiitsministeeriumi kohustamist täita justiitsministri 15.02.2024 käskkirja nr 16 ehk teha toiminguid, mis on vajalikud selleks, et anda kaebaja viivitamata üle Venemaale. Sellesisulise vaidluse lahendamine on halduskohtu pädevuses ning seega ei saanud halduskohus XXi kaebust HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel tagastada.
15.Eeltoodule vaatamata ei ole halduskohtu 21.08.2024 määruse tühistamiseks alust, sest XXi kaebus tulnuks tagastada HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, kuna kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ja kaebuse rahuldamine asjaoludest tulenevalt ebatõenäoline. Vaatamata sellele, et kodakondsusjärgses riigis karistuse kandmise jätkamine on kaebaja jaoks oluline küsimus, tuleb õiguste riivet pidada praegusel juhul väheintensiivseks, sest vaidluse all on üksnes see, kui kiiresti on üleandmine võimalik lõpule viia. Sisuline küsimus, kas kaebaja Venemaale üle anda või mitte, on justiitsministri 15.02.2024 käskkirjaga nr 16 juba XXi jaoks positiivselt lahendatud. Kaebuse rahuldamine on ebatõenäoline, sest toimiku materjalide põhjal on Tallinna Vangla edastanud kõik XXi pöördumised vastamiseks pädevatele haldusorganitele ning abistanud kaebajat ka tagasipöördumistunnistuse taotlemisel. Kaebaja üleandmise menetluses on juhtiv roll Justiitsministeeriumil ja üleandmise korraldamine eeldab Venemaa võimude koostööd, mida Eesti pool ei saa kuidagi kiirendada. Justiitsministeerium on kinnitanud, et kaebaja antakse Venemaale üle viivitamata pärast seda, kui Venemaa pool on andnud selleks nõusoleku (vt kohtulikult karistatud isikute üleandmise Euroopa konventsiooni art 3 lg 1 punkt f ja art 5 lg 4). Vanglal puudub seadusest tulenev pädevus korraldada kaebaja Venemaale üleandmist ning seega ei saa väidetav viivitus olla põhjustatud vangla tegevusest või tegevusetusest. Asjaolu, et üleandmise viibimine kahjustab kaebaja hinnangul tema tervist, ei ole ette heidetav vanglale. Kaebaja viitab paljudele terviseprobleemidele, kuid ei ole toonud välja ainsatki konkreetset juhtumit, kus ta oleks Tallinna Vanglas jäänud vajaliku meditsiinilise abita. Kui kaebaja soovib vaidlustada Tallinna Vangla tegevust tervishoiuteenuste osutamisel või kinnipeetavate toitlustamisel, on tal võimalik esitada halduskohtule eraldi kaebus.
16.Halduskohus jättis kaebaja riigi õigusabi taotluse kokkuvõttes õigesti rahuldamata. Riigi õigusabi taotluse rahuldamiseks ei ole alust, sest kavandatav kohtumenetluses osalemine oleks perspektiivitu ning üleandmismenetluse tarbeks riigi kulul advokaadi määramine ei aitaks samuti kaitsta kaebaja õigusi (RÕS § 7 lg 1 p 5). Nagu juba märgitud, seisab üleandmismenetlus praegu selle taga, et Venemaa ametivõimud ei ole seni andnud lõplikku nõusolekut XXi vastuvõtmiseks ega asunud korraldama tema vastuvõtmist. Kuivõrd menetluse viibimine ei ole tingitud Eesti ametiasutustest, siis ei saaks ka kaebaja advokaat kuidagi üleandmist kiirendada. Välisriikide ametiasutuste tegevuste vaidlustamiseks riigi õigusabi ei anta (RÕS § 4 lg 2).
17.XXi taotlus tema tervisandmete ja muude tõendite väljanõudmiseks jääb HKMS § 62 lg 2 alusel rahuldamata, sest need ei ole määruskaebuste lahendamiseks vajalikud.
18.Eelneva põhjal jäävad XXi määruskaebused rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 21.08.2024 ja 26.08.2024 määruste resolutsioonid muutmata, kuid ringkonnakohus muudab halduskohtu määruste põhjendusi vastavalt siinse määruse põhjendustele. (allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.