X kaebus tühistada Tallinna Vangla korraldus lõpetada põrandapesuvedeliku valamine
Menetlusosalised
Kaebaja X Vastustaja Tallinna Vangla, esindaja AK
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 12.08.2024 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta X määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 12.08.2024 määruse resolutsioon muutmata, muutes osaliselt määruse põhjendusi. Selgitus Ringkonnakohtu määruse peale on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 235 lg 1 ja § 121 lg 4).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X esitas 27.05.2024 Tallinna Vanglale vaide nõudega tunnistada tagasiulatuvalt kehtetuks Tallinna Vangla ametniku 26.05.2024 antud korraldus lõpetada põrandapesuvedeliku valamine. Xle antud põrandapesuvedeliku kogus ei võimalda kambrit korras hoida ja toob kaasa distsiplinaarkaristuse, samuti alandab inimväärikust.
2.Tallinna Vangla tagastas 25.06.2024 otsusega vaide läbivaatamatult, kuna vaiet ei saa esitada toimingu õigusvastaseks tunnistamiseks.
3.X esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla ametniku 26.05.2024 põrandapesuvedeliku valamise lõpetamise korralduse tühistamiseks. Vangla antavast põrandapesuvedeliku kogusest ei piisa kambri põranda puhastamiseks. Kambri põrandaid tuleb päevas paar-kolm korda puhastada, kuna ventilatsioonist tuleb nii palju tolmu, et kambri põrand on pärast koristamist paari tunni pärast tolmu täis. Iga pesu vajab vähemalt 20 ml pesuainet. Päevas kulub 60 ml. Lisaks ähvardab kaebajat distsiplinaarkaristus valvuri korralduse täitmata jätmise eest. Valvur võttis kanistri jõuga ära nii, et see pritsis kaebaja keemiaga täis, alandades inimväärikust.
3-24-1898
4.Tallinna Halduskohus tagastas 12.08.2024 määrusega kaebuse. Kaebus tuleb tagastada HKMS § 45 lg 2 ja § 121 lg 2 p 1 alusel. Toimingut ei saa tühistada. Tuvastamiskaebuse asemel on tõhusamaks õiguskaitsevahendiks distsiplinaarkäskkirja ja selle raames Tallinna Vangla ametniku 26.05.2024 korralduse vaidlustamine. Ka kaebeõiguse möönmisel tuleks kaebus tagastada HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. Kaebuse rahuldamine on kohtule teada olevate asjaolude pinnalt ebatõenäoline. Julgeoleku tagamiseks vanglas on kinnipeetav kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele vastavalt vangistusseaduse (VangS) § 67 p-le 1. Pelgalt kaebaja subjektiivne arusaama tõttu sellest, kui palju on vaja põrandapesuvedelikku kambri pesemiseks, ei anna alust pidada vanglaametniku korraldust õigusvastaseks ning keelduda selle täitmisest. Siinsel juhul ei ole tegemist ilmselgelt ebaseadusliku korraldusega, mistõttu rikkus kaebaja VangS § 67 p-i 1. Asjaolu, et kaebaja ei allunud vanglaametniku korraldusele, tõi kaasa vanglaametniku sekkumise, mille tõttu pritsis väidetavalt põrandapesuvedelikku kaebajale. Inimväärikust alandavaks saab pidada selliseid kannatusi, mis ületasid kinnipidamisega kaasnevate kannatuste vältimatu taseme. Sellise olukorraga praegusel juhul tegemist ei ole. Kuid isegi juhul kui kaebaja hinnangul riivas vangla ametniku käitumine tema õigusi, oleks tegemist väheintensiivse riivega.
5.X esitas Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse Tallinna Halduskohtu 12.08.2024 määruse peale. Vanglaametnik rikkus kodukorra p-i 11.5.1, kuna ei valanud puhastusvahendit ise, vaid lasi seda teha kaebajal. Kaebaja valas nii palju, kui on vaja. Korraldus lõpetada valamine oli õigusvastane, sest nii väiksest kogusest ei piisa kambri puhastamiseks. Pesu tavalise veega jätab kambri haisema. Valvur võttis jõuga (käest krabades) kaebajalt ära kanistri nii, et keemia lendas kaebaja peale ja kaebajal ei jäänud korralduse täitmiseks reageerimisaega. Kaebaja ei vaidlusta kanistri ära võtmist, korralduse sundtäitmist, täis pritsimist vms, vaid taotleb ainult korralduse tühistamist. Kohus ei saanud võtta seisukohta, kas kaebaja rikkus VangS § 67 p-i 1. Kaebaja ei pea ootama distsiplinaarkaristust ja koos sellega vaidlustama valvuri korralduse, s.t laskma mööda valvuri korralduse vaidlustamise tähtaja.
6.Tallinna Vangla palub jätta määruskaebus rahuldamata. Kinnipeetava kohustus hoida puhtana enda kamber ja ühiskasutatavad ruumid tuleneb VangS § 67 lg-st 4 ja Tallinna Vangla kodukorra p-st 11.5.2. Elukambrites on betoonpõrand, mis on kaetud põrandakattematerjaliga EPO. Ehkki EPO-põrand on lihtsasti puhastatav ka üksnes puhta vee ja lapiga, antakse Tallinna Vangla kodukorra p 11.5.1 kohaselt kambri pindade pesemiseks ja korrashoiuks ka vajalik kogus puhastusvahendit ja koristustarbeid. Vajaliku koguse all ei ole mõeldud kogust, mida kinnipeetav ise vajalikuks peab, vaid optimaalset kogust, millega on võimalik vangla hinnangul kamber puhtana hoida. Vangla on kinnipeetavatele väljastanud puhastusvahendi tarbeks 250 ml plastikust pudelid. Kuni 24.07.2024 toimis vanglas praktika, kus pesuvahendit jagasid igal nädalavahetusel üksuse vanglaametnikud. Kinnipeetav läks vangla väljastatud pudeliga majandusruumi ning valas vanglaametniku juuresolekul kanistrist puhastusvahendit maksimaalselt 250 ml. Tegemist on üldpuhastusvahendiga, mida tuleb kasutada lahjendatud kujul, st üks korgitäis 10 liitri vee kohta. Arvestades kambri suurust, on pindade puhastamiseks piisav ka väiksem kogus vett. X läks 26.05.2024 puhastusvahendit võtma mitte vangla väljastatud 250 ml pudeliga, vaid tal oli kaasas pesuloputusvahendi Lenor 850 ml tühi pudel. Kuna võib esineda olukordi, kus kinnipeetavale ei ole vangla veel 250 ml pudelit väljastatud, lubas vanglaametnik Xl Lenori pudelisse puhastusvahendit küll valada, kuid mitte nii palju, kui sinna mahub, vaid ikkagi ettenähtud koguse, st 250 ml. Kuna X valas ettenähtud kogusest rohkem puhastusvahendit ja 2(4)
3-24-1898 valamist ei lõpetanud, andis valvur talle korraldusele valamine lõpetada. Ilmselgelt oli vanglaametniku korraldus põhjendatud, mitte tühine, ja Xl oli kohustus korraldust täita. X korraldust ei täitnud, vaid valas edasi, mistõttu tuli vanglaametnikul tema tegevus lõpetada kanistri käest ära võtmisega. Vanglaametnik ei rebinud jõuliselt Xlt kanistrit käest, vaid tegi seda rahulikult, mistõttu ei saa ka rääkida märkimisväärses koguses puhastusvahendi kanistrist välja pritsimisest. Puhastusvahendit võis kanistrist natuke väljuda, kuid seda põhjusel, et X otsustas korraldust mitte täita ja vanglaametnikul tuli tema tegevus füüsiliselt katkestada. X väited, et kambris puhtuse hoidmiseks peab ta kolm korda päevas põrandat pesema, on ilmselge liialdus ja kohut eksitav. Kui X päeva jooksul korduvalt kambri põrandat peseks, paneksid vanglaametnikud seda tähele, et põrand on pidevalt märg. Seda ei ole siiski täheldatud. Vangla kahtlemata ei keela Xl kolm korda päevas oma kambri põrandat pesta, kui ta seda teha soovib, aga otsest vajadust selleks ei ole. Seetõttu ei pea ta saama vanglalt ka suuremat kogust puhastusvahendit, kui piisab teistele kinnipeetavatele kambris puhtuse tagamiseks. Arusaamatu on X väide, et lihtsalt veega pesemine jätab põranda haisema. Tallinna Vangla kraanidest tuleb puhas vesi, mida kasutatakse ka joogiveena ja vesi ei haise. Kui X soovib, et pesuveel oleks mingi lõhn juures, on tal võimalik lisada vette natuke oma isiklikku nõudepesuvahendit. Nõudepesuvahendi kasutamine on üldlevinud viis esemete ja pindade puhastamiseks ka tavaühiskonnas. Ehkki kohtupraktika kohaselt on suuline korraldus käsitatav haldusaktina, ei ole siinsel juhul võimalik esitada tühistamisnõuet, sest sellest haldusaktist ei tulene kaebajale mingisuguseid õigusi ega kohustusi tulevikus. Vanglaametnik andis 26.05.2024 Xle korralduse lõpetada põrandapesuvedeliku valamine selleks, et lõpetada sel ajahetkel konkreetne tegevus. Halduskohus ei saa luua olukorda, kus vanglaametnikul ei oleks tulevikus õigust anda Xle korraldust lõpetada põrandapesuvedeliku valamine. Kui X jätkab ka edaspidi omale ettenähtud kogusest rohkem pesuvahendi valamist, siis on vanglal õigus anda talle korraldus valamise lõpetamiseks.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Määruskaebuse väited ei anna alust halduskohtu määruse tühistamiseks, kuid määruse põhjendusi tuleb muuta.
8.Sõltumata sellest, kas vanglateenistuse ametniku korraldus lõpetada põrandapesuvahendi valamine liigitada haldusaktiks või toiminguks, on kaebus sisu poolest perspektiivitu. Kuna lisaks on kaebaja õiguste riive väheintensiivne, esineb alus tagastada kaebus HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel.
9.Vastuses määruskaebusele esitatud Tallinna Vangla põhjendused on ringkonnakohtu hinnangul asjakohased ja kooskõlas seadusega. Tallinna Vangla kodukorra p 11.5.1 kohaselt annab vanglateenistuja kinnipeetavale kambrisse kambri pesemiseks ja korrashoiuks vajaliku koguse puhastusvahendeid ja -tarbeid. Sätte eesmärgiks on võimaldada kinnipeetaval täita oma VangS § 67 p-st 4 ja kodukorra p-st 11.5.2 tulenevat kohustust hoida elukamber puhtana. Sätted kaitsevad ühtlasi kinnipeetavat, võimaldades tal elada inimväärsetes olmetingimustes. Puhastusvahendeid ja -tarbeid tuleb anda kinnipeetavale üksnes koguses, mis võimaldab saavutada neid eesmärke. Ringkonnakohtul ei ole alust seada kahtluse alla Tallinna Vangla väidet, et põranda pesemiseks piisas kaebajale 250 ml puhastusvahendi andmisest. Põrandat ei ole tarvis pesta, iseäranis põrandapesuvahendiga, paar-kolm korda päevas, nagu kaebaja sooviks, isegi siis, kui tolmu kipub tekkima keskmisest rohkem.
10.Kodukord ei reguleeri ega peagi reguleerima täpsemalt põrandapesuvedeliku valamise korda. Seega tuleb lähtuda mõistlikkuse põhimõttest. Kinnipeetav võib valada ka ise, kuid
3(4)
3-24-1898 vanglateenistuse ametnikul on õigus anda korraldus lõpetada vedeliku valamine, kui see hakkab ületama lubatud kogust.
11.Kaebaja kinnitab, et siinses asjas ei vaidlusta ta väidetavat kanistri „käest ära rebimist“ ega vedeliku peale pritsimist, mistõttu nendel väidetel pole vajalik peatuda. (allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.