Kohus Kohtunik Otsuse kuupäev ja koht Haldusasja number
Tartu Halduskohus Ülle Polluks 30.08.2024, Jõhvi 3-23-485
Haldusasi
X i kaebus Viru Vangla 19.12.2022 käskkirja nr 6-3/949-1 tühistamiseks
Menetluse vorm
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja: X Vastustaja: Viru Vangla, esindaja: Indrek Arming
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud poolte enda kanda.
3.Asendada avaldatavas kohtuotsuses kaebaja ja teiste füüsiliste isikute nimed initsiaalidega.
EDASIKAEBAMISE KORD JA MUUD SELGITUSED
Otsusele võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 30.09.2024. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Viru Vangla 19.12.2022 käskkirjaga nr 6-3/949-1 tunnistati kinnipeetav X (kaebaja) süüdi Viru Vangla kodukorra (VVK) p-i 1.12.7 rikkumises ja vangistusseaduse (VangS) § 63 lg 1 p 4,
3-22-485
§ 64 lg 4 ja § 65 lg 2 alusel määrati talle distsiplinaarkaristuseks kaheks ööpäevaks kartserisse paigutamine ühekuulise katseajaga. Käskkirja põhjenduste kohaselt tegi kaebaja 20.11.2022 kartuliga viske teise kinnipeetava suunas ja rääkis temaga kasutades käeliigutusi ärritatud olekus, mis vangla hinnangul tuleb kvalifitseerida VVK p-i 1.12.7 rikkumisena. Kaebaja süü on tõendatud tehtud videosalvestisega ja selle kohta koostatud vanglaametniku ettekandega nr 3-22-9805. Karistuse määramisel on arvesse võetud kaebaja poolt toime pandud teo raskust, kaebajal varasemat kehtivat distsiplinaarkaristust ja vajadust mõjutada kaebajat edaspidi käituda õiguskuulekalt ja vangla julgeoleku tagamise vajadust ning on jõutud järelduseni, et proportsionaalseks distsiplinaarkaristuseks on antud juhul kaebaja kaheks ööpäevaks kartserisse paigutamine ühekuulise katseajaga.
2.Kaebaja esitas 18.01.2023 Viru Vanglale vaide, milles taotles 19.12.2022 käskkirja nr 63/949-1 kehtetuks tunnistamist. Kaebaja leidis, et distsiplinaarmenetluse käigus jäeti tema poolt esitatud vastuväited tähelepanuta. Samas jäi tähelepanuta kaebaja väide sõlmitud X ga kokkuleppe kohta, mille järgi kartuliga vise oli tehtud kinnipeetav X nõusolekul. Tunnistajad jäeti ära kuulamata, mistõttu jõuti ebaõige järelduseni vägivalla kasutamise osas. Kaebajale süüks esitatud tegu jäi distsiplinaarmenetluses tõendamata.
3.Viru Vangla jättis 20.02.2023 vaideotsusega nr 6-12/38-2 vaide rahuldamata. Vangla poolt esitatud põhjenduste kohaselt ei ole kaebaja suhtes läbiviidud kriminaalmenetlust, vaid viidi läbi distsiplinaarmenetlus, mille käigus rakendati uurimispõhimõtet. Vangla arvates on kaebaja süü piisavalt tõendatud videosalvestisega, mistõttu puudus vajadus täiendavate tõendite kogumiseks, sh kaebaja poolt nimetatud tunnistajate ülekuulamiseks. Vaidlus puudub selle üle, et kaebaja viskas teise kinnipeetava suunas kartuliga ja sai pihta, mistõttu on tegemist vägivaldse toega ja ühtlasi ka VVK p-i 1.12.7 rikkumisega. Eesti Õiguskeelsussõnaraamatu kohaselt tähendab vägivald kahjustava jõu või mõju kasutamist ( keelegi või millegi) vastu või tahtlikult kellelegi kannatusi põhjustavat käitumist. Vaidlustatud käskkiri vastab õiguspärase haldusakti nõuetele ja distsiplinaarmenetlus on läbi viidud rikkumisteta.
4.Tartu Halduskohtusse laekus 2.03.2023 kaebus Viru Vangla 19.12.2022 käskkirja nr 6-3/9491 tühistamiseks.
5.Tartu Halduskohus jättis 8.03.2023 määrusega kaebuse käiguta ja kohustas kaebajat 15 päeva jooksul alates kohtumääruse kättesaamisest kõrvaldama kaebuses esinenud puudused.
6.Kaebaja kõrvaldas kaebuse puudused kohtu poolt määratud tähtajaks ja kohus võttis 19.07.2023 määrusega kaebuse menetlusse, tunnistas vastustajaks Viru Vangla, kohustas vastustajat vastama kaebusele ja teatas menetlusosalisetele võimalusest esitada kohtule täiendavaid tõendeid, seisukohti ja taotlusi, sh menetluskulude taotlusi kuni 28.06.2024, vastuväiteid kuni 29.07.2024, aga samuti kohtuotsuse avalikustamise päevast.
7.Vastustaja esitas vastuse kaebusele 2.05.2024.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
8.Kaebaja põhjendas kaebust kokkuvõtvalt sellega, et distsiplinaarmenetluse läbiviimise käigus rikkus vastustaja uurimispõhimõtet, kuna ei arvestanud kaebaja poolt välja toodud asjaoludega. Eelkõige on jäetud ära kuulamata kinnipeetav X. Kaebaja kinnitusel ei tundnud kinnipeetav X peale kartuliga tabamist valu ega hiljem kaevanud tekkinud kahjustuste üle. Kaebaja arvates ei olnud kartulivise nii tugev, et see X kahjustaks. Vastustaja ei teinud ka
3-22-485
võimalike kahjustuste tekkimise osas ekspertiisi. Seega vangla poolt kaebaja poolt toime pandud teole antud kvalifikatsioon VVK p-i 1.12.7 rikkumise kohta on vale, kuna jäi tõendamata kaebaja vägivaldne tegu. Sellest tulenevalt taotles kaebaja kohtult Viru Vangla 19.12.2022 käskkirja nr 6-3/949-1 tühistamist.
9.Vastustaja ei nõustunud kaebusega, vaidles sellele vastu ja palus jätta kaebus rahuldamata. Kokkuvõtlikult oli vastustaja arvamusel, et vaidlusalune käskkiri on õiguspärane ja kaebaja etteheited läbiviidud distsiplinaarmenetluse osas, eelkõige uurimispõhimõtte rikkumise osas, on otsitud ja alusetud. Vaidlust pole selle üle, et kaebaja viskas kartuliga kaaskinnipeetava suunas, kes sai tabamuse, mis tuleb kvalifitseerida kaebaja vägivaldse käitumisena kaaskinnipeetava suhtes. Oluline siinkohal ei ole, kas kartuliga pihta saanud kinnipeetav tundis selle tagajärjel valu või mitte, vaid oluline on kaebaja tegu iseenesest. Vastustaja hinnangul tuleb kartuliga viset teise kinnipeetava suunas igal juhul käsitleda VVK p-s 1.12.7 sätestatud tähenduses vägivaldese teona ja distsipliinirikkumisena. Distsiplinaarkaristus oli määratud VangS § 64 lg-s 41 sätestatud tähtaja jooksul ja pädeva isiku poolt, järgides menetluse läbiviimise ja diskretsiooni teostamise reegleid. Määratud karistus on proportsionaalne.
KOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
10.Kohus selgitab, et esmalt hindab kaebuse põhjendatavust (I), seejärel jagab menetlusosaliste menetluskulud (II). I
11.Vaidlusaluse käskkirjaga tunnistati kaebaja süüdi VVK p-i 1.12.7 rikkumises ja VangS § 63 lg 1 p 4, § 64 lg 4 ja § 65 lg 2 alusel määrati talle distsiplinaarkaristuseks kaheks ööpäevaks kartserisse paigutamine ühekuulise katseajaga.
12.Kohus märgib, et poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et kaebaja 20.11.2022, olles Phoone köögiruumis, tegi kell 4.04. kartuliga viske kinnipeetav X suunas, mille tagajärjel sai pihta X laubapiirkonnale. Poolte vahel käib vaidlus eelkõige selle üle, kas kaebaja poolt 20.11.2022 P-hoone köögiruumis kell 4.04. toime pandud tegu saab kvalifitseerida VVK p-i 1.12.7 järgi teise kinnipeetava suhtes vägivaldse käitumisena ja kas vastustaja on rikkunud distsiplinaarmenetluse läbiviimisel ja kaebaja süü tuvastamisel uurimispõhimõtet, kui ei ole ära kuulanud X d ega pole läbi viinud kartulilöögi tagajärje tuvastamiseks sõltumatut ekspertiisi.
13.VangS § 63 lg 1 sätestab, et käesoleva seaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest võib kinnipeetavale kohaldada distsiplinaarkaristusi. VVK p 1.12.7 kohaselt on kinnipeetaval on keelatud kasutada füüsilist ja/või vaimset vägivalda teiste kinnipeetavate, vanglateenistujate ning teiste isikute suhtes. VangS § 64 lg 1 sätestab, et distsiplinaarmenetluse viib läbi ning distsipliinirikkumise asjaolud selgitab välja vanglateenistus. VangS § 11 lg 1 kohaselt kohaldatakse käesolevas seaduses ja selle alusel ettenähtud haldusmenetlusele haldusmenetluse seaduse (HMS) sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi. HMS § 6 sätestab, et haldusorgan on kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel. Kohtupraktikas on leitud, et haldusorganil on küll kohustus juhtumi asjaolud omal initsiatiivil välja selgitada (HMS § 6), kuid uurimispõhimõte pole piiramatu. Asjaolu uurimiseks peab esinema mõistlik ajend. 1 HMS § 5 lg 2 sätestab, et haldusmenetlus viiakse läbi eesmärgipäraselt
RKHKo nr 3-17-1110 p 23; RKHKo nr 3-3-1-6-07, p-d 9–13.
3-22-485
ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutel.
14.Kohtu hinnangul on vastustaja piisavalt välja selgitanud distsiplinaarmenetluse läbiviimiseks olulise tähtsusega asjaolud, sh kogunud tõendeid ja nende põhjal tegi õige järelduse selle kohta, et kaebaja käitumist tuleb kvalifitseerida VVK p-i 1.12.7 järgi vägivaldse teona (füüsiline vägivald) teise kinnipeetava suhtes. Läbiviidud distsiplinaarmenetluses on peamiseks tõendiks vanglaametnik J. Jakovlevi poolt 21.11.2022 koostatud ettekanne nr 3-229805, mille kohaselt kontrollides P-hoone köögi kaamerate videosalvestisi kuupäevast 20.11.2022 tuvastas vanglaametnik järgmist: „Kell 04:04:02 siseneb juurviljade ettevalmistusruumi kinnipeetav X . Ruumis on juba kinnipeetav X , kes istub toolil ja lõigub porgandeid. X osutab oma parema käe nimetissõrmega X suunas ja hakkab temaga vestlema. Kell 04:04:09 võtab X oma parema käega tema ees olevast anumast kooritud kartuli. Samal ajal tuleb ruumi X, kellel on käes marmiidid, mille asetab laua peale ja seejärel lahkub ruumist. Kuni kella 04:04:36 toimub X ja X vahel vaidlus ning on täheldada, et mõlemad on mingil määral ärritunud olekus. Kell 04:04:37 teeb X oma parema käega viskeliigutuse X suunas ning on näha, et tema paremas käes olnud kartul tabab seejärel X laubapiirkonda. Kell 04:04:40 tõuseb X püsti ja liigub X suunas ning kinnipeetavad vestlevad omavahel lähestikku. X l on käes nuga, millega ta eelnevalt oli porgandeid lõikunud, kuid ühtegi ähvardavat liigutust ta sellega ei tee. Vestlus kestab mõne sekundi peale mida liigub X tagasi piirkonda, kus eelnevalt lõikus porgandeid ja asetab noa sinna riiulile. Kell 04:04:54 vestlevad kinnipeetavad omavahel veel katelde ruumis ja seejärel liiguvad üksteisest eemale. Videosalvestiste pinnalt oli intsidendi algatajaks X, kes sisenes juurviljaruumi ja alustas vestlust ning seejärel viskas kartuliga X 'd.“ (dtl 40).
15.Kohus selgitab, selleks, et lugeda tegu füüsiliseks vägivallaks, ei ole alati nõutav kannatanu arvamus või tema tunnetuse kirjeldus. Küll see võib olla asjakohane teatud juhtumite uurimisel. Oluline on toime pandud teo eesmärk, sooritamise viis ja kontekst. Antud juhul nähtub haldusasja materjalidest, et kaebaja mõjutas füüsiliselt teise kinnipeetava laubapiirkonda kartuliviske kaudu. Halduskohtumenetluses ei ole kaebaja väitnud, et viskas kartulit teise kinnipeetava suunas kogemata või muu eesmärgiga, kui viimast tabada. Ettekande nr 3-22-9805 põhjenduste kohaselt sai kaebaja poolt sooritatud viske tagajärjel kaaskinnipeetav lendavast kartulist löögi laubapiirkonda, mille tagajärjel ta selgelt ärritus ja läks kaebaja juurde rääkima. Kohtul puudub alust kahelda vanglaametnik J poolt ettekande nr 3-22-9805 õigsuses. Kohtu hinnangul kaebaja poolt distsiplinaarmenetluse käigus antud selgitus selle kohta, et tema ja X vahel oli kokkuleppe, et kaebaja tabab X d kartuliga, ei ole usutav, kuna sellisel juhul oleks X käitumine peale kartuliga tabamist teine. Sellisel juhul ei oleks X kaebaja juurde rääkima läinud, ärritatuna nuga käes. Sellest kokkulepet ei ole näha ka videosalvestise läbivaatamise kirjeldamisel ettekandes nr 3-22-9805. Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et vastustaja ei ole rikkunud uurimispõhimõtet, kui distsiplinaarmenetluse käigus jättis kinnipeetav X tunnistajana üle kuulamata ega teinud kartulilöögi pärast tekkinud tagajärje osas ekspertiisi ning piirdus vanglaametnik J. poolt ettekandes nr 3-22-9805 fikseeritud videosalvestise läbivaatamise andmetega. Kohtu arvates oli nendest andmetest täiesti piisav, et kindlalt asuda seisukohale, et kaebaja tegutses tahtlikult kahjuliku tagajärje tekitamise eesmärgiga. Samas on näha, et kaebaja katse füüsilise vägivalla kasutamise osas teise kinnipeetava suhtes oli selgelt lõpule viidud, mistõttu ei vajanud vastustaja distsiplinaarmenetluse läbiviimiseks täiendavaid andmeid ega muude faktiliste asjaolude tuvastamist. Kohtu hinnangul on ettekandega nr 3-229805 piisavalt tõendatud kaebaja tahtlik ja süüline tegu ning muude tõendite hankimine distsiplinaarmenetluses, nagu kinnipeetav X ülekuulamine või kartulilöögi tagajärje osas
3-22-485
ekspertiisi tegemine, oleks selgelt vastuolus HMS § 5 lg-s 2 sätestatud haldusmenetluse läbiviimise põhimõtetega.
16.Kohus leiab, et kartulivise oli kaebaja poolt tahtlikult sooritatud tegu eesmärgiga tekitada teisele kinnipeetavale vähemalt füüsilist valu. Seega, arvestades X käitumist, aga samuti keskmise kartuli kaalu, saab kohtu hinnangul eeldada, et saadud kartulilöögi tagajärjel tundis kinnipeetav X ootamatult tekkinud füüsilise mõjutuse tulemusena selgelt ebamugavustunnet või kergemat laadi valu. Võttes arvesse eelpoolnimetatut on kohus seisukohal, et kaebaja tegutses tahtlikult eesmärgiga füüsilise mõjutuse abil tekitada kinnipeetav X le füüsilist valu. Seega, nõustub kohus vastustajaga, et kaebaja käitumist tuleb kvalifitseerida füüsiliseks vägivallaks kaaskinnipeetava suhtes, mis on VVK p-i 1.12.7 järgi keelatud.
17.Sellest tulenevalt on kohus seisukohal, et vastustaja on distsiplinaarmenetluse käigus piisavalt kogunud tõendeid, millele tuginedes õigesti kvalifitseeris kaebaja käitumist vägivaldse teona teise kinnipeetava suhtes ja pidas seda VVK p-i 1.12.7 rikkumiseks. Tuvastanu järgi oli vastustajal tulenevalt VangS § 63 lg-st 1 alus alustada kaebaja suhtes distsiplinaarmenetlust ja kaaluda talle distsiplinaarkaristuse määramist. Kohtu hinnangul on vastustaja 19.12.2022 käskkiri nr 6-3/949-1, millega kaebajale määrati distsiplinaarkaristuseks kaheks ööpäevaks kartserisse paigutamine ühekuulise katseajaga vastab õiguspärase haldusakti nõuetele (HMS § 54). Kohtumenetluse käigus ei leidnud kinnitamist kaebaja väited vastustaja poolt uurimispõhimõtte rikkumise ja VVK p-i 1.12.7 väärkohaldamise kohta. Kohtu hinnangul on vastustaja viinud distsiplinaarmenetluse läbi kooskõlas HMS § 5 lg-s 2 ja §-s 6 sätestatud normidega, mille tulemusena väljastas õiguspärase haldusakti (HMS § 54), kus kaebajale määratud distsiplinaarkaristuse liik ja määr on kikidega asjakohaste asjaoludega arvestades proportsionaalne ja kooskõlas vangistuse eesmärgiga.
18.Lähtudes eeltoodust on kohus seisukohal, et kaebus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. II
19.Vastavalt HKMS § 158 lg-le 5 määrab kohus otsuses kindlaks ka menetluskulude jaotuse ja menetlusosalistelt väljamõistetavad menetluskulud. HKMS § 108 lg 1 sätestab, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jättis kaebuse täies ulatuses rahuldamata. Seega esineb kaebajal menetluskulude kandmise kohustus. HKMS § 109 lg 1 sätestab, et kirjalikus menetluses esitatakse menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid kohtu poolt määratud tähtaja jooksul. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Vastustaja ei ole esitanud kohtule menetluskulude nimekirja ega taotlenud menetluskulude väljamõistmist kaebajalt. Seega jätab kohus vastavalt HKMS § 109 lg-le 1 poolte menetluskulud nende enda kanda.
20.Tulenevalt HKMS § 175 lg-st 3, asendab kohus avaldatavas kohtuotsuses kaebaja ja kohtuotsuses mainitud füüsiliste isikute nimed initsiaalidega. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.