Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Einar Vene ja Tanel Saar 29. august 2024, Tartu 3-22-31
Haldusasi
Mikhail Simtsovi kaebus Viru Vangla 20. septembri 2021. a käskkirja nr 6-3/789-1 õigusvastasuse tuvastamiseks ja 6. detsembri 2021. a vaideotsuse nr 6-12/409-4 tühistamiseks.
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Halduskohtu 30. jaanuari 2024. a otsus Mikhail Simtsovi apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Mikhail Simtsov Vastustaja Viru Vangla
RESOLUTSIOON
1.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 30. jaanuari 2024. a otsus muutmata.
2.Jätta apellatsioonkaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv 20 eurot Eesti Vabariigi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 30. september 2024.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Viru Vangla määras 20. septembri 2021. a käskkirjaga nr 6-3/789-1 kaebajale distsiplinaarkaristuseks Viru Vangla direktori 23. jaanuari 2013. a käskkirjaga kinnitatud Viru Vangla kodukorra (kodukord) punkti 1.12.8 rikkumise eest (ebaviisakas käitumine ja ebatsensuursete väljendite kasutamine) 4 ööpäeva kartseris.
Pärast edutut vaidemenetlust esitas kaebaja Tartu Halduskohtule kaebuse, mille lõplikuks nõudeks jäi Viru Vangla 20. septembri 2021. a käskkirja nr 6-3/789-1 õigusvastasuse tuvastamine ja 6. detsembri 2021. a vaideotsuse nr 6-12/409-4 tühistamine. Kaebuse kohaselt ei ole kaebaja kasutanud ettekandes nimetatud solvavat väljendit. Hoopis valvur solvas vaidlusalusel ajal, s.o 18. augustil 2021, hommikul kl 7.20 ajal, kaebajat, öeldes: „Sa oled jobu!“ Ettekande koostas valvur enda õigustamiseks, et justkui kaebaja saatis valvuri „нахуй“, mis aga ei vasta tõele. Ei ole tõepärane, et valvur sai aru, et kaebaja saatis ta „нахуй“, sest valvur on eestlane.
Vangla ei selgitanud distsiplinaarmenetluses välja olulisi asjaolusid. Kaebaja võimalus menetluses osaleda oli vähene, sest talle ei võimaldatud tõlki.
3.Vastuses kaebusele palus Tartu Vangla jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja selgitas, et distsiplinaarmenetluse käigus ei leidnud kinnitust, et valvur sõimas kaebajat ebatsensuursete sõnadega. Puudub põhjus kahelda ettekande koostanud ametniku usaldusväärsuses. Rikkumise üle sisulist vaidlust ei ole ning kaebaja tegevus on õigesti kvalifitseeritud. Kaebaja väide, et valvur X on eestlane ja seetõttu ei saanud ta vene keelest aru, ei ole tõsiselt võetav. HMS § 21 lg-s 1 sätestatu annab võimaluse kaasata menetlusse tõlk ja lõike 2 kohaselt tasub üldjuhul kulud tõlgi kaasamist taotlenud menetlusosaline. Kui kaebaja vajas tõlki, pidi ta selle ise oma kuludega korraldama. Samas tõlgivad vanglaametnikud vajadusel vangla dokumendid kinnipeetavaile suuliselt. Distsiplinaarmenetluses kaebaja poolt esitatud seletused näitavad, et isik sai menetlusest aru ja ta esitas enda selgitused toimunu kohta. Distsiplinaarmenetlus viidi läbi ja karistus määrati õiguspäraselt.
HALDUSKOHTU PÕHJENDUSED
4.Tartu Halduskohus 30. jaanuari 2024. a otsusega jättis kaebuse rahuldamata.
5.Halduskohus selgitas, et vangistusseadus (VangS) § 67 p 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud vanglas julgeoleku tagamiseks täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. VangS § 105 lg-te 21 ja 3 alusel on vangla direktoril õigus kehtestada vangla kodukord. Viru Vangla kodukorra p 1.12.8 kohaselt on kinnipeetaval keelatud käituda ebaviisakalt ning kasutada seksuaalselt ahistavaid, ebatsensuurseid, kahemõttelisi, ähvardava sisuga ning väärikust riivavaid väljendeid. Vastavalt VangS § 63 lg-le 1 võib kinnipeetavale vangistusseaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest kohaldada distsiplinaarkaristusi.
6.Viru Vangla valvuri 18. augusti 2021. a ettekande (dtl 54) kohaselt kaebaja samal päeval kella 07.19 paiku kasutas hommikul madratsit ära andes väljendeid „idi nahhui“, sest temale ei ole väljastatud hambapastat. Kaebaja eitab väljendi kasutamist ja väidab, et hoopis valvur solvas kaebajat.
7.Asjaolu, et tõendina rikkumise kohta on olemas üksnes vanglaametniku ettekanne, ei välista kaebajale distsiplinaarkaristuse määramise õiguspärasust. Kohtupraktikas on selgitatud, et vanglaametniku pahausklikku käitumist ning ettekandes tõele mittevastavate asjaolude märkimist ei saa eeldada ning sellise väite esitaja peab esitama veenvad põhjendused oma seisukohtade kinnitamiseks. Vastupidisel juhul kujuneks olukord, kus sõna sõna vastu olukordades oleks kinnipeetava väidetel ettemääratult suurem kaal ning oleks ebamõistlikult keerukas või lausa võimatu ühe ametniku juuresolekul toime pandud rikkumiste korral kinnipeetavate suhtes distsiplinaarseid mõjutusvahendeid kohaldada. Asja materjalidest ei nähtu selliseid asjaolusid, mis seaksid vanglaametniku ütluste usaldusväärsuse kahtluse alla. Kaebaja kasutatud väljend „idi nahhui“ on laialt levinud kinnipeetavate, aga ka tavaliste tsiviilelanike seas, ning selle sisu on arusaadav ka nendele isikutele, kes igapäevaselt vene keeles ei räägi. Kuna kaebaja ei olnud rahul valvuri ametikohustuste täitmisega, on usutav, et ta võis olla ärritunud olekus ning suhelda ametnikuga ebaviisakalt. Kuigi valvuri poolt ebaviisakate väljendite kasutamist ei saa välistada, on kaebajal hoolimata sellest kohustus järgida vangla sisekorraeeskirju.
8.Vaidlustatud käskkirjaga määrati kaebajale VangS § 63 lg 1 p 4 alusel distsiplinaarkaristusena neli ööpäeva kartseris viibimist. Rikkumise raskust ja karistuse eesmärki arvestades on kaebajale
määratud kartserikaristus proportsionaalne. Kaebajal oli vaidlusaluse käskkirja andmise hetkel 19 kehtivat distsiplinaarkaristust. Teda on ka varasemalt karistatud sarnaste rikkumiste (ebaviisakas käitumine) eest. Suhtlemiseeskirjade rikkumise eest oli kaebajat karistatud 9. augustil 2021. a käskkirjaga, millega määrati kaebajale 4‐ööpäevane kartserikaristus katseajaga. Seega on kaebaja ka varasemalt silma paistnud vangla korra rikkumisega ja ebaviisaka käitumisega.
9.Asja materjalidest ilmneb, et kaebajal oli piisav võimalus anda distsiplinaarmenetluses selgitusi ja esitada vastuväiteid (HMS § 40). Kaebaja esitas 6. septembril 2021 vanglale selgitused (dtl 69– 70, tõlge eesti keelde dtl 145). Kaebaja selgitustes on toodud selged sisulised vastuväited talle ette heidetud teole. Selgitustest ega hiljem distsiplinaarmenetluse protokollile esitatud vastuväidetest (dtl 65–67, tõlge eesti keelde dtl 147), vaidest (dtl 76), vaides puuduste kõrvaldamisest (dtl 71) ja kaebusest kohtule ei saa järeldada, et kaebajal ei oleks ka mõningase keelebarjääri tõttu olnud võimalust mõne distsiplinaarasjas tähtsust omava asjaolu kohta enda seletusi anda ja vastuväiteid esitada.
10.Distsiplinaarkaristuse käskkiri õiguspärane. Seetõttu on vangla õigesti jätnud ka selle käskkirja peale esitatud vaide vaideotsusega rahuldamata.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
11.Kaebaja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Halduskohtu otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuses ei nõustu kaebaja, et valvuri ettekanne on usutav ja kaebaja rikkumine on tõendatud. Valvur räägib oma ettekandes hambapastast, kaebaja aga õigel ajal vahetamata riietest (lühikesed püksid). Kaebaja hinnangul on tema versioon ja ütlused tõepärasemad kui Viru vangla valvuri omad ja valvuri poolsed rikkumised on ilmsed. Viru vangla ignoreeris intsidendi uurimisel kaebaja väiteid ja nõuet kuulata tunnistajatena üle naaberkambrites asuvad kinnipeetavad.
12.Vastuses apellatsioonkaebusele vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.
13.Vastustaja teavitas 6. augustil 2024 ringkonnakohut, et kaebaja vabanes vanglast 30. juulil 2024 vangistuse tähtaja saabumisel. Samal päeval saadeti kaebaja Eesti Vabariigist välja Vene Föderatsiooni ning vastustajal puuduvad andmed kaebaja elukoha kohta. Vastustaja palub ringkonnakohtul kontrollida, kas kaebaja on täitnud HKMS § 28 lg 3 sätestatud kohustuse teatada kohtule oma aadressi muutumisest.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
14.Ringkonnakohus on seisukohal, et apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust. Halduskohus on põhjalikult selgitanud, miks ta luges kaebaja rikkumise tõendatuks ja tema karistamise õiguspäraseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega, järgib neid ja HKMS § 201 lg 4 alusel jätab põhjendused kordamata.
15.Apellatsioonkaebuses leiab kaebaja jätkuvalt, et vaidlusaluse intsidendi asjaolude väljaselgitamisel tuleb tema ütlused ja selgitused lugeda usaldusväärsemaks valvuri ettekandes esitatud versioonist sündmuste kohta. Vastustaja jättis õigusvastaselt kogumata tõendid, mis kinnitaksid kaebaja versiooni juhtunust. Ringkonnakohus kaebaja seisukohaga ei nõustu.
16.Kaebaja väitel kajastas valvuri ettekanne sündmust ebaõigesti. Ettekande kohaselt oli kaebaja rahulolematu hambapasta väljastamata jätmise tõttu ja kasutas seetõttu ebaviisakat väljendit.
Kaebaja selgitas aga, et ta oli rahulolematu puhta riietuse väljastamata jätmise pärast ning hoopis valvur solvas kaebajat. Ringkonnakohus nõustub, et valvur ettekanne ja kaebaja selgitused on lahknevad. Halduskohus on siinkohal põhjendatult osutanud, et vanglaametniku pahausklikku käitumist ning ettekandes tõele mittevastavate asjaolude märkimist ei saa eeldada ning sellise väite esitaja peab esitama veenvad põhjendused oma seisukohtade kinnitamiseks. Kaebaja ei ole suutnud esile tuua kaalukaid põhjusi, miks valvur võinuks soovida kajastada intsidenti ebaõigesti ja kahjustada kaebajat. Kaebaja väitel võis valvur tunda end ohustatuna, kuna kaebaja lubas kirjutada kaebuse valvuri poolt kaebaja solvamise kohta. Ometi ei ole kaebaja seda teinud. See viitab pigem võimalusele, et valvuri poolt kaebaja solvamine siiski aset ei leidnud. Samas on õigus halduskohtul, et ka kaebaja väidetu ei andnuks kaebajale õigust käituda vastuolus Viru Vangla kodukorras kehtestatud reeglitega. Sündmuse kirjeldus langeb kokku selles osas, et kaebaja oli ärritunud. Kaebajale varasemalt määratud arvukad distsiplinaarkaristused allumatuse ja ebaviisaka käitumise eest (dtl 55) osutavad, et ettekandes kirjeldatud käitumine oli kaebajale omane. Ärritumine ilmselt suurendas võimalust, et kaebaja ei mõtle läbi, mida ta ütleb. Seepärast on tõenäoline, et ta kasutas ebaviisakat väljendit vaatamata sellele, et teadis selle keelatusest.
17.Kaebaja hinnangul ei ole tõepärane, et valvur sai aru, et kaebaja saatis ta „нахуй“, sest valvur on eestlane. Selle väitega kaebaja sisuliselt möönab, et ta kasutas ebaviisakat väljendit. Samas võib kaebaja väidetud keelebarjäär selgitada seda, miks valvur ja kaebaja kirjeldavad erinvalt kaebaja ärritumise põhjust. Kaebaja kasutatud ebaviisakas väljend ilmselt oli valvurile arusaadav sõltumata tema vene keele oskusest. Sama ei saa öelda kaebaja soovi kohta, et talle väljastataks puhas pesu. Tegemist ei ole sedavõrd universaalse või tavapärase teemaga, et kaebaja öeldu pidi olema valvurile üheselt arusaadav ka juhul, kui ta vene keelt ei valda.
18.Nendel asjaoludel leidis vastustaja põhjendatult, et kuigi kaebaja eitab rikkumist ja otsese tõendina kinnitab rikkumist üksnes valvuri ettekanne, saab rikkumise siiski tõendatuks lugeda. Kaebaja huvi rikkumist eitada on ilmselt kaalukas, kuna sarnase rikkumise eest oli kaebajale üheksa päeva enne intsidendi toimumist määratud distsiplinaarkaristuseks kartserisse paigutamine neljaks ööpäevaks katseajaga kuus kuud. Seega tõi uus rikkumine kaasa eelmise karistuse täitmisele pööramise ja võis arvata, et uue rikkumise eest määratavale karistusele katseaega ei kohaldata. Kaebaja varasemad rikkumised ilmestavad, et vaidlustatud käskkirjas kirjeldatud käitumine on kaebajale omane. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja oli intsidendi toimumise ajal ärritunud. Seegi räägib kaebajale etteheidetava käitumise toimumise kasuks.
19.Ringkonnakohus ei jaga kaebaja arusaama, et vaidlustatud käskkiri on õigusvastane seetõttu, et vastustaja ei kogunud täiendavaid tõendeid, täpsemalt ei uurinud valvekaamera salvestist ega võtnud seletusi teistelt kinnipeetavatelt. Kaebaja vaatab mööda sellest, et valvekaamera salvestistel puudub heli. Seetõttu ei saa salvestised anda tõsikindlat teavet intsidendis osalejate suhtluse sisu kohta. Ilmselt ei saaks üksnes valvuri ja kaebaja kehakeele põhjal hinnata seda, milliseid väljendeid kumbki neist täpselt kasutas. Andmed puuduvad selle kohta, et teised kinnipeetavad oleks viibinud kaebaja ja valvuri lähedal intsidendi toimumise ajal. Kaebaja ei ole nimetanud, kes olid need teised kinnipeetavad, kellelt tulnuks selgitused võtta. Halduskohtule esitatud kaebuses soovis kaebaja mitte teiste kinnipeetavate, vaid vastustaja ametnike (valvur, kontaktisik ja S-hoone ülem) tunnistajatena ülekuulamist. Seega võib arvata, et intsidendi ajal tegelikkuses ei viibinud kaebaja ja valvuri läheduses teisi kinnipeetavaid, kes saaks asja kohta ütlusi anda.
20.Eeltoodu alusel on ringkonnakohus seisukohal, et kaebaja poolt Viru Vangla kodukorra p 1.12.8 rikkumine on distsiplinaarmenetluses piisavalt tõendatud. Halduskohus on tuvastanud, et kaebajal oli teada distsiplinaarmenetluse toimumine ja selle asjaolud. Kaebajal oli tegelik võimalus tutvuda distsiplinaarmenetluse materjalidega ja anda asja kohta selgitusi ning esitada vastuväiteid. Kaebaja kasutas neid võimalusi vaatamata sellele, et tema enda väitel ei saanud ta distsiplinaarmenetluses osaleda, sest ei oska eesti keelt. Nendele järeldustele ei vaidle kaebaja
apellatsioonkaebuses vastu. Ka ringkonnakohus ei näe asja materjalide pinnal, et distsiplinaarmenetluses oleks esinenud sellise kaaluga minetusi, mille tõttu kaebaja karistamine oleks lubamatu või, mis võinuks mõjutada asja otsustamist. Kaebaja rikkumist ja tema varasemat käitumist ja selle eest määratud rikkumisi silmas pidades ei ole kaebajale määratud distsiplinaarkaristus ülemäärane. Vastustaja on õiguspäraselt otsustanud kaevatava käskkirjaga kaebajale distsiplinaarkaristuse määramise. Vastavalt oli põhjendatud käskkirja kehtetuks tunnistamiseks esitatud vaide rahuldamata jätmine. Nendel asjaoludel jättis halduskohus põhjendatult kaebuse rahuldamata. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.
21.6. augustil 2024 teatas vastustaja ringkonnakohtule, et kaebaja on vangistusest vabanenud ning Eesti Vabariigist välja saadetud Vene Föderatsiooni. Ühtlasi palus vastustaja kontrollida, kas kaebaja on täitnud HKMS § 28 lg-s 3 sätestatud kohustuse teatada kohtule oma aadressi muutumisest. Ringkonnakohus selgitab, et kaebaja ei ole teatanud Eestist lahkumisest ega avaldanud oma uut aadressi. HKMS § 151 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta kaebuse läbi vaatamata muu hulgas juhul, kui kaebuses märgitud ega kaebaja registrijärgsel aadressil ei ole võimalik kaebajale kohtunõuet või kohtukutset ka korduval katsel kätte toimetada ja kaebaja ei ole kohtule teatanud oma aadressi muutumisest. Praegusel juhul ei esine kaebuse läbi vaatamata jätmise alust, kuna kohtumäärus, millega ringkonnakohus määras asja läbivaatamisele kirjalikus menetluses ja tegi teatavaks kohtu koosseisu, on kaebajale kätte toimetatud enne tema vangistusest vabanemist. Seetõttu ei ole takistatud apellatsioonkaebuse sisuline läbivaatamine. Ringkonnakohtu hinnangul ei takista apellatsioonkaebuse läbivaatamist ka kaebaja vabanemine vangistusest. Iseenesest on õige, et karistuse kandmise lõppemise ja Eestist väljasaatmise tõttu ei ole kaebajale distsiplinaarkaristuse määramisel enam vahetut mõju tema õigustele ja kohustustele. Siiski ei ole nn jätkutuvastuskaebuse (HKMS § 152 lg 2) läbi vaatamata jätmine põhjendatud. Kaebajale kartserikaristuse õigusvastase määramise tuvastamise korral on kaebajal sellel alusel kahju hüvitamise nõue vastustaja vastu. Ringkonnakohtu hinnangul on seetõttu lubatav kaebuse sisuline lahendamine.
22.HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole esitanud menetluskulude nimekirja ega kuludokumente. Tulenevalt HKMS § 109 lg 1 ls-st 4 vastustaja kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta. HKMS § 118 lg 3 järgi, kui menetlusabi saaja on kohustatud hüvitama menetluskulud ja vastaspoolelt neid tema kasuks välja ei mõisteta, jätab kohus menetluskulud riigi kanda. Seega jääb apellatsioonkaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv 20 eurot Eesti Vabariigi kanda. Kaebaja võimalikud muud menetluskulud jäävad HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.