Mikhail Simtsovi kaebus Viru Vangla 20.09.2021. a käskkirja nr 6-3/789-1 õigusvastasuse tuvastamiseks ja 06.12.2021. a vaideotsuse nr 6-12/409-4 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – Mikhail Simtsov Vastustaja –Viru Vangla, volitatud esindaja Indrek Arming
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Mikhail Simtsovi kaebus rahuldamata.
2.Jätta kaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv 20 eurot Eesti Vabariigi kanda ning menetlusosaliste muud võimalikud menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 29.02.2024 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida. Vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
1.Viru Vangla määras 20.09.2021. a käskkirjaga nr 6-3/789-1 kinnipeetav Mikhail Simtsovile (edaspidi ka kaebaja) distsiplinaarkaristuseks Viru Vangla direktori 23.01.2013. a käskkirjaga kinnitatud Viru Vangla kodukorra (edaspidi kodukord) punkti 1.12.8 rikkumise
3-22-31 eest (ebaviisakas käitumine ja ebatsensuursete väljendite kasutamine) 4 ööpäevaks kartserisse paigutamise. Käskkirja põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised.
1.1.Valvuri 18.08.2021. a ettekande nr 3-21-6172 kohaselt kasutas kartserikaristust kandnud kaebaja 18.08.2021 kella 07.19 paiku madratsit ära andes väljendit „idi nahhui“, sest talle ei väljastatud hambapastat. Kinnipeetavale selgitati, et hambapastat väljastab taotluse alusel kontaktisik. Puuduvad objektiivsed põhjused kahtlemaks ettekande koostanud ametniku usaldusväärsuses ning selles, et ettekanne ei vasta reaalsusele, kuivõrd ametnikud on teadlikud valeütluste andmise tagajärgedest. Ei nähtu ka objektiivset kasu, mida ettekande koostanud ametnik peaks vale ettekande koostamise eest saama. Kaebaja poolt öeldu näol on tegemist ebaviisaka käitumisega ning kaebaja kasutatud väljend „idi nahhui“ tähendab otsetõlkes „mine munni“, mille puhul on tegemist üldteadaoleva ebaviisaka väljendiga. Samuti saab sellise väljendi kasutamist lugeda objektiivses mõttes isiku suhtes solvavaks. Ebaviisaka käitumisega väljendab kinnipeetav lugupidamatust vanglas töötavate isikute suhtes. Ebaviisaka käitumisega ametnike ja kaaskinnipeetavate suhtes näitab kinnipeetav negatiivset meelestatust järgida vangistust reguleerivaid õigusakte. Ebaviisakas käitumine on tähelepanuvajav rikkumine. Viimati karistati kaebajat ebaviisaka käitumise eest 09.08.2021, mil kaebajale määrati distsiplinaarkaristuseks kartserisse paigutamine 4 ööpäevaks katseajaga 6 kuud. Kuna kaebaja varasemad distsiplinaarkaristused ei ole talle piisavalt mõjunud, on proportsionaalne ja eesmärgipärane karistada teda kartserisse paigutamisega neljaks ööpäevaks ilma katseajata.
2.M. Simtsov esitas pärast kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist 01.01.2022 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla 20.09.2021. a käskkirja nr 6-3/789-1 ja 06.12.2021. a vaideotsuse tühistamiseks.
3.Viru Vangla esitas kaebusele 09.05.2022 vastuse.
4.Kohus lubas 05.01.2024. a määrusega kaebajal minna üle käskkirja tühistamise nõudelt käskkirja õigusvastasuse tuvastamise nõudele seoses käskkirja mõju ammendumisega (kaebaja eelmise karistusaja lõppemise tõttu). Samuti määras kohus kaebuse läbivaatamiseks kirjalikus menetluses ning andis pooltele tähtajad täiendavate seisukohtade esitamiseks.
5.Kaebaja edastas 16.01.2024 kohtule täiendavad dokumendid (kaebaja 19.08.2021. a kaebus valvur Karl-Jürgen Kivi tegevusele ja vangla 07.10.2021. a vastus nr 6-10/25121-2 sellele).
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
6.Kaebaja leiab, et Viru Vangla 20.09.2021. a käskkiri nr 6-3/789-1 on õigusvastane järgmistel põhjustel.
6.1.Valvur Karl-Jürgen Kivi sõimas kaebajat 18.08.2021 kella 07.20 paiku hommikul, kui kaebaja viis madratsit kartserist lattu, ebatsensuursete sõnadega, öeldes, et „ты ёбнутый“ /sa oled jobu/. Valvuri solvang „sa oled jobu“ on eestlaste seas levinud solvang, kaebaja sai sellest aru ning see solvas kaebajat. Ettekande koostas valvur enda õigustamiseks, et justkui kaebaja saatis valvuri „нахуй“, mis aga ei vasta tõele. Ei ole tõepärane, et valvur sai aru, et kaebaja saatis ta „нахуй“, sest valvur on eestlane.
6.2.Kaebajat teavitati distsiplinaarmenetluse algatamisest alles 02.09.2021, millega vangla rikkus vangistusseaduse (VangS) § 64 lg-t 2.
6.3.Distsiplinaarmenetluse käigus kontaktisik A. Kongi ignoreeris kaebaja taotlusi ja avaldusi vaadata läbi S-5 sektori videosalvestis. Kontaktisik ei hakanud asjas välja selgitama olulisi asjaolusid ning ignoreeris kaebaja viiteid vangla kodukorra punktile 22.1.
3-22-31
6.4.Kaebajale ei tagatud distsiplinaarmenetluses tõlki, millega vangla võttis kaebajalt ära tema kaitseõiguse, sest kaebaja ei valda eesti keelt. Vangla rikkus haldusmenetluse seaduse (HMS) § 20 lg-t 2, § 21 lg-t 1, keeleseaduse (KeeleS) § 12 lg-t 1 ja Eesti Vabariigi põhiseaduse § 3 lg-t 1 ja § 12 lg-t 1. Seega tuleb käskkiri tunnistada tühiseks HMS § 63 lg 2 p 5 alusel.
7.Vastustaja leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Vastustaja palub arvestada vaidlustatud käskkirja põhjendustega ning märgib täiendavalt järgmist.
7.1.Vangla kodukorra p 1.12.8 kohaselt on kinnipeetaval keelatud käituda ebaviisakalt. Ettekande kohaselt kasutas kaebaja väljendit „idi nahhui“, kuna valvur ei väljastanud talle hambapastat. VangS § 6 lg 1 järgi on vangistuse täideviimise eesmärk juhtida kinnipeetav õiguskuulekalt käituma ja kaitsta õiguskorda. Õiguskuulekas käitumine tähendab ka seda, et kinnipeetav järgib ühiskonnas üldlevinud viisakusnorme. Ebaviisakas käitumine on ühiskonnas, suhtlemisel kehtivaid viisakusnõudeid mittearvestav käitumine. Ebaviisakas käitumine võib väljenduda hoiakus, kõnepruugis, žestikuleerimises või väljendusviisis. Õigusruum ei määratle ära konkreetseid ebatsensuurseid või ähvardava sisuga väljendeid, vaid ebatsensuurse sõna üle otsustamisel tuleb lähtuda ühiskonna tavadest ja normidest. Kinnipeetava poolt lausutud ebatsensuurne väljend „idi nahhui“ tähendab otsetõlkes „mine munni“. Eeltoodud kõnepruuki saab pidada ebaviisakaks käitumiseks. Tegemist on üldteadaoleva ebaviisaka väljendiga, mille kasutamist saab objektiivses mõttes isiku suhtes solvavaks lugeda, sõltumata sellest, kuidas konkreetne isik, kelle poole selle väljendiga pöördutakse, sellesse suhtub.
7.2.Distsiplinaarmenetluse käigus ei leidnud kinnitust, et valvur sõimas kaebajat ebatsensuursete sõnadega „sa oled jobu“. Viru Vanglal puuduvad igasugused objektiivsed põhjused kahelda ettekande koostanud ametniku usaldusväärsuses. Samuti ei ole Viru Vanglal alust arvata, et koostatud ettekanne ei vasta reaalsusele, kuivõrd ametnikud on teadlikud valeütluste andmise tagajärgedest. Vangla on seisukohal, et rikkumise üle sisulist vaidlust ei ole, kaebaja käitumisele ei ole ühtegi õigustust ning kaebaja tegevus on õigesti kvalifitseeritud.
7.3.Kaebaja väide, et valvur Karl-Jürgen Kivi on eestlane ja seetõttu ei saanud ta vene keelest aru, ei ole tõsiselt võetav. Väljend „idi nahhui“ on laialt levinud kinnipeetavate, aga ka tavaliste tsiviilelanike seas ning selle sisu on arusaadav ka nendele isikutele, kes igapäevaselt vene keeles ei räägi.
7.4.HMS § 21 lg-s 1 sätestatu annab võimaluse kaasata menetlusse tõlk ja lõike 2 kohaselt tasub üldjuhul kulud tõlgi kaasamist taotlenud menetlusosaline. Kui kaebaja vajas tõlki, pidi ta selle ise oma kuludega korraldama. Samas tõlgivad vanglaametnikud vajadusel vangla dokumendid kinnipeetavaile suuliselt. Distsiplinaarmenetluses kaebaja poolt esitatud seletused näitavad, et isik sai menetlusest aru ja ta esitas enda selgitused toimunu kohta.
7.5.Distsiplinaarmenetlus viidi läbi ja karistus määrati õiguspäraselt. Järgitud on vormi- ja menetlusnõudeid ning käskkiri on põhjendatud. Määratud karistus ei ole ebaproportsionaalne. Vastustaja tegevus nii karistuse määramisel kui menetluse läbiviimisel üldiselt on olnud õiguspärane.
KOHTU SEISUKOHT
8.Kaebaja palub kohtul tunnistada õigusvastaseks Viru Vangla 20.09.2021. a käskkirja nr 6-3/789-1 (digitaalse kohtutoimiku leheküljed (dtl) 29–32), millega teda karistati neljapäevase kartserikaristusega valvuri suhtes ebaviisaka käitumise eest 18.08.2021, ning tühistada Viru Vangla 06.12.2021. a vaideotsuse nr 6-12/409-4.
3-22-31
9.VangS § 67 p 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud vanglas julgeoleku tagamiseks täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. VangS § 105 lg-te 21 ja 3 alusel on vangla direktoril õigus kehtestada vangla kodukord. Vangla kodukorras on lubatud VangS § 105 lg 2 1 p 14 alusel ning VangS § 4 1 lg-s 2 ja §-s 6 sätestatud eesmärkidest lähtudes kehtestada vangla distsipliini ning seeläbi vangla julgeoleku tagamiseks piiranguid kinnipeetavate käitumis- ja väljendusviisile. Viru Vangla kodukorra p 1.12.8 kohaselt on kinnipeetaval keelatud käituda ebaviisakalt ning kasutada seksuaalselt ahistavaid, ebatsensuurseid, kahemõttelisi, ähvardava sisuga ning väärikust riivavaid väljendeid. Kohtu hinnangul riivab lugupidamatu suhtumine vanglaametnikesse nende autoriteeti ning võib seeläbi ohustada korda ja julgeolekut kinnipidamisasutuses. Julgeoleku tagamine vanglas kuulub vastustaja vastutusalasse ja selle tagamiseks meetmete võtmisel on tal kaalutlusruum, millesse kohus ei saa sekkuda. Kinnipeetavate käitumisviisi piiranguid on pidanud vajalikuks ning vanglas distsipliini tagamise kohaseks meetmeks ka Riigikohus (vt halduskolleegiumi 15.04.2015. a otsus asjas nr 3-3-1-3-15).
10.Vastavalt VangS § 63 lg-le 1 võib kinnipeetavale vangistusseaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest kohaldada distsiplinaarkaristusi. Nagu eelnevalt mainitud, on kinnipeetav Viru Vangla kodukorra p 1.12.8 kohaselt kohustatud olema vangla teenistujatega, teiste kinnipeetavate ja vanglat külastavate isikutega viisakas. Kaebajale heidetakse distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjas ette Viru Vangla kodukorra p 1.12.8 rikkumist, sest kaebaja ütles vangla valvurile „idi nahhui“. Kui tõele vastab käskkirjas kajastatud kaebaja väidetavalt öeldud ebatsensuurne väljend, siis on eeltoodud kodukorra normi rikkumine ilmselge, sest selline väljend on üldteadaolev ebaviisakas väljend, mille kasutamist saab lugeda objektiivses mõttes isiku suhtes solvavaks, sõltumata sellest, kuidas konkreetne isik, kelle poole selle väljendiga pöördutakse, sellesse suhtub.
11.HKMS § 59 lg 1 kohaselt peab menetlusosaline tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema väited, kui seadusest ei tulene teisiti, samuti kohtu nõudmisel neid asjaolusid, mille puhul võib eeldada, et just temal on vastavatele tõenditele juurdepääs. Kuna vastustaja on seisukohal, et kaebaja pani toime distsiplinaarsüüteo, rikkudes Viru Vangla kodukorra p-i 1.12.8, siis lasub distsiplinaarsüüteo toimepanemise tõendamiskoormis vastustajal.
12.Kaebaja rikkumise tuvastamisel on kesksel kohal intsidendi kohta tehtud vanglaametniku ettekanne, milles kaebaja käitumist kirjeldati. Viru Vangla valvuri Karl-Jürgen Kivi 18.08.2021. a ettekande (dtl 54) kohaselt pani kaebaja 18.08.2021 kella 07.19 paiku toime järgmise rikkumise: „Kartserikaristust kandev kinnipeetav Mikhail Simtsov kasutas hommikul madratsit ära andes väljendeid „idi nahhui“, sest temale ei ole väljastatud hambapastat. Kinnipeetavale selgitatud, et hambapastat väljastab taotluse alusel kontaktisik. Kinnipeetava väljenditest end solvatuna ei tundnud“. Kaebaja vanglaga ei nõustu ning väidab, et valvur valetab ja kaebaja ei ole talle ette heidetud väljendit kasutanud. Seega on selles asjas tegemist paljuski sõna sõna vastu olukorraga, kus kohus peab hindama poolte seisukohtade usaldusväärsust. Kohus leiab, et asjaolu, et otsese tõendina rikkumise kohta on olemas üksnes vanglaametniku ettekanne, ei välista kaebajale distsiplinaarkaristuse määramise õiguspärasust. Kohtupraktikas on selgitatud, et vanglaametniku pahausklikku käitumist ning ettekandes tõele mittevastavate asjaolude märkimist ei saa eeldada ning sellise väite esitaja peab esitama veenvad põhjendused oma seisukohtade kinnitamiseks. Vastupidisel juhul kujuneks olukord, kus sõna sõna vastu olukordades oleks kinnipeetava väidetel ettemääratult suurem kaal ning oleks ebamõistlikult keerukas või lausa võimatu ühe ametniku juuresolekul toime pandud rikkumiste korral kinnipeetavate suhtes distsiplinaarseid mõjutusvahendeid kohaldada. Eelduslikult ei ole vanglaametnikul huvi ja vajadust ebaõigeid ütlusi anda. Küll aga võib kahelda kinnipeetava ütluste usaldusväärsuses, kui väidete kinnituseks ei ole ühtegi tõendit
3-22-31 ning ütlused on antud alles pärast seda, kui distsiplinaarmenetluse protokollist nähtub võimalik kaebaja karistamine (vt Tartu Ringkonnakohtu 24.01.2019. a otsus haldusasjas nr 318-58, p 14). Distsiplinaarmenetluses kogutud tõenditest ning kohtule esitatud materjalidest ei nähtu selliseid asjaolusid, mis seaksid vanglaametniku ütluste usaldusväärsuse kahtluse alla.
13.Kaebaja märgib, et valvur, kellele ta väidetavalt ütles „idi nahhui“, on eestlane ega oska üldse vene keelt, mistõttu ei ole tõepärane, et ta oleks kuidagi aru saanud vene keelest. Kohus nõustub vastustajaga selles, et kaebaja kasutatud väljend „idi nahhui“ on laialt levinud kinnipeetavate, aga ka tavaliste tsiviilelanike seas, ning selle sisu on arusaadav ka nendele isikutele, kes igapäevaselt vene keeles ei räägi. Seega ei ole usutav, et valvur ei oleks kaebaja solvangust aru saanud. Kohtu hinnangul viitavad kaebaja need väited pigem sellele, et kaebaja ise kasutas valvuri suunal talle ette heidetud väljendit. Ühtlasi kinnitas kaebaja, et ta oli sellel vaidlusalusel hommikul rahulolematu ning seda selgelt ka väljendas, kuna väidetavalt ei saanud ta puhtaid vanglariideid. Seega, arvestades, et kaebaja ei olnud 18.08.2021. a hommikul rahul valvuri ametikohustuste täitmisega, on usutav, et ta võis olla ärritunud olekus ning suhelda ametnikuga ebaviisakalt. Kohtul puudub alus arvata, et vanglaametnikud kirjutavad ettekandeid sündmuste kohta, mida tegelikult polegi aset leidnud.
14.Kaebaja sõnul solvas valvur hoopis teda, kui ütles kaebajale „sa oled jobu“. Kuigi kohus ei saa valvuri poolt ebaviisakate väljendite kasutamist välistada, on kaebajal hoolimata sellest kohustus järgida vangla sisekorraeeskirju (VangS § 67 p 1). Kaebajal on õigus juhtida vangla tähelepanu ametnike mittenõuetekohasele tegevusele ning vangla saab seejärel vajadusel vanglaametniku tegevusele reageerida. Kaebaja esitaski vanglale 19.08.2021 kaebusena pealkirjastatud pöördumise, milles märkis, et 13.08.2021 duši all käies ei vahetatud tema lühikesi pükse ning korrapidaja Karl-Jürgen Kivi pettis teda, kuna vastas kaebajale, et teeb seda homme (dtl 163). 18.08.2021 hommikul ei vahetatud jälle kaebajal lühikesi pükse. Kaebaja heitis vanglale ette kodukorra p 11.5.1 ja VangS § 50 lg 1 rikkumist. Viru Vangla vastas kaebaja pöördumisele 07.10.2021 (dtl 164), selgitades, et kuna kaebaja viibis kartserirežiimil 07.08.2021–19.08.2021 ja kartserirežiimil võimaldatakse vahetada riietust üks kord nädalas, siis võiski valvur 13.08.2021 kaebajale vastata „homme“, kuivõrd 14.08.2021 täitus kaebajal üks nädal kartseris viibimist. Kuna kaebaja vabanes kartserist 19.08.2021, ei olnud möödunud järgmist nädalat, et talle pidanuks kindlasti võimaldama vormi vahetust. Seega on kaebaja saanud pöörduda vangla poole, juhtides vangla tähelepanu kaebaja arvates toimunud vanglapoolsele rikkumisele, ning on saanud ka vanglapoolse vastuse.
15.Ülaltoodud asjaoludel leiab kohus, et toimiku materjalidest ei ilmne ametnike usaldusväärsust kahtluse alla seadvaid asjaolusid ning kaudsed tõendid toetavad ettekandes esitatud versiooni kaebaja käitumisest. Eeltoodule tuginedes peab kohus vanglaametniku ütlusi kaebaja vastupidistest selgitustest usaldusväärsemaks. Sellest tulenevalt on kaebaja distsiplinaarsüütegu (Viru Vangla kodukorra p 1.12.8 rikkumine) kohtu hinnangul tõendatud.
16.Vastustaja on vaidlustatud käskkirjaga määranud kaebajale VangS § 63 lg 1 p 4 alusel distsiplinaarkaristusena neli ööpäeva kartseris viibimist. Kohus leiab, et rikkumise raskust ja karistuse eesmärki arvestades on kaebajale määratud kartserikaristus proportsionaalne. Kohtule ei nähtu, et vangla oleks karistuse määramisel rikkunud kaalutlusõigust. Käskkirjas on põhjendatud, miks on õige määrata kaebajale distsiplinaarkaristuseks nelja ööpäeva pikkune kartserikaristus ning vastustaja kaalutlused on asjakohased ja arusaadavad. Samuti on vastustaja õigesti viidanud kaebaja varasemale sarnasele käitumisele ning seda karistuse määramisel arvestanud. Kaebajal oli vaidlusaluse käskkirja andmise hetkel 19 kehtivat distsiplinaarkaristust (käskkirjas on ekslikult märgitud kehtivate distsiplinaarkaristuste kontrollimise ajaks 16.09.2012, kuigi õige on 2021. aasta – kohtu märkus) ning teda on ka varasemalt karistatud sarnaste rikkumiste (ebaviisakas käitumine) eest. Suhtlemiseeskirjade rikkumise eest oli kaebajat karistatud varasemalt 09.08.2021. a käskkirjaga, millega määrati
3-22-31 kaebajale 4-ööpäevane kartserikaristus katseajaga. Seega on kaebaja ka varasemalt silma paistnud vangla korra rikkumisega ja ebaviisaka käitumisega. Kohtu hinnangul vastab määratud karistus rikkumise raskusele ning see ei ole ebaproportsionaalselt range.
17.Vastavalt VangS § 64 lg-le 1 viib distsiplinaarmenetluse läbi ning distsipliinirikkumise asjaolud selgitab välja vanglateenistus. Kinnipeetavat informeeritakse kohe distsipliinirikkumisest, milles teda süüdistatakse, ning kinnipeetaval on õigus anda selgitusi (VangS § 64 lg 2). Vangla on teavitanud kaebajat (01.09.2021 kuupäeva kandva teatisega) tema suhtes Viru Vangla kodukorra p 1.12.8 rikkumise kahtluses distsiplinaarmenetluse algatamisest 02.09.2021, s.o 15 päeva pärast rikkumiste toimepanemist (dtl 63). Kohus nõustub kaebajaga, et selliselt ei olnud tegemist kohese rikkumisest teavitamisega VangS § 64 lg 1 mõttes. Küll aga ei muuda hilisem teavitamine distsiplinaarmenetluse tulemusel tehtud käskkirja õigusvastaseks, kui selline puudus ei kujutanud endast olulist menetlusõiguse rikkumist ega mõjutanud asja otsustamist (vrd HMS § 58 ja riigivastutuse seaduse § 3 lg 3 p 1).
18.Praegusel juhul nähtub asja materjalidest, et kaebajal on siiski olnud piisav võimalus anda distsiplinaarmenetluses enda selgitusi ja esitada vastuväiteid (HMS § 40). Kuigi 01.09.2021. a teatisele on 02.09.2021 käsikirjaliselt märgitud, et kaebaja keeldus menetluse alustamise teatega tutvumist allkirjaga kinnitamast, on see talle kätte antud ning kaebaja esitas seejärel 06.09.2021 vanglale oma selgitused (dtl 69–70, tõlge eesti keelde dtl 145). Kaebaja selgitustes on toodud selged sisulised vastuväited talle ette heidetud teole. Kohus leiab, et nendest selgitustest ega hiljem distsiplinaarmenetluse protokollile 20.09.2021 esitatud vastuväidetest (dtl 65–67, tõlge eesti keelde dtl 147), vaidest (dtl 76), vaides puuduste kõrvaldamisest (dtl 71) ja kaebusest kohtule ei saa järeldada, et kaebajal ei oleks ka mõningase keelebarjääri tõttu olnud võimalust mõne distsiplinaarasjas tähtsust omava asjaolu kohta enda seletusi anda ja vastuväiteid esitada. Vaidluse asjaolude pinnalt ei ole alust arvata ka seda, et menetluse lõpptulemust oleks saanud muuta kaebaja soovitud tõendite kogumine (nt ilma helita videosalvestis) või menetlusse tõlgi kaasamine.
19.Arvestades, et rikkumine on toime pandud 18.08.2021 ning kaebajale tutvustati tema distsiplinaarkorras karistamise käskkirja 20.09.2021 (dtl 63), on distsiplinaarkaristus kaebajale määratud VangS § 64 lg-s 41 toodud tähtaja jooksul (HMS § 33 lg-d 2 ja 3).
20.Eeltoodud põhjendustel tuleb asuda seisukohale, et vaidlustatud käskkiri on õiguspärane.
21.Kaebaja on vaidlustanud ka vaideotsuse ja palub selle tühistada. Kuna kohtu hinnangul on distsiplinaarkaristuse käskkiri õiguspärane, siis on vangla õigesti jätnud ka selle käskkirja peale esitatud vaide vaideotsusega rahuldamata.
22.Eelnevast tulenevalt jätab kohus kaebuse täies ulatuses rahuldamata.
23.HKMS § 158 lg 5 kohaselt määrab kohus otsuses kindlaks menetluskulude jaotuse ja menetlusosalistelt väljamõistetavad menetluskulud. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 118 lg 3 ls 1 näeb ette, et kui menetlusabi saaja on kohustatud hüvitama menetluskulud ja vastaspoolelt neid tema kasuks välja ei mõisteta, jätab kohus menetluskulud riigi kanda. Tartu Halduskohus vabastas 05.04.2022. a määrusega kaebaja riigilõivu 20 euro tasumisest. Need menetluskulud jäävad HKMS § 118 lg 3 alusel riigi kanda. Kaebaja ega vastustaja ei ole kohtule muude menetluskulude kohta kuludokumente ja menetluskulude nimekirja esitanud. Seega jäävad ka poolte muud võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.