X kaebus Maardu Linnavalitsuse 11.06.2024 otsuse nr 10-4.6/13-1 tühistamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – X Vastustaja – Maardu linn esindaja NS Kolmas isik I – C, esindaja v-adv. Aleksei Ratnikov Kolmas isik II – Y, esindaja – v-adv. Aleksei Ratnikov
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 18.07.2024 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Maardu linna määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Võtta menetlusse Maardu linna määruskaebus haldusasjas nr 3-24-1824 tehtud Tallinna Halduskohtu 18.07.2024 määruse resolutsiooni punktide 1 ja 2 peale.
Jätta Maardu linna määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 18.07.2024 määruse resolutsiooni punktid 1 ja 2 muutmata.
Määruse avaldamise korral asendada füüsiliste isikute nimed, välja arvatud menetlusosaliste esindajate nimed, tähemärkidega.
SELGITUSED
Määruse peale ei saa edasi kaevata (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 7).
3-24-1824
ASJAOLUD, MENETLUSE KÄIK JA MÄÄRUSKAEBUS
1.Kolmas isik I (edaspidi C) ja kolmas isik II (edaspidi Y, edaspidi koos ka „lapsed“) on vastavalt 2015. ja 2018. aastal sündinud alaealised, kelle eestkostjaks on Maardu Linnavalitsus.
2.Maardu linn ja kaebaja sõlmisid 06.08.2019 lepingud asendushooldusteenuse osutamiseks hooldusperes, millega kaebaja kohustus võtma lapsed tähtajatule perekonnas hooldamisele.
3.Maardu Linnavalitsuse sotsiaalabi osakond saatis kaebajale 11.06.2024 kirja nr 104.6/13-1 (vastustaja 11.06.2024 otsus), milles teatas eelnimetatud lepingute 1 ülesütlemisest seoses kaebaja lepinguliste kohustuste mittetäitmisega. Kirjas põhjendatakse lepingu ülesütlemist sellega, et hoolduspere vanemad on läbi põlenud, pere bioloogilise lapse erivajadused ja sellega seonduv ressursivajadus on suurenenud, pere laste vahelised suhted on läinud keeruliseks ja ebavõrdseks, mis tekitab probleeme laste arengul. Kirjas paluti tagada laste üleandmine Maardu Linnavalitsusele 21.06.2024.
4.Kaebaja esitas 18.06.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille Tallinna Halduskohus võttis 19.06.2024 määrusega menetlusse vastustaja 11.06.2024 otsuse tühistamise nõudes. Halduskohus kaasas menetlusse kolmanda isikuna lapsed ning määras neile riigi õigusabi korras esindaja. Samuti kohustas halduskohus Maardu Linnavalitsust esialgse õiguskaitse korras asendushooldusteenuse lepingute jätkamiseks 30 päeva jooksul.
5.Vastustaja esitas 11.07.2024 vastuväited esialgse õiguskaitse jätkamisele. Vastustaja selgitab, et on kaotanud usalduse hoolduspere vastu ning asendushooldusteenuse osutamise jätkamine ei ole võimalik, kuna hoolduspere vanematel ei ole enam ressurssi ega soovi laste probleemide ning vajadustega tegelemiseks. Vastustaja leidis, et hooldusvanemad ei ole seega praegu suutelised alaealisi lapsi kasvatama, nende eest igapäevaselt hoolitsema ega tagama neile turvalist kodukeskkonda ja igakülgset toetust. Vastustaja toob esile eelkõige järgnevad asjaolud. 2024. aasta aprillis läksid hoolduspere vanemad puhkusele ja jätsid lapsed oma täisealise lapse järelevalve alla, olemata sellest eestkostjat teavitanud. Kaebaja on korduvalt välja öelnud, et tegemist ei ole tema lastega ja oli 2023. aasta novembris arusaamatult rahulik, kui teatas häirekeskusele, et C ei ole noortekeskusest koju jõudnud. Y-i rehabilitatsiooniplaanis osutatakse vajadusele luua kiindumussuhe, mida 5 aasta jooksul ei ole tekkinud. Kaebaja keeldus eeskoste aruande jaoks esitamast eelmise aasta laste kuludokumente ja pangakonto väljavõtteid ning esitas need alles vastustaja nõudekirja peale. Kaebaja ei nõustunud saatma Ci lastelaagrisse, mida Maardu Linnavalitsus lapsele pakkus. Kool on selgitanud, et lastel on kehv distsipliin ning kaebaja üks bioloogiline laps on ähvardanud C-i. 11.06.2024 hooldusperega kohtumisel tegi Maardu linnavalitusse ametnik tähelepaneku, et C tunneb, et oma probleemidega on ta üksi jäetud ning hoolduspere vanemad ei sekku, kui kaebaja bioloogiline laps teda kiusab. Hiljuti koostatud Y-i rehabilitatsiooniplaanist nähtub, et pere on väsinud ning ei oska toime tulla kujunenud olukorraga, laste vahelisi konfliktseid suhteid kodus ja koolis peetakse normaalseteks.
6.Laste advokaadist esindaja esitas 16.07.2024 halduskohtule seisukoha, kus leidis, et esialgse õiguskaitse kohaldamine on põhjendatud.
7.Tallinna Halduskohus tegi 18.07.2024 määruse, mille resolutsiooni punktidega 1 ja 2 rahuldas kaebaja esialgse õiguskaitsetaotluse, peatas Maardu Linnavalitsuse 11.06.2024 otsuse nr 10-4.6/13-1 täitmise, keelas laste eraldamise senisest hooldusperest ning kohustas Maardu Otsuses on kasutatud sõna „leping“ ainsuses ega ole viidatud lepingu numbrile. Halduskohtule 18.07.2024 saadetud e-kirjas on vastustaja esindaja vastuseks halduskohtu küsimusele märkinud, et kiri puudutab mõlemat lepingut.
2(6)
3-24-1824 linna jätkama kaebajaga 06.08.2019 sõlmitud asendushooldusteenuse osutamise lepinguid. Sama määruse resolutsiooni punktiga 3 otsustas halduskohus jätta rahuldamata vastustaja taotluse menetluse lõpetamiseks. Esialgse õiguskaitse kohaldamist puudutavad halduskohtu põhjendused on kokkuvõttes järgmised. Kaebajal on esialgse õiguskaitse vajadus, kuna vastasel korral peab kaebaja lapsed üle andma ning viis aastat kestnud elukorralduse muudatus mõjutab oluliselt kaebajat kui asendushooldusteenust osutavat vanemat kui ka lapsi, kaebuse rahuldamise korral ei pruugi laste senisesse hooldusperesse naasmine olla võimalik. Kaebust ei saa pidada ilmselgelt perspektiivituks. Vaidlustatud otsuse põhjendused on kasinad. On kaheldav, kas olukorras, kus lapsed on elanud hooldusperes juba ligi viis aastat ning selle aja vältel (v.a vastustaja poolt viidatud viimased juhtumid) ei ole vastustajal perele lepingu täitmise osas etteheiteid olnud, on kohane lepingud 10-päevase etteteatamisajaga üles öelda. Lepingute ülesütlemise põhjuseks olnud asjaolud vajavad selgitamist kaebuse sisulise läbivaatamise käigus. Laste heaolust lähtudes peab pikaajalise asendushooldusteenuse osutamise lepingu ülesütlemine ja laste ümberpaigutamine olema iseäranis hästi kaalutud otsus ning sisuliselt viimane samm, kui muud abinõud ei ole tulemust andnud. Kaebaja ja laste õiguste kaitse vajadus kaalub üles vastustaja kui eestkostja huvid. Vastustaja 11.07.2024 seisukohale lisatud tõenditest nähtub küll, et lapsed ja hoolduspere võivad vajada täiendavat tuge käitumuslike küsimuste lahendamisel, kuid selle põhjal ei saa järeldada, et, olukorras, kus laste üleandmist esialgse õiguskaitse kehtivuse ajal ei toimu, saaksid laste huvid kahjustada ning esineks selline oht laste vaimsele või füüsilisele tervisele, mis tingiks laste viivitamatu asendushooldusperest eraldamise. Kodukülastusaktist, rehabilitatsiooniplaanist kui ka lasteaia ja kooli iseloomustusest võib järeldada, et vanemad on lastega seotud probleemide lahendamiseks valmis kaasa rääkima ja laste arengut toetama. Ka lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja on leidnud, et laste perest eraldamine ja uude keskkonda asetamine kahjustaks laste heaolu, mõjuks lastele traumeerivalt ega ole laste huvides.
8.Maardu linn esitas 02.08.2024 Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse, paludes tühistada Tallinna Halduskohtu 18.07.2024 määrus. Määruskaebuse põhjendused on kokkuvõttes järgmised. Halduskohus on põhjendamatult esikohale tõstnud hoolduspere vanema huvid, ent asendushooldusteenuse lõpetamine ei saa hoolduspere vanema subjektiivseid õigusi rikkuda. Halduskohus on hindamata jätnud vastustaja esitatud tõendid. Laste hooldusperre jätmisega kaasnevad tulevikus suuremad ja raskemad probleemid, sest hoolduspere ei teadvusta, et nende kohustuseks ei ole mitte ainult laste materiaalsete baasvajaduste rahuldamine ning lastele kena elamispaiga pakkumine, vaid ka laste vajadustega tulemuslik tegelemine. Kuni laste täisealiseks saamiseni võib ilmneda ulatuslik hulk täiendavaid vajadusi ning häireid, millega hoolduspere ei ole valmis tegelema. Asendushooldusteenuse lõpetamist ei ole otsustatud liialt kiiresti ega põhjendamatult – uue asendushooldusteenuse pakkujaga oli kokku lepitud laste sujuv hoolduspere teenuselt perepõhisele teenusele üle viimine, planeeriti igapäevased kohtumised uue perevanemaga laste praeguses elukohas ning lastele uue elukoha tutvustamist, samuti vajadusel lastele psühholoogilise toe pakkumist elumuutustega toimetulekuks. Lapse vanematest eraldamine ja asendushooldusteenusele suunamine on alati traumeeriv kogemus lastele, ent vastava otsuse tegemine on eestkostja õigus ja kohustus, mille täitmisel lähtutakse üksnes laste huvidest ning heaolust. Arvestades lähenevat õppeaastat nii koolis kui lasteaias, vajab hooldusperes olevate laste elukorraldus kiireid muudatusi. Y käib tava lasteaiarühmas, mis ei vasta tema vajadustele, laps vajab tasandusrühma ning sinna suunamiseks on vajalik Rajaleidja otsust. Sotsiaalabi osakonna ametnikel on alus arvata, et Y-il on aktiivsus- ja tähelepanuhäire, tema rehabilitatsiooni kava järgi võiks hinnata, kas tal on erikooli või -klassi vajadus. Hooldusperel puudub tahe märgata eelviidatud häire sümptomeid ning soov tegeleda antud erivajadusega, kaebaja püüab vältida lapsega Rajaleidja spetsialistide 3(6)
3-24-1824 poole pöördumist, eelistades alternatiivseid lahendusi, õppenõustamiskeskusest saadud otsust eestkostjale ei edastatud. Kaebaja hooldusperes on laste materiaalsed baasvajadused tagatud, kuid see ei ole peamine, probleemid on hoolduspere laste headeks ja edaspidi endaga elus toimetulevateks inimesteks kasvatamisega. Eestkostja esindajad ei näinud viimasel kodukülastusel lastel emotsionaalset sidet hooldusperega, kuna viimased hindavad just suurt maja ja hoovi, aga nad ei maininud kuidagi hoolduspere vanemaid seoses võimaliku ära minekuga hooldusperest. Lastele määratud esindaja arvamusest nähtub, et lapsed nimetavad ametnikke vaenlasteks, mis viitab sellele, et lastele on selliselt ametnikest räägitud; ka kirjavahetusest hooldusperega on näha hoolduspere koostöövalmiduse puudumine ning negatiivset ja inetud suhtumist eestkostja ametniku suhtes. Kaebaja on keeldunud kolmel korral esitamast enda pangaväljavõtet eestkoste aruande täitmiseks ning 31.07.2024 helistati vastustaja lastekaitsespetsialistile Sotsiaalkindlustusametist, et eestkostja vormistaks lastele riigilt toetustena makstavate rahade saajad ümber. Laste rahadega seonduvad küsimused vajavad selgitamist.
9.Y-i ja C-i esindaja esitas 19.08.2024 ringkonnakohtule seisukoha, kus leidis, et vastustaja määruskaebus ei ole põhjendatud. Esindaja märgib, et määruskaebuses on viidatud tulevikus tekkivatele probleemidele, ent ei ole täpsustatud, milliseid probleeme silmas peetakse, pole ka selge, kuidas on vastustaja tuvastanud, et hoolduspere vanemad keskenduvad üksnes laste baasvajaduste rahuldamisele. Lastel on hoolduspere vanematega tugev side, vastustaja ei ole tõendanud, et hoolduspere vanemad oleksid loobunud abist või vältinud koostööd vastustajaga. Määruskaebuse väited on oletuslikud. Perenõustaja on selgitanud, et kaebaja ja tema abikaasa on väga vastutus- ja kohusetundlikud oma hoolduskohustust täites. Määruskaebusest ei nähtu mingeid põhjendusi, analüüsi jne, kuidas laste SOS Lastekülla ehk täiesti uude keskkonda paigutamine mõjutaks laste vaimset ja füüsilist tervist ning milliste tagajärgedega tuleks lastega tegelevatel isikutel siis silmitsi seista. Arvestades laste eripära ja määratud diagnoose, ainuüksi ühest keskkonnast täiesti võõrasse keskkonda laste paigutamisel ei ole oodata laste tervenemist ja käitumise paremuse poole muutumist. Kasupere vanemate selgituste kohaselt käib Y sobitusrühmas just Rajaleidja soovitusel, mistõttu ei vasta tõele määruskaebuse esitaja väited, et vanemad väldivad Rajaleidja spetsialistide poole pöördumist. Y vahetas eelmisel aastal lasteaeda, mille tagajärjel tema käitumine halvenes ja probleemid said uue hoo. Kaebaja on lapsega läbimas psühholoogilisi uuringuid, mille tulemusena selguvad ja saab leida parimaid lahendusi Y-i jaoks.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.Määruskaebus tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse põhjendusi silmas pidades tuleb seda tõlgendada nii, et vastustaja vaidlustab halduskohtu määruse osas, milles sellega rahuldati kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus. Määruskaebusest ei nähtu, et vastustaja sooviks vaidlustada halduskohtu määruse resolutsiooni punkt 3, millega halduskohus otsustas jätta rahuldamata vastustaja taotluse menetluse lõpetamiseks (kohtumääruse põhjendustest nähtuvalt siiski kaebuse läbi vaatamata jätmiseks kaebeõiguse puudumise tõttu vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku § 151 lg 2 punkti 1 alusel). Selles osas ei oleks halduskohtu määruse peale määruskaebuse esitamine ka lubatav. Lubatav on aga määruskaebuse esitamine halduskohtu määruse resolutsiooni punktidele 1 ja 2 (HKMS § 252 lg 7), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab vajalikul määral HKMS §des 52−54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). Määruskaebus on võimalik lahendada kaebajalt selle kohta seisukohta küsimata.
4(6)
3-24-1824
11.Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Halduskohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud. Halduskohus on õigesti leidnud, et kaebajal on esialgse õiguskaitse vajadus ning kolmandate isikute, st laste huvid räägivad siinsel juhul esialgse õiguskaitse kohaldamise poolt, samuti ei saa kaebust kindlasti pidada perspektiivituks.
12.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249 lõikest 1 tulenevalt on esialgse õiguskaitse sisuks poolelioleva vaidluse ajaks ajutiste meetmete võtmine, et vältida pöördumatuid või raskesti kõrvaldatavaid tagajärgi, mille saabumisel kaotaks kaebaja ka kaebuse hilisema rahuldamise korral võimaluse kaebuse eesmärk saavutada. Osundatud sättest koosmõjus sama paragrahvi lõikega 3 tuleneb, et esialgse õiguskaitse kohaldamise üle otsustamisel tuleb kaaluda ühelt poolt kaebaja vajadust esialgse õiguskaitse saamiseks ning teisalt avalikku huvi ja kolmandate isikute õigusi, mis räägivad esialgse õiguskaitse kohaldamisele vastu, samuti anda eelhinnang kaebuse eduväljavaadetele. Esialgse õiguskaitse eesmärk on eelkõige tagada, et kaebaja olukord kohtumenetluse ajal ei halveneks. Üldjuhul peab esialgne õiguskaitse olema suunatud seega kaebuse esitamise ajal valitseva olukorra säilitamisele.
13.Ringkonnakohus leiab, et sellises faktiliselt ebaselges olukorras, nagu siinsel juhul, on kaebaja õiguste kaitseks, ent eeskätt laste huvides põhjendatud esialgse õiguskaitse korras senise olukorra säilitamine. Faktilise olukorra ebaselgus on seejuures olulisel määral tingitud sellest, et vastustaja on asjaomaste asendushooldusteenuse lepingute ülesütlemise otsustamisel suhtunud pealiskaudselt tal lasuvasse põhjendamiskohustusse. Halduskohus on õigesti osutanud sellele, et vastustaja 11.06.2024 otsuse põhjendus on väga napp ning selles ei ole viidatud konkreetsetele faktilistele asjaoludele, mille pinnalt tuvastas vastustaja kaebaja poolse lepingurikkumise, samuti ei nähtu sealt, kuidas on vastustaja kaalunud laste huve, pidades silmas, et tegemist on 8- ja 6-aastase lapsega, kes viimased peaaegu viis aastat on elanud kaebaja hooldusperes. Samuti on küsitav, kas vastustaja on enne lepingu ülesütlemist kaebajale nõuetekohaselt taganud ärakuulamisõiguse, mille eesmärk on nimelt see, et haldusorganil oleks otsuse tegemiseks kogu vajalik teave. Nõustuda ei saa määruskaebuses tehtud etteheitega, nagu oleks halduskohus põhjendamatult asunud seisukohale, et vastustaja on kõike valesti teinud, sõltumata sellest, mida laste eestkostja ametnikud on lastele huvidele mittevastava olukorra lahendamiseks teinud. Vastustajal on haldusotsustuse tegemisel – ning halduslepinguks oleva asendushooldusteenuse lepingu ülesütlemise otsustamise näol on tegemist haldusotsusega – kohustus otsust põhjendada. Vaidluse korral otsuse õiguspärasuse üle saab ja peabki halduskohus eelkõige arvesse võtma otsuses esitatud põhjendusi. Kohtumenetluses saab haldusorgan oma põhjendusi teataval määral täiendada, ent iseäranis kaalutlusõiguse teostamist hõlmavate otsuste puhul on hilisema põhjendamise võimalused piiratud.
14.Teiseks nõustub ringkonnakohus halduskohtu järeldusega, et ka vastustaja poolt kohtumenetluses esitatud argumentidest ja tõenditest ei nähtu selget ja tõsist ohtu laste heaolule. Kuigi vastustaja esitatud andmete pinnalt saab tõdeda, et kaebaja on teatavates raskustes laste kasvatamisega ning laste psüühika ja käitumiseripärade tõttu ongi nende kasvatamine keskmisest keerukam, ent samas ei nähtu vastustaja esitatust piisavalt hulka konkreetseid asjaolusid, mille pinnalt saaks järeldada, et laste olukord on sedavõrd halb, et nad on vaja hooldusperest eraldada viivitamatult ning enne kui kõik siinse vaidluse seisukohast olulised asjaolud on kaebuse sisulise lahendamise käigus välja selgitatud. Laste vanust arvestades on nad vähemalt valdava osa oma teadlikust elust elanud kaebaja hooldusperes. Vaidlust ei näi olevat selles, et laste ainelised vajadused on hooldusperes rahuldatud, miski ei viita sellele, et hoolduspere vanemad oleksid laste suhtes füüsiliselt või vaimselt vägivaldsed, et nad oleksid lastesse üheselt mõistetavalt hooletult suhtunud või laste suhtes ka n-ö tavalisele keskmisele lapsevanemale selgelt lubamatut ükskõiksust üles näidanud. 5(6)
3-24-1824
15.Vastustaja poolt esile toodud asjaolud – näiteks see et kaebaja jättis lapsed puhkusele minnes oma täisealise lapse hoolde ega teavitanud sellest laste eestkostjaks olevat vastustajat või kaebaja väljaütlemised selle kohta, et tegemist ei ole tema enda lastega, samuti see, et kaebaja ei nõustunud last saatma lastelaagrisse või on väidetavalt vältinud lapsega seotud küsimustes spetsialistide poole pöördumist – peavad mõistagi pälvima vastustaja kui eestkostja kõrgendatud tähelepanu. Samas ei saa neist asjaoludest järeldada, et laste jäämine vaidluse ajaks praegusesse hooldusperesse oleks selges vastuolus nende heaoluvajadustega. Vastustaja väide, et kaebaja ei soovi või ei suuda laste kasvatamisel arvestada nende erivajadustega, samuti nagu ka väide, et hoolduspere vanemad peavad normaalseks konfliktseid suhteid perekonnas ja koolis, on üldsõnalised ning seejuures on vastustaja need esitanud alles kohtumenetluses, mis tekitab paratamatult küsimuse, kas või mil määral arvestas vastustaja nende asjaoludega tegelikult lepingute ülesütlemise otsustamisel.
16.Vastustaja poolt esile toodud asjaolusid arvesse võttes ei saa tingimata välistada eestkostjaks oleva kohaliku omavalitsuse õigust asendushooldusteenuse lepingu ülesütlemiseks, küll aga peab selline otsus olema põhjalikult kaalutud ja läbi mõeldud. Siinses olukorras on tõsiselt põhjust kahelda, kas tegemist on nõuetekohaselt kaalutud otsusega, mille tegemisel on vastustaja kõik asjaolud välja selgitanud ja kõiki huvisid tegelikult kaalumisel arvessee võtnud. Halduskohus on õigesti leidnud, et lepingu ülesütlemisega kaasnev muutus laste elukorralduses oleks arvestatav. Lapsed peaksid asuma elama uude, oluliselt teistsugusesse keskkonda. Seejuures tõdeb ka vastustaja ise, et lastel on vaimse tervise probleeme. Ka laste esindaja on õigesti osutanud sellele, et ei nähtu, et vastustaja oleks lepingute ülesütlemisel kaalunud seda, millised negatiivsed tagajärjed võivad lastele kaasneda hooldusperest eraldamisega. Teisisõnu ei ole vastustaja näidanud veenvalt, et lepingute lõpetamisest saadav kasu on laste heaolu seisukohast suurem kui võimalikud negatiivsed mõjud, mis paratamatult kaasnevad laste elukorralduse olulise muutusega. On seega küsitav, kas vastustaja on arvesse võtnud seda, milline mõju võib laste psüühikale olla nende eraldamisel senisest hooldusperest, kus nad on elanud viimased viis aastat ja kuhu nad asusid juba väga noores eas. Halduskohus on õigesti osutanud sellele, et küsitav on, kas vastustaja on lepingut üles öeldes mõistlikult kaalunud ka muid alternatiive.
17.Vastustaja leiab ekslikult, et lepingu ülesütlemine ei saa rikkuda kaebaja subjektiivseid õigusi. Kaebaja on kõnealuste asendushooldusteenuse osutamise lepingu pooleks. Lepingust tulenevad talle õigused ja kohustused ning pelgalt sellest tulenevalt saab lepingu ülesütlemine tema subjektiivseid õigusi rikkuda. Asendushooldusteenuse osutamise lepingu puhul tuleb silmas pidada ka seda, et tegemist on erilise lepinguga, millega hoolduspere vanem võtab kohustuse kasvatada võõrast last oma peres võimalikult sarnaselt sellele, nagu ta kasvataks oma last. Hoolduspere vanemal tekib igal juhul lapsega emotsionaalne side, millele lapse äravõtmine põhjustab põhimõtteliselt korvamatu tagajärje. Olukorras, kus laste hooldusperest ära võtmise vajalikkus ja otstarbekus on sel määral vaieldav, nagu see on siinsel juhul, ning kus samas ei nähtu lastele selget ja tõsist ohtu, tuleb nii laste huvides kui ka hooldusvanema huvides säilitada vaidluse ajaks senine olukord. Asjaolude muutumise korral kohtumenetluse ajal on võimalik esialgse õiguskaitse tühistada või esialgse õiguskaitse meedet muuta. (allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.