Viimase kohtuistungi aeg või viide asja lahendamisele kirjalikus menetluses
Kohtuistung menetlus
25.08.2015,
pärast
kohtuistungit
kirjalik
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata XXXX S.A (välisriigi registrikood XXXX) 06.01.2015.a taotlus koguda tõenditena ja nõuda välja selekteerimata ning panga poolt kinnitatud kontoväljavõtted.
2.Rahuldada XXXX OÜ (registrikood XXXX) hagi XXXX S.A (välisriigi registrikood XXXX) vastu.
Tunnustada XXXX OÜ (registrikood XXXX) nõuet summas 3 073 407 (kolm miljonit seitsekümmend kolm tuhat nelisada seitse) eurot XXXX OÜ (pankrotis, registrikood 11447419) pankrotimenetluses teise rahuldamisjärgu nõudena. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramise kord
5.Rahuldada osaliselt XXXX OÜ (registrikood XXXX) menetluskulude kindlaksmääramise avaldus.
6.Välja mõista XXXX S.A-lt (välisriigi registrikood XXXX) XXXX OÜ (registrikood XXXX) kasuks menetluskulud 1778,40 (üks tuhat seitsesada seitsekümmend kaheksa koma nelikümmend) eurot.
7.Välja mõista XXXX S.A-lt (välisriigi registrikood XXXX) XXXX OÜ (registrikood XXXX) kasuks viivis menetluskulude 1778,40 (üks tuhat seitsesada seitsekümmend 1 (11)
kaheksa koma nelikümmend) eurot tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni.
8.Jätta rahuldamata XXXX OÜ (registrikood XXXX) avaldus menetluskulude 405,60 (nelisada viis koma kuuskümmend) eurot kindlaksmääramiseks ja väljamõistmiseks.
9.Toimetada kohtuotsus kätte pooltele. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. I.
Kohtuotsuse kirjeldav osa
1.XXXX OÜ (hageja) esitas 08.08.2014 Harju Maakohtule hagiavalduse XXXX S.A (kostja) vastu. Kohus jättis hagi 06.11.2014 määrusega käiguta. Hageja esitas puuduste kõrvaldamiseks 01.12.2014 kohtule menetlusdokumendi. Kohus võttis hagi 03.12.2014 määrusega menetlusse. Kostja vastas hagile 06.01.2015. Pärast hagile vastamist on pooled esitanud kohtule menetlusdokumente ja kohus on teinud menetlustoiminguid (sh asja arutanud 25.08.2015 istungil, määranud asja menetlemise kirjalikus menetluses). Hageja esitas kohtu määratud tähtajaks menetluskulude nimekirja. Kostja kohtu määratud tähajaks menetluskulude nimekirja ei esitanud. Kohus on 16.01.2017 elektronkirjas andnud kostjale tähtaja hageja menetluskulude nimekirjale vastamiseks hiljemalt 23.01.2017. Kostja ei esitanud seisukohta kohtu määratud tähtajaks hageja menetluskulude kohta. Kohus on 16.01.2017 elektronkirjas menetlusosalistele teatanud, et määrab uue otsuse teatavakstegemise ajaks 25.01.2017 kell 16:30.
2.Kohus toob otsuse kirjeldavas osas vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-le 444 lg 1 välja üksnes hagi aluseks olevad põhilised asjaolud. Harju Maakohus kuulutas 12.02.2014 määrusega tsiviilasjas 2-13-9840 välja XXXX OÜ (pankrotis, võlgnik) pankroti. Võlgniku pankrotihalduriks määrati Tarvo Lindma, kelle kinnitas võlausaldajate esimene üldkoosolek. Hageja esitas 03.03.2014 pankrotihaldurile nõudeavalduse, milles taotles oma nõude tunnustamist summas 3 073 526 eurot. Hageja nõudele esitas 08.07.2014 toimunud nõuete kaitsmise koosolekul pahauskse vastuväite kostja. Nõuete kaitsmise koosolekul vaidles hageja nõudele vastu kostja. Kuna koosolek jättis nõude tunnustamata 08.07.2014, siis on 08.08.2014 esitatud hagi tähtaegne. XXXX SA on oma nõuded võlgniku vastu loovutanud hagejale. XXXX S.A. (XXXX) ja võlgnik sõlmisid 03.02.2009 laenulepingu, millega võlausaldaja andis võlgnikule laenu summas 1 480 000 eurot, mis kandis intressi määraga 5% aastas. Laen kuulus tagastamisele 2. aasta möödudes laenulepingu sõlmimisest. Võlgnik kohustus lepingu rikkumise korral tasuma viivist määraga 0,1% aastas. Tulenevalt 03.02.2009 sõlmitud laenulepingust on hageja nõuded võlgniku vastu põhiosa tagastamiseks summas 1 480 000 eurot, nõue intressi maksmiseks summas 74 000 eurot ja nõue viivise maksmiseks summas 1 480 000 eurot. Seega kokku 3 034 000 eurot. Hageja ja võlgnik sõlmisid 24.12.2012 laenulepingu, millega võlausaldaja andis võlgnikule laenu summas 10 000 eurot, mis kandis intressi määraga 5% aastas. Laen kuulus tagastamisele 1. aasta möödudes laenulepingu sõlmimisest. Võlgnik kohustus lepingu rikkumise korral tasuma viivist määraga 0,1% aastas. Tulenevalt 24.12.2012 sõlmitud laenulepingust on hageja nõue võlgniku vastu nõue põhiosa tagastamiseks summas 10 000 eurot, 2 (11)
nõue intressi maksmiseks summas 500 eurot ja nõue viivise maksmiseks summas 500 eurot. Seega kokku 11 000 eurot. Hageja ja võlgnik sõlmisid 11.12.2012 laenulepingu, millega võlausaldaja andis võlgnikule laenu summas 12 000 eurot, mis kandis intressi määraga 5% aastas. Laen kuulus tagastamisele 1. aasta möödudes laenulepingu sõlmimisest. Võlgnik kohustus lepingu rikkumise korral tasuma viivist määraga 0,1% aastas. Tulenevalt 11.12.2012 sõlmitud laenulepingust on hageja nõue võlgniku vastu põhiosa tagastamiseks summas 12 000 eurot, nõue intressi maksmiseks summas 600 eurot ja nõue viivise maksmiseks summas 756 eurot. Seega kokku 13 356 eurot. Hageja ja võlgnik sõlmisid 09.01.2013 laenulepingu, millega võlausaldaja andis võlgnikule laenu summas 11 000 eurot, mis kandis intressi määraga 5% aastas. Laen kuulus tagastamisele 2. aasta möödudes laenulepingu sõlmimisest. Võlgnik kohustus lepingu rikkumise korral tasuma viivist määraga 0,1% aastas. Tulenevalt 09.01.2013 laenulepingust on hageja nõue võlgniku vastu nõue põhiosa tagastamiseks summas 11 000 eurot, nõue intressi maksmiseks summas 550 eurot ja nõue viivise maksmiseks summas 484 eurot. Seega kokku 12 034 eurot. Hageja ja võlgnik sõlmisid 07.03.2013 laenulepingu, millega võlausaldaja andis võlgnikule laenu summas 3000 eurot, mis kandis intressi määraga 5% aastas. Laen kuulus tagastamisele 2. aasta möödudes laenulepingu sõlmimisest. Võlgnik kohustus lepingu rikkumise korral tasuma viivist määraga 0,1% aastas. Tulenevalt 07.03.2013 sõlmitud laenulepingust on võlgniku nõue võlausaldaja vastu nõue põhiosa tagastamiseks summas 3000 eurot, nõue intressi maksmiseks summas 127 eurot (kuni 12 02 2014). Seega kokku 3127 eurot. Võlgniku kohustus on muutunud sissenõutavaks. Eeltoodust lähtuvalt moodustavad nõuded kokku 3 034 000 + 11 000 + 13 356 + 12 034 + 3127= 3 073 526. Haldur on esitanud vastuväite summas 110 eurot, millega hageja nõustub. Kuna hageja nõustub pankrotihalduri vastuväitega, on seega hageja nõue kokku 3 073 416 eurot. Hageja nõuet tõendavad käesolevale avaldusele lisatud dokumendid, mille nõuete aluseks on laenulepingud, millest tulenevad kohustused muutusid pankroti väljakuulutamisega sissenõutavaks. Käesolevas nõudeavalduses arvestatud sellega, et pankroti väljakuulutamisega lõpetatakse intressi ja viivise arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt. Hageja kostja seisukohtadega ei nõustu (hagiavaldus jätta rahuldamata, kuna väidetavalt hageja (a) esitas nõudeavalduse ilma nõuet tõendavate dokumentideta, (b) pole tõendanud laenu andmist, (c) nõue on aegunud, (d) on nõudest loobunud, (e) nõue on tingimuslik ja sissenõutavaks muutumata). Hageja 03.03.2014 nõudeavaldusest nähtub, et nõudeavalduse lisad hõlmasid nii volikirja kui ka laenulepinguid. Puuduste kõrvaldamise tähtaega pankrotihaldur hagejale ei andnud. Seega vastas hageja 03.03.2014 nõudeavaldus sätestatule. Nõude tunnustamise menetluses nõudeavalduse vorminõuete üle enam vaielda ei saa. Hageja on nõude olemasolu tõendanud. Seega on hageja tõendanud nii laenulepingute sõlmimist kui ka laenude andmist. Kostja vastupidised väited on väärad. Hageja nõue ei ole aegunud. Võlgnik hageja nõuet vaidlustanud ning aegumise vastuväidet esitanud ei ole. Seega on võlgnik aegumise vastuväite esitamisest loobunud ning hageja nõuet tunnustanud. Kostja kui kolmanda isiku poolt ei ole sellises olukorras aegumise vastuväite esitamine võimalik. Isegi kui võlgnik ei oleks hageja nõuet tunnustanud ning kostja saaks aegumise vastuväidet esitada, oleks kostja väited 03.02.2009 laenulepingust tuleneva nõude aegumise kohta ikkagi väärad. Võlgnik on tunnustanud 03.02.2009 laenulepingust tulenevat nõuet nii 14.01.2013 kui pankrotimenetluses. Hageja ei ole oma nõuetest kostja vastu loobunud. Hageja hinnangul ei saa võlgniku bilanss, kinnitus, selgitus või menetlusdokument hageja poolt nõudest loobumist tõendada. Kostja esitatust ei nähtu mitte võlgniku poolt kohustuste mahakandmine, vaid nende pikaajaliste laenukohustuste alt allutatud laenude alla tõstmine. Nõudest loobumise kokkulepe puudub. Hageja nõue on sissenõutav II järjekoha nõue. Hageja nõuded võlgniku vastu muutusid sissenõutavaks laenulepingutes märgitud tähtaja möödudes, kuid mitte hiljem kui võlgniku pankroti väljakuulutamisega 12.02.2014. Hageja nõuete näol on tegemist pandiga tagamata tähtaegselt esitatud nõudega, mis kuuluvad tunnustamisele teise rahuldamisjärgi nõudena. Kostja tõendite kogumise taotlus tuleb jätta rahuldamata. Nõude kujunemist selgitavate tõendite esitamine on hageja (mitte kostja) ülesanne ning hageja on selle ülesande täitnud ja nõude olemasolu ja kujunemise kohta juba piisavalt tõendeid esitanud. Kostja ei saa nõuda, et üks isik esitaks teise isiku pangasaladusega kaitstud kontoväljavõtte.
3.Kohus toob otsuse kirjeldavas osas vastavalt TsMS § 444 lg-le 1 välja üksnes kostja vastuväidete aluseks olevad põhilised asjaolud. Kostja ei tunnista hagis esitatud nõudeid ja vaidleb nõuetele täies ulatuses vastu. Hageja ja võlgnik sõlmisid laenulepingu 09.01.2013, mille kohaselt 3 (11)
hageja andis võlgnikule laenu 11 000 eurot tähtajaga üks aasta (põhinõue 11 000 eurot, intress 550 eurot, viivis 484 eurot). Kuna laenulepingu tähtaeg pidi saabuma 09.01.2015, siis puudub hagejal õigus viiviste arvestamiseks võlgniku pankroti väljakuulutamise seisuga. Hageja ei ole tõendanud võlgnikule laenu üleandmist ühegi eelpool mainitud laenulepingu alusel, kuna pelgalt laenulepingu olemasolu ja allkirjastamine ei tõenda kohustuse teket. Kostja esitab protsessuaalse aegumise vastuväite hagis esitatud nõuete osas, mis tuleneb 05.03.2008 ja 29.09.2009 sõlmitud laenulepingutest. Aegunud on 03.02.2009 sõlmitud laenulepingust tulenev kohustus summas 3 034 000 eurot, kuna selle tagastamise tähtaeg oli üks aasta ehk hiljemalt 03.02.2010, mistõttu laenulepingust tuleneva nõude aegumistähtaeg saabus hiljemalt 03.02.2013. Eelnevast tulenevalt leiab kostja, et hageja põhi- ja kõrvalnõuete osas, mis tuleneb 03.02.2009 sõlmitud laenulepingust, tuleb kohaldada aegumist. Isegi juhul kui kohus leiab, et hageja nõuded ei ole aegunud, siis on kostja võlgniku poolt tsiviilasjades nr 2-13-6439 ja nr 2-13-9840 esitatud materjalide põhjal seisukohal, et hageja nõuet enam eksisteeri kuna on deklareerinud sellest loobumist. Võlgniku juhatuse liikmed XXXX ja XXXX, kellest XXXX on ühtlasi hageja juhatuse liige, selgitasid ajutisele pankrotihaldurile 15.04.2013 saadetud vastuses, et omakapitali moodustab reservkapital, mis moodustati osanike ja kolmandate isikute nõusolekul nende poolsete finantslaenude allutamise teel. Hageja laenu jäägiks on 03.04.2013 koostatud bilansi kohaselt 0 eurot ning enne 03.04.2013 on hageja laenujäägina näidatud 22 000 euro suurust võlgnevust. Samuti on kohtule ja pankrotihaldurile esitatud bilansis näidatud XXXX SA nõudena 1 350 000 eurot kuni 03.04.2013 ja peale seda 0 eurot. Eelnev seab kahtluse alla nõude loovutamise 26.02.2013, kuna tegelikkuses ei olnud enam nõuet, mida loovutada. Hageja juhib kohtu tähelepanu veelkord asjaolule, et nii XXXX SA, hageja kui ka võlgniku seaduslikuks esindajaks oli XXXX. Kostja hinnangul ei eksisteeri hagejal enam XXXX OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses nõuet, kuna hageja on selle sissenõudmisest ise loobunud ning seda kolmandatele isikutele (kaasa arvatud kohus) kinnitanud, olles nii hageja, XXXX SA kui võlgniku seaduslik esindaja. Võlgniku esindaja on tsiviilasja nr 2-13-6439 (XXXX S.A. hagi XXXX OÜ vastu võlgnevuse väljamõistmiseks) menetluse kestel oma vastuses samuti kinnitanud, et hageja osales XXXX OÜ (pankrotis) tegevuse rahastamisel seltsinglasena ning tema poolt antud laenud on käsitletavad kapitalisissemaksena. Viidatud asjaolu tõendab muuhulgas 84% XXXX OÜ (pankrotis) osanike poolt 12.06.2013 koostatud kinnituskiri. Isegi juhul kui pidada hageja nõuet sissenõutavaks (millega kostja ei nõustu), siis hageja nõue on tingimuslik ning muutub sissenõutavaks peale kõigi teiste võlausaldajate nõuete rahuldamist. Tulenevalt võlgniku ja hageja enese poolt esitatud kinnitustest on laenulepingutest tulenevate nõuete sissenõutavaks muutumine seotud edasilükkava tingimusega. XXXX OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses on oma nõuded esitanud teised võlausaldajad, kes ei ole seotud seltsingulepinguga ning ei osalenud laenude allutamise kokkuleppes. Laenunõue ja sellele lisanduv intress saavad eeltoodust tulenevalt muutuda sissenõutavaks alles peale seda, kui võlgnik on täitnud kõik finantseeritavast kinnisvara projektist tulenevad kohustused kolmandate osapoolte ees. Seega on XXXX OÜ-l (pankrotis) finantseeritavast projektist tulenevaid täitmata kohustusi kolmandate isikute ees pankroti väljakuulutamise hetkel 12.02.2014 ning kohustused kolmandate isikute ees on üleval ka käesoleval hetkel, mistõttu hageja nõude sissenõutavaks muutumise eeltingimus ei ole saabunud. Kuivõrd hageja nõude sissenõutavaks muutumise eeltingimus saabunud, siis ei saa nõuda nõude tunnustamist muul viisil, kui tingimuslikust tehingust tuleneva nõudena. II.
Kohtuotsuse põhjendav osa
Tõendite kogumise taotluse lahendamine
4.TsMS § 236 lg 2 kohaselt kui tõendit esitada sooviv menetlusosaline ei saa tõendit ise esitada, võib ta taotleda kohtult tõendite kogumist. Tõendite kogumine on kohtu tegevus menetluses tõendite kättesaadavaks tegemiseks ja nende uurimise võimaldamiseks. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt tõendi esitamisel või tõendite kogumise taotlemisel peab menetlusosaline põhjendama, millise asjas tähtsust omava asjaolu tõendamiseks ta soovib tõendit esitada või tõendite kogumist taotleb. Tõendite kogumise taotluses tuleb märkida ka kogumist võimaldavad andmed. 4 (11)
Kostja on 06.01.2015 menetlusdokumendis esitanud taotluse nõuda hagejalt välja tõend selekteerimata ja panga poolt kinnitatud kontoväljavõtte näol XXXX SA poolt perioodil alates 03.02.2009 kuni võlgniku pankroti väljakuuutamiseni 12.02.2014 ja hageja poolt alates 24.12.2012 kuni võlgniku pankroti väljakuulutamiseni 12.02.2014. Hageja hinnangul tuleb kostja tõendite kogumise taotlus jätta rahuldamata. Kohus on 25.08.2015 istungil avaldanud, et kohus saab tõendite kogumise taotluse lahendada alles pärast seda, kui kostja on avaldanud konkreetselt, milliseid asjaolusid ta soovib tõendiga tõendada. Kui kostja soovib tõendada asjaolu, et laenu ei ole üle kantud, siis seda peab ta ka konkreetselt avaldama iga lepingu kohta eraldi. Kostja ei täpsustanud tõendite kogumiste taotlust kohtuistungil määratud tähtajaks. Kohtu hinnangul ei ole kostja tõendite kogumise taotlust põhjendanud ega avaldanud konkreetseid asjaolusid (sh milliseid asjaolusid ta soovib tõendiga tõendada). Kohus jätab rahuldamata kostja 06.01.2015 taotluse tõendite kogumiseks. Asjaolud, mille üle pooled ei vaidle
5.-
Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: Harju Maakohus kuulutas 12.02.2014 määrusega tsiviilasjas 2-13-9840 välja XXXX OÜ (pankrotis, võlgnik) pankroti; hageja esitas 03.03.2014 pankrotihaldurile nõudeavalduse, milles taotles võlgniku pankrotimenetluses oma nõude tunnustamist; kostja esitas 08.07.2014 toimunud võlgniku nõuete kaitsmise koosolekul vastuväite täies ulatuses kogu hageja nõudele.
Vaidluse puudumise tõttu leiab kohus, et punktis 5 nimetatud asjaolusid ei ole vastavalt TsMS § 231 lg-le 4 vaja tõendada. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja nõue kuulub tunnustamisele või mitte ning võimaliku nõude rahuldamisjärgu üle. Kohus kontrollib alljärgnevalt, kas hageja nõue on põhjendatud ja lahendab hageja nõude. Hageja nõude lahendamine
6.Pankrotiseaduse (PankrS) § 106 lg 1 kohaselt kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud haldur, on kostjaks haldur, kellel on kõik võlgniku kui kostja õigused ja kohustused. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud võlausaldaja, on kostjaks võlausaldaja, kes nõudele, selle rahuldamisjärgule või pandiõigusele vastu vaidles. Hagi võib esitada ühe kuu jooksul, arvates päevast, mil koosolek jättis nõude või pandiõiguse tunnustamata. Riigikohus on 21.03.2006 otsuses kohtuasjas nr 3-2-1-10-06 (p 10) asunud seisukohale, et PankrS § 106 lg 1 alusel esitatava hagi esemeks on võlgniku vastu suunatud nõudeõiguse tunnustamine ning nimetatud nõude korral tuleb selgitada, kas pankrotimenetluses tunnustamiseks esitatud nõue on olemas ning milline on nõude olemasolu korral selle ulatus. Eeltoodu alusel tuleb kohtul tuvastada, kas hageja poolt XXXX OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses tunnustamiseks esitatud nõue on olemas ning milline on nõude olemasolu korral selle ulatus.
5 (11)
Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja esitanud tähtaegselt kostja vastu 08.08.2014 hagi PankrS § 106 lg 1 alusel (võlgniku nõuete kaitsmise koosolekul toimus 08.07.2014).
7.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 231 lg 4 alusel omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud. TsMS § 5 lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma väiteid põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
8.Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt kannab hageja nõudeavaldus, milles hageja palus tunnustada oma nõuet summas 3 073 526 eurot, 03.03.2014 kuupäeva (tl-d 15-17). Pooled ei vaidle selle üle, et hageja esitas 03.03.2014 pankrotihaldurile nõudeavalduse, milles taotles võlgniku pankrotimenetluses oma nõude tunnustamist. Haldur on esitanud nõudeavaldusele vastuväite summas 110 eurot, millega hageja nõustub. Hageja nõue on kokku võlgniku pankrotimenetluses 3 073 416 eurot (tl 4). Kostja on 06.01.2015 menetlusdokumendis muuhulgas välja toonud, et hageja esitas 03.03.2014 pankrotihaldurile nõudeavalduse, milles palus tunnustada nõuet summas 3 073 416 eurot, kuid ei esitanud nõudeavaldusele lisadena dokumente, mis oleks tõendanud nõude olemasolu (tl 98). Kohtuasjas esitatud materjalidest ei nähtu, et hageja nõudeavaldus oleks esitatud puudustega ning pankrotimenetluses haldur oleks andnud tähtaja nõudeavalduse puuduste kõrvaldamiseks. Kui nõudeavaldus on esitatud puudustega ja puudusi ei kõrvaldata, võib võlausaldajate üldkoosolek lugeda, et nõudeavaldust ei ole esitatud (PankrS § 94 lg 3). Kohtuasja materjalidest nähtub, et vaidlusalune nõudeavaldus on võlgniku pankrotimenetluses esitatud. Kohus leiab, et tõendatud ei ole nõudeavalduse vastuolu seadusega. Võlausaldajate üldkoosolek ei ole otsustanud, et nõudeavaldust ei ole esitatud.
Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on sõlmitud alljärgnevad lepingud.
XXXX S.A ja võlgnik sõlmisid 03.02.2009 laenulepingu, millega XXXX S.A andis võlgnikule laenu summas 1 480 000 eurot, mis kandis intressi määraga 5% aastas ning viivise määr 0,1% päevas. 03.02.2009 laenulepingu laenu tagasimakse tähtaeg on ühe aasta pärast lepingu sõlmimist, s.o 03.02.2010. Hageja on välja toonud, et 03.02.2009 sõlmitud laenulepingust on nõuded võlgniku vastu põhiosa tagastamiseks summas 1 480 000 eurot, nõue intressi maksmiseks summas 74 000 eurot ja nõue viivise maksmiseks summas 1 480 000 eurot (kokku 3 034 000 eurot). XXXX S.A loovutas 03.02.2009 laenulepingust tulenevad nõuded hagejale (tl 28, 70). Hageja ja võlgnik sõlmisid 24.12.2012 laenulepingu, millega hageja andis võlgnikule laenu summas 10 000 eurot, mis kandis intressi määraga 5% aastas ning viivise määr 0,1% päevas. 24.12.2012 laenulepingu laenu tagasimakse tähtaeg on ühe aasta pärast lepingu sõlmimist, s.o 24.12.2013. Hageja on välja toonud, et 24.12.2012 sõlmitud laenulepingust on nõuded võlgniku vastu põhiosa tagastamiseks summas 10 000 eurot, nõue intressi maksmiseks summas 500 eurot ja nõue viivise maksmiseks summas 500 eurot (kokku 11 000 eurot). Hageja ja võlgnik sõlmisid 11.12.2012 laenulepingu, millega hageja andis võlgnikule laenu summas 12 000 eurot, mis kandis intressi määraga 5% aastas ning viivise määr 0,1% päevas. 11.12.2012 laenulepingu laenu tagasimakse tähtaeg on ühe aasta pärast lepingu sõlmimist, s.o 11.12.2013. Hageja on välja toonud, et 11.12.2012 sõlmitud laenulepingust on nõuded võlgniku vastu põhiosa tagastamiseks summas 12 000 eurot, nõue intressi maksmiseks summas 600 eurot ja nõue viivise maksmiseks summas 756 eurot (kokku 13 356 eurot).
6 (11)
Hageja ja võlgnik sõlmisid 09.01.2013 laenulepingu, millega hageja andis võlgnikule laenu summas 11 000 eurot, mis kandis intressi määraga 5% aastas ning viivise määr 0,1% päevas. 09.01.2013 laenulepingu laenu tagasimakse tähtaeg on ühe aasta pärast lepingu sõlmimist, s.o 09.01.2014. Hageja on välja toonud, et 09.01.2013 sõlmitud laenulepingust on nõuded võlgniku vastu põhiosa tagastamiseks summas 11 000 eurot, nõue intressi maksmiseks summas 550 eurot ja nõue viivise maksmiseks summas 374 eurot (kokku 11 924 eurot). Hageja ja võlgnik sõlmisid 07.03.2013 laenulepingu, millega hageja andis võlgnikule laenu summas 3000 eurot, mis kandis intressi määraga 5% aastas ning viivise määr 0,1% päevas. 07.03.2013 laenulepingu laenu tagasimakse tähtaeg on ühe aasta pärast lepingu sõlmimist, s.o 07.03.2014. Hageja on välja toonud, et 07.03.2013 sõlmitud laenulepingust on nõuded võlgniku vastu põhiosa tagastamiseks summas 3000 eurot ja nõue intressi maksmiseks summas 127 eurot (kokku 3127 eurot). Hageja hinnangul on 03.02.2009 laenulepingust, 24.12.2012 laenulepingust, 11.12.2012 laenulepingust, 09.01.2013 laenulepingust ja 07.03.2013 laenulepingust tulenev hageja nõue võlgniku vastu kokku 3 073 407 eurot (3 034 000 + 11 000 € + 13 356 + 11 924 + 3127). Kostja on esitanud vastuväite, et hageja ei ole tõendanud võlgnikule laenu üleandmist ühegi laenulepingu alusel, kuna laenulepingu olemasolu ja allkirjastamine ei tõenda kohustuse teket. Laenusumma üleandmine on eluline sündmus, mille toimumist või mittetoimumist on võimalik tõendada. Hageja on 16.10.2015 menetlusdokumendis välja toonud, et asjaoludele ja tõenditele, millele tuginedes on võimalik tuvastada, millal ja millisel viisil laenusummade üleandmine toimus ja hageja nõue kujunes, on viidatud 01.12.2014 menetlusdokumendi punktides 7-26. Hageja on 01.12.2014 menetlusdokumendis muuhulgas välja toonud, et XXXX S.A täitis võlgniku kohustuse OÜ-le XXXX ees summas 1 480 000 eurot ja sõlmis 1 480 000 euro kohta võlgnikuga 03.02.2009 laenulepingu. Hageja on kohtule tõendina esitanud OÜ XXXX makse kinnituse summas 1 480 000 eurot maksekohustuse täitmise kohta XXXX S.A poolt võlgniku nimel (tl-d 71, 150). Hageja on kohtule esitanud ülejäänud laenude ülekandmist tõendava dokumendi (võlgniku konto väljavõtte) (tld 83-88). Kostja ei ole nimetatud asjaoludele vastu vaielnud. Kohus leiab, et hageja on tõendanud laenusummade üleandmist. Pooled on äriühingud ja sõlminud majandus- või kutsetegevuses laenulepingud võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 mõttes. Poolte vahel sõlmitud lepingud on kehtivad ja pooltele täitmiseks kohustuslikud. Nõuded on muutunud sissenõutavaks. Kohus kohaldab pooltevahelisele võlasuhtele sõlmitud lepinguid.
10.Kostja on hagi vastuses muuhulgas välja toonud, et kostja esitab protsessuaalse aegumise vastuväite hagis esitatud nõuete osas, mis tuleneb 05.03.2008 ja 29.09.2009 sõlmitud laenulepingutest ning aegunud on 03.02.2009 sõlmitud laenulepingust tulenev kohustus summas 3 034 000 eurot. Hageja nõude alusest nähtub, et nõue võlgniku vastu ei tulene 05.03.2008 ja 29.09.2009 laenulepingutest. Hageja on hagis välja toonud, et nõue tuleneb 03.02.2009 laenulepingust, 24.12.2012 laenulepingust, 11.12.2012 laenulepingust, 09.01.2013 laenulepingust ja 07.03.2013 laenulepingust. Kohus jätab tähelepanuta kostja protsessuaalse aegumise vastuväite hagis esitatud nõuete osas, mis tuleneb 05.03.2008 ja 29.09.2009 sõlmitud laenulepingutest. Kohtu hinnangul on kostja esitanud vastuväite, et hageja 03.02.2009 laenulepingust tulenevad nõuded on aegunud. Tsiviilseadusitku üldosa seaduse (TsÜS) § 158 lg 1 kohaselt aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt nõude tunnustamine võib seisneda õigustatud isikule võlgnetava osalises tasumises, intresside maksmises, tagatise andmises või muus teos. TsÜS § 160 lg 1 kohaselt aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. TsÜS § 160 lg 2 kohaselt on hagi esitamisega võrdsustatud 1) nõude esitamine pankrotimenetluses. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-47-12 p-s 15 7 (11)
leidnud, et pankrotiavalduse esitamisega peatus nõude aegumine ning alates 01.01.2009 peatab pankrotiavalduse esitamine nõude aegumise TsÜS § 160 lg 2 p 3 alusel. Hageja on välja toonud, et võlgnik 14.01.2013 kinnitas, et laenulepingutest tulenevad hageja nõuded on olemas ja kehtivad (tl 134). Hageja on kohtule esitanud võlgniku 14.01.2013 kirja (tl-d 73, 151). Kostja ei ole eelnimetatud asjaoludele vastu vaielnud. Kohtu hinnangul 03.02.2009 laenulepingust tulenevate nõuete aegumine on 14.01.2013 katkenud ja alanud uuesti. Seejuures poolte vahel puudub vaidlus, et Harju Maakohus kuulutas 12.02.2014 määrusega tsiviilasjas 2-13-9840 välja võlgniku pankroti. Pankrotiavalduse esitamisega peatub nõude aegumine (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-47-12 p 15). Kohus leiab, et nõuete aegumine ei ole tõendatud.
Kostja on hagi vastuses muuhulgas välja toonud, et hageja on nõudest loobunud.
12.Kohus on 25.08.2015 istungil muuhulgas avaldanud, et kostja arvates on hageja või tema eriõiguseelneja nõudest loobunud ning selline loobumine nähtub kostja arvates menetlusdokumendist, mis on esitatud tsiviilasjas nr 2-13-6439 (tl-d 113-117) ning 12.06.2013 kinnituskirjast (tl-d 118-127). Kostja esindaja avaldas 25.08.2015 istungil, et kohus on õigesti aru saanud. Kohus tegi 25.08.2015 istungil kostjale ettepaneku välja tuua, kus sisaldub viidatud dokumentides hageja konkreetne tahe, mis on suunatud laenulepingutest tulenevate võlasuhete puudumise tunnustamisele. Kostja pidi välja tooma, millises konkreetse dokumendi osas on hageja avaldanud tahet võlasuhte puudumise tunnistamiseks. Kostja ei toonud nimetatut välja ei toonud kohtu määratud tähtaja jooksul. VÕS § 207 lg 1 kohaselt võlasuhe lõpeb, kui võlausaldaja ja võlgnik on võlasuhte lõpetamises kokku leppinud seoses võlausaldaja loobumisega nõudest. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võlasuhte lõppemise kohta sätestatut kohaldatakse, kui võlasuhte pooled on kokku leppinud või võlausaldaja tunnistab, et võlasuhet ei ole. Kostja ei ole välja toonud, kus sisaldub viidatud dokumentides hageja konkreetne tahe, mis on suunatud laenulepingutest tulenevate võlasuhete puudumise tunnustamisele. Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud hageja tahte avaldamist võlasuhte puudumise tunnistamiseks. Kohtu hinnangul kostja vastuväited ei välista hageja nõuet.
13.Kohus on 25.08.2015 istungil muuhulgas avaldanud, et kostja arvates puuduvad laenukohustused, sest need ei nähtu pankrotivõlgniku raamatupidamisdokumentidest ja ajutisele haldurile esitatud aruandest. Kohus küsis istungil kostjalt, kas kohus saab õigesti aru. Kostja esindaja muuhulgas avaldas, et kohus on õigesti aru saanud. Kohus selgitas, et raamatupidamisdokumentides kõnealuste laenude mittekajastamine on kaudseks tõendiks selliste laenude puudumise kohta, kui laenude mitteandmine nähtub ka muudest tõenditest. Üksnes raamatupidamisdokumentidele tuginedes ei saa kohus tuvastada laenude mitteandmist. Ei pruugi tõendada asjaolu, mida kostja soovib tõendada. Antud juhul hageja on tõendanud laenusummade üleandmist (vt kohtuotsuse põhjendava osa p 9). Üksnes raamatupidamisdokumentidele tuginedes ei saa kohus tuvastada laenude mitteandmist. Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud laenude mitteandmist. Kohtu hinnangul kostja vastuväited ei välista hageja nõuet.
14.Kostja on hagi vastuses muuhulgas välja toonud, et hageja nõue on tingimuslik ning muutub sissenõutavaks peale kõigi teiste võlausaldajate nõuete rahuldamist. Poolte vahel sõlmitud lepingud on kehtivad ja pooltele täitmiseks kohustuslikud. Nõuded on muutunud sissenõutavaks (vt kohtuotsuse põhjendava osa p 9). Kostja ei ole tõendanud vastupidist, sh laenulepingute muutmist. Kohtu hinnangul kostja vastuväited ei välista hageja nõuet. 8 (11)
15.VÕS § 397 lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Tulenevalt laenulepingutest leppisid pooled kokku, et võlgnik on kohustatud tasuma hagejale intresse määras 5% aastas. Hageja on arvestanud 03.02.2009 laenulepingu alusel intresse summas 74 000 eurot, 24.12.2012 laenulepingu alusel intresse summas 500 eurot, 11.12.2012 laenulepingu alusel intresse summas 600 eurot, 09.01.2013 laenulepingu alusel intresse summas 550 eurot ja 07.03.2013 laenulepingu alusel intresse summas 127 eurot. Kohus on seisukohal, et intressinõue on põhjendatud ning selle nõudmine ei ole seadusega vastuolus.
16.VÕS § 101 lg 1 p 6 järgi, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 alusel rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Tulenevalt laenulepingutest leppisid pooled kokku, et võlgnik on kohustatud tasuma hagejale viiviseid 0,1% päevas. Hageja 03.02.2009 laenulepingust tulenev nõue viivise maksmiseks on summas 1 480 000 eurot, 24.12.2012 laenulepingust summas 500 eurot, 11.12.2012 laenulepingust summas 756 eurot ja 09.01.2013 laenulepingust summas 374 eurot. 07.03.2013 laenulepingust viiviseid ei nõuta. Lepinguid sõlmides pidi laenuvõtja arvestama, et tasumisega viivitamise korral on laenuandjal õigus nõuda viivist. Rahalise kohustuse (sh viivise tasumise kohustuse) rikkumine ei ole reeglina vabandatav ning makseraskused ning vähene töötasu ei vabasta täitmise kohustusest. Seejuures hageja viivise nõue ei ületa põhivõlgnevust ja viiviseid ei ole arvestatud pärast pankroti välja kuulutamist 12.02.2014 ning viivise nõuded tulenevad äriühingute poolt sõlmitud laenulepingutest majandus- või kutsetegevuses. Seega on kohtu hinnangul hageja viivise nõue põhjendatud ja see ei ole kohtu hinnangul ebamõistlikult suur. Hageja on enne hagi menetlusse võtmist 01.12.2014 puuduste kõrvaldamise menetlusdokumendis hagi esemes taotlenud hagi rahuldamist ja hageja nõude tunnustamist võlgniku pankrotimenetluses summas 3 073 407 eurot teise rahuldamisjärgu nõudena. Kohus leiab, et kostja vastuväited ei anna alust jätta lepingutest või seadusest tulenev kohaldamata. Kohus rahuldab hagi ja tunnustab hageja nõuet võlgniku pankrotimenetluses summas 3 073 407 eurot (laenulepingutest tulenev põhiosa nõue 1 516 000, intressid 75 777 eurot, viivised 1 481 630 eurot) teise rahuldamisjärgu nõudena. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
17.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagiavalduse. Seetõttu tuleb menetluskulud vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 jätta kostja kanda.
18.Hageja lepingulise esindaja menetluskulude suurus on kokku 2184 eurot (koos käibemaksuga), mida hageja palub välja mõista kostjalt. Hageja nõuab kulude hüvitamist koos käibemaksuga. Hageja lepinguline esindaja on põhjendanud lepingulise esindaja kulude suurust menetluskulude nimekirjas järgmiselt: Kuupäev, töö sisuline kirjeldus, tasustatav aeg - 01.12.2014 vastus Harju Maakohtu 06.11.2014 otsusele (puuduste kõrvaldamine) 2,6 tundi; - 06.01.2015 XXXX S.A 05.01.2015 vastuse ja selle lisade läbivaatamine 0,3 tundi; - 19.01.2015 XXXX S.A 05.01.2015 vastuse ja selle lisade analüüs. Seisukoha kujundamine ja menetlusdokumendi koostamine 2,6 tundi; - 20.01.2015 XXXX S.A 05/01/15 vastusele seisukoha täiendamine 1 tund; 9 (11)
-
21.01.2015 XXXX S.A 05.01.2015 vastusele seisukoha täiendamine, viimistlemine ja esitamine 2,6 tundi; 24.08.2015 25.08.2015 kohtuistungiks valmistumine 1,6 tundi; 25.08.2015 Menetluskulude nimekirja koostamine 0,7 tundi; 25.08.2016 transport ja osalemine kohtuistungil 0,9 tundi; 31.08.2015 25.08.2015 kohtuistungi protokolli ülevaatamine 0,2 tundi; 16.10.2015 01.12.2014 lisade nr 8 ja 9 tõlkimine, menetlusdokumendi koostamine ja esitamine 1,5 tundi.
Kokku on hagejale õigusabi osutatud 14 tundi. Hagejale osutati õigusabi 14 tunni ulatuses tunnitasuga 156 eurot (koos käibemaksuga) (2184 : 14). Kostja ei esitanud seisukohta kohtu määratud tähtajaks hageja menetluskulude kohta.
19.Menetluskuludeks tsiviilkohtumenetluse seadustiku mõttes on need menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud, mis on seotud konkreetse tsiviilasjaga, st hagiavalduse koostamise ja edasise menetlemise kulud (vt nt Riigikohtu 6. veebruari 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-162-11, p 14). Kolleegium on oma praktikas rõhutanud, et menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu 18. detsembri 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-171-12, p 13; Riigikohtu 18. mai 2010. a määrus tsiviilasjas nr 32-1-43-10, p 19). Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-77-14 p-s 12 leidnud, et menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ja menetluskulude nimekirja koostamine ei nõua õigusalaseid eriteadmisi ja need saab kohtule esitada menetlusosaline ka ise ilma lepingulise esindajata, mistõttu ei ole tegemist põhjendatud ja vajalike kuludega TsMS § 175 lg 1 mõttes.
20.Kohus peab hageja menetluskulude nimekirjas toodud lepingulise esindaja toiminguid vajalikeks ja põhjendatuteks ning proportsionaalseks lähtuvalt kohtuvaidluse keerukusest osaliselt. Antud kohtuvaidlus eeldab põhjalikku dokumentidega tutvumist, esindatava ja esindaja vahelist koostööd, õiguslikku analüüsi ning see on ajamahukas töö. Lähtudes asja õiguslikust keerukusest, menetlusdokumentide mahust ja sisust ning toimingutest (sh võttes arvesse, et hageja esindaja on advokaat, kellelt eeldatakse põhjalike õigusteadmisi), siis on ajakulu kokku 14 tunni asemel põhjendatud 11,4 tunni ulatuses. Eeltoodust tulenevalt peab kohus hageja lepingulise esindaja toiminguid vajalikeks ja põhjendatuteks ning proportsionaalseks kohtuvaidluse keerukusest lähtuvalt 11,4 tunni ulatuses.
21.Hageja menetluskulude nimekirjast tuleneb, et lepingulise esindaja tunnitasu on 156 eurot (koos käibemaksuga). Hageja lepinguline esindaja vastab tsiviilkohtumenetluse seadustikus lepingulisele esindajale sätestatud nõuetele (TsMS § 218 sätestatud nõuetele). Kohus hindab, kas lepingulise esindaja tunnitasu ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Üldjuhul ei saa põhjendatuks ja vajalikuks pidada tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Riigikohus on pidanud põhjendatuks ja vajalikuks muuhulgas lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 01.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13) ja tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 02.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13) kui ka 147 eurot 49 senti käibemaksuga ning selgitanud, et lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi (11. veebruari 2015 määrus tsiviilasjas 3-2-1-115-14). TsMS § 174 lg 10 kohaselt menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja on välja toonud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane. Kohus on seiskohal, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu 156 eurot (koos käibemaksuga) ei ületa oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Seetõttu on tööühiku hind põhjendatud ja vajalik 156 eurot 11,4 tunni ulatuses. 11,4 tunni ulatuses tööühiku hind 156 eurot (koos käibemaksuga) on kokku 1778,40 eurot (11,4 * 156). 10 (11)
22.Hageja menetluskulud on põhjendatud 1778,40 euro ulatuses. Kohus määrab kindlaks hageja menetluskulude suuruse 1778,40 eurot. Kohus mõistab menetluskulud 1778,40 eurot kostjalt hageja kasuks välja. Hageja taotles menetluskulude 2184 eurot välja mõistmist. Kohus jätab rahuldamata hageja menetluskulude välja mõistmise nõude 405,60 euro (2184 - 1778,40) ulatuses.
23.Vastavalt hageja taotlusele mõistetakse välja kostjalt hageja kasuks viivis välja mõistetud menetluskulude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik
11 (11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.