lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-24-2107/5

Andmekogud ja avalik teave › Muud andmekogud ja avalik teave

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 15.08.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-24-2107/5
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Andmekogud ja avalik teave › Muud andmekogud ja avalik teave
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
15.08.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
993
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-24-2107

Määruse kuupäev

15. august 2024

Kohtunik

Juhan Siider

Kohtuasi

X kaebus Andmekaitse Inspektsiooni kohustamiseks vaadata tema 3. mai 2024. a järelevalvemenetluse algatamise taotlus uuesti läbi

RESOLUTSIOON

1.Tagastada X kaebus.
2.Jätta X taotlus riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks läbi vaatamata.
3.Asendada avaldatavas kohtulahendis kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4 ja § 204 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.X (kaebaja) esitas 3. mail 2024 Andmekaitse Inspektsioonile (AKI) taotluse, milles palus algatada menetlus abipolitseiniku suhtes. Abipolitseinik sai töö käigus ligi kaebaja isikuandmetele, sh terviseandmetele, ning jagas andmeid oma tuttavatele, kes omakorda suhtlusportaalis Facebook kaebajat mõnitasid. Kaebaja esitas selle kohta Politsei- ja Piirivalveametile (PPA) ka kuriteoteate, kuid PPA jättis menetluse alustamata ning kedagi ametist ei vabastanud.

Sarnased lahendid

Andmekogud ja avalik teave
  • 07.07.20263-26-1884/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 15.06.20263-26-1248/7Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 05.06.20263-26-459/53Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.05.20263-25-4523/9Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
  • 12.05.20263-25-750/16Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 12.05.20263-26-491/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.AKI palus kaebajal 16. mai 2024. a kirjaga järelevalve algatamise vajalikkuse hindamiseks täpsustada oma nõuet ning esitada tõendid, kust nähtuks kaebaja isikuandmete töötlemine, sh lingid sotsiaalmeedia postitustele.
3.Kaebaja esitas 30. mail 2024 AKI-le puuduste kõrvaldamise avalduse, milles täpsustab, et esitab kaebuse abipolitseiniku peale, kes tema andmeid lekitas. Abipolitseinik sai andmed PPA andmebaasist ja sihtasutusest Tartu Ülikooli Kliinikum. Abipolitseinik jagas teavet oma tuttavale, kes kaebajat suhtlusportaalis Facebook mõnitas ja solvas, kasutades infot, mida

3-24-2107 abipolitseinik talle jagas. Suhtlusportaalis Facebook on vastav 13. septembri 2023. a postitus ning 12. septembri 2023. a video, milles kajastub sündmus abipolitseinikuga.

4.AKI lõpetas 2. juuli 2024. a teatega nr 2.1-1/24/556-1367-4 järelevalvemenetluse, kuna puuduvad tõendid, et kaebaja õigusi oleks rikutud. Tutvudes kaebaja Facebooki kontol olevate postitustega selgub, et kaebaja on ise filminud ja avaldanud 12. septembri 2023. a video. Videos ei ole näha ega kuulda, et abipolitseinik oleks avaldanud kaebaja isikuandmeid või kaebajat kuidagi kommenteerinud. Kaebajal on võimalik video ise eemaldada. 13. septembrist 2023 on nähtav kaebaja enda avaldatud postitus, mille kohaselt sisekontrolli büroo ametnik ütles, et abipolitseinik pole võimu kuritarvitanud. Seda, et kaebaja isikuandmeid oleks 12. ja
13.septembri 2023. a postitustes avaldatud, sealt ei nähtu. Kaebaja ei ole esitanud ka muid tõendeid, mis annaks alust kahtlustada abipolitseinikku kaebaja isikuandmete ebaseaduslikus saamises ja valdamises.
5.Kaebaja esitas 18. juulil 2024 Tartu Halduskohtule kaebuse AKI kohustamiseks vaadata tema kaebus uuesti läbi. Kaebaja põhjendab, et tal oli 26. mail ja 12. septembril 2023 abipolitseinikuga konflikt. PPA tuvastas, et abipolitseinik rikkus korrakaitseseadust, kuid teatas kaebajale, et tööpostil teada saadud andmete ja nende tutvusringkonnale lekitamisega seoses tuleb kaebajal pöörduda AKI poole. AKI hinnangul on tuvastamata, et abipolitseinik on kellelegi kaebaja andmeid lekitanud. Kaebaja eeltooduga ei nõustu ning leiab, et tema isikuandmeid, sh terviseandmeid, on õigusvastaselt kõrvalistele isikutele avalikustatud. Suhtlusportaalis Facebook kommenteeris kõrvaline isik kaebaja postitust abipolitseinikult saadud teabele tuginedes. Kaebaja taotleb menetlusabi.
6.AKI esitas kohtule 23. juulil 2024 vastusena kohtunõudele kohtueelse menetluse materjalid.

KOHTU SEISUKOHT

7.HKMS § 120 lg 1 p 1 kohaselt peab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus asjas välja selgitama vaidluse eseme. Kohus tõlgendab HKMS § 2 lg-st 4 tulenevalt esitatud kaebust ning lähtub selle lahendamisel kaebaja tegelikust tahtest. Kohus saab aru, et kaebaja nõuab HKMS § 37 lg 2 p 2 alusel AKI kohustamist vaadata tema 3. mai 2024. a taotlus järelevalvemenetluse algatamiseks uuesti läbi. Samuti taotleb kaebaja menetlusabi, mida kohus mõistab kui riigilõivu tasumisest vabastamise taotlust.
8.HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
9.Paljudel juhtudel võib isikuandmete ebaseaduslik töötlemine füüsilise isiku õigusi intensiivselt riivata. Eelkõige, kui tegemist on eriliiki isikuandmetega, sh terviseandmetega. Praegu ei ole aga kaebuse asjaolusid arvestades tegemist sellise olukorraga. Kaebaja on esitanud paljasõnalised ja abstraktsed väited oma õiguste rikkumise ning andmete kõrvalistele isikutele avaldamise kohta. Samuti ei ilmne tõenditest vastavate andmete kaebaja vastu kasutamine. Kaebaja on ise suhtlusportaalis Facebook avaldanud videosalvestise tema ja abipolitseiniku vahel toimunud intsidendist ning seega on ta selles osas ise enda ja abipolitseiniku isikuandmeid teistele isikutele avalikustanud. Samuti ei ole väidetavast andmete avaldamisest saabunud kaebajale tegelikke ja olulisi negatiivseid tagajärgi. Kohus mõistab, et kaebaja heaolu võis langeda, kuid tegemist ei saa olla intensiivsete kannatustega.

3-24-2107

10.AKI teostab riiklikku järelevalvet isikuandmete töötlemisele kehtestatud nõuete täitmise üle ning võib isiku kaebuse alusel või omal algatusel algatada järelevalvemenetluse (isikuandmete kaitse seaduse § 51, § 56 lg 1 ja lg 3 p 8). Isikul puudub aga subjektiivne õigus nõuda järelevalvemenetluse algatamist või konkreetse meetme rakendamist kolmanda isiku suhtes, kui pädevus- ja volitusnorm näevad järelevalveorganile ette kaalutlusõiguse nii järelevalvemenetluse algatamiseks kui ka järelevalvemeetme rakendamiseks. Puudutatud isik (isik, kelle õigusi võib kolmanda isiku õigusvastane tegevus rikkuda) võib aga nõuda, et järelevalveorgan otsustaks järelevalvemenetluse algatamise või järelevalvemeetme rakendamise üle kaalutlusvigadeta, kui järelevalvet sätestav õigusnorm kaitseb ka tema õigushüve (Riigikohtu halduskolleegiumi 23. märtsi 2016. a otsus asjas nr 3-3-1-85-15, p 13 ja seal viidatud varasem kohtupraktika). Eeltoodust tulenevalt on kohtul võimalik üksnes kontrollida, kas AKI on järelevalvemenetluse algatamise otsustamisel pidanud kinni kaalutlusreeglitest. Kohtule ei ilmne, et AKI oleks kaalutlusvigu teinud. AKI on 2. juuli 2024. a teates nr 2.1-1/24/556-1367-4 käsitlenud kaebaja avaldusi ja seal tehtud etteheiteid, tutvunud avaldustes viidatud suhtlusportaali Facebook postitustega ning asunud õigustatult seisukohale, et puuduvad tõendid kaebaja õiguste rikkumise kohta. AKI ei tuvastanud suhtlusportaalis ühtki postitust, mis sisaldaks võimalikke abipolitseinikult saadud andmeid ja kajastaks nende põhjal kaebaja mõnitamist või solvamist. Samuti ei ole abipolitseinik kaebaja postitusi kommenteerinud ega oma kontol kaebajat puudutavaid andmeid avaldanud. Ka kohus, olles asjakohaste tõenditega tutvunud, ei tuvasta, et AKI oleks oma otsuse tegemisel lähtunud asjakohatutest kaalutlustest. Kohus nõustub AKI-ga, et järelevalvemenetluse algatamine ei olnud põhjendatud. Seega on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
11.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus X kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. Vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. Kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks ning kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata.
12.Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 04.05.20263-25-346/7Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.04.20263-24-277/32Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium