4.Asendada taotleja nimi avaldatavas kohtulahendis tähemärgiga X.
Menetlusosalised
Taotleja: X Puudutatud isik (vastustaja): Tartu Vangla, esindaja: Agu Rillo Edasikaebamise kord ja muud selgitused
Määruse resolutsiooni punktide 2 ja 3 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates kohtumääruse kättesaamisest. Muus osas on määrus lõplik. Määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte.
Tartu Halduskohtusse laekus 26.07.2024 kinnipeetav X (taotleja) poolt esialgse õiguskaitse kohaldamise taotlus (taotlus). Taotluse põhjenduste kohaselt on vaidluse all Tartu Vangla toiming, millega lülitati vangiportaalis (VaPo) kopeeri, lõika ja kleebi funktsioonid välja. Taotleja esitas vanglale vaide. Taotleja leiab, et kopeeri, kleebi ja lõika funktsioonide väljalülitamine VaPo-s raskendab oluliselt tal elektrooniliselt pöördumiste esitamist. Tavaliselt koostab taotleja pöördumisi e-toimiku mustandites ning seejärel kasutab kopeeri funktsiooni, et kleepida teksti uue pöördumise vahelehele, kuna vahelehel ei ole võimalik koostada ajaliselt ja sisuliselt mahukaid pöördumisi (vaided, kahjunõuded vms), mille koostamine võib võtta mitu tundi, sest VaPo sessioon on seadistatud aeguma mõne aja möödudes (isiku andmete turvalisuse kaalutlustel) ja sulguma. Sessiooni aegumisel sulgub uue pöördumise vaheleht, nõudes uuesti sisselogimist, mistõttu kustub ka pooleliolev pöördumine vahelehel. Uue pöördumise vahelehel ei ole võimalik salvestada pooleliolevat pöördumist, et seda hiljem jätkata, nagu see on näiteks
3-24-2196 e-toimiku mustandite loomisel võimalik. Samuti esineb uue pöördumise vahelehel mitmeid tehnilisi vigu nagu näiteks: 1) vahelehe iseenesest värskendamine pöördumise kirjutamise ajal, mille tulemusel lähevad taotlejal tihti kaotsi koostatud pöördumised; 2) interneti või serveri ühenduse katkestusel sulgub uue pöördumise vaheleht ja läheb kaotsi pooleliolev dokument; 3) alates 22.06.2024 esineb igapäevaselt uue pöördumise vahelehel tehniline viga, kui vajutada „saada“ nuppu, et saata koostatud pöördumine, ilmub vastus „pöördumise saatmine ebaõnnestus“ ning süsteem ei lase koostatud pöördumist saata, mille tulemusel läheb pöördumine lõpuks kaotsi, kui vahelehelt lahkuda. Taotleja kinnitusel on ta esitanud vanglale mitmeid kirjalikke kaebusi eelpoolkirjeldatud probleemide osas, kuid seni pole midagi ette võetud. Taotleja leiab, et tekkinud olukord on vastuolus E-riigi hartas sätestatud õigustega ja VaPo põhimõttega (muuta asjaajamised lihtsamaks, mugavamaks ja paberivabaks). Taotleja on nüüd sunnitud kirjutama kõiki mahukaid pöördumisi paberil ja esitama need vanglale paberkandjal. Seega muutub VaPo kaudu pöördumiste esitamise võimalus pigem näiliseks. Olukorras, kus valvurid nõuavad kinnipeetavatelt tahvelarvutite kasutamist mõistliku aja piires ning tahvelarvutite arv on piiratud, muutub nende kasutamise võimalikkus ilma kopeeri, lõika ja kleebi funktsioonideta küsitavaks. See tähendab, et taotlejal ei ole võimalik pooleliolevat pöördumist salvestada nt e-toimiku mustanditesse ja hiljem seda jätkata ja kopeerida uue pöördumise vahelehele ja esitada. Vanglas võib olla liikumine kinnipeetavale tihe (koolis, tööl, huviringides, vms käimine) mistõttu ei ole võimalik kogu aeg istuda kambris ja trükkida tunde järjest, et pöördumist koostada. Selline lahendus teeb taotleja arvates VaPo kaudu elektroonsete pöördumiste esitamist pigem näiliseks ja kasutuks. Taotleja peab nende funktsioonide väljalülitamist ühtlasi ka ebavõrdseks kohtlemiseks haldusmenetluses, kuna ametnikel selliseid piiranguid elektrooniliste dokumentide koostamiseks ei ole. Taotleja palus kohtul end vabastada esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest seoses maksejõuetusega.
2.Tartu Halduskohus kohustas 29.07.2024 kohtunõudega Tartu Vanglat esitama kohtule seisukoht esialgse õiguskaitse taotluse osas koos asjakohaste dokumentidega.
3.Tartu Vangla seisukoht esialgse õiguskaitse taotluse osas laekus kohtusse 2.08.2024. Seisukoha kohaselt on esialgse õiguskaitse taotlus formaalselt lubatud, kuid on põhjendamata ja see tuleb jätta rahuldamata. Vangla märkis, et arendusega anda vangidele võimalus elektrooniliste pöördumiste esitamiseks ei ole piiratud mingil viisil vanglale paberkandjal pöördumiste esitamise võimalust ning seda saab teha jätkuvalt. Justiitsministri määruse nr 72 „ Vangla sisekorraeeskiri“ (VsKE) § 522 lg 1 p 2 kohaselt on VaPo-s pöördumiste esitamine võimalik ainult vanglale ning see ei mõjuta kinnipeetavate pöördumiste esitamist teistele asutustele ja isikutele väljaspoolt vanglat. VsKE § 522 lg 1 kohaselt ei ole kinnipeetavatel elektrooniliste pöördumiste õigus vältimatud tagatud, mis tähendab, et vanglateenistusele on jäetud kaalutlusõigus, kas ja kuidas vangidele elektrooniliste kirjade edastamist võimaldada. Vangla selgitusel muutusid praktikas kinnipeetavate poolt esitatud pöördumised kleebitud materjali tõttu sedavõrd mahukaks, et nende menetlemine osutuks raskendatuks. Kuigi ühe pöördumise maht on tähemärkide arvuga piiratud, oli samal ajal väga lihtne esitada uusi pöördumisi. Teise probleemina ilmnes, et tekstide selline edastamine võib kaasa aidata olukorrale, et kinnipeetavad vahetavad omavahel sõnumeid või annavad üksteise kasutusse erinevaid tekste. Tallinna Vangla on haldusasjas nr 3-24-1924 näitlikustanud kopeeri-kleebi võimaluse kasutamise kahtlust vangide vahel. Vangla nõustus, et kinnipeetav võib esitada haldusorganile nii pika pöördumise, kui ta soovib, kuid samas ei ole kinnipeetaval kohustust käituda heas usus ning ta võib VaPo-s kopeeri, lõika ja kleebi funktsiooni kaudu oma menetlusõigusi kuritarvitada. Juhul, kui pöördumine on esitatud haldusmenetluses, on haldusorganil kohustus
3-24-2196 välja selgitada mh kohaldav õigus ning asjakohane kohtupraktika. Juhul, kui isik soovib omalt poolt rõhutada mõne viite või lahendi olulisust, saab ta seda teha lühidalt viidates (nt kohtuasja lahendaja, asja nr ja oluline punkt) ning see ei vaja kopeerimisfunktsiooni. See ei mõjuta asjaolu, et kinnipeetav ei saa VaPo-s pöördumist tehes kleepida oma pöördumisse tekste, kuidagi kinnipeetava õiguste teostamise võimalust või õiguste kaitse mahtu. Haldusasja nr 3-24-1930 määruses leidis kohus, et kinnipeetaval ei esine esialgse õiguskaitse vajadust, sest VsKE § 522 lg 1 ning vangistusseaduse § (VangS) 11 lg 4 kohaselt ei ole kinnipeetavatel elektrooniliste pöördumiste esitamise õigus absoluutne. Üksnes turvalise tehnilise võimekuse korral võib vangla võimaldada avalduse elektroonilist esitamist. Asjaolu, et elektrooniliste pöördumiste esitamine võib taotleja hinnangul muutuda kohati ebamugavamaks või aeganõudvamaks, ei tähenda, et rikutud oleks kinnipeetava õigust esitada vanglale elektroonilisi pöördumisi või et vaidlusaluse funktsionaalsuse kaotamisega kaasneksid taotlejale pöördumatult kahjulikud tagajärjed. Eelnevat arvestades leidis vangla, et taotlejal puudub esialgse õiguskaitse vajadus ja taotlus tuleb jätta rahuldamata. Kohtu seisukoht
4.Esmalt annab kohus hinnangu esialgse õiguskaitse taotluse lubatavusele (I), seejärel vaatab läbi menetlusabi taotluse (II), järgmisena hindab esialgse õiguskaitse põhjendatavust (III) ja viimasena jagab poolte menetluskulud (IV). I
5.Kohus peab esialgse õiguskaitse taotlust lubatavaks. Esialgse õiguskaitse taotluse lubatavuse eeldused on sätestatud halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 104 lg-s 1, § 249 lg-s 5 ja HKMS § 250 lg-tes 1 ja 2. Kohus märgib, et haldusaja materjalide kohaselt on taotleja esitanud Tartu Vanglale vaide, milles taotles VaPo keskkonnas kopeeri, lõika ja kleebi funktsioonide kasutamise osas piirangute mahavõtmist. Hetkeseisuga on vangla väljastas 31.07.2024 vaideotsuse nr 1-11/24/193-2, millega jättis taotleja vaide täies ulatuses rahuldamata. Kohtupraktikast tulenevalt on esialgse õiguskaitse taotlus lubatud juhul, kui see on esitatud vaidemenetluse käigus või muu hulgas peale vaideotsuse kättesaamist ajavahemikul, millal on isikul võimalus pöörduda halduskohtusse kaebusega ehk 30 päeva jooksul alates vaideotsuse kättesaamisest (HKMS § 47 lg 2).1 Tatu Vangla vaideotsus nr 1-11/24/193-2 oli väljastatud 31.07.2024, seega ei ole veel möödunud kaebusega kohtusse pöördumise tähtaeg. Taotleja palus kohtul esialgse õiguskaitse taotluses keelata vanglal VaPo keskkonnas kopeeri, lõika, kleebi funktsioonide kasutamise piiramist või peatada selle piirangu kehtivus vaidemenetluse ajaks. HKMS § 251 lg 1 p-de 2 ja 3 järgi on selline taotlus lubatav ja asjakohane, kui taotleja pöördub kohtusse kohustamis- või keelamiskaebusega. Lisaks märgib kohus, et kohtu hinnangul vastab taotlus seaduses sätestatud nõutele, ehk on põhistatud ja selles märgitud abinõud on lubatavad ning teenivad vaide eesmärki (HKMS § 251 lg 1 p 3). II
6.HKMS § 104 lg 1 kohaselt tasutakse esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõiv seaduse kohaselt. Riigilõivu seaduse § 60 lg 6 sätestab, et halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasutakse riigilõivu 20 eurot. HKMS § 110 lg 1 p 1 kohaselt võib menetlusabina kohus isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja vabastatakse täielikult või osaliselt riigilõivu tasumisest. Taotleja esitas menetlusabi taotluse. Arvestataval perioodil ei ole taotlejal
RKHKm 5.03.2020 nr 3-19-2221, p-d 8-10.
3-24-2196 sissetulekut, mis arvestades vajalike mahaarvamisi oleks võimaldanud tasuda esialgse õiguskaitse taotluse esitamise eest riigilõivu summas 20 eurot. Sellest tulenevalt rahuldab kohus menetlusabi taotluse ja vabastab taotleja esialgse õiguskaitse taotluse esitamise eest riigilõivu tasumise kohustusest. III
7.HKMS § 249 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus kaebaja või taotleja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetluse staadiumis määruse kaebaja või taotleja õiguste kaitsmiseks, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg 3 esimene lause sätestab, et kohus arvestab esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. Seega, eelnevalt nimetatud normide koosmõjust tulenevad eeldused esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Kõigepealt peab esialgse õiguskaitse taotlejal olema esialgse õiguskaitse kohaldamise vajadus. Vajaduse olemasolu korral hindab kohus vaide või kaebuse väljavaateid ning viimasena kaalub vastanduvaid huvisid.
8.Kohus selgitab esmalt, et õiguskirjanduse järgi on keelamisnõue kohustamisnõude eriliik.2 Seega esialgse õiguskaitse taotluses esitatud keelamisabinõude (HKMS § 251 lg 1 p 2) osas on kohaldatav kohtupraktika, mis käib kohustamisabinõude kohta (HKMS § 251 lg 1 p 3). Sellise kohtupraktika kohaselt on esialgse õiguskaitse raames esitatud abinõuna toimingu sooritamise keelamine kohustamis- või tühistamiskaebuse juures lubatav. Kohus märgib siiski, et kohtupraktika kohaselt ei saa välistada alati ja absoluutselt esialgse õiguskaitse korras haldusorgani kohustamist kindla sisuga haldusakti andmiseks ka juhul, kui haldusakti andmisel on haldusorganil kaalutlusruum, eeldusel, et puudub muu tõhus abinõu kaebaja õiguste kaitseks ning kaebajal on ülekaalukas esialgse õiguskaitse vajadus. Kui esialgse õiguskaitse kohaldamiseks on ülekaalukas vajadus ning pöördumatute õiguslike või faktiliste tagajärgede loomine ei tekita avalikule huvile või kolmandatele isikutele olulist kahju, ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamine tingimata välistatud.3
9.Praegusel juhul, kui kohus keelaks esialgse õiguskaitse kohaldamisega vanglal VaPo-s funktsioonide (kopeeri, lõika ja kleebi) kasutamise piiramist, oleks see ühtlasi tähendanud põhivaidluse äralahedamist olukorras, kus puudub veel halduskohtule esitatud kaebus. Esialgse õiguskaitse on siiski põhjendatud juhul, kui taotlejal oleks esinenud ülekaalukas õiguskaitse kohaldamise vajadus, ehk tema õiguste taastamine positiivse kohtuotsuse korral oleks äärmiselt raskendatud või lausa võimatu.
10.VangS § 11 lg 4 tuleneb, et kõik vaided ja taotlused haldusmenetluse algatamiseks või haldusmenetluse käigus esitatakse kirjalikult, kui valdkonna eest vastutav minister ei ole määrusega lubanud ka suulise taotluse esitamist. Turvalise tehnilise võimekuse olemasolu korral võib vangla võimaldada vaiete, taotluste ja muude pöördumiste koostamist ning esitamist kirjaliku vormi asemel elektroonilises vormis. Elektroonilises vormis esitatud vaie, taotlus või muu pöördumine kinnitatakse elektrooniliselt. VangS § 311 lg 1 sätestab, et kinnipeetaval ei ole lubatud kasutada internetti, välja arvatud turvalise tehnilise võimekuse olemasolu korral ja järelevalve all, vanglateenistuse poolt selleks kohandatud seadmetes lubatud veebilehele juurdepääsuks ning kinnipeetavale vajaliku teenuse või muu käesoleva seaduse eesmärkidega
3-24-2196 kooskõlas oleva internetilahenduse kasutamiseks. VsKE § 522 lg 1 p 2 sätestab, et turvalise tehnilise võimekuse olemasolu korral võib vanglateenistus võimaldada interneti kaudu kinnipeetaval seadmes esitada vanglale pöördumisi.
11.Eelnevast nähtub, et turvalise tehnilise võimekuse olemasolu korral on kinnipeetaval õigus nõuda vanglat interneti kaudu elektroonilise pöördumiste esitamise võimaldamist. Kohtu hinnangul on selline õigus hõlmatud ka võimalusega kasutada levinumaks muutunud arvutitarkvara keskkonnas selliseid funktsioone kirjalike tekstide koostamisel nagu kopeeri, lõika ja kleebi. Kohus märgib, et tegemist on siiski selliste funktsioonidega, mille puudumine üldjuhul ei takista elektrooniliste pöördumiste esitamist. Võttes arvesse eelpoolnimetatut, analüüsib kohus taotlejal esialgse õiguskaitse kohaldamise vajadust.
12.Kohus tutvus esialgse õiguskaitse taotluse menetluse käigus kogutud materjalidega ja on seisukohal, et taotlejal puudub erakorraline esialgse õiguskaitse vajadus, mis peaks olema esitatud keelamis- või kohustamisnõude juures. Kohus on seisukohal, et taotlejal ei ole sellist esialgse õiguskaitse vajadust, mis oleks piisav selleks, et hakata hindama, kas muud esialgse õiguskaitse taotluse lubatavuse eeldused on täidetud. Nimelt puudub poolte vahel vaidlus selle üle, et taotleja saab endiselt VaPo kaudu esitada vanglale elektroonilisi pöördumisi, kuid ei saa enam kirjalike elektrooniliste pöördumiste koostades kasutada tahvelarvutis kopeeri, lõika ja kleebi funktsioone. Samas puudub poolte vahel vaidlus selle üle, et elektrooniliste pöördumiste kõrval on taotlejal endiselt võimalus pöörduda vangla poole kirjalikult ehk esitades kõiki vanglas lubatud pöördumisi (vaided, kahjunõuded, taotlused, märgukirjad ja avaldused) paberkandjal, mille maht on kohtule teadaolevatel andmetel hetkel üldjoontes piiramata. Vajadusel saab kinnipeetav täiendada VaPo kaudu elektrooniliselt esitatud pöördumist paberkandjal koostatud täiendusena ja vastupidi. Järelikult nende funktsioonide (kopeeri, lõika ja kleebi) kasutamise blokeerimine VaPo keskkonnas vanglale adresseeritud elektroonilise dokumentide koostamisel mõjutab kohtu hinnangul kokkuvõttes taotleja poolt elektrooniliste pöördumiste esitamise mugavust, kuid mitte selle võimalust tervikuna. Kohus möönab, et ilma kopeeri, lõika ja kleebi funktsioonideta võiks mõne pöördumise põhjendus jääda mõnevõrra lühemaks, kuid üldist võimalust pöörduda vangla poole VaPo kaudu see ei mõjuta. Takistused interneti ühenduses ja alles arendatavas veebikeskkonna tarkvaras juhtuvad üpris tihti ka vabaduses, mistõttu nõustub kohus taotlejaga, et peaaegu koostatud elektroonilise pöördumise säilitamise funktsiooni olemasolu tagamine on tähtis veebikeskkonnas, mis on mõeldud kinnipeetavate jaoks sageli kasutamiseks, kuid siiski mitte hädavajalik selleks, et kinnipeetav saaks kaitsta enda õigusi haldusmenetluses ja saada hüvesid vangistuses olles.
13.Selles valguses ei näe kohus põhjust arvata, et taotleja õigused oleksid eelpoolkirjeldatud olukorras ülemäära riivatud ja lausa rikutud, mistõttu vajaks ta kohtupoolset kiiret sekkumist esialgse õiguskaitse kohaldamise kaudu. Kohus ei välista antud juhul taotleja subjektiivsete õiguste riivet ja nende kaitsmiseks vaide esitamise ega kaebeõigust, kuid sellest kohtu arvates ei piisa, et jaatada taotlejal erakorralist esialgse kohaldamise vajadust antud hetkel. Seega, hoolimata sellest, et vangla blokeeris VaPo keskkonnas kopeeri, lõika ja kleebi funktsioonide kasutamise, ei ole kohtule äratuntav taotluse põhjendustega tutvudes selline pöördumatult või raskelt kõrvaldatav negatiivne tagajärg, mis võiks taotlejale saabuda, kui kohus ei kohaldaks esialgset õiguskaitset. Kohus märgib, et juhul, kui VaPo-s koostatud mustandid kaovad peale väljalogimist ära, on taotlejal võimalik kasutada mustandeid paberkandjal ja hiljem ümber trükkida käsitsi paberkandjal koostatud tekstid VaPo pöördumise keskkonda. Kohus rõhutab,
3-24-2196 et ei välista taotlejal subjektiivsete õiguste riivet (eelkõige õigust kaalutletud ja põhjendatud otsusele piirangu kehtestamisel, mis oleks proportsionaalne), kuid sellest hetkel ei piisa, et jaatada tal esialgse õiguskaitse kohaldamise vajadust.
14.Kuna kohus ei jaatanud taotlejal esialgse õiguskaitse kohaldamise vajadust, ei analüüsi kohus järgmisi esialgse õiguskaitse kohaldamise eelduste täitmist Lähtudes eeltoodust jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. IV
15.HKMS § 109 lg 2 sätestab, et asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja mõistab menetluskulud välja kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Taotleja on esitanud kohtle ainult esialgse õiguskaitse taotluse, mis jäi tervikuna rahuldamata. Kohus vabastas taotleja esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest. HKMS § 108 lg 1 sätestab, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Selline säte kohaldatav ka mõnedele määrustele, millega kohus lõpetab haldusasja menetluse. Tartu Vangla ei ole taotlenud kohtult menetluskulude väljamõistmist taotlejalt. HKMS § 109 lg sätestab, et kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Sellest tulenevalt jätab kohus võimalikud menetluskulud poolte endi kanda.
16.HKMS § 175 lg 3 alusel asendatakse avaldatavas kohtumääruses taotleja nimi tähemärgiga X. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.