lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-24-2270/3

Muud

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 12.08.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-24-2270/3
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Muud
Menetlusliik
Erimenetlus
Kuulutamise aeg
12.08.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1487
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 249 lg 1Esialgne õiguskaitseHKMS § 110 lg 1Menetlusabi andmineHKMS § 112 lg 1Füüsilisele isikule menetlusabi andmise piirangudHKMS § 175 lg 3Otsuse avaldamineHKMS § 2Halduskohtumenetluse ülesanne ja üldpõhimõttedHKMS § 251 lg 1Esialgse õiguskaitse abinõudHKMS § 62 lg 2Tõendite esitamise õigeaegsus ning tõendite asjakohasus ja lubatavusRÕS § 6 lg 1Riigi õigusabi saama õigustatud isik

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-24-2270/5Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium19.08.2024

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
3-24-2360/5Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja22.08.2024

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-24-2270

Määruse kuupäev

12. august 2024

Kohtunik

Juhan Siider

Kohtuasi

X esialgse õiguskaitse väljastamisega

taotlus

seonduvalt

ravimite

RESOLUTSIOON

1.Võtta asja materjalide juurde X vanglasisese vabakasutuskonto väljavõte ajavahemiku 5. aprill kuni 4. august 2024 kohta.
2.Vabastada X esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest.
3.Jätta X esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
4.Jätta X taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.
5.Asendada avaldatavas kohtulahendis taotleja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Sarnased lahendid

Muud
  • 03.09.20263-26-2562/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 02.09.20263-26-2562/3Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.09.20262-26-9094/13Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 27.08.20262-26-114817/3Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20263-26-2652/2Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 14.08.20262-26-12253/9Tartu Maakohus Valga kohtumaja
RÕS § 7 lg 1Riigi õigusabi andmisest keeldumise alused
Määruse resolutsiooni p-de 3 ja 4 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 7, § 119 lg 1 ja § 204 lg 1, riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8). Muus osas määruse peale määruskaebust ei saa esitada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Viru Vangla 2. augusti 2024. a ettekande nr 3-24-2829 kohaselt võeti samal päeval X (taotleja) kambrist läbiotsimise käigus ära hulgaliselt erinevaid ravimeid. Taotleja selgitas 2. augusti 2024. a avalduses vanglale, et ta kogus ravimeid vanglast vabanemise tarbeks.
2.Viru Vanglasse saabus 5. augustil 2024 Sihtasutus Ida-Viru Keskhaigla teavitus, et alates
5.augustist 2024 on korrigeeritud taotleja raviskeemi seoses ravimite ebakorrektse manustamisega.
3.Taotleja esitas Viru Vanglale 5. augustil 2024 vaidena pealkirjastatud avalduse. Taotlejale ei antud 5. augusti 2024. a õhtul ravimeid. Kui vangla tegevus seondub taotleja kambrist
2.augustil 2024 äravõetud ravimitega, siis on taotleja selle kohta vanglale juba selgituse esitanud. Vanglal puudus õigus taotlejalt ravimeid ära võtta. Taotleja ei saa magada ning tal on

3-24-2270 tõsised psüühikahäired. Taotleja palub talle määratud ravimid tagasi anda. Viru Vangla edastas

7.augusti 2024. a kirjaga nr 6-14/24/12989-2 taotleja avalduse vastamiseks Sihtasutus IdaViru Keskhaiglale, kuna avaldus puudutab meditsiiniteenuse osutaja otsust ja toimingut.
4.Taotleja esitas 5. augustil 2024 Tartu Halduskohtule taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks vaidemenetluse ajaks. Taotleja märgib, et 2. augustil 2024 teostati tema kambris läbiotsimine, mille tulemusena võeti temalt kogutud ravimid ära ning 5. augustist 2024 talle arsti määratud ravimeid enam ei väljastata. Taotleja möönab, et kuna ta vabaneb kinnipidamisasutusest 22. augustil 2024 ja vabastamise järgselt vangla talle vajalikke ravimeid ei väljasta, siis on ta ravimeid kogunud. Taotleja palub kohtul rakendada esialgset õiguskaitset ning kohustada vanglat talle ravimeid edasi andma. Taotleja ei saa ilma ravimiteta magada ning tema tervis on ohus. X taotleb riigilõivu tasumisest vabastamist ja riigi õigusabi.
5.Viru Vangla esitas kohtule 7. augustil 2024 vastusena kohtunõudele kohtueelse menetluse materjalid ning seisukoha, milles palub jätta X esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Vangla kinnitab, et taotleja kambrist on 2. augustil 2024 ära võetud sinna peidetud keelatud esemed, s.o psühhotroopsed ravimid. Vanglal puudub aga pädevus anda hinnangut ravimite ordineerimise osas. Vangistusseaduse § 49 lg 3 alusel korraldab kinnipeetavatele tervishoiuteenuseid alates 1. juulist 2024 Tervisekassa ning sellega seoses on tervishoiuteenuse osutamine Viru Vanglas üle antud Sihtasutus Ida-Viru Keskhaiglale. Viru Vanglal puudub ligipääs taotleja terviseandmetele. Esialgse õiguskaitse taotluse esitamine vangla kohustamiseks väljastada taotlejale ravimeid ei ole lubatav, kuivõrd taotleja 5. augustil 2024 vanglale esitatud avaldust ei saa käsitleda vaidena vangla tegevuse suhtes. Raviskeemi korrigeerimist ja psühhotroopsete ravimite väljastamist teostab tervishoiuteenuse osutaja. Sihtasutus Ida-Viru Keskhaigla korrigeeris 5. augustil 2024 taotleja raviskeemi seoses ravimite ebakorrektse manustamisega ning samal päeval käis üksuse-õde esimeses üksuses ning võttis taotleja ravipinali endaga kaasa. Seetõttu ei saanud valvurid taotlejale 5. augusti 2024. a õhtul ravimeid väljastada. Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel ei ole menetluse pooleks Viru Vangla ning menetlusse tuleks kaasata tervishoiuteenuse osutaja. Siiski leiab vangla, et taotlejat ei ähvarda sellised tagajärjed, mis õigustaksid esialgse õiguskaitse kohaldamist. Taotleja on korduvalt jätnud ravimid manustamata ning suutis endale varuda ja ära peita talle varasemalt väljastatud 32 ravimitabletti. Seega ei ole taotlejale ravimite võtmine hädavajalik.

KOHTU SEISUKOHT

6.Kohus lähtub HKMS § 2 lg-st 4 juhindudes esialgse õiguskaitse taotluse tõlgendamisel taotleja tegelikust tahtest. Kohus saab aru, et taotleja nõuab HKMS § 251 lg 1 p 3 alusel Viru Vangla kohustamist väljastada talle kuni vanglast vabanemiseni vajalikke ravimeid. Ühtlasi taotleb X riigilõivu tasumisest vabastamist ning riigi õigusabi.
7.Riigilõivuseaduse § 60 lg 6 kohaselt tasutakse halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu 20 eurot. Taotleja on riigilõivu tasumisest vabastamiseks esitanud menetlusabi taotluse, mille lahendamiseks võtab kohus haldusasja materjalide juurde HKMS § 62 lg 2 alusel väljavõtte taotleja vanglasisesest vabakasutuskontost ajavahemiku 5. aprill kuni 4. august 2024 kohta. Taotleja vanglasisese isikukonto väljavõttest nähtuvalt ei ole taotleja sissetulekud asjakohasel ajavahemikul sellised, mis võimaldaks jätta riigilõivu tasumise kohustusest vabastamise taotluse rahuldamata (HKMS § 112 lg 1 p 1, Riigikohtu üldkogu 12. aprilli 2016. a otsus asjas nr 3-3-1-35-15). Kuigi esialgse õiguskaitse taotluse eduväljavaated on kasinad, peab kohus menetlusökonoomia põhimõttest lähtuvalt mõistlikuks

3-24-2270 vabastada taotleja HKMS § 110 lg 1 p 1 alusel täielikult riigilõivu tasumisest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel.

8.HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg-st 3 tulenevalt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. HKMS § 249 lg-st 2 lähtudes on esialgse õiguskaitse taotluse esitamine lubatud ka vaidemenetluse ajal.
9.Taotleja on esitanud vanglale 5. augustil 2024 vaidena pealkirjastatud avalduse, milles väljendab rahulolematust temalt ravimite äravõtmise ja väljastamata jätmise osas. Seetõttu loeb kohus esialgse õiguskaitse taotluse kiireloomulisust arvestades, et käesoleval hetkel toimub taotluse esemega seonduvalt vaidemenetlus. Samuti ei välista kohus esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel halduskohtu pädevust ega nõustu Viru Vanglaga, et viimati nimetatud haldusorgan ei ole õigeks menetluse pooleks. Riigikohus on asunud seisukohale, et kinnipeetavatele tervishoiuteenuse osutamisel on tegu era- ja avalik-õiguslike suhete kompleksiga. Riik täidab kinnipeetavale tervishoiuteenust osutades avalikku ülesannet, kuid teeb seda vabatahtliku tervishoiuteenuse osutamisel eraõiguslikus vormis. Vangistus, vangla haldusõiguslikud otsused ja kinnipidamisrežiim mõjutavad oluliselt kinnipeetavate ravi praktilist korraldust ning era- ja avalik-õiguslike suhete tiheda läbipõimumise tõttu ei ole võimalik kinnipeetavatele tervishoiuteenuse osutamisega seotud vaidlusi piiritleda ainult era- või avalik-õiguslikeks. Kuigi 1. juulil 2024 jõustusid vangistusseaduses muudatused, mille kohaselt korraldab vangla tervishoiuteenust Tervisekassa ning sellega seoses on tervishoiuteenuse osutamine Viru Vanglas üle antud Sihtasutus Ida-Viru Keskhaiglale, siis on eelkirjeldatud põhimõtted endiselt asjakohased. Kohtu hinnangul ei muuda jõustunud seaduse tekst ühemõtteliselt kohtute pädevusjaotust ning kinnipeetava raviga seotud vaidlused tuleb jätkuvalt lugeda avalik-õiguslikeks (Riigikohtu halduskolleegiumi 8. veebruari 2024. a määrus asjas nr 3-22-2321, p-d 9 ja 11 ning seal viidatud kohtupraktika). Ka käesolevas asjas on segunenud Viru Vangla administratiivsed meetmed ja tervishoiuteenuse osutamine, s.o läbiotsimine, mille käigus võeti taotlejalt ära keelatud esemed (manustamata jäetud ravimid), selle tulemusel raviskeemi korrigeerimine ja taotlejale ravimite väljastamata jätmine jne. Seega peab kohus X Viru Vangla vastu esitatud esialgse õiguskaitse taotlust lubatavaks.
10.Siiski ei ole kohtul võimalik esialgse õiguskaitse raames tervishoiuteenuse osutaja otsustust ümber hinnata, taotleja raviskeemi muuta ning kohustada Viru Vanglat taotlejale ravimeid väljastama. Kehtivatest õigusnormidest ei tulene isikule õigust nõuda ravi teostamist konkreetselt isiku soovide järgi. Ravivajaduse ja raviviisi otsustab tervishoiuteenuse osutaja, järgides sealjuures tervishoiuteenuse osutamisele seatud nõudeid (vt ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 26. septembri 2019. a määrus asjas nr 2-19-1366, p 10). Samuti ei nähtu kohtule, et taotlejat ähvardaks esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel selline tagajärg, mille kõrvaldamine põhiasjas tehtava hilisema vaideotsusega või kohtulahendiga on võimatu või ebamõistlikult raske (Riigikohtu halduskolleegiumi 27. juuni 2017. a määrus asjas nr 3-3-1-19-17, p 15). Taotleja on ise jätnud hulgaliselt talle määratud ravimeid võtmata, kogudes neid väidetavalt vanglast vabanemise tarbeks. Haldusasja materjalidest ei nähtu, et taotlejale oleks sel põhjusel saabunud olulised terviserikked. Ühtlasi vabaneb taotleja enda kinnitusel vanglast juba 22. augustil 2024, mille järgselt vangla niikuinii taotlejale enam ravimeid ei väljasta. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus X esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.

3-24-2270

11.RÕS § 6 lg 1 järgi võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Samas ei ole taotleja kehv majanduslik seisund ainuke riigi õigusabi saamise tingimus. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kui esinevad RÕS § 7 lg-s 1 sätestatud alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, ei mõjuta isiku majanduslik seisund asja otsustamist. Kohus leiab, et taotleja ei vaja riigi õigusabi halduskohtumenetluses ega kohtueelses menetluses. Taotlejal on ulatuslik haldus- ja halduskohtumenetlustes osalemise kogemus ning ta on varasemalt korduvalt suutnud iseseisvalt erinevaid avaldusi Viru Vanglale ja Tartu Halduskohtule esitada (vt haldusasjad nr 3-24-716, 3-24-476, 3-24-400, 3-24-398, 3-24-87, 3-24-80, 3-24-9, 3-23-2472 jne). Ta on koostanud kohtule ka käesolevas haldusasjas arusaadava ja piisavaid põhjendusi sisaldava esialgse õiguskaitse taotluse. Kohus selgitab, et vanglal on haldusorganina nii uurimis- kui ka selgitamiskohustus (haldusmenetluse seaduse §-d 6 ja 36), mis aitavad tagada taotleja õiguste kaitset. Samuti selgitab haldusasja menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ja asjakohase kohtupraktika välja kohus enda initsiatiivil ning isiku õigusalaste teadmiste puudumist kompenseerib halduskohtus kohalduv uurimisprintsiip (HKMS § 2 lg-d 4 ja 5). Eeltoodust tulenevalt jätab kohus X taotluse riigi õigusabi saamiseks RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata.
12.Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis taotleja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 14.08.20262-26-10976/9Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 14.08.20262-26-11223/9Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja