X kaebus Eesti Töötukassa 17.04.2024 otsuse ja 20.06.2024 vaideotsuse tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 08.07.2024 määrus
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja – Eesti Töötukassa
Menetluse alus ringkonnakohtus
X määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta X määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 08.07.2024 määruse haldusasjas nr 3-24-1857 resolutsiooni punkt 2 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale ei saa edasi kaevata (halduskohtumenetluse seadustiku HKMS § 252 lg 7).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
X (kaebaja) esitas 26.02.2023 Eesti Töötukassale töövõime hindamise taotluse.
2.Eesti Töötukassa leidis 16.03.2023 otsuses nr TVH/23/011545, et kaebaja töövõime ei ole vähenenud. Kaebajal esinevad kerged tegutsemispiirangud liikumise ja käelise tegevuse valdkonnas. Kaebajal on kerge piirang pikkade vahemaade läbimisel jalgsi, kestval kehatüve sundasendi hoidmisel ja kummargil asendi säilitamisel. Ülekoormusel tekkiva kaela- ja õlavalu tõttu on kaebajal kerged piirangud käte ülestõstmisel ja kõrgemal tasapinnal hoidmisel. Need piirangud ei mõjuta siiski kaebaja töövõimet ulatuses, mis takistaks töötamist. Kaebaja esitas vaide, mille Eesti Töötukassa jättis 19.05.2023 vaideotsusega nr VO/23/1130 rahuldamata.
3.Tallinna Halduskohus võttis 04.07.2023 määrusega menetlusse kaebaja kaebuse Eesti Töötukassa 16.03.2023 otsuse ja 19.05.2023 vaideotsuse tühistamiseks ja Eesti Töötukassa kohustamiseks vaatama kaebaja taotlus uuesti läbi (haldusasi nr 3-23-1333). Tallinna Halduskohus tühistas 15.03.2024 otsusega Eesti Töötukassa 16.03.2023 otsuse nr TVH/23/011545 ja 19.05.2023 vaideotsuse nr VO/23/1130 ning kohustas Eesti Töötukassat vaatama kaebaja taotluse uuesti läbi.
3-24-1857
4.Eesti Töötukassa tegi 17.04.2024 otsuse nr TVH/24/015048, milles leidis, et kaebaja töövõime ei ole vähenenud. Kaebajal esinevad kerged piirangud liikumise ja käelise tegevuse valdkondades ja tegevustes, kuid need ei mõjuta kaebaja töövõimet ulatuses, mis takistaks töötamist. Kaebaja esitas 13.05.2024 Eesti Töötukassale vaide, mille Eesti Töötukassa jättis 20.06.2024 vaideotsusega nr VO/24/1300 rahuldamata.
5.Kaebaja esitas 21.06.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse Eesti Töötukassa 17.04.2024 otsuse ja 20.06.2024 vaideotsuse tühistamiseks. Kaebusega koos esitas kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse määrata talle vähenenud töövõime ja töövõimetoetus tagasiulatuvalt, et tasuda meditsiiniteenuste ja abivahendite eest. Tervisekassa tasutud teenustele on kaebaja arvates ligipääs piiratud, järjekorrad on pikad.
6.Eesti Töötukassa esitas 02.07.2024 seisukoha esialgse õiguskaitse taotluse osas, milles palub jätta kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Kaebuse edulootust ei saa vastustaja hinnangul pidada märkimisväärselt kõrgeks. Kaebaja ei ole põhistanud esialgse õiguskaitse taotlust ega toonud välja asjaolusid, mille vastu on vastustaja eksinud kaebaja töövõime uuesti hindamisel. Kaebaja ei ole esialgse õiguskaitse taotlust põhistanud.
7.Tallinna Halduskohus võttis 08.07.2024 määrusega kaebuse Eesti Töötukassa 17.04.2024 otsuse nr TVH/24/015048 ja 20.06.2024 vaideotsuse nr VO/24/1300 tühistamiseks menetlusse (resolutsiooni p 1) ning jättis kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 2). Kui kohus kohustab esialgse õiguskaitse korras vastustajat tasuma kaebajale töövõimetoetust, tähendaks see, et kaebaja saavutaks kohtusse pöördumise eesmärgi juba enne asja sisulist läbivaatamist. Esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamine on sellises olukorras põhjendatud üksnes juhul, kuid selleks esineb ülekaalukas vajadus. Kaebusest ja selle lisadest sellist ülekaalukat vajadust kohtu hinnangul järeldada ei saa. Kaebaja soovib esialgse õiguskaitse korras saadava töövõimetoetuse eest tasuda meditsiiniteenuste ja abivahendite eest. Tervisekassa rahastatavatele teenustele on kaebaja arvates ligipääs piiratud ja järjekorrad on pikad. Puuduvate hammaste paigaldamine ei ole selline teenus, mille pärast tuleks esialgse õiguskaitse vajadust jaatada. Hambaravi võimalik viibimine ei põhjustaks kaebajale selliseid koormavaid tagajärgi, mida hiljem ei oleks võimalik heastada. Kaebaja on väljendanud ka vajadust minna füsioteraapiasse. Kaebusest ei selgu, et selleks, et saada füsioteraapia teenust, on kaebajal tingimata vaja saada töövõimetoetust esialgse õiguskaitse korras. Kaebaja pole veenvalt ära näidanud, et tal ei oleks võimalik saada füsioteraapiat või teha tema tervise jaoks olulisi harjutusi ilma esialgset õiguskaitset kohaldamiseta. Kaebaja on käinud füsioteraapias ning on saanud ka iseseisva harjutuskava. Kaebajal ei ole esialgse õiguskaitse vajadust. Arvestades, et kaebajal ei ole esialgse õiguskaitse vajadust, ei ole vaja hinnata kaebuse perspektiivi ega avalikku huvi või riivet kolmandate isikute õigustele. Riigieelarvelised vahendid on toetuste maksmisel piiratud. Seetõttu esineb kaalukas avalik huvi toetuse maksmiseks üksnes nendele, kellel on seda õigus saada. Esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamine võib kahjustada avalikku huvi, et töövõimetoetuse maksmiseks määratud vahendeid kasutataks sihtotstarbeliselt. Töövõimetoetuse väljamaksmisel esialgse õiguskaitse korras ei pruugi olla võimalik toetust kaebajalt tagasi saada, kui kaebus jääb rahuldamata.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
8.X palub 19.07.2024 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 08.07.2024 määruse resolutsiooni p 2. 2(4)
3-24-1857 Töövõimetoetuse taotleja ei pea põhjendama, millele ta seda töövõimetoetust kasutab. Puuduvate hammaste/proteesidega seotud kulud on prioriteet nr 1. On ka teisi terviseprobleeme ja osa rahast võib minna teiste hädade tarbeks, sh ravimite ostmisele ja transpordile, nt taksole, kui ei ole võimalik oma autot kasutada (nt auto remondis või kui rohtude kõrvalmõjude tõttu ei ole auto kasutamine lubatud või soovitatav). Ühistranspordi kasutamine on tervise tõttu väga ebamugav. 01.01.2024-14.07.2024 on kaebajal kulunud meditsiinile 441,78 eurot. Sel aastal pole kaebaja saanud füsioteraapiat, massaaži, elektriravi, vesiravi, ka puuduvate hammaste probleemi lahendamine on ootel. Ühe kallima rohu välja ostmine on samuti ootel. Ainuüksi proteeside tegemise kulu on ca 700 eurot, millele lisandub hammaste parandamine, kokku ca 1000 eurot. Implantaadikulu ca 3000-4000 eurot. Tartus maksab üks tund massaaži ca 40-50 eurot ja füsioteraapiat ca 30 eurot. Elektriravil on omaosalus ka siis, kui maksab Tervisekassa. 2024. al jääb puudu ca 1500-1600 eurot, et kõik plaanitud ravid saaks minimaalselt tehtud ja ravimid ostetud. Kui õnnestub saada taastusravi Tervisekassa kulul, jääb puudu ca 1100 eurot. Hambaravi tuleb endal maksta.
Eesti Töötukassa palub 26.07.2024 vastuses jätta määruskaebus rahuldamata.
Esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamine ei ole põhjendatud. Töövõimetoetuse seaduse (TVTS) § 3 kohaselt hindab töövõimet Eesti Töötukassa. Vastavalt TVTS § 7 lg-le 1 ja tervise- ja tööministri 07.09.2015 määruse nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu“ § 8 lg-le 6 on isiku töövõime ulatuse tuvastamine meditsiinivaldkonna ekspertteadmistel põhinev hinnanguline otsus. Sellise hinnangu võib anda nt tervishoiuteenuse osutaja ekspertarst või töötukassa enda ekspertarst, kuid Eesti Töötukassa ega halduskohus ei saa ilma eriteadmisi omamata ja täiendavaid tõendeid kogumata asuda ise hindama eksperdiarvamuse sisulist põhjendatust. Kohus ei saa hinnata ekspertarvamust sisuliselt, kuid saab kontrollida, kas aluseks võetud andmed on õiged ning kas on arvestatud kõigi oluliste asjaoludega (Tallinna Halduskohtu 15.06.2023 otsuse nr 3-23-123 p 14). Olukorras, kus kohus hindaks kaebaja töövõime esialgse õiguskaitse taotluse raames osaliseks, asuks kohus ilma vastavaid eriteadmisi omamata andma meditsiinivaldkonna ekspertteadmistel põhinevat hinnangulist otsust. Kaebajale ei ole varasemalt Eesti Töötukassa poolt makstud töövõimetoetust. Kui selgub, et kaebajal tulnuks tuvastada töövõime vähenemine, on tal õigus saada Eesti Töötukassalt saamata jäänud töövõimetoetus tagantjärgi. Kaebajal on võimalik toimetuleku parandamiseks taotleda muid toetusi, sh kohalikult omavalitsuselt. Olukorras, kus kaebajal ei ole regulaarset sissetulekut või see on vähene, on tõenäoline, et esialgse õiguskaitse korras töövõimetoetuse väljamaksmisel võib hiljem osutuda raskendatuks toetuse tagasinõudmine. Ebaõige on kaebaja seisukoht, et käesolev menetlus veninud ca 16 kuud. Eesti Töötukassa on andnud vaidlustatud töövõime hindamise otsuse ja vaideotsuse tähtaegselt. Kaebaja töövõime hindamise menetlus lõppenud töövõime hindamise otsusega (Eesti Töötukassa 17.04.2024 otsus nr TVH/24/015048), millele on kaebaja esitanud vaide. Vaidemenetlus on lõppenud vaideotsusega (Eesti Töötukassa 20.06.2024 vaideotsus nr VO/24/1300). Kohtumenetluses ei uuendata töövõime hindamise taotluse menetlust.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Halduskohus on esialgse õiguskaitse taotluse õigesti rahuldamata jätnud.
11.Vaidlustatud määruse resolutsiooni p-ga 2 jättis halduskohus rahuldamata kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse Eesti Töötukassa kohustamiseks määrata talle esmase õiguskaitse 3(4)
3-24-1857 korras tagasiulatuvalt vähenenud töövõime ja töövõimetoetuse. Esialgne õiguskaitse on ajutine abinõu, mida kohus kohaldab isiku õiguste kaitsmiseks enne põhiasjas peetava kohtuvaidluse lõppu, s.o kohtumenetluse ajaks. Esialgse õiguskaitse kohaldamiseks peab kaebajat ähvardama tagajärg, mille kõrvaldamine põhiasjas tehtava hilisema kohtulahendiga on võimatu või ebamõistlikult raske (HKMS § 249 lg 1). Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus ka avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi (HKMS § 249 lg 3).
12.Kaebusest nähtuvalt on kaebajal sissetulek olemas, kuid ta vajab töövõimetoetust toetust hambaraviks ning meditsiiniteenuste ja abivahendite eest tasumiseks. Seetõttu on usutav, et toetusest ilmajäämine halvendab tema majanduslikku olukorda. Toetuse maksmine kaebust rahuldava kohtuotsuse jõustumise tagajärjel ei tagaks kaebaja toimetulekut kohtumenetluse kestel. Seega saab esialgse õiguskaitse vajadust möönda.
13.Eeltoodule vaatamata tuleb esialgse õiguskaitse taotlus jätta rahuldamata. Kuigi kaebust ei saa praeguses menetlusetapis pidada ilmselgelt perspektiivituks ja lõplik hinnang vaidlustatud otsuste õiguspärasusele tuleb anda asja sisulise läbivaatamise käigus, ei saa kaebaja õiguskaitsevajadust ei saa pidada ülekaalukaks. Kaebaja on kohtule selgitanud, et ta ei ole taotlenud sotsiaaltoetusi, kuna ei kvalifitseeru, omab sissetulekut ja ta ei saa toetusi (dtl 4794). Eeltoodut silmas pidades on olnud kaebajal piisavalt aega taotleda oma toimetuleku parandamiseks muid toetusi (nt toimetulekutoetust kohalikult omavalitsuselt), kuid ta pole seda teinud. Halduskohus on õigesti selgitanud, et puuduvate hammaste paigaldamine ei ole selline teenus, mille pärast tuleks esialgse õiguskaitse vajadust jaatada ning hambaravi võimalik viibimine ei põhjustaks kaebajale selliseid koormavaid tagajärgi, mida hiljem ei oleks võimalik heastada. Samuti on halduskohus õigesti leidnud, et kaebaja pole veenvalt ära näidanud, et tal ei oleks võimalik saada füsioteraapiat või teha tema tervise jaoks olulisi harjutusi ilma esialgset õiguskaitset kohaldamiseta.
14.Määruskaebuse toob kaebaja välja, et ühe kallima ravimi väljaostmine on ootel ning lisaks tal on ka teisi terviseprobleeme, seega võib osa rahast võib minna ka teiste tervisehädade tarbeks, ravimite ostmisele ja transpordile (nt taksole, kui ei ole võimalik oma autot kasutada seetõttu, et auto on remondis või pole ravimite kasutamise tõttu auto kasutamine soovitatav). Ühistranspordi kasutamine on tervise tõttu väga ebamugav (dtl 4826). Kuigi kaebaja kirjeldus kallima ravimi vajalikkuse osas on üldine, on määruskaebusest nähtuvalt kaebajal võimalik kõnealuse ravim välja osta. Võimalikud tulevikus asetleidvad hüpoteetilised olukorrad ei anna alust esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamiseks. Ka pelgalt ebamugavuste talumine kohtumenetluse ajal ei ole piisav, et esialgse õiguskaitse vajadust jaatada. Seega puuduvad praeguses menetlusetapis tõendid selle kohta, et kaebaja satuks esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel suurde kitsikusse. Samuti pole põhjust eeldada, et töövõimetoetuse määramise korral ei ole vastustaja tagantjärgi suuteline kaebajale tasuma saamata jäänud toetust. Eelneva tõttu ei ole põhivaidluse äraotsustamine esialgse õiguskaitse menetluses põhjendatud.
15.Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 08.07.2024 määruse resolutsiooni p 2 muutmata. (allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.