Xi kaebus Tartu Vanglalt mittevaralise kahju hüvitamise nõudes seoses helistamiseks antud lisaaja äravõtmisega alates
7.veebruarist 2024
RESOLUTSIOON
1.Tagastada Xi kaebus.
2.Jätta Xi menetlusabi taotlus riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks läbi vaatamata.
3.Asendada avaldatavas kohtulahendis kaebaja nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD JA MUUD SELGITUSED
Määruse resolutsiooni punktide 1 ja 2 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, § 121 lg 4 ja § 204 lg 1). Määrus toimetatakse kätte kaebajale.
1.Tartu Vangla kinnipeetav X esitas 16. aprillil 2024 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles leiab, et Tartu Vangla kahjunõude otsus nr 1-13/24/51-2 on õigusvastane ja tema kahjunõue tuleb rahuldada. Kaebuse kohaselt on Tartu Vangla tekitanud talle õigusvastase tegevusega mittevaralise kahju. Nimelt keelas vangla alates 7. veebruarist 2024 talle tähtajatult antud lisahelistamise võimaluse. Vangla väited tema eraelus toimunud muutuste kohta on pigem pahatahtlikud ning pole tõendatud. Kaebuse esitajale on arusaamatu, kuidas vangla hangib infot tema abikaasa kohta. Vanglaametnikuga 8. veebruaril 2024 toimunud vestlusel väideti talle, et tema abikaasa on töökohta vahetanud. Ta vajas pärast 8. veebruari 2024 sündmusi arstiabi, sest vangla tegevus oli šokeeriv. Tal on kolm alaealist last, kes ei oska veel kirjutada ja talle ei piisa ühetunnisest helistamisajast päevas. Muud suhtlemisvõimalused on välistatud ka põhjusel, et postiteenuse tasu on liiga kallis. Ta leiab, et Tartu Vanglas kehtiv helistamise kord on põhiseadusega vastuolus, sest helistamiseks ettenähtud üks tund päevas ei võimalda peresidemeid normaalsel kujul säilitada. Alles hiljuti võis helistada pereliikmetele piiramatult. Vangla sekkumine on põhjustanud tema abielu purunemise. Ta taotleb Tartu Vanglalt väärikuse alandamise ning era- ja perekonnaellu sekkumise eest hüvitist 1000 eurot ja iga järgneva päeva eest 10 eurot.
3-24-1129
2.Tartu Vangla esitas vastuseks kohtunõudele kohtueelse menetluse dokumendid, milles nähtub järgnev.
2.1.X esitas 9. veebruaril 2024 Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotluse seoses lisahelistamise võimaluse äravõtmisega. Taotluse kohaselt oli taotleja 8. veebruaril 2024 šokeeritud ja vajas arstiabi, kui kuulis, et talle ei võimaldata alates 7. veebruarist 2024 täiendavat aega helistamiseks. Helistamise kord vanglas on ebainimlik ja perekonnavaenulik. Muud suhtlemisvõimalused on taotlejale välistatud, kuna postiteenus on kallis ja lapsed ei oska veel kirjutada. Taotlejale on arusaamatu, kuidas ja millise seaduse alusel vangla on hankinud infot tema abikaasa kohta. Asjas on vaja algatada põhiseaduslikkuse järelevalve. Vangla ei ole suutnud pakkuda inimväärseid kinnipidamistingimusi, samuti on vangla teda alandanud ja sekkunud ebaproportsionaalselt tema perekonna- ja eraellu.
2.2.Tartu Vangla jättis 15. aprilli 2024. a otsusega nr 1-13/24/51-2 Xi 9. veebruari 2024. a taotluse rahuldamata. Kahju hüvitamise taotluse menetlemise käigus tehti kindlaks, et X esitas 5. oktoobril 2023 Tartu Vanglale taotluse nr 6-24/3504-1, milles soovis saada helistamise kaks tundi lisaaega. Inspektor-kontaktisik kinnitas oma 20. veebruari 2024. a seisukohas, et ta oli lubanud Xile ühe tunni ulatuses lisahelistamist. Samuti kinnitas inspektor-kontaktisik oma seisukohas, et kinnipeetavale ei võimaldatud alates 7. veebruarist 2024 enam lisahelistamist. Lisahelistamise aeg oli antud põhjusel, et Xi abikaasa töötas Soomes, kuid 7. veebruaril 2024 selgus, et see alus oli ära langenud. Kuna kõneajalimiidi vähendamine 60 minutile pole õigusvastane, jääb kahju hüvitamise taotlus rahuldamata.
2.3.X esitas 16. veebruaril 2024 Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotluse, milles muuhulgas heitis vanglale ette lisahelistamise võimaluse äravõtmist alates 7. veebruarist 2024.
2.4.Tartu Vangla jättis Xi 16. veebruari 2024. a taotluse 17. aprilli 2024. a otsusega nr 1-13/24/149-2 helistamisvõimaluse äravõtmist puudutavas osas läbi vaatamata, kuna luges selle taotluse korduvaks.
KOHTU SEISUKOHT
3.Kaebaja taotleb Tartu Vanglalt mittevaralise kahju tekitamise eest hüvitise väljamõistmist. Seega on kohtule esitatud hüvitamiskaebus (HKMS § 37 lg 2 p 4). Kaebaja on läbinud asjas esitatud kahju hüvitamise nõudega vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-s 8 sätestatud kohustusliku kohtueelse menetluse, kuna Tartu Vangla jättis 15. aprilli 2024. a otsusega nr 1-13/24/51-2 tema kahjunõude rahuldamata.
4.HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, kas esineb alus kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus leiab, et kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, sest kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
4.1.Kinnipeetava poolt telefoni kasutamise nõuded on kehtestatud justiitsministri
30.novembri 2000. a määrusega nr 72 vastu võetud „Vangla sisekorraeeskirjas“ (VSkE). VSkE § 51 lg 2 kohaselt võimaldatakse kinnipeetaval telefoni kasutada vähemalt üks kord nädalas ning täpsem telefoni kasutamise aeg ja kestus nähakse ette vangla kodukorras. Tartu Vangla direktori 11. veebruari 2013. a käskkirjaga nr 1-1/27 kinnitatud Tartu Vangla kodukorra p 13.8.5 kohaselt võimaldatakse kinnipeetavale, kes on esitanud telefoni kasutamiseks õigeaegselt nõuetekohase taotluse, kasutada telefoni kodukorras nimetatud päeval ühel korral kuni 10 minutit. Kodukorra p 13.12 näeb alates 1. maist 2023 ette, et kinnipeetava telefoni kasutamise maksimaalne aeg päevas on tehniliselt piiratud 60 minutile ning põhjendatud
3-24-1129
vajadusel helistamisel nt kaitsjale, ametisikutele või perekonna liikmele, pikendab vanglateenistuse ametnik ühekordselt kinnipeetava telefoni kasutamist. Tartu Vangla 15. aprilli 2024. a otsusest nähtub, et kaebaja oli esitanud 5. oktoobril 2023 vanglale taotluse, milles soovis kaks tundi lisahelistamise aega. Kuna vangla luges kaebaja esitatud tõendite põhjal tõendatuks, et kaebaja abikaasa töötas Soomes, andis vangla kaebajale peresuhete säilitamiseks ühe lisatunni helistamisaega. Kuna 7. veebruaril 2024 töötamise registrist tehtud päringu põhjal selgus, et kaebaja abikaasa töötas alates 2024. a jaanuarist Paides, langes erandi tegemise põhjus ära ning vangla taastas alates 7. veebruarist 2024 kaebaja kõneajalimiidina 60 minutit päevas. Kohtu hinnangul ei ole põhjust pidada vangla tegevust alates 7. veebruarist 2024 kaebaja kõneaja piiramist 60 minuti peale õigusvastaseks. Nimetatud ajalimiit vastab Tartu Vangla kodukorra p-s 13.12 sätestatule. Kuna sama säte võimaldab vanglal kinnipeetavale ettenähtud kõneaega pereliikmetega suhtlemiseks vajaduse korral pikendada, on tegemist paindliku korraga, mis tagab kinnipeetavale pereelu kaitse. Seepärast ei nõustu kohus kaebajaga, et Tartu Vanglas kehtiv helistamise kord on põhiseadusega vastuolus. Pikendades 2023. a aastal kaebaja kõneaega ühe tunni võrra, toetas vangla kaebaja peresidemete säilitamist. Kõneaja pikendamist õigustanud asjaolude äralangemisel on kodukorras ettenähtud kõneaja taastamine põhjendatud. Kaebaja ei ole väitnud, et tema abikaasa töötab endiselt Soomes – seega ei osuta juhtumi asjaolud, et vangla oleks kaebajale antud soodustuse tema põhjendamatult ära võtnud. Kinnipeetavate võrdse kohtlemise tagamiseks tuleb vanglal hoiduda kinnipeetavatele põhjendamatute soodustuste tegemisest. Oma ülesannete täitmiseks on vanglal muu hulgas õigus teha päringuid riiklikesse andmekogudesse (VangS § 53 lg 3 ja lg 1 p 10). Kuna eeltoodust tulenevalt puudub alus hinnanguks, et vangla tegevus oli kaebajale helistamiseks antud lisaaja äravõtmisel õigusvastane, ei pea kohus hüvitamiskaebuse rahuldamist tõenäoliseks.
4.2.Samuti ei pea kohus praeguse juhtumi asjaoludel kaebaja õiguste riivet intensiivseks. Kaebaja ei ole vastu vaielnud vangla väitele, et tal on võimalik kõneleda oma pereliikmetega telefoni teel iga päev tund aega. Nimetatud aeg ei ole ebamõistlikult lühike. Samuti ei ole ta väitnud, et ta pidi perekonnaga suhtlemise pärast loobuma muudest olulistest telefonikõnedest. Kohus võtab ka arvesse, et kaebajal ka olnud võimalik Tartu Vangla kodukorra p 13.12 alusel taotleda perekonnaliikmetega suhtlemiseks kodukorras ettenähtud kõneaja pikendamist. Kohtule teadaolevalt on kaebajale olnud lisaks telefonikõnedele tagatud ka muud võimalused oma perekonnaga suhtlemiseks (kokkusaamised ja kirjavahetus).
5.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. Kohus selgitab, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
6.Kaebaja menetlusabi taotlus riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks jääb kaebuse tagastamise tõttu läbi vaatamata.
7.Vastuseks kaebaja 28. mai 2024. a avaldusele selgitab kohus, et jõustunud määrus, millega kaebus tagastatakse, avaldatakse Riigi Teataja veebilehel seaduse alusel (HKMS § 179 lg 4). Kaebaja eraelu kaitseks asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga. (allkirjastatud digitaalselt) Ene Andresen
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.