Sotsiaalõigus › Muu sotsiaalõigus

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-23-1975

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

3-23-1975 piirangute esinemise või puudumise kohta järgmiste valdkondade võtmetegevustes: liikumine, käeline tegevus, suhtlemine, teadvusel püsimine ja enesehooldus, õppimine ja tegevuste elluviimine, muutustega kohanemine ja ohu tajumine, inimestevaheline lävimine ja suhted. Arvesse võetakse ka isiku hinnangut oma tegutsemisvõimele. Ekspertiisi teostav arst hindab antud valdkondi, andes igale valdkonna võtmetegevusele vastava arvväärtuse skaalal: 0 – tegevuspiirang puudub; 1 – kerge piirang; 2 – mõõdukas piirang; 3 – raske piirang; 4 – täielik piirang. See tähendab, et igas valdkonnas hinnatakse inimese tegutsemisvõimet võtmetegevuste kaupa. Sotsiaalkaitseministri määruse „Puude raskusastme tuvastamise tingimused ja kord ning puudega tööealise inimese toetuse tingimused“ § 6 lõike 3 kohaselt arvutatakse puude raskusastme tuvastamiseks määruse § 4 lõike 5 punktides 1, 2 ja 4–7 nimetatud valdkondades esinevate piirangute alusel raskusastmete arvväärtuste aritmeetiline keskmine (edaspidi piirangu aritmeetiline keskmine). Määruse § 4 lõike 5 punktis 3 nimetatud valdkonnas (suhtlemine -nägemine, kuulmine ja kõnelemine) võetakse arvesse vähemalt ühe võtmetegevuse sooritamisel esineva piirangu raskusaste. See tähendab, et puude raskusastme tuvastamiseks arvutatakse iga valdkonna kohta (v.a suhtlemine) võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmete arvväärtuste aritmeetiline keskmine. Puude raskusaste tuvastatakse nimetatud valdkondades esinevate piirangute alusel järgmiselt: 1) kui vähemalt ühes valdkonnas on piirangu aritmeetiline keskmine 2– 2,75 (teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas 2,76–3,49), esineb isikul raskusi igapäevases tegutsemises või ühiskonnaelus osalemises ning tuvastatakse keskmine puue; 2) kui vähemalt ühes valdkonnas on piirangu aritmeetiline keskmine 2,76–3,49 (teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas 3,5–4), on isiku igapäevane tegutsemine või ühiskonnaelus osalemine piiratud ja tuvastatakse raske puue; 3) kui vähemalt ühes valdkonnas (v.a teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkond) on piirangu aritmeetiline keskmine 3,5–4, on isiku igapäevane tegutsemine või ühiskonnaelus osalemine täielikult takistatud ja tuvastatakse sügav puue. Ekspertarst Fred Jädal hindas kaebajal liikumise valdkonna võtmetegevust „liikumine eritasapindadel“ arvväärtusega 1 (kerge piirang), võtmetegevust „ohutu ringiliikumine“ arvväärtusega 0 (tegevuspiirang puudub) ning võtmetegevust „seismine ja istumine“ arvväärtusega 0 (tegevuspiirang puudub). Puude raskusastme tuvastamiseks arvutatakse valdkonna võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmete arvväärtuste aritmeetiline keskmine. Kaebajal on liikumise valdkonna võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmete arvväärtuste aritmeetiline keskmine 0,33. Vastavalt sotsiaalkaitseministri määruse „Puude raskusastme tuvastamise tingimused ja kord ning puudega tööealise inimese toetuse tingimused“ § 6 lõike 6 punktile 1, peab liikumise valdkonnas piirangu aritmeetilise keskmise arvväärtus olema vähemalt 2, et oleks näidustatud puude raskusastme tuvastamine (keskmise puude raskusastme tuvastamiseks peab valdkonnas piirangu aritmeetiline keskmine olema vahemikus 2– 2,75). Tuginedes ekspertarsti arvamusele on kaebajal liikumise valdkonna võtmetegevuste sooritamisel esineva piirangu aritmeetiline keskmine 0,33, seega puudub alus puude raskusastme tuvastamiseks nimetatud valdkonnas. Ekspertarst Fred Jädal hindas kaebajal suhtlemise (kuulmine) valdkonna võtmetegevust kuulmisfunktsioon arvväärtusega 1 (kerge piirang). Puude raskusastme tuvastamiseks peab ühe võtmetegevuse sooritamisel esineva piirangu raskusastme arvväärtus olema 2.

3-23-1975 Kaebajal on suhtlemise (kuulmine) valdkonna ühe võtmetegevuse sooritamisel esinev piirang 1. Vastavalt sotsiaalkaitseministri määruse nr 18 Puude raskusastme tuvastamise tingimused ja kord ning puudega tööealise inimese toetuse tingimused § 6 lõike 6 punktile 1, peab suhtlemise (keel ja kõne, nägemine, kuulmine) valdkonnas vähemalt ühe võtmetegevuse sooritamisel esineva piirangu raskusastme arvväärtus olema 2, et oleks näidustatud puude raskusastme tuvastamine (keskmise puude raskusastme tuvastamiseks peab valdkonna piirangu keskmine olema vahemikus 2 kuni 2,75). Tuginedes Sotsiaalkindlustusameti ekspertarsti Fred Jädal arvamusele, on kaebajal suhtlemise (kuulmine) valdkonna võtmetegevuse sooritamisel esineva piirangu arvväärtus 1, seega ei ole näidustatud keskmise puude raskusastme tuvastamine suhtlemise (kuulmine) valdkonnas. Ekspertarst Fred Jädal ei ole tuvastanud kaebajal piiranguid järgmiste valdkondade võtmetegevustes: käeline tegevus, suhtlemine (nägemine, kõnelemine), teadvusel püsimine ja enesehooldus, õppimine ja tegevuste elluviimine, muutustega kohanemine ja ohu tajumine ning inimestevaheline lävimine ja suhted. Võttes aluseks Fred Jädal eksperdiarvamuse, on kaebajal liikumise valdkonna võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmete arvväärtuste aritmeetiline keskmine alla arvväärtuse 2 ning suhtlemise valdkonna võtmetegevuste sooritamisel esineva piirangu arvväärtus. Seega puudub alus puude raskusastme tuvastamiseks liikumise ja suhtlemise valdkonnas. Puude raskusastme tuvastamine on toimunud kooskõlas määrusega nr 18. Puude raskusastme tuvastamisel hinnatakse seitset valdkonda: liikumine, käeline tegevus, suhtlemine, teadvusel püsimine ja enesehooldus, õppimine ja tegevuste elluviimine, muutustega kohanemine ja ohu tajumine, inimestevaheline lävimine ja suhted (§ 6 lg 2). Iga valdkonna puhul hinnatakse teatud võtmetegevusi, näiteks liikumise puhul liikumist eri tasapindadel, ohutut ringiliikumist, seismist ja istumist, muid liikumise piiranguid (§ 4 lg 5). Võtmetegevuste piirangutele antakse arvväärtused skaalal 0-4. Näiteks tähendab arvväärtus 2 mõõdukat piirangut, mis takistab sageli isiku igapäevaelu või esineb 25-50% ajast (§ 4 lg 6). Võtmetegevuste piirangute arvväärtustest arvutatakse igas seitsmes valdkonnas aritmeetiline keskmine (§ 6 lg 3). Puude raskusaste tuvastatakse, kui vähemalt ühes valdkonnas seitsmest on piirangu aritmeetiline keskmine 2-2,75 (keskmine puue), 2,763,49 (raske puue) või 3,5-4 (sügav puue) (§ 6 lg-d 6-7). Kaebaja puhul oli tegevuspiirang liikumise valdkonnas skooriga 0,33 ning suhtlemise (kuulmine) valdkonnas skooriga 1. Vastustaja on seega leidnud oma otsuses, et terviseseisundist tulenevalt kaebajal igapäevases tegutsemises ja ühiskonnaelus osalemises piiranguid ei esine. Vastustaja on otsuses selgitanud suhtlemise valdkonnas hinnatava kuulmisfunktsiooni kohta, et kaebajal on anamneesis fikseeritud kahepoolne kuulmislangus. Kasutab kuuldeaparaati. Viimased aktuaalsed terviseandmed eriarstilt pärinevad 2022. aasta novembrist, kui kuulmisteravust hinnatud järgmiselt - paremal 25-45-45-45 dB ja vasakul 25-55-50-60 dB. Abivahendiga on kuulmine kompenseeritav. Käesolevalt puudub alus puude raskusastme tuvastamiseks, seda hinnatuna ka erijuhtumi kontekstis. Vastustaja on otsuses selgitanud ka seda, et kaebajal esinevad kerged piirangud liikumisel. Perearsti andmetel väsib pikemal kõndimisel parem jalg ära, on tuimem ja tõmbab krampi. Kasutab ortoosi ning tarvitab magneesiumit. Perearsti objektiivse leiu alusel on arterid normaalse talitlusega, ilmnevad üksikud pindmised veenilaiendid

3-23-1975 labajalal. Vibratsioonitundlikkus samuti häiritud. Anamneesis 2021. aastal diagnoositud ajusisene verevalandus, jääknähuna parema kehapoole kerge osaline halvatus. Teada ka ajukelme healoomuline kasvaja, mis on dünaamikas püsinud muutusteta. Liikumisel abivahendit teadaolevalt ei kasuta ega kõrvalist abi ei vaja. Piirangud igapäevategevustel ja ühiskonnaelus osalemisel ei esine sellises ulatuses, mis võimaldaks vähemalt keskmist puude raskusastet liikumise valdkonnas tuvastada, seda hinnatuna ka erijuhtumi kontekstis. Eelnevalt tuvastatud puude raskusaste ei olnud kooskõlas õigusaktidega. Vastustaja on teinud dokumendipõhise hindamise. Vastustaja ekspertarst on tutvunud kõigi viimase viie aasta jooksul kaebaja kohta tervise infosüsteemi sissekantud terviseandmetega ning andnud kõigile esinevatele piirangutele arvväärtused, mille vastustaja on oma puude raskusastme otsuse tegemisel aluseks võtnud ning arvväärtused ei ole olnud piisavad vähemalt keskmise puude raskusastme tuvastamiseks. Kuna kaebaja esitas vastustajale vaide koos lisaga, pidas vastustaja vajalikuks vaidemenetluse käigus küsida täiendavat selgitust ekspertarstilt Helena Graubergilt. Ekspertarst Helena Grauberg andis vaidemenetluses 08.08.2023 järgneva arvamuse: Vaide esitaja ei ole nõus puude raskusastme tuvastamise otsusega. Taotlejal oli 2021.a augustis ninakarbikute operatsioon, mis tüsistus ajusisese verevalandusega. Olulisi neuroloogilisi ärajääma nähtusid ei kujunenud. Trepist üles minemisel tekib hingeldus, pulss kiireneb. Füüsilisel pingutusel tekib kiirelt seljavalu, väsimus. Paremat jalga hästi ei tunneta, mistõttu käimisel lonkab. Kõnnib ilma abivahendita. Taotlejal on mõõdukas piirang eri tasapindadel liikumisel ja kerge piirang ohutul ringiliikumisel ning seismisel ja istumisel. Taotlejal on ajusisese verevalanduse jääknähu tõttu parema käega osutuskatse ebatäpne, kirjutamisel väsib parem käsi kiiremini, käekiri kehvemaks läinud. Õlaliigesest käte liigutamise probleeme terviseandmete alusel kinnitada ei saa. Vasaku käega seotud piiranguid terviseandmete alusel kinnitada ei saa. Olulist jõudluse langust käte lihastes kirjeldatud ei ole. Tuvastatud kerged piirangud käelisel tegevusel. Taotlejal on kuulmislangus, mille tõttu on kasutusel kuuldeaparaat. 18.11.2022 kõrvaarsti kirjeldusel on audiogrammil kuulmisteravus kõnetsoonis paremal 25-45-4545dB, vasakul-25-55-50-60dB – kerge piirang. Kõrvaarsti vastuvõtul kuulmisabivahendeid kõrvas ei ole, mis tähendab, et abivahenditega on kuulmislangus oluliselt väiksem. Arvestades kõrvaarstil teostatud audiogrammi tulemusi on kuulmislangus kuulmisabivahendi kasutamisega kompenseeritav. Abivahendite kasutamine ei ole piiranguid võimendav asjaolu, kui nende kasutamine tagab iseseisva toimetuleku. Taotleja kõne on selge ja teistele inimestele arusaadav. Terviseandmete alusel ei ole alust vähemalt keskmise puude raskusastme tuvastamiseks üheski valdkonnas. Terviseandmetele tuginedes on puude raskusastme tuvastamine toimunud õiguspäraselt. Vaide esitaja saab osaleda ühiskonnaelus teistega võrdsetel alustel vähemalt enamikes tegevustes, piiranguid igapäevategevustel ja ühiskonnaelus osalemisel ei esine sellises ulatuses, mis võimaldaks vähemalt keskmist puude raskusastet üheski valdkonnas (s.h erijuhtumina hinnates) tuvastada. Seega on ekspertarst Helena Grauberg nõustunud ekspertarst Fred Jädala ekspertarvamusega ning selgitanud lisaks juurde, et aktuaalsed objektiivsed terviseandmed ei anna alust tuvastada kaebajal puude raskusastet. Kaebaja on oma kaebuses välja toonud eelkõige kuulmisega seotud probleemi ja selle, et varasemalt on talle puude raskusaste kuulmisfunktsioonis esinevate piirangute tõttu. Vastustaja viitab siinkohal esmalt Tallinna Ringkonnakohtu lahendile 3-19-2182, milles kohus leidis, et võrdlus varasemate puude tuvastamise otsustega ei ole asjakohane, olenemata asjaolust,

3-23-1975 et ka selle otsuse aluseks oli sama metoodika. Puude raskusastme tuvastamine saab tugineda üksnes aktuaalsetele andmetele ja hinnangutele, mitte varasematele järeldustele. Kuna puude raskusastme tuvastamise kestus on PISTS § 24 lg-te 3–5 kohaselt ajaliselt piiratud ei saa kaebajal tekkida ka õiguspärast ootust, et puue tuvastatakse ka edaspidi. Vastustaja ekspertarstid, Fred Jädal ja Helena Grauberg, on mõlemad kaebaja kuulmisfunktsiooni hinnanud ning leidnud, et kuigi kaebajal on mõlemapoolne kuulmislangus, siis kaebaja kasutab kuuldeaparaati ning ekspertarstid on leidnud, et abivahendiga on kuulmine kompenseeritav. Tähelepanuväärne on ka see, et terviseandmetest ilmneb, et kõrvaarsti vastuvõtul kaebajal kuulmisabivahendeid kõrvas ei olnud, mis tähendab, et abivahenditega on kuulmislangus oluliselt väiksem. Vastustaja selgitab ka, et kuigi 30.03.2023 tuvastati kaebajal viimati otsusega nr P26O2023-24548 keskmine puude raskusaste Eesti Töötukassa eksperthinnangu alusel, siis antud otsus tunnistati kehtetuks kaebaja suhtes tehtud eelviimase 08.06.2023 otsusega nr P26O-2023-41196, kus otsuse tegemisse oli kaasatud ekspertarstid Aune Tamm ja Julija Aleksandrova. Ka seal leidsid eksperdid, et kuulmisfunktsioon on piisavalt kompenseeritud kuulmisabivahendiga. Asjaoludest ilmneb, et rohkem kui kaks aastat tagasi tehtud 15.06.2021 otsusega P26O-2021-50742 on puude raskusaste kuulmisfunktsiooni piirangute tõttu tuvastatud samuti üksnes Eesti Töötukassa ekspertiisi alusel (sarnaselt 30.03.2023 otsusega P26O-2023-24548). Kuigi PISTS § 2(3) lõige 7 järgi kasutatakse puude raskusastme tuvastamisel töövõime hindamise käigus koostatud eksperdiarvamust, kui tööealine isik taotleb samal ajal puude raskusastme tuvastamist ning töövõime hindamist ning lõige 8 järgi kasutatakse puude raskusastme tuvastamiseks ekspertarvamust ja töötukassa antud töövõime hindamise otsust, kui töötukassa on isiku töövõimet hinnanud puude raskusastme tuvastamise taotluse esitamisele eelneva kuue kuu jooksul, siis antud juhul Eesti Töötukassa ekspertiisid, kuigi töövõime hindamise aspektist korrektsed, ei ole olnud puude raskusastme tuvastamise seisukohalt õigete hinnatavate valdkondade arvväärtustega. Tuleb silmas pidada, et Eesti Töötukassa ja Sotsiaalkindlustusamet hindavad valdkondi mõneti erinevalt, kuna Eesti Töötukassa hindab piiranguid töökeskkonnas tegutsemisel, kuid Sotsiaalkindlustusamet hindab piiranguid igapäevases tegutsemises või ühiskonnaelus osalemises. Asjaolu, et varasemalt on kaebajal kuulmisfunktsioonis esinevad piirangud olnud puude raskusastme tuvastamise kontekstis töötukassa ekspertiisis ülehinnatud, ilmneski alles siis, kui vastustaja kaasas haldusmenetlusse ka endapoolsed ekspertarstid. See on toonud kaasa ka muutuse selles, miks varasematel aastatel on kaebajal tuvastatud puude raskusaste kuulmisfunktsiooni piirangute tõttu, kuid nüüd seda enam ei tuvastata. Kuna töövõime hindamise kontekstis on Eesti Töötukassa hinnanud kaebajal kuulmisfunktsiooni piirangud niivõrd ulatuslikuks, et see annaks alus tuvastada keskmine puude raskusaste, siis ei ole ka vastustaja antud juhul lähtunud PISTS § 2(3) lõikest 8 ja kasutanud puude raskusastme tuvastamise otsuse tegemisel Eesti Töötukassa ekspertiisi, kuna juba eelmise otsuse (s.o 08.06.2023 otsus nr P26O-2023-41196) tegemise ajal selgus, et vastustaja ekspertarstide hinnangud kuulmisfunktsioonis esinevate piirangute osas on puude raskusastme tuvastamise seisukohalt asjakohasemad. Seega isegi, kui vastustaja oleks otsuse tegemisel võtnud arvesse Eesti Töötukassa ekspertiisi (Riigikohtu praktika järgi on ekspertarvamus üksnes tõend, mida saab kõrvutada teiste ekspertarvamustega), siis see poleks toonud kaasa teistsuguse otsuse tegemist, kuna vastustaja ekspertarstid, kes siiani on kaebajat hinnanud, on olnud kõik teistpidisel seisukohal ehk leidnud, et ükski kaebaja piirang ei küündi vähemalt keskmisele puude raskusastmele vastava lävendini. Seega, kui pidadagi Eesti Töötukassa ekspertiisi mitte arvestamist praegusel juhul menetlusveaks, siis see ei ole sisuliselt kaasa toonud ebaõiget lõppotsust, kuna vastustaja kõik neli

3-23-1975 ekspertarsti on olnud kaebaja puude raskusastme mitte tuvastamise osas selgelt ühel arvamusel ning Eesti Töötukassa ekspertiisi tulemus seda ei muudaks.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

3-23-1975 a otsus nr 3-19-2182, p 11). Seega ei pea halduskohus praeguse asja lahendamisel kontrollima kaalutlusreeglite järgimist.

3-23-1975 kaebuses välja toonud eelkõige kuulmisega seotud probleemi ja selle, et varasemalt on talle puude raskusaste kuulmisfunktsioonis esinevate piirangute tõttu.

3-23-1975 kompenseeritav. Käesolevalt puudub alus puude raskusastme tuvastamiseks, seda hinnatuna ka erijuhtumi kontekstis. SKA on otsuses selgitanud ka seda, et kaebajal esinevad kerged piirangud liikumisel. Perearsti andmetel väsib pikemal kõndimisel parem jalg ära, on tuimem ja tõmbab krampi. Kasutab ortoosi ning tarvitab magneesiumit. Perearsti objektiivse leiu alusel on arterid normaalse talitlusega, ilmnevad üksikud pindmised veenilaiendid labajalal. Vibratsioonitundlikkus samuti häiritud. Anamneesis 2021. aastal diagnoositud ajusisene verevalandus, jääknähuna parema kehapoole kerge osaline halvatus. Teada ka ajukelme healoomuline kasvaja, mis on dünaamikas püsinud muutusteta. Liikumisel abivahendit teadaolevalt ei kasuta ega kõrvalist abi ei vaja. Piirangud igapäevategevustel ja ühiskonnaelus osalemisel ei esine sellises ulatuses, mis võimaldaks vähemalt keskmist puude raskusastet liikumise valdkonnas tuvastada, seda hinnatuna ka erijuhtumi kontekstis. Eelnevalt tuvastatud puude raskusaste ei olnud kooskõlas õigusaktidega.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.