X kaebus Eesti Töötukassa 14.02.2024 otsuse nr 7-8.1/24/0151 ja 03.04.2024 vaideotsuse nr 87 tühistamiseks ning Eesti Töötukassa kohustamiseks vaadata kaebaja avaldus uuesti läbi.
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja - Eesti Töötukassa, esindaja Meelis Paavel
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 26.08.2024.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X (kaebaja) esitas 15.01.2024 Eesti Töötukassale (vastustaja) avalduse ettevõtluse alustamise toetuse saamiseks. Kaebaja plaanis asutada merekeskkonna ohutusega seotud konsultatsiooniteenuseid, koolitusi ja seminare pakkuva ettevõtte ja taotles selleks toetust 6000 eurot ettevõtte käivituskuludeks.
Eesti Töötukassa 14.02.2024 otsusega nr 7-8.1/24/0151 keelduti kaebajale ettevõtluse alustamise toetuse andmisest. Otsust põhjendati sellega, et Vabariigi Valitsuse 20.09.2023 määrusega nr 90 kinnitatud „Tööhõiveprogramm 2024-2029 (THP) § 29 lg 8 p 6 alusel ei anta ettevõtluse alustamise toetust isikule, kelle esitatud äriplaan on suure riskiga. Kuna kaebaja äriplaan oli suure riskiga, puudus kaebajal õigus saada ettevõtluse alustamise toetust.
3.Töötukassa otsuse kohaselt seisnes äriplaani riskantsus kokkuvõtvalt järgnevas: 3.1 Koostatud äriplaan ei anna terviklikku ülevaadet loodava ettevõtte toimimisest. Turu- ja kliendianalüüs on puudustega. Puudub nõudluse mahu analüüs, mis annaks ülevaate loodava ettevõtte turupotentsiaalist. Teostatud ei ole sihtrühmade sisulist analüüsi. Seetõttu jääb selgusetuks 1(6)
nõudluse eeldatav maht ning pole võimalik hinnata müügiprognooside realistlikkust. Puudub täpsem teave, millele tuginedes on müügipotentsiaali hinnatud ja müügiprognoos koostatud. 3.2 Esitatud teenindusprotsess on puudustega. Jääb selgusetuks, milliseid koolitusi ja konsultatsioone planeeritakse pakkuda. Puudub teave tööajakorralduse ning teenindamise jõudluse kohta, seega puudub kindlus, et planeeritud tegevused on võimalik teostada planeeritud ressurssidega. 3.3 Ei ole käsitletud, millised õigusaktid reguleerivad tegevusala ning millised load tuleb taotleda, millised nõuded peavad olema täidetud tegevuse alustamiseks ning kui suured kulud sellega kaasnevad. 3.4 Konkurentsianalüüs on puudustega ning esitatud info alusel ei ole võimalik hinnata loodava ettevõtte konkurentsivõimet ja positsiooni sihtturul. Turunduskava on pealiskaudne ja üldistav. Nimetatud on plaanitavad turundusmeetmed, kuid puudub loodava ettevõtte esimese aasta turunduskava ja turundusplaan. Seetõttu ei saa kindel olla, et planeeritud turundusmeetmed ja eelarve on piisavad klientideni jõudmiseks ja müügiprognooside saavutamiseks. Esitatud tegevuse käivitamise kava on pealiskaudne. 3.5 Puudub ülevaade planeeritava kodulehe lahendusest, selle funktsionaalsusest ning juurutamisega kaasnevatest kuludest, sh ajakulust. Mööbli soetamise kulud ei ole ettevõtlusega alustamisel esmavajalikud ega ole seega põhjendatud. Kaebaja poolt soovitud kõrvaklappe on võimalik soetada ka soodsamalt. Kodukontori kommunaalkulud ei kuulu samuti toetuse arvel hüvitamisele. 3.6 Ettevõtte tegevuse käigus tekkivaid riske ja nende korrigeerivaid tegevusi ei ole käsitletud ammendavalt.
4.Kaebaja esitas otsuse peale 23.02.2024 vaide.
5.Töötukassa (vastustaja) tegi 03.04.2024 vaideotsuse nr 87, millega jättis vaide rahuldamata.
6.Kaebaja esitas 02.05.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille kohus võttis menetlusse nõudes Eesti Töötukassa 14.02.2024 otsuse nr 7-8.1/24/0151 ja 03.04.2024 vaideotsuse nr 87 tühistamiseks ning Eesti Töötukassa kohustamiseks vaadata kaebaja avaldus uuesti läbi.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja seisukoht
7.Kaebaja taotleb vaidlusaluste otsuste tühistamist järgmistel põhjendustel. 7.1 Vaide lahendamisel ei ole asjaolusid selgitatud ning vaide põhjendusi ei ole sisuliselt analüüsitud. 7.2 Jääb arusaamatuks, kuidas vastustaja koduleheküljel toodud soovituslikke ja informatiivseid materjale saab aluseks võtta haldusotsuse tegemisel ning kasutada hindamise kriteeriume, mida ei ole mitte kusagil avalikustatud. EVAT toetuse valikukriteeriume, -metoodikat ega valikukorda ei ole kusagil avalikustatud. Seega ei ole EVAT toetus vastavuses perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seadusega. 7.3 EVAT taotluste hindamine on läbipaistmatu, subjektiivne ning tekitab ka kahtlusi hindajate pädevuse osas. 7.4 Vastavalt Eesti Töötukassa viimastele kättesaadavatele andmetele oli Eestis 2020. aastal 58 688 töötut. Neist EVAT toetust taotles 1027 ja positiivse otsuse sai 397 inimest. See näitab, et EVAT taotlemist vastustaja ei soosi. Vastustaja kodulehelt ei ole võimalik leida isegi infot EVAT taotlemise kohta. Äriplaani juhend ei sisalda hindamiskriteeriume, vaid soovituslikku informatsiooni. Seega ei täida vastustaja tööturumeetme eesmärke. 2(6)
7.5 Kliendianalüüsi osas on äriplaanis juhendi nõuded täidetud. Juhistes ei ole nõutud sihtrühmade sisulist analüüsi, milles oleks käsitletud klientide eelistusi jms. Seega ei saa neid asjaolusid ka arvestada ning vastustaja hinnang ei ole õiguspärane. Puudub vajadus hinnata ka seadusandlust, sest ka seda ei ole juhistes nõutud. 7.6 Juhises ei ole küsitud teavet tööajakorralduse ning teenindamise jõudluse kohta. Ei ole aru saada, mis jääb vastustajale selgusetuks. Finantsprognooside tabeli osas puuduvad vastustaja kodulehel mistahes juhised. Seega saab lähtuda vaid nendest juhistest, mis kirjas on. Konsultatsioonide alla mahuvad kõik äriplaanis nimetatud teenused, välja arvatud koolitus. Äriplaani lehel ei ole ka lahtrit, kus nõutakse tegevusala reguleerivate õigusaktide kirjeldust, seega ei saa sellest lähtumine olla hindamisel õiguspärane. Kirjeldatud tegevus ei vaja mingeid lube, mistõttu ei saa sellega kaasneda ka mingeid kulusid. 7.7 Kui turule tuuakse toode, mida turul veel ei ole, kuid mille järele on vajadus, siis võimaldab see hinnata nii loodava ettevõtte konkurentsivõimet kui ka positsiooni turul. Kirjeldatud on, kuidas toimub potentsiaalsete klientide leidmine lisaks sotsiaalmeediale ja kodulehele. Hinnata ei saa esitamata jäetud konkreetset turundusplaani, kui selle esitamist ei ole nõutud. Ei ole aru saada, miks esitatud tegevuse kava on pealiskaudne. 7.8 Esitatud ongi 1 kuu tööjõukulud minimaalpalga ulatuses, kuid see kulu on jaotatud kolme kuu peale. Kommunaalkulud on esitatud proportsionaalselt kodukontori osas. Kui need ei ole hüvitatavad, siis tuleks vastav selgitus lisada kodulehele. Töövõimeprogrammi järgi on tegemist hüvitatavate kuludega. Välistust leida ei ole võimalik. 7.9 Esitatud ei ole ühtegi soetatavat seadet või investeeringut maksumusega üle 500 euro ning sellest tulenevalt puudub vajadus ka hinnapakkumisi küsida. Vastustaja seisukoht
8.Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata. 8.1 Ekslik on kaebaja seisukoht, et vaiet ei analüüsitud sisuliselt. Ei ole õiguspärane, et vastustaja hakkaks vaideotsuses tooma välja põhjendusi, mida vaidlustatud otsuses algselt ei toodud. 8.2 Ekslik on siduda ettevõtluse alustamise toetuse andmine äriplaani koostamise juhendi järgimisega. Need materjalid annavad taotlejale üksnes juhiseid äriplaani kirjutamiseks ja selgitavad äriplaani koostamise peamisi põhimõtteid. Toetuse määramisel hinnatakse igakordselt THP § 29 lgtes 4, 5 6 ja 8 nimetatud asjaolusid kogumis. Äriplaani hindamisel ei võeta aluseks äriplaani koostamise soovituslikku juhendit, vaid kontrollitakse äriplaani sisulist vastavust nimetatud THP sätetele ja kavandatakse äriplaanis kavandatava tegevuse jätkusuutlikkust. 8.3 Kohtupraktikas (vt Tallinna Halduskohtu 25.01.2024 otsus 3-22-2577, p 22) on leitud, et hinnang, kas äriplaan on suure riskiga või mitte, on kaalutlusotsus ja sõltub konkreetset äriplaanist. Äriplaani eesmärk on luua strateegiad, mis viiks riskide realiseerumise võimaluse võimalikult madalale. Kui seda ei suudeta äriplaanis välja tuua, siis on põhjendatud kahelda loodava ettevõtte jätkusuutlikkuses ja lugeda selline äriplaan suure riskiga olevaks. Antud juhul kaebaja seda suutnud ei ole. 8.4 Vaidemenetluse eesmärgiks on sama haldusasja raames tõusetuva õigusliku või faktilise küsimuse teistkordne otsustamine. Seega lähtus vastustaja vaidemenetluses üksnes äriplaanis sätestatust, kontrollides, kas vaides sätestatud info kajastub ka äriplaanis. Vastustaja on üksikasjalikult 14.02.2024 otsuses käsitlenud, milles äriplaani ulatuslikud puudused seisnesid. 8.5 Kaebaja viited Perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seadusele vms ei ole asjakohased ning sellele vastavust ei pidanud vastustaja kontrollima.
3(6)
8.6 Vastustaja märgib, et töötukassa töötajad ei ole avalikud teenistujad, vaid töötajad töölepingu seaduse tähenduses. Töötukassa on oma töötajate haridusele ja töökogemusele kehtestanud juurdepääsupiirangu eraelu kaitseks. 8.7 Vastustajale jääb arusaamatuks kaebaja hinnang selle kohta, ettevõtluse alustamise toetuse meede ei täida oma eesmärki. Asjaolu, et kaebaja ei kvalifitseerunud toetuse saamisele, ei anna alust anda sellist hinnangut meetme eesmärgi kohta. 8.8 Kui kaebaja leiab, et mõistet „suur risk“ ja selle sisustamise kriteeriume tuleks õigusaktidega reguleerida, tuleks tal pöörduda vastava ettepanekuga seadusandja poole. Seni kuni selliseid kriteeriume õigusaktides ei eksisteeri, on vastustaja otsustada mõiste „suur risk“ sisustamine. 8.9 Kaebaja taotlus kohustada vastustajat viima ettevõtluse alustamise toetuse taotlemine kooskõlla perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika rakendamise seadusega ning teiste kehtivate õigusnormidega, ei ole asjakohane taotlus, kuivõrd nimetatud seadus ei reguleeri töötukassa ettevõtluse alustamise toetuse andmise otsustamist.
KOHTU PÕHJENDUSED
9.Kohus leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
10.Tööturumeetmete seaduse (TöMS) § 13 lg 2 p 6 kohaselt on üheks tööturumeetmeks ettevõtluse toetamine. Sama seaduse § 6 lg- 1 kohaselt kehtestatakse tööhõiveprogrammiga osutatavad tööturuteenused ja makstavad tööturutoetused vastavalt käesoleva seaduse § 13 lõikes 2 loetletud tööturumeetmetele. Vaidlusaluse otsuse aluseks on Vabariigi Valitsuse 29.09.2023 määrusega nr 90 kinnitatud Tööhõiveprogrammi 2024-2029 (THP) § 29 lg 8 p 6, mis sätestab, et ettevõtluse alustamise toetust ei anta isikule, kelle äriplaan on suure riskiga.
11.Kohus selgitab esmalt, et ei hakka võrdlema kaebaja poolt töötukassale esitatud äriplaani vastustaja kodulehel avaldatud äriplaani koostamise juhendiga. Töötukassale esitatava äriplaani osas ei ole seatud mingeid konkreetseid sisu- või vormi nõudeid ning ettevõtluse alustamise toetuse andmist ja äriplaani ei hinnata läbi vastustaja kodulehel oleva soovitusliku äriplaani koostamise juhendi. Nimetatud juhendi näol on tegemist taotluse esitaja jaoks abistava materjaliga, milles antakse toetust taotlevale isikule juhiseid äriplaani koostamiseks ning selgitatakse äriplaani koostamise põhimõtteid. Vastustaja ei hinda otsuse tegemisel äriplaani vastavust vastustaja koduleheküljel avaldatud juhendile, vaid annab hinnangu äriplaanile sisuliselt. Seega on asjasse puutumatu otsida vastustaja kodulehel avaldatud äriplaani koostamise juhendist vastavusi vaidlusaluses otsuses kaebaja äriplaani osas tehtud etteheitele.
12.Kaebaja eksib ka selles, et vastustaja oleks pidanud kaebajale ettevõtluse alustamise toetuse andmise otsustamisel juhinduma perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduses toodud regulatsioonist. Nimetatud seadus reguleerib rakendusüksuse kohustusi Euroopa Liidu vastavast fondist saadud raha kasutamisel. Seadusel ei ole regulatiivset toimet töötukassa ja ettevõtluse alustamise toetust taotleva isiku vahelistele suhetele ettevõtluse alustamise toetuse taotlemise menetluses. Nimetatud suhteid reguleerib Tööturumeetmete seadus ja Tööhõiveprogrammi 2024-2029 aastateks. Nimetatud õigusaktidest on vastustaja kaebaja taotluse menetlemisel ka juhindunud.
13.Vastustajal on õigus selles, et hinnang, kas äriplaan on suure riskiga või mitte, on vastustaja kaalutlusotsustus. Sellise otsuse tegemisel tuleb vastustajal kaaluda kõiki äriplaanis toodud aspekte kogumis ja koosmõjus. Kaalumise tulemusel peaks vastustaja jõudma järeldusele, kas äriplaanis seatud eesmärke on selles toodu põhjal võimalik reaalselt ellu viia ning kas äriplaanis toodud viisil toimiv ettevõte võiks olla jätkusuutlik. Juhul, kui ettevõtluse alustamise taotlusele lisatud äriplaanist tulenevalt esineb põhjendatud kahtlus, et toetuse eest loodav ettevõte ei oleks jätkusuutlik ega suudaks tagada toetuse eesmärkide saavutamist, siis ongi esitatud äriplaan suure riskiga. Nimetatud seisukohale on jõudnud ka halduskohtud oma varasemas praktikas (nt Tallinna halduskohtu otsus asjas 3-22-2577, p 22). Äriplaan peab seega töötukassat veenma selle teostatavuses ja edukuses. 4(6)
14.Vaidlusaluses otsuses on töötukassa objektiivselt hinnanud kaebaja äriplaani ning selgitanud, milles selle suur risk seisneb. Kokkuvõtvalt on viidatud järgmistele kaebaja äriplaani puudustele: esitatud turu- ja kliendianalüüs on puudustega; esitatud teenindusprotsess on puudustega; pole käsitletud, millised õigusaktid reguleerivad tegevusala, lubasid jne; konkurentsianalüüs on puudustega; esitatud turunduskava on pealiskaudne ja üldistav; esitatud tegevuse käivitamise kava on pealiskaudne; ettevõtte tegevuse käigus tekkida võivaid riske ja nende korrigeerivaid tegevusi ei ole käsitletud ammendavalt; puudub kindlus kõikide taotletavate kulude katmise põhjendatuse osas.
15.Nagu kohus märkis, siis hinnang, kas äriplaan on suure riskiga või mitte, on vastustaja kaalutlusotsus. Tegemist on seejuures määratlemata õigusmõistega, mida vastustajal tuleb sisustada vastavalt konkreetse juhtumi asjaoludele. Seadusandluses puudub sellekohane definitsioon. Vastustaja ülesanne on kaaluda äriplaanis toodud asjaolusid tervikuna.
16.THP § 29 lg 1 ja 2 kohaselt peab ettevõtluse alustamise toetuse andmine kui tööturuteenuse osutamine soodustama isiku tööle rakendumist, milline nõue oleks täidetud vaid olukorras, kus esineb piisav alus arvata, et alustatav ettevõtlus oleks perspektiivikas ja tagaks taotleja tööga kindlustamise. HKMS § 158 lg 3 kohaselt kontrollib kohus kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti või tehtud toimingu õiguspärasust hinnates kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt. Kohus ei hinda eraldivõetuna kaalutlusotsuse otstarbekust. Kohus ei teosta haldusakti või toimingu õiguspärasust kontrollides kaalutlusõigust haldusorgani eest. Kohus kontrollib seega vaid, kas vastustaja on oma otsust piisavalt põhjendanud ega ole otsuse tegemisel rikkunud kaalutlusreegleid.
17.Kaebaja äriplaanis (dtl 45-75) sisalduvate riskide osas leian, et töötukassa on 14.02.2024 otsuses (dtl 7-8) äriplaani igakülgselt ja objektiivselt hinnanud ning arusaadavalt selgitanud, milles selle suur risk seisneb. Täiendavalt on vastustaja oma seisukohta põhjendanud vaideotsuses (dtl 17-21), milles on sisuliselt vastatud kaebaja poolt vaides toodud etteheidetele. Vastustaja sõnul ei anna äriplaan terviklikku ja ammendavat ülevaadet ettevõtte toimimisest. Kohus nõustub vastustajaga, et praegusel juhul ei ole kaebaja suutnud vastustajat veenda loodava ettevõtte jätkusuutlikkuses. Kokkuvõttes on vastustaja hinnanud kaebaja äriplaani liiga üldiseks ja pealiskaudseks ning toonud välja olulised puudused kaebaja poolt esitatud konkurentsi analüüsis, turunduskavas ja ettevõtte toimimise mehhanismides. Vastustaja selgitas vaidemenetluses täiendavalt, et kuna äriplaanis on välja toomata konkurentide majandusnäitajad, samuti puudub nende sisuline analüüs koos tehtud järeldustega, siis seetõttu ei ole võimalik hinnata loodava ettevõtte konkurentsivõimet ja positsiooni sihtturul. Kohus leiab, et nimetatud hinnangud on asjakohased ja põhjendatud. Vastustaja ei ole seejuures kahelnud selles, et kaebaja on vastaval alal kogenud spetsialist.
18.Kohus nõustub vastustajaga, et alles seejärel, kui on tuvastatud, et esineb alus arvata, et alustav ettevõte on piisavalt perspektiivikas hinnatakse soetatavate vahendite põhjendatust. Pelgalt fakt, et puuduolevat vahendit on taotleja hinnangul vaja ettevõtlusega alustamiseks ei ole esmatähtis. See, kas üks või teine kulu vahendile on põhjendatud või mitte, on samuti töötukassa kaalutlusotsus, mis selgub äriplaani tervikuna hinnates. Kohus nõustub vastustajaga, et esitatud andmete alusel olid kulud kodulehele ja sotsiaalmeediale 900 euro ulatuses põhjendamatud, kuna puudus ülevaade planeeritud kodulehe lahendusest, selle funktsionaalsusest ning juurutamisega kaasnevatest kuludest, sh ajakulust. Samuti ei ole hädavajalikud kulud, mis seonduvad kodukontori sisustamise ja kommunaalkuludega. Kaebaja on ise märkinud äriplaanis, et kodukontor on iseenesest olemas. Seega on põhjendatud vastustaja kaalutlus, et ettevõtlusega saab alustada ka ilma eelnimetatud kulutusteta ja tegemist ei ole hädavajalike kulutustega.
19.Olukorras, kus kaebaja ei ole suutnud veenda vastustajat, et ettevõte tõenäoliselt õnnestub, siis on vastustajal õigus jätta toetus määramata. Kohus selgitab täiendavalt, et kaebajal ei ole subjektiivset õigust toetuse saamiseks. Toetust määratakse avalikest vahenditest ning avalikke vahendeid tuleb otstarbekalt kasutada, mistõttu peab vastustaja otsus toetuse määramisel olema põhjendatud ning ei saa tugineda puudulikele andmetele ja prognoosidele. 5(6)
20.Kohtu hinnangul ei ole vastustaja otsustamisel arvestanud ilmselgelt asjakohatuid või meelevaldseid kaalutlusi. Vastustaja on põhjendanud, milles seisnevad kaebaja äriplaani puudused ja milles väljendub ettevõtte õnnestumise riskantsus. Olukorras, kus vastustaja hinnangul ei ole äriplaani realiseeritavus ja jätkusuutlikkus kaebaja äriplaanis toodud asjaolude ja tingimuste kohaselt tõenäoline, jättis vastustaja õiguspäraselt ettevõtluse alustamise toetuse määramata. Vastustaja ei saa seejuures hakata kaebaja äriplaani ise täiendama. Kuivõrd kohus ei tuvastanud käesoleva asja läbivaatamise käigus vastustaja poolset kaalutlusreeglite rikkumist, jätab kohus kaebuse rahuldamata.
21.Kokkuvõttes leian, et töötukassa otsus on õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus. Kuna tühistamisnõue jääb rahuldamata, siis jääb rahuldamata ka kohustamisnõue töötukassa kohustamiseks vaadata kaebaja toetustaotlus uuesti läbi.
22.Kohus ei jaga kaebaja seisukohta, mille kohaselt on vaidemenetlus olnud pealiskaudne ja puudulik. Vaidemenetluse eesmärgiks ongi vaidlustatud otsuse õiguspärasuse kontroll. Vaideotsuses (dtl 17-21) on seejuures põhjalikult tutvutud kaebaja poolt esitatud vaidega ning vastatud vaides esitatud põhjendustele. Seega ei ole vaidemenetluses rikutud menetlusnorme. Nimetatust tulenevalt jätab kohus rahuldamata ka nõude vaideotsuse tühistamiseks. Kaebaja ei ole ka välja toonud, et vaidemenetluses rikuti tema õigusi vaide esemest sõltumata.
23.Eeltoodust tulenevalt jääb kaebus kogu ulatuses rahuldamata. Kaebajal on õigus esitada töötukassale uus toetustaotlus ning oma äriplaani täiendada ja parandada.
MENETLUSKULUD
24.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda. Vastustaja ei ole menetluskulusid tõendavaid dokumente kohtule esitanud, mistõttu jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1). /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm kohtunik
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.