X kaebus Sotsiaalkindlustusameti 12. veebruari 2024. a otsuse tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja X, esindaja Y Vastustaja Sotsiaalkindlustusamet, esindajad Meris Tammik, Aune Tamm, Merle Magnus, Livia Kask
Asja läbivaatamise vorm
Avalikul kohtuistungil 19. juunil 2024
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada kaebus. Tühistada Sotsiaalkindlustusameti 12. veebruari 2024. a otsus nr P26-2024-29145.
Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
3.Asendada avaldatava otsuse tekstis kaebaja nimi ja sünniaeg ning kaebaja esindaja nimi tähemärkidega.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 19. augustil 2024 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuapellatsioonkaebuse (vt HKMS § 184) võib esitada 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva. Kui apellatsioonkaebuse esitaja soovib, et ringkonnakohus arutaks asja kohtuistungil, tuleb tal seda märkida. Vastasel juhul eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline vajab apellatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, saab ta esitada ringkonnakohtule vastava taotluse. Taotluse esitamine ei peata apellatsioonitähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5). Seega peab menetlusabi taotleja esitama tähtaja kestel nii taotluse kui ka apellatsioonkaebuse, mida saab vajaduse korral hiljem täiendada (HKMS § 116 lg 6).
1.Y esitas 9. jaanuaril 2024 Sotsiaalkindlustusametile taotluse tütre X (sündinud xx xx xxxx) puude raskusastme tuvastamiseks.
3-24-756
1.1.Xl diagnoositi pärast sündi ainevahetushaigus klassikaline fenüülketonuuria. Ravi algas lapse kaheksandal elupäeval ning on eluaegne, kuna haigus on ravimatu. Ravi seisneb range fenüülalaniini vaese dieedi järgmises. Selleks on arsti arvutatud kogus fenüülalaniini vaba aminohapete segu (pulbri või püreena), mis on kombineeritud fenüülalaniini vaese eritoiduga. Kui eluks vajalikud aminohapped saab laps retseptiravimit manustades, siis ülejäänud makrotoitained, sh rasvad ja süsivesikud tuleb saada fenüülalaniini vaesest eritoidust (spetsiaalsed jahud, makaronid, piimad, pudruhelbed, maiustused jne). Fenüülalaniini vaesed toiduained ei ole Eestis tavakaubandusest kättesaadavad ja nende hankimine on ajaliselt ja rahaliselt perekonnale suur lisakoormus. Lisakulu eritoidule on keskmiselt 200 eurot kuus.
1.2.Kõik valku sisaldavad toiduained sisaldavad fenüülalaniini, seega peab nende tarbimine olema rangelt piiratud. Fenüülketonuuria diagnoosiga lapsed ei saa tarbida liha, kala, muna, linnuliha, piimatooteid, teravilju ega kaunvilju. Tavatoidust jäävad menüüsse puu- ja köögiviljad, rasvad (õlid, või). Köögiviljad, nagu kartul, bataat, lillkapsas, brokoli jms sisaldavad üsna palju valku, mistõttu ei tohi laps neid tarbida rohkem, kui dieet ette näeb ja organism vajab. Oluline on vähendada fenüülalaniini hulka toidus, kuid mitte ülemäära, sest seda on tarvis organismi kasvamiseks ja kudede parandamiseks. Seetõttu tuleb igapäevaselt pidada toidupäevikut söödud toidu koguse märkimiseks. Näiteks õhtusööki saab planeerida alles pärast seda, kui on teada, mida ja kui palju laps lasteaias päeva jooksul sõi.
1.3.Eritoidu hankimine, hoiustamine, planeerimine, valmistamine ja tarbitud toidu kaalumine põhjustab võrreldes lapse eakaaslastega kordades suurema vajaduse kõrvalabi järele ning see ei ole eakohane. Last tuleb palju juhendada ja talle selgitada, miks on osad toidud talle keelatud. Kuna erinev toidulaud tekitab küsimusi lapsele endale ja teistele tema ümber, tuleb lapsevanemal olla psühholoogilise nõustaja eest. Lapsele on vaja individuaalset abi ja jälgimist. Arstivisiitidel tuleb käia vähemalt kaks korda aastas. Vajalikud on igakuised kapillaarvere analüüsid, mille tulemuste põhjal analüüsida toitumispäevikut ning korrigeerida menüüd vastavalt fenüülalaniini sisaldusele lapse veres. Lapsevanem peab teadma, mida ja kui palju laps sööb, et teha muudatusi menüüs, kui näidud ei ole sobivas vahemikus.
1.4.Varasema perioodiga võrreldes on järelevalve vajadus kasvanud ja kasvab veelgi. Lapse teadlikkus teistsugustest toitumisvõimalustest tõuseb ning sellest tulenevalt kasvab ka soov proovida erinevat toitu vanematele rääkimata. See paneb perele peale koormuse ning vastutuse, et lapse toitumine ja tervislik seisund oleks korras, ning ei põhjustaks talle pöördumatuid kahjustusi, mida range dieedi rikkumine kaasa toob. Järelevalve ja juhendamine on vajalikud, sest sageli ei mäleta laps, mida ja kui palju ta tarbis. Üha sagedasemad on olukorrad, kus lapsel tekib küsimusi ja trotsi, miks tema ei saa toituda selliselt, nagu teised.
2.Sotsiaalkindlustusamet (SKA) tegi 12. veebruaril 2024. a otsuse nr P26-2024-29145, millega tuvastas Xl keskmise raskusastmega puude kestusega 8. veebruarist 2024 kuni 7. veebruarini 2027. Otsuse kohaselt on kaebajal kaasasündinud ainevahetushaigus, mistõttu vajab ta eridieeti. Laps saab osaleda ühiskonnaelus teistega võrdsetel alustel enamikes tegevustes. Laps ei vaja intensiivset kõrvalabi ning lapsevanem ei pea tegema pidevalt keerukaid ravitoiminguid. Lapsevanema hoolduskoormust arvestades tuvastatakse keskmine puude raskusaste kolmeks aastaks, sest hoolduskoormus ajas lapse kasvamisel väheneb. Puude tuvastamisel on laps õigustatud saama sotsiaalse rehabilitatsiooni kompleksteenust, mis aitab arendada tema eluga toimetulemise oskusi, toetab õppimist ja üldist hakkamasaamist. Seda sotsiaalteenust osutab rehabilitatsioonimeeskond. Rehabilitatsiooniteenusele saab suunata lapsed, kel on tuvastatud puue ning mitme teenuse vajadus. Kui lapse terviseseisundist tulenevaid toimetulekupiiranguid ei saa lahendada üksikteenuste abil (nt logopeedi või psühholoogi teenusega), saab esitada taotluse rehabilitatsiooni kompleksteenuse saamiseks.
2(8)
3-24-756
3.Kaebaja esitas 12. märtsil 2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus SKA
12.veebruari 2024. a otsuse tühistada.
3.1.SKA on varem kahel korral tuvastanud Xl raske puude. Otsusest puuduvad põhjendused, miks sel korral tuvastati keskmine puue. Viidates puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse (PISTS) § 2 lg-le 11, tuleks esile tuua ka selle lg 1, mille kohaselt puude olemasolu iseenesest juba tõkestab ühiskonnaelus osalemist teistega võrdsetel alustel. Arusaamatu on seega vastustaja väide otsuses, et laps saab osaleda ühiskonnaelus teistega võrdsetel alustel enamikes tegevustes. Otsusest ei selgu, millele tuginedes on vastustaja jõudnud järeldusele, et kõrvalabi, juhendamine ja järelevalve toimuvad vaid väljaspool elukohta ning vähemalt kord nädalas. Varem leidis SKA, et kõrvalabi, juhendamine ja järelevalve toimus igal ööpäeval (PISTS § 2 lg 11 p 2). Puude taotluses on selgelt rõhutanud, et kõrvalabi, juhendamist ja järelevalvet on vaja igapäevaselt. Kui SKA taotluses esitatud argumente ei arvesta, tuleb seda põhjendada. SKA seda teinud ei ole. Sellisel juhul ei ole aga taotluses info küsimisel mõtet.
3.2.Puude raskusastme tuvastamisel võetakse arvesse ka kõrvalabi, juhendamise ja järelevalve vajadust, mis on suurem inimese eakohasest abivajadusest (PSTS § 23 lg 6 p 3). Otsusest ei selgu, kuidas ja millistele andmetele tuginedes seda mõõdeti ja hinnati. Samas märgib SKA, et ajas see vajadus väheneb. Fenüülketonuuria puhul jääb valdav osa eakohasest suurema mahuga kõrvalabist, juhendamisest ning järelevalvest lapse vanemate kanda. Seetõttu soovib kaebaja teada, mille alusel kõrvalabi, juhendamise ja järelevalve mahtu hinnatakse ja mõõdetakse. SKA ja ekspertarstid ei ole lapse eluea jooksul perekonnalt selle kohta lisainfot küsinud. Arusaadav pole ka see, kuidas on jõutud veendumusele, et kaebaja abivajadus ajas väheneb. Fenüülketonuuria diagnoosi puhul tuvastataksegi enamjaolt lapse puue selle järgi, et tal on vaja suuremat ja regulaarset kõrvalabi, juhendamist ning järelevalvet.
3.3.Otsuse järgi tuvastab SKA puude raskusastme lapsevanema hoolduskoormusest lähtuvalt, kuid otsuses ei ole viidet sotsiaalkaitseministri 29. veebruari 2016. a määruse nr 18 “Puude raskusastme tuvastamise tingimused ja kord ning puudega tööealise inimese toetuse tingimused“ § 5 lg-le 11. Tallinna Ringkonnakohtu 2. novembri 2023. a istungil kaebaja õe puude tuvastamise menetluses (haldusasi nr 3-22-2522) nõustus vastustaja esindaja ekspertarst A. Tamm, et SKA otsused on ebapiisavalt põhjendatud ning seda tuleb edaspidi selgemalt teha (digitoimiku leht (dtl) 9). Vastustaja pealiskaudne käitumine puude määramistel on ebaproportsionaalne kulu maksumaksjale. See ressurss tuleks suunata abivajajate toetuseks.
3.4.SKA on oma otsuse teinud seadusest tulenevat tähtaega ületades. Kaebaja esitas taotluse
9.jaanuaril 2024, otsusel on kuupäev 12. veebruar 2024. Kaebaja eksis SKA-le tehtud päringus, et otsus tuleb teha 30 päeva jooksul. Puude raskusastme tuvastamise või tuvastamata jätmise otsus tuleb teha tegelikult 15 tööpäeva jooksul ekspertiisiks piisavate andmete saamise päevast arvates (PSTS § 24 lg 1). Vastustaja selgitused tähtaja ületamise kohta ei ole põhjendatud. Tehnilisi tõrkeid tuleb tõendada ja suur töökoormus ei ole argument.
4.Vastustaja esitas 24. aprillil 2024 vastuse, milles leiab, et 12. veebruari 2024. a otsus on õiguspärane, ning palub kaebuse rahuldamata jätta.
4.1.Halduskohtu pädevuses ei ole hinnata, milline peab olema kaebaja puude raskusaste. Halduskohus saab hinnata vaid seda, kas kaebaja taotluse läbivaatamisel on puude raskusastme tuvastamist reguleerivatest normidest kinni peetud ning kõiki asjaolusid arvestatud (Tartu Ringkonnakohtu 22. oktoobri 2013. a otsus asjas nr 3-12-981, p 9). Kohus ei saa kontrollida eksperdiarvamuses esitatud meditsiiniliste hinnangute õigsust. Pädev isik võib eksperdiarvamuses meditsiinilistele erialateadmistele tuginedes leida, et taotlejal esinevad kehalise ja vaimse võimekuse valdkondades ja võtmetegevustes teatud intensiivsusega piirangud. Kohus saab sellise hinnangu ebapädevaks tunnistada vaid juhul, kui toimikus olevatest andmetest 3(8)
3-24-756 nähtub, et eksperdiarvamuse koostaja ei ole arvestanud kõiki olulisi asjaolusid, ning see puudus on mõjutanud eksperdi lõppjäreldust.
4.2.Vastustaja on kaebaja puude raskusastme tuvastamisel lähtunud ekspertarst A. Tamme arvamusest. Puude raskusastme tuvastamise otsused vormistatakse määruse nr 18 §-le 8 vastavalt. Puude raskusastme tuvastamine toimub ekspertarsti meditsiiniliste eriteadmiste ja kaebaja asjakohaste terviseandmete alusel. Ekspertarst arvestab arvamuse andmisel muuhulgas kaebaja taotluses märgitud enesehinnanguga, kuid üksnes juhul, kui terviseandmed seda kinnitavad. Kaebaja tunnetuslik tervis ehk tervisega seotud enesehinnang ei ole samastatav arsti meditsiinilistel teadmistel põhineva hinnanguga. Kaebaja esindaja rahulolematus on peamiselt seotud sellega, kuidas on hinnatud lapsevanemate hoolduskoormust ja -kohustust. Dieetravi või haiguspõhiselt vajaliku eritoidu kättesaadavaks tegemine ja manustamine ning vajaduspõhiste (lähtuvalt raviarsti juhenditest) analüüside võtmine võib olla vajalik mistahes haigestumise korral. Iga haigusseisund ei anna alust tuvastada puuet, kui terviseandmetes ei ole kirjeldatud püsipiiranguid igapäevastel põhitoimingutel vastavalt vanusele.
4.3.Puude raskusastme tuvastamine toimub dokumendipõhise hindamise abil. Selle aluseks on ekspertarsti hinnang, mille arst annab meditsiinilistele eriteadmistele, kaebaja taotluses märgitud hinnangule ning terviseandmetele tuginedes. Kaebaja kõrvalabi, juhendamise ning järelevalve vajadust hinnatakse samuti tervise infosüsteemis olevate kannete põhjal. Eakohastes põhitegevustes on piirang hinnatud kergeks kuni mõõdukaks, sealhulgas suurenenud vanemliku hoolitsusvajadust arvestades. Järelevalve vajadus väheneb lapse kasvades, kui ei ole tuvastatud intellektihäiret ega psüühikahäiret. Lapse teadlikkus tema tervislikest eripäradest kasvades ja arenedes paraneb. Kui ravivajadus või eridieedi vajadus ei muutu, on piirang eakohasel sooritusel käsitletav pigem kergena. Antud juhul on ekspertiis tuvastanud mõõduka piirangu, lähtuvalt vanemate suurenenud hoolduskoormusest. Perekonnal on lapse eest hoolitsemise kohustus sõltumata sellest, kas lapsel on mingi diagnoos või meditsiiniline erivajadus.
4.4.Vastustaja teab, et ületas vastamisel ettenähtud tähtaega ning on 19. veebruari 2024. a vastuses vabandanud (dtl 6). Menetlustähtaja rikkumine ei mõjutanud otsuse tegemist. Rikkumisele vaatamata ei jäänud kaebaja kohta tehtud otsuste vahele ajavahemikku, mil ta oleks toetusest ilma jäänud (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 58). Puude raskusastme tuvastamise korral makstakse hüvitist alates taotluse esitamisest või eelnenud puude perioodi lõppemisele järgnenud kuupäevast.
4.5.Puude raskusastme tuvastamise menetlus on läbi viidud PISTS ja määruse nr 18 alusel ning vastab määruse §-s 8 sätestatud nõuetele. Arvestatud on kõigi aktuaalselt nähtavate, eksperdile esitatud ja digiloos olemasolevate andmetega. Diagnoosi alusel ei ole võimalik üldistusi teha. Kõigi sama diagnoosiga inimeste puude raskusaste pole samas.
4.6.Harvikhaiguste toetuse määramise võimalus on ka juhul, kui ei esine eakohasest suuremaid tegutsemispiiranguid mistahes hinnatavates valdkondades. Kui inimene või tema esindaja soovib harvikhaiguse toetuse (mida makstakse raske puude raskusastme määras) asemel puude raskusastme tuvastamist, tuvastatakse puude raskusaste. Raske puude tuvastamiseks alust ei ole.
4.7.Puude raskusastme tuvastamise otsuse põhjendamise detailsust õigusaktid ei reguleeri. Kaebaja õigusi ei ole ebaproportsionaalselt piiratud. Haldusakti andmisel on arvesse võetud kõiki asjas tähtsust omavaid asjaolusid. Haldusakt vastab vorminõuetele.
KOHTU PÕHJENDUSED
5.Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas vastustaja oleks pidanud kaebajal tuvastama keskmise puude asemel raske puue. 4(8)
3-24-756
6.Puue on inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle, mis koostoimes erinevate suhtumuslike ja keskkondlike takistustega tõkestab ühiskonnaelus osalemist teistega võrdsetel alustel (PISTS § 2 lg 1). Puude tuvastamise alused lapsel ja tööealisel inimesel on erinevad (PISTS § 2 lg 11 ja 21). Lapse puhul on puude tuvastamisel oluline lapsevanema hoolduskoormus kõrvalabi, juhendamise või järelevalve näol. Puude raskusaste sõltub sellest, kas laps vajab oma seisundi tõttu eakohasest suuremat abi ja järelevalvet ööpäevaringselt (sügav puue), igal ööpäeval (raske puue) või väljaspool oma elukohta vähemalt korra nädalas (keskmine puue) (PISTS § 2 lg 11 p-d 1–3).
7.Kõrvalabi või juhendamine on abi osutamine inimesele, kes ei tule iseseisvalt toime söömise, ravitoimingute, hügieenitoimingute, riietumise, liikumise või suhtlemisega. Järelevalve hõlmab sellise inimese ohutuse tagamist, kes oma tegevuse või tegevusetusega võib tekitada kahju iseenda või teiste inimeste elule, tervisele või varale (PISTS § 2 lg 2).
8.Puude raskusastme tuvastamisel võetakse arvesse terviseseisundit; tegevusvõimet; kõrvalabi, juhendamise ja järelevalve vajadust, mis on suurem inimese eakohasest abivajadusest; kõrvalabi ja juhendamise vajadust, mis esineb inimesel tehniliste abivahendite kasutamisele vaatamata; elukeskkonda ning rehabilitatsiooniplaanis ettenähtud tegevusi (selle olemasolu korral) (PISTS § 23 lg 6). Seda normi täpsustab määruse nr 18 § 5 lg 11. Selle täpsustuse kohaselt tuvastatakse puude raskusaste lähtuvalt kõrvalabi, juhendamise või järelevalve vajadusest, arvestades järgmiste asjaolude samaaegset esinemist: inimese tegevuse või tegevusetusega võib tekkida kahju talle endale või teiste inimeste elule, tervisele või varale; lapse puhul ületab abivajadus lapsevanema tavapärase isikuhoolduse kohustust; abivajadust põhjustav seisund on pikaajaline; abivahendid ei kompenseeri terviseseisundist tulenevaid piiranguid.
9.Vaidlust ei ole selle üle, et ravitoimingute tegemata jätmine kahjustaks oluliselt ja pöördumatult kaebaja tervist, kaebaja abivajadust põhjustav seisund on pikaajaline ning kaebaja seisundit ei kompenseeri abivahendid (vrd Tallinna Ringkonnakohtu 8. novembri 2022. a otsus asjas nr 3-22-2522, p 8). Vastustaja ekspertarstid selgitasid kohtuistungil, et kui kaebaja on vanemate hoolitsemise tõttu terve ning tegus, on puude määramine problemaatiline. See seisukoht on vastuolus viidatud õigusnormidega lapse puude raskusastme tuvastamise kohta ja ringkonnakohtu selgitustega asjas nr 3-22-2522 (p 8). Määrav pole see, et laps on tänu vanemate hoolsale tegevusele püsinud terve ja tegus. Lapse puude raskusaste määratakse selle järgi, millises mahus (ulatuses) ületab tema eest hoolitsemine lapsevanema tavapärast hoolduskohustust.
10.Vastustaja ei ole vaidlustatud otsuses hinnanud seda, mil määral kaebaja eest hoolitsemine ületab lapsevanema tavapärast hoolduskohustust. Vastustaja ei ole 12. veebruari 2024. a otsust nõuetekohaselt põhjendanud. Vastustaja on otsuses leidnud, et kaebaja ei vaja intensiivset kõrvalabi ning lapsevanem ei pea tegema pidevalt keerukaid ravitoiminguid. Vastustaja pole sellele järeldusele jõudmist aga põhjendanud, arvestades lapse puude raskusastme määramisel kehtivaid erisusi, konkreetset last ja tema iga.
11.Vastustaja 12. veebruari 2024. a otsuse järgi tuvastas ta lapsevanema hoolduskoormust arvestades kaebajal keskmise puude raskusastme kolmeks aastaks, sest hoolduskoormus ajas lapse kasvamisel väheneb. Kuna puude raskusastme saabki lapse puhul määrata maksimaalselt kolmeks aastaks (määruse nr 18 § 5 lg 2, PISTS § 24 lg 3 p 3), mõistab kohus nimetatud väidet selliselt, et vastustaja on sellega põhjendanud, miks ta on senise raske puude asemel tuvastanud kaebajal keskmise puude. Järeldust, miks vastustaja leiab, et lapsevanema hoolduskoormus lapse kasvamisel väheneb, otsuses põhjendatud ei ole.
12.Kohus on varem leidnud, et fenüülketonuuria diagnoosi puhul ei pea lapsevanemad olema ööpäevaringselt või suurem osa ööpäevast (üle 50%) lapse kõrval. Sellele vaatamata on kohus 5(8)
3-24-756 märkinud, et erinevates olukordades võivad ette tulla kõrvalekalded ning vanemad peavad pidevalt säilitama valvsust ja kontrolli. Vanematel lasuvat ajalist ja psühholoogilist koormat see seetõttu ei elimineeri. Sealjuures on kohus tõdenud, et lapse suuremaks kasvades, kooli minnes ja suuremal iseseisvumisel võib ta hakata ka rohkem eksima. Seda kinnitab kaebaja esitatud teaduskirjandus.1 Seetõttu on vanemate hoolduskoormus jätkuvalt oluline ja puude tuvastamine õigustatud. Selle raskusastme kindlakstegemisel tuleb arvestada konkreetse lapse olukorda. Laiemas plaanis tuleb arvestada ka sellega, et erineva raskusastmega hoolduskoormuse juhtumid paigutuksid puude raskusastme skaalale loogiliselt (Tallinna Ringkonnakohtu otsus asjas nr 3-22-2522, p 12).
13.Kaebaja oli vaidlustatud otsuse tegemise ajaks saanud kuue aastaseks. Kaebaja esindaja viidatud doktoritööst selgub, et kooliikka jõudva lapse puhul ei pruugi hoolduskoormus sugugi väheneda. Teadustöös on hoopis leitud, et varases koolieas võib esineda raskusi toitumisrežiimi säilitamisega kiiresti muutuvas sotsiaalses keskkonnas.2 Vastustaja 12. veebruari 2024. a otsuses konkreetse lapse olukorda analüüsitud ei ole. Vastustaja ei ole selgitanud, miks ta leiab erinevalt teaduskirjanduses väljendatud seisukohast, et kaebaja tervise eest hoolitsemise koormus on tema iga arvestades vähenenud või väheneb.
14.Vastustaja 24. aprilli 2024. a vastuse järgi võib dieetravi või haiguspõhiselt vajaliku eritoidu kättesaadavaks tegemine ja manustamine ning vajaduspõhiselt (lähtuvalt raviarsti juhenditest) analüüside andmine olla vajalik mistahes haigestumise korral. „Meditsiiniliselt käsitletav haigusseisund ei pea olema tõlgendatud kui puude raskusaste, kui püsipiiranguid igapäevastel põhitoimingutel vastavalt vanusele terviseandmetes kirjeldatud ei ole.“ Erinevalt haigestumisest on puude raskusastme tuvastamise aluseks olev abivajadust põhjustav seisund siiski pikaajaline (määruse nr 18 § 5 lg 11 p 3). Praeguses asjas on kaebaja diagnoos eluaegne. Vastustajal tuleb otsuse tegemisel järgida määruse nr 18 § 5 lg 11. Vastustajal ei ole seadusest tulenevalt õigus hinnata puude raskusastet üksnes piirangute esinemise järgi või muudel alustel, jättes § 5 lg 11 põhjal analüüsimata kõrvalabi, juhendamise või järelevalve vajaduse.
15.Laste puhul annab arstiõppe läbinud isik talle edastatud andmete põhjal SKA-le arvamuse lapse puude raskusastme kohta (määruse nr 18 § 4 lg 4). Tööealise inimese puhul annab arstiõppe läbinud isik arvamuse inimesel piirangute esinemise või puudumise kohta erinevate valdkondade võtmetegevustes (määruse nr 18 § 4 lg 5).
16.Kuigi laste puhul ei näe määrus ette puude raskusastme tuvastamist erinevate valdkondade võtmetegevustes, on 11. veebruari 2024. a arstlikus ekspertiisis (nr P26T-2024-1796-11718904; dtl 32–50) esitatud hinnangud just valdkondade võtmetegevustes. Teisisõnu on eksperdiarvamus koostatud lähtudes tööealisele inimesele kohalduvatest normidest. Kohus leiab, et sellisel kujul ei võimalda eksperdiarvamus ammendavalt vastata küsimustele, mis on nimelt lapse puude raskusastme hindamisel määravaks.
17.Ekspertiisi kohaselt on kaebajal aasta pärast vajalik korduv konsultatsioon, mil on vaja teha toitumisterapeudi kolme päeva menüü analüüs. Probleemide esinemisel tuleb konsultatsiooni minna varem. Kaebaja käib õega samas lasteaia rühmas ning on seal hästi kohanenud. Ema sõnul on toitumise osas lasteaiaga hea koostöö, kuid menüüväliste valikute korral on suur
Haldusasjas nr 3-22-2522 kaebaja esitatud 20. märtsi 2023. a menetlusdokumendi lisad, sh H. Lillevälja doktoritöö „Hyperphenylalaninaemias and neurophysiological disorders associated with the condition“, p 5.8.4 ja 5.8.7, lk-d 58–60. Arvutivõrgus kättesaadav: https://dspace.ut.ee/handle/10062/67313.
H. Lilleväli. Doktoritöö „Hyperphenylalaninaemias and neurophysiological disorders associated with the condition“. Taru Ülikool. 2019, p 5.8.4, lk 58.
6(8)
3-24-756 otsustuskoormus kaebaja vanemal õel, kes peab tegema valikud nii enda kui ka õe eest. Lapsevanematel ei ole lapse osas olulisi kaebusi. Vähemalt kord kuus on vaja määrata lapse verest phe-de väärtusi, vajaduse korral sagedamini (dtl 33). Ekspertiisi järgi on kaebaja ealise arenguga laps, kel on kaasasündinud ainevahetushaigus, mistõttu vajab ta eridieeti. Kaebaja saab osaleda ühiskonnaelus teistega võrdsetel alustel vähemalt enamikes tegevustes. Kaebaja ei vaja intensiivset kõrvalabi ning lapsevanem ei pea tegema pidevalt keerukaid ravitoiminguid (dtl 35). Üheski võtmetegevustes ei ole ekspertiis kaebajal piiranguid tuvastanud.
18.Võttes arvesse määruse nr 18 § 5 lg-s 11 sätestatud tingimusi, mida tuleb lapse puude raskusastme puhul hinnata, on arstlikust ekspertiisist tuvastatav see, et abivajadust põhjustav seisund on pikaajaline ehk eluaegne ning piiranguid, mida abivahenditega kompenseerida, kaebajal ei ole. Seda, kas lapse või tema vanemate tegevuse või tegevusetusega võib tekkida kahju talle endale või teiste inimeste elule, tervise või varale, ning kui oluline selline kahju võib olla, ei ole ekspertiisis analüüsitud. Ometi on teada, et kaebajal esinev fenüülketonuuria e pärilik aminohapete ainevahetuse häire põhjustab dieedist kõrvalekaldumise korral pöördumatu mõõduka kuni raske vaimse arengu mahajäämuse.3 Ka ei ole ekspertiisis analüüsitud, mil määral ületab kaebaja eest hoolitsemise koormus sama vana terve lapse oma (sh kui sagedasti ja milliseid lisatoiminguid tuleb lapse tervise eest hoolitsemiseks teha, vt määruse nr 18 § 5 lg 11 p 2 ja PISTS § 2 lg 11 p-d 1–3). Ekspert on vaid lakooniliselt märgitud, et kaebaja ei vaja intensiivset kõrvalabi ning lapsevanem ei pea tegema pidevalt keerukaid ravitoiminguid.
19.Selle kohta, kui intensiivset kõrvalabi ja järelevalvet fenüülketonuuriaga laps vajab, ei pruugi saada ammendavat infot tema terviseandmetest. See võib erineda, sõltuvalt konkreetsest lapsest, ning ajas muutuda, kui laps kasvab. Kuna tegu on viidatud õigusnormide järgi õige otsuse tegemiseks olulise asjaoluga, tuleb SKA-l uurimispõhimõttest tulenevalt selle selgitamiseks tõendeid koguda, vajaduse korral ka omal algatusel (sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 3 lg 6 ja HMS § 6). Olulist infot võib anda lapsevanemate esitatud olukorra kirjeldus puude raskusastme taotluses. Vajaduse korral tuleb lapsevanematelt selle kohta lisaselgitusi küsida.
20.Kohus ei nõustu vastustaja hinnanguga, et asjakohased õigusaktid ei reguleeri puude raskusastme tuvastamise otsuse põhjendamise detailsust. Ka sellele otsusele kohalduvad haldusmenetluse seaduses sätestatud nõuded. HMS § 56 lg 2 järgi peab haldusakti põhjenduses olema akti andmise faktiline ja õiguslik alus. Vastustaja 12. veebruari 2024. a otsuses ei ole viidet määruse nr 18 § 5 lg-le 11, mis reguleerib, kuidas tuleb lapse puude raskusastet tuvastada. Otsuses puudub ka selle sätte järgi oluliste asjaolude analüüs.
21.Vastustaja on teinud vaidluse alusel oleva otsuse 12. veebruaril 2024. Kaebuse järgi ei vasta otsuse tegemise aeg PISTS-s sätestatule, sest kaebaja esindaja esitas vastustajale taotluse
9.jaanuaril 2024. SKA teeb puude raskusastme tuvastamise või tuvastamata jätmise otsuse 15 tööpäeva jooksul ekspertiisiks piisavate andmete saamise päevast arvates (PISTS § 24 lg 1). Arvestades ekspertiisiks piisavate andmete saamise päevana taotluse esitamise päeva ehk
9.jaanuarit 2024, oleks tulnud vastustajal otsus teha hiljemalt 30. jaanuaril 2024. Vaatamata sellele, et vastustaja on seadusest tulenevat otsuse tegemise tähtaega ületanud, ei ole see mõjutanud kaebaja olukorda. Kohtuistungil selgitas vastustaja, et kaebajale on makstud otsuse
M-L. Uudelepp, K. Joost, R. Žordania, K. Õunap. Fenüülketonuuria Eesti ravijuhend, lk 46. Arvutivõrgus kättesaadav: https://www.kliinikum.ee/harvikhaigused/wp-content/uploads/2022/12/fenuulketonuuria_ravijuhend.pdf. (16. juuli 2024).
7(8)
3-24-756 hilinemisele vaatamata puudetoetust katkematult. Tähtaja ületamine ei rikkunud seega kaebaja õigusi ega mõjutanud otsuse õiguspärasust (HMS § 58).
22.Vastustaja ei käsitlenud vaidlustatud otsuses nõuetekohaselt kõiki asjaolusid, mis on kaebaja puude raskusastme tuvastamiseks vajalikud. Kuna hindamata jäänud asjaolud võivad mõjutada puude raskusastet ning hindamine eeldab spetsiifilisi õigusväliseid teadmisi, ei saa kohus analüüsida neid asjaolusid ekspertarstide ja vastustaja eest. Kohus rahuldab kaebuse ning tühistab vastustaja 12. veebruari 2024. a otsuse. Kohtuotsuse jõustumise korral tuleb SKA-l teha uus otsus 15 tööpäeva jooksul ekspertiisiks piisavate andmete saamise päevast arvates.
23.HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja ei ole vastustajalt menetluskulude väljamõistmist taotlenud. Menetlusosaliste võimalikud menetluskulud jäävad seega nende endi kanda.
24.Otsuse avaldamisel tuleb kaebaja nimi ja sünniaeg ning kaebaja esindaja nimi asendada nende eraelu kaitseks tähemärkidega (HKMS § 175 lg 4).
Pihel Sarv /allkirjastatud digitaalselt/
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.