2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 16.08.2024 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
3-22-1990 Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida. Vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Vyacheslav Govorukhin (edaspidi ka kaebaja) peeti 16.08.2022 kell 08.05 Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) poolt kinni korrakaitseseaduse (KorS) § 46 lg 1 p 1 alusel võimaliku kuriteo ärahoidmiseks ja toimetati Viru Vanglasse. V. Govorukhin vabastati 17.08.2022 kell
22.01.Kinnipidamise protokolli (digitaalse toimiku lehed (dtl) 6–8) kohaselt oli kaebaja kinnipidamine vajalik järgmistel põhjustel.
1.1.V. Govorukhin avaldas 03.08.2022 Narva linna haldusterritooriumil asuva mälestusmärgi Tank T-34 juures viibides suusõnaliselt üleskutse teha kõik võimalik, et kõnealust tanki selle asupaigast ei teisaldataks. Tanki teisaldamise füüsilise takistamise asetleidmise korral oleks taoline tegevus vaadeldav massilise korratusena.
1.2.Alates 03.08.2022 on Narva kohalikes sotsiaalmeedia võrgustikes tehtud üleskutseid asuda II maailmasõja ja NSVL sõjategevusega seotud mälestusmärkide kaitsjale. Suhtlusvõrgustikes Facebook, Viber ja Telegramm on agitatsiooni eesmärgil esitatud alates 06.08.2022 ka desinformatsiooni Eesti riigi poolsest n-ö salaja ettevalmistavast tegevusest mälestusmärkide eemaldamiseks. Alates 03.08.2022 on Narvas tanki mälestusmärgi juurde koondunud ennast kaitsemeeskonnaks nimetav grupp isikuid. 03.08.2022 osales nimetatud meeskonna tegevuses üle 100 isiku ja järgnevatel päevadel (06.08.2022–14.08.2022) liigikaudu 20–40 isikut (öösel 5–15 isikut). Sotsiaalmeedia Viber ja Telegramm Tank-34 gruppides levis üleskutse 13.08.2022 tanki juurde minemiseks ning selle tulemusena käis seal päeva jooksul ca 500 inimest. Tanki juurde kogunenud isikute meeleolud on pingestatud ja ärevad ning on märgatav, et mida aeg edasi, seda vägivaldsemaks ja ähvardavamaks need muutuvad. Taoline pingeolukord ja meeleolud võivad endaga kaasa tuua avaliku korra raskeid rikkumisi ja ka süütegusid elu, kehalise puutumatuse ja füüsilise vabaduse vastu, ning loovad massiliste korratuste puhkemise reaalse ohu.
1.3.Eeltoodust nähtuvalt on vajalik V. Govorukhini suhtes kohaldada KorS 46 lg 1 p 1 alusel kinnipidamist vahetult eelseisva kuriteo – karistusseadustiku (KarS) § 238 lg 1 järgi kvalifitseeritava massilise korratuse organiseerimise ja ettevalmistamise ning üleskutse selles osalemisele ärahoidmiseks.
2.V. Govorukhin esitas 21.09.2022 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub teha kindlaks tema 16.08.2022 toimunud kinnipidamise õigusvastasus ning mõista PPA-lt tema kasuks välja kinnipidamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitis 112,87 eurot.
3.Tartu Halduskohus võttis 17.03.2023. a määrusega V. Govorukhini kaebuse menetlusse.
4.PPA esitas kaebusele 13.04.2023 kirjaliku vastuse, milles palub jätta kaebuse rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda.
5.Tartu Halduskohus otsustas 12.06.2024. a määrusega vaadata asja läbi kirjalikus menetluses ning andis pooltele tähtajad täiendavate seisukohtade, taotluste ja tõendite esitamiseks.
6.PPA esitas 01.07.2024 kohtule kohtu palutud täiendavad selgitused ja tõendid.
7.Kaebaja esitas 08.07.2024 enda lõplikud seisukohad ning menetluskulude nimekirja ja kuludokumendid.
3-22-1990
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
8.Kaebaja põhjendab kaebust järgmiselt.
8.1.KorS § 46 lg 1 p 1 järgi kinnipidamise kohaldamiseks peab korrakaitseorgan tuvastama vahetult eelseisva kuriteo tunnuste olemasolu ja kinnipeetava isiku seose eelseisva kuriteoga. Isiku kinnipidamise protokollist ei tulene, et korrakaitseorgan tuvastas eelseisva kuriteo koosseisu KarS § 238 lg 1 järgi – korrakaitseorgan ei tuvastanud, et väidetava massilise korratusega võivad kaasneda rüüstamine, purustamine, süütamine või muu selline tegevus. Vastustaja ei ole nimetanud ühtegi asjaolu, millest on võimalik järeldada, et kaebaja sai või kavatses panna toime KarS § 238 lg-s 1 kirjeldatud kuriteo 16.08.2022 varahommikul. Seda enam, kinnipidamise hetkel oli kaebaja minemas tööle, kuna kinnipidamise päeval oli tal töövahetus OÜ VKG Energia elektrijaamas Kohtla-Järve linnas.
8.2.Kui isik kaotab vabaduse isegi 48 tunniks, siis tuleb kinni peetavale inimesele kinnipidamist selgelt põhjendada ja põhistada. Kaebaja ei saa aru, kuidas on kinnipidamise protokollis kinnipidamise faktilise aluse kohta toodud asjaolud temaga seotud. Samuti on arusaamatu, kuidas on võimalik teha järeldus, et ta kavatseb või saab panna justnimelt 16.08.2022 vahetult pärast kinnipidamist toime kuriteo, kui ta väidetavalt 03.08.2022, s.o 13 päeva varem Narva linna haldusterritooriumil asuva mälestusmärgi Tank T-34 juures viibides lihtsalt suusõnaliselt avaldas oma arvamust teha kõik võimalik, et kõnealust tanki selle senisest asupaigast ei teisaldataks. Ei ole selge, miks arvab politsei, et tegemist oli üleskutsega. Samuti ei ole vastustaja oma väidet kaebaja suusõnalise üleskutse kohta tõendanud. Tegemist on paljasõnaliste väidetega või ebaseadusliku jälitustegevusega, kuna muul viisil ei saa koguda tõendeid isiku suusõnaliste arvamuste tegemise või üleskutse kohta.
8.3.Arusaamatuks jääb PPA arvamus, et alates 03.08.2022 osales kaebaja aktiivselt monumendi kaitsel nii öösel kui ka päeval. Isegi kui kaebaja oli monumendi juures nn valves, ei tähenda tema seal viibimine veel, et ta on teinud aktiivseid toiminguid, mis oleks suunatud võimalike massirahutuste korraldamisele. Tanki T-34 monumendi platsil oli palju isikuid, sh nn valves, aga PPA pidas kinni ainult kaebaja ja veel ühe isiku. PPA ei ole kohtule kinnitanud, et ta oleks teadnud, kuhu kavatses kaebaja 16.08.2022 varahommikul sõita – kas tanki juurde või tööle. PPA ametnikud oleksid saanud selle kohapeal välja selgitada või kaebaja liikumist kontrollida. Kaebaja aktiivset osalemist kaitsemeeskonnas ja monumendi kaitsel ei kinnita ka PPA esitatud valveaegade graafik. Graafik on koostatud teadmata isiku poolt teadmata lähtematerjalide alusel. Seda, kas kaebaja viibis tanki juures alates 03.08.2022 ja osales aktiivselt monumendi kaitsel, saaks tuvastada ainult lähtematerjalide, nt videokaamera salvestiste alusel. Ilma selleta on tegemist vaid PPA hinnangulise arvamusega. PPA esitatud videofailidest on tuvastatav, et monumendi parkimisplatsil oli pargitud roheline buss, kuid see ei tähenda, et monumendi valve oli organiseeritud ja selles osales kaebaja koos oma bussiga. Parkimisplatsile oli pargitud veel palju sõidukeid. Kaebaja isikut ei ole võimalik salvestistelt tuvastada, sest PPA poolt viidatud rohelise särgiga isiku nägu ei ole nähtav.
8.4.Tank toimetati Viimsi muuseumisse 16.08.2022 pärastlõunal, aga kaebaja vabastati alles järgmisel päeval ehk 17.08.2022. Seega, kui eeldada, et kaebaja oli kinni peetud õiguspäraselt, siis oli ta vanglas alates tanki Narvast äravedamisest kuni 17.08.2022 seadusliku aluseta, kuna pärast tanki äravedamist ei olnud kaebajal enam alust ja mõtet tanki äravedamist takistada. PPA ei ole esitanud ühtegi tõendit, et esines kaebaja osalemisega massirahutuse korraldamise oht pärast monumendi teisaldamist ja järgmisel päeval. Seadus ei võimalda võtta kelleltki vabadust igaks juhuks – politseil või korrakaitseorganil peab olema kindel veendumus, et isik kavatseb panna toime kuriteo vahetult pärast kinnipidamist.
3-22-1990 Kaebaja leiab, et tema kinnipidamiseks puudus seaduslik alus ja tegemist oli õigusvastase toiminguga.
8.5.Ebaseadusliku kinnipidamisega tekitati kaebajale kahju, mis kuulub hüvitamisele süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse § 11 lg 4 analoogia põhjal. Kaebaja nõuab kahe päeva kinnipidamise eest hüvitist ümardatult 112,87 eurot, lähtudes keskmisest brutopalgast (s.o 1693 eurot).
9.Vastustaja leiab, et kaebaja kinnipidamine oli õiguspärane, palub jätta kaebuse rahuldamata ning põhjendab enda seisukohta järgmiselt.
9.1.Korrakaitseorgan ei pea KorS § 46 lg 1 p 1 kohaldamiseks eelnevalt tuvastama arvatava süüteo koosseisu. Isiku kinnipidamise protokollis on tema tegevuse ja võimaliku teo tagajärje vaheline põhjuslik seos ammendavalt esitatud. Kaebajat ei peetud kinni kahtlustatavana kriminaalmenetluse seadustiku § 217 alusel. KorS alusel toimub isiku kinnipidamine ohutõrjelisel eesmärgil ajal, mil süüteomenetlust ei ole veel alustatud või süüteomenetluseks ei olegi alust. Tegemist on preventiivse (prognoos)otsusega. KorS § 46 kohaldamisel puudub alus süüteokoosseisu tunnuste kontrollimiseks.
9.2.Vabariigi Valitsus on võtnud vastu otsuse teisaldada avalikust ruumist monumendid, mis on oma olemuselt vaenu õhutavad. Mälestusmärgi Tank T-34 puhul oli tegemist Nõukogude okupatsioonivõimu sõjamonumendiga, mis on tänapäeval (olukorras, kus Venemaa on sõjaliselt tunginud Ukrainasse) aktiivse terrori sümboliks. Alates 02.08.2022, kui ööl vastu kolmapäeva (03.08.2022) süüdati põlema Ida-Virumaal Narva-Jõesuu linnas Auvere elektrijaamade ja õlitehaste juurest teisaldatud haubitsat vedanud ekskavaator, käivitus sündmuste ahel, mille käigus tehti kohalikes sotsiaalmeedia võrgustikes üleskutseid asuda II maailmasõja ja NSVL sõjategevusega seotud mälestusmärkide kaitsele. Alates 03.08.2022 oli Narva linna territooriumil asuva mälestusmärgi Tank T-34 juurde koondunud ennast kaitsemeeskonnaks nimetav grupp. 04.08.2022 on Õhtulehes avaldatud deklaratsioon kaitsemeeskonna eesmärkidest: „Kui tanki teisaldama hakatakse, tuleb sõda. Eesti jääks aina väiksemaks ja väiksemaks...“.1
9.3.Ekslik on kaebaja arvamus, justkui ei oleks eeltoodud haldusorgani toiminguid ja otsuse aluseks olevaid faktilisi asjaolusid võimalik kontrollida. PPA seisukoht tugineb suurelt osalt veebimonitooringutele, aga ka tanki juurde paigaldatud kaamera edastusel kajastatule, mis oli teatavasti avalikult interneti vahendusel jälgitav mitte ainult Eestis, vaid ka näiteks Vene Föderatsiooni territooriumil. Lisaks on politsei kogutud tõendite põhjal koostatud vastav kirjalik eelhoiatusteade ja selle põhjal hoiatusteade. PPA seire tulemusel tehti kindlaks, et kaebaja oli end kaitsemeeskonnaks nimetava grupi aktiivne liige ning osales tanki ööpäevaringses valves ja selle kaitses teisaldamise vastu. Muu hulgas tõendab kaebaja aktiivset tegevust tanki juures asunud avalike kaamerate salvestiste põhjal koostatud valveaegade väljavõte, millest on näha, et kaebaja oli bussiga valves 16 korral. Grupp oli arutanud teiste tanki juures viibivate isikutega plaane selle üle, kuidas taktikaliselt kaitsta (sh inimketi ja/või autodega blokeerimise teel) tanki teisaldamise eest. Kaebaja osalemist kaitsemeeskonna tegevuses tõendavad ka YouTube ́i keskkonnas jagatud videofailid tanki kaitsel osalemise kohta. Videofailidelt on näha kaebaja rohelist bussi ning ühelt videolt ka rohelise särgiga kaebajat.
9.4.Kaebaja selline käitumine andis alust järeldada, et tema tegevus võib kaasa tuua avaliku korra raskeid rikkumisi ja ka süütegusid elu, kehalise puutumatuse ja füüsilise vabaduse vastu
3-22-1990 ning loob massiliste korratuste puhkemise reaalse ohu. Vastavalt KarS § 238 lg-le 1 on massilise korratuse organiseerimine ja ettevalmistamine ning üleskutse selles osalemisele käsitatav kuriteona. Arvestades 2007. a aprillis Tallinnas monumendi teisaldamisega seotud sündmustest saadud kogemust, oli suur tõenäosus, et kaitsemeeskonna, sh kaebaja plaanide realiseerumine ja tanki teisaldamise füüsiline takistamine oleks analoogselt varasemaga toonud kaasa massilisi korratusi. Seega peeti kaebaja kinni võimaliku kuriteo ärahoidmiseks.
9.5.2007. aastal toimunud nn aprillirahutusi arvesse võttes oli vaja võimalike korrarikkumiste vältimiseks vabastada tanki teisaldamise ajal kinni peetud isikud ajaliselt hajutatult. Kaebaja ja teiste kinni peetud isikute kinnipidamise kestel jälgiti pingsalt Narvas toimuvat ning kuna tanki teisaldamisele järgnenud päeva jooksul ühtegi protestiaktsiooni ei toimunud, sai võimalikuks ka kinni peetud isikute järkjärguline vabastamine.
9.6.Asjaolu, et isiku kinnipidamine 16.08.2022 oli põhjendatud, vajalik ja eesmärgipärane, kinnitab fakt, et vaatamata kaebaja ja teiste tanki teisaldamist takistada kavatsenud isikute tegevusele, toimus objekti äraviimine (vastupidiselt pronkssõduri või hiljutise haubitsa teisaldamisele) rahumeelselt ja ilma vägivallata. Samuti ei toimunud tanki teisaldamisele järgnenud päeval ühtegi protestiaktsiooni, kuna tanki teisaldamise vastase grupi aktiivsemad liikmed, sh kaebaja, viibisid eemal. Oleks naiivne oletada, et isikud, kes on korraldanud tanki äraviimise takistamiseks ööpäevaringse logistiliselt põhjalikult organiseeritud valve, on seda teinud vaid soovist olla füüsiliselt tanki läheduses. Hästi organiseeritud kollektiiv, kes nimetab end kaitsemeeskonnaks ning kes aktiivselt nii avalikus meedias sõna võttes ja tegevusele õhutades kui ka teoga tanki valvamist korraldades näitab üles vaenu, ähvardab ja õhutab protestimeelsust, on ilmselgelt ohuks avalikule korrale.
9.7.Kaebaja kinnipidamine viidi läbi vastavuses KorS §-s 46 sätestatuga ning kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS), sh PS §-des 20 ja 21 kehtestatuga. Tema kinnipidamise kestus ei ületanud PS-s nimetatud neljakümne kaheksa tunni piiri ning isik vabastati viivitamata kinnipidamise aluseks olnud õiguserikkumise toimepanemise ohu äralangemisel.
KOHTU SEISUKOHT
10.Kohtule on esitatud hüvitamiskaebus, milles kaebaja palub mõista talle PPA-lt välja hüvitise 112,87 eurot mittevaralise kahju eest, mis tekkis kaebajale tema kinnipidamisega 16.08.2022 alates kell 08.05 kuni 17.08.2022 kell 22.01.
11.PS § 25 sätestab igaühe õiguse talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamisele. Avalik-õiguslike ülesannete täitmisel tekitatud kahju hüvitamise alused on sätestatud riigivastutuse seaduses (RVastS). Vastavalt RVastS § 7 lg-le 1 võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise ning au või hea nime teotamise korral. Viidatud sätete järgi saab kohus mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldada üksnes juhul, kui haldusülesandeid täitva avaliku võimu kandja on käitunud süüliselt ja õigusvastaselt, rikutud on mõnda RVastS § 9 lg-s 1 sätestatud isiku subjektiivset õigust; õiguste rikkumise tagajärjel tekkis isikule kahju; esineb põhjuslik seos õigusvastase teo ja isikule tekkinud kahju vahel ning kahju ei olnud võimalik vältida RVastS § 7 lg-s 1 nimetatud esmaste õiguskaitsevahendite kasutamisega. Juhul, kui üks nimetatud eeldustest ei ole täidetud, puudub alus hüvitamisnõude rahuldamiseks.
3-22-1990
12.Kohus mõistab kaebajat selliselt, et tema hinnangul seisneb talle tekkinud mittevaraline kahju temalt ligi üheks ööpäevaks ja neljateistkümneks tunniks vabaduse võtmises. Sellele, et PPA oleks kaebaja kinnipidamisega alandanud ka tema väärikust või kahjustanud tema tervist, ei ole kaebaja viidanud.
13.Kaebaja peeti 16.08.2022 kell 08.05 politseiametnike poolt kinni KorS § 46 lg 1 p 1 alusel ja toimetati Viru Vanglasse. Kinnipidamise kohta koostati protokoll (dtl 6–8), milles märgitu kohaselt oli kaebaja kinnipidamine vajalik ennekõike põhjusel, et ta avaldas 03.08.2022 Narva linna haldusterritooriumil asuva mälestusmärgi Tank T-34 juures viibides suusõnaliselt üleskutse teha kõik võimalik, et tanki selle asupaigast ei teisaldataks, ning tanki teisaldamise füüsilise takistamise näol oleks tegemist massilise korratusega. Protokolli kohaselt oli kaebaja kinnipidamine vajalik vahetult eelseisva kuriteo – KarS § 238 lg 1 järgi kvalifitseeritava massilise korratuse organiseerimise ja ettevalmistamise ning üleskutse selles osalemisele ärahoidmiseks. KarS § 238 lg 1 sätestab, et palju inimesi hõlmava korratuse organiseerimise või ettevalmistamise või sellises korratuses osalemisele üleskutsumise eest, kui sellega on kaasnenud rüüstamine, purustamine, süütamine või muu selline tegevus, – karistatakse kolme- kuni kaheksa-aastase vangistusega.
14.KorS § 46 lg 1 p 1 kohaselt võib politsei või seaduses sätestatud juhul muu korrakaitseorgan isiku kinni pidada, sulgedes ta ruumi või sõidukisse või piirates muul viisil olulisel määral tema füüsilist vabadust, kui see on vältimatu vahetult eelseisva kuriteo toimepanemise ärahoidmiseks. Isikult vabaduse võtmine peab olema kooskõlas PS §-ga 20, mis lubab seda teha seaduses sätestatud juhul ja korras muu hulgas kuriteo või haldusõiguserikkumise ärahoidmiseks (lg 2 p 3).
14.1.KorS kommenteeritud väljaandes on selgitatud, et KorS alusel toimub isiku kinnipidamine ohutõrjelisel eesmärgil ajal, mil süüteomenetlust ei ole veel alustatud või süüteomenetluseks ei olegi alust. Kinnipidamine on vaid siis õigustatud, kui see on vältimatu KorS § 46 lg-s 1 nimetatud eesmärgil. Kui vastav eesmärk on täidetav muul viisil kui kinnipidamisega, siis ei ole tegemist vältimatu kinnipidamisega. Kinnipidamine vahetult eelseisva kuriteo toimepanemise ärahoidmiseks (lg 1 p 1) on õigustatud siis, kui kuritegu on veel katse staadiumis või on juba alanud ning ilma isiku kinnipidamiseta ei ole võimalik seda kuritegu ära hoida. Kinnipidamine on õigustatud üksnes kuni eesmärgi saavutamiseni. PS-st tulenevalt ei tohi kinnipidamise üldine aeg ületada 48 tundi, pikemaks kinnipidamiseks peab olema kohtu luba. (Vt M. Laaring jt. Korrakaitseseadus. Kommenteeritud väljaanne. Sisekaitseakadeemia, 2017, lk 144–145, 148)
14.2.Isiku KorS § 46 lg 1 p 1 alusel kinnipidamise näol on seega tegemist riikliku järelevalve menetluses rakendatava meetmega, mille kohaldamise aluseks on prognoosotsus. Riiklik järelevalve on korrakaitseorgani tegevus eesmärgiga ennetada ohtu, selgitada see välja ja tõrjuda või kõrvaldada korrarikkumine (KorS § 2 lg 4). Vastavalt KorS § 5 lg-le 2 on oht olukord, kus ilmnenud asjaoludele antava objektiivse hinnangu põhjal võib pidada piisavalt tõenäoliseks, et lähitulevikus leiab aset korrarikkumine. KorS § 5 lg-s 5 on defineeritud vahetu ohu mõiste ning selle kohaselt on vahetu ohu näol tegemist olukorraga, kus korrarikkumine leiab juba aset või on suur tõenäosus, et see kohe algab. KorS § 5 lg 4 esimene lause sätestab kõrgendatud ohu definitsiooni ning selle järgi on kõrgendatud ohuga tegemist muu hulgas juhul, kui esineb KarS 15. ptk-s („Riigivastased süüteod“, KarS § 2301–§ 254) sätestatud I astme kuriteo toimepanemise oht.
14.3.Õiguskirjanduses on avaldatud seisukohta, et ohu hindamisel kasutatav (piisav) tõenäosus ei ole konstantne nähtus, vaid see on seotud konkreetse juhtumiga, kus tuleb arvestada kaitstava õigushüve olulisust, võimaliku tulevase kahju saabumise aega jm asjas
3-22-1990 tähtsust omavaid asjaolusid. Mida kaalukam on kaitstav õigushüve ja mida kiiremini tuleb tegutseda, seda väiksem võib tõenäosusaste olla. (Vt J. Jäätma. Ohutõrjeõigus politsei- ja korrakaitseõiguses: kooskõla põhiseadusega. Doktoritöö, 2015, Tartu, lk 136) Järelevalvemeetme rakendamine tuleb otsustada kaalutlusvigadeta (vt ka Riigikohtu 13.10.2010. a otsus asjas nr 3-3-1-44-10, p 15) ning seda tuleb kohaldada proportsionaalsuse põhimõtet järgides (KorS § 7).
14.4.KorS § 46 lg 1 p 1 alusel meetme rakendamisel ei pea korrakaitseorgan selgelt tuvastama arvatava eelseisva kuriteo koosseisu tunnuseid, nagu seda tehakse süüteomenetluses. Küll aga peab kinni peetava isiku poolt konkreetse kuriteo toimepanemine olema olukorraga seotud asjaoludel piisavalt tõenäoline ja võimalik (vrd Tartu Ringkonnakohtu 31.03.2021. a otsus asjas nr 3-19-1510, p 40).
15.Praegusel juhul leidis kaebaja kinnipidamine aset 2022. a augustis, mil Eestis oli aktuaalne II maailmasõja ja NSVL sõjategevusega seotud mälestusmärkide ja muu sümboolika avalikust ruumist eemaldamise küsimus. Nagu PPA on viidanud, leidis 03.08.2022 öösel aset sündmus, mille käigus pandi põlema Auvere elektrijaamade ja õlitehaste juurest teisaldatud haubitsat vedanud ekskavaator2. Alates sellest sündmusest hakkasid toimuma inimeste kogunemised Narvas, aadressil Jõesuu tänav 175 paiknenud monumendi „Tank“ juures. PPA seiretöö tulemusel saadi teada, et mälestusmärgi Tank T-34 juurde koondunud grupp nimetas end kaitsemeeskonnaks ning et sotsiaalmeedia võrgustikes tehti üleskutseid asuda II maailmasõja ja NSVL sõjategevusega seotud mälestusmärkide kaitsele. Nimetatud info on kajastatud ka PPA poolt 08.08.2022 koostatud eelhoiatusteates avalikus ruumis paiknevate II maailmasõja mälestusmärkidega seotud ohu kohta (dtl 25–29) ja 11.08.2022. a ohuhinnangus Ida-Viru, Narva piirkonna II maailmasõja mälestusmärgi (Narva tank) teisaldamise kohta (dtl 30–32). Nimetatud tõendid kajastavad andmeid mälestusmärkidega seotud süütegude ja asutusesiseselt operatiivselt kogutud informatsiooni kohta, millele said korrakaitseorganid enda edasise tegevuse planeerimisel tugineda. Kohtul puudub alus kahelda nendes dokumentides kajastatud info tõele vastavuses ka olukorras, kus kohtule ei ole edastatud vastavaid väljavõtteid sotsiaalmeedias tehtud postitustest või konkreetseid videosalvestisi monumendi juurde kogunenud isikute väljaütlemistest ja tegevustest. Kõnealuseid kogunemisi tanki juures kajastati ka avalikus meedias. Näiteks on PPA viidatud Õhtulehe 04.08.2022. a artiklis 3 muu hulgas kajastatud ühe tanki juurde tulnud isiku vastust küsimusele, mis juhtub, kui valitsus tanki minema viib, ja see on olnud järgmine: „Ma tean, et siis tuleb kohe vähemalt 1000 inimest siia tanki kaitsma. See oleks nagu pronksiööl“. Veel on samas artiklis märgitud, et tankimonumendi juurde kogunenud inimeste ehk tankivalvurite tuumiku moodustas rohelise mikrobussiga saabunud seltskond, kes olid ajakirjaniku sõnul sealjuures muljetavaldavalt hästi varustatud.
15.1.16.08.2022. a hommikul võttis Vabariigi Valitsus vastu otsuse eemaldada Narvast ja Narva-Jõesuust okupatsioonimonumendid. Samal päeval andis PPA peadirektor korralduse nr 1.1-4.1/31 „Ohu tõrjumine ja korrarikkumise kõrvaldamine ning viibimiskeelu kehtestamine“4, millega otsustati muu hulgas demonteerida ja eemaldada avalikust ruumist Narvas asuv monument „Tank“ (T-34) ja teisaldada see Eesti Sõjamuuseumi Viimsis.
16.Kohus leiab praeguses asjas esitatud tõendite ja poolte selgituste pinnalt, et PPA-l oli 16.08.2022. a hommikul piisavalt alust järeldada, et esines suur tõenäosus, et kaebaja kavatses
Vt nt Postimehe 03.08.2022. a artikkel aadressil: https://www.postimees.ee/7577157/fotod-punahaubitsasttuhjaks-jaanud-platsil-seisnud-ekskavaator-pandi-oosel-polema
3-22-1990 pärast tema elukohaks olevast majast väljumist asuda vahetult tegema tegevusi, mis oleksid kujutanud endast KarS § 238 lg-s 1 sätestatud süüteo toimepanemist. Kaebaja kinni pidamata jätmisel oleks aga kaebaja saanud vastavalt tegutseda – näiteks toimetada enda rohelise mikrobussiga inimesi tanki monumendi juurde tanki äraviimise takistamiseks. Arvestades varem monumendi juures käinud inimeste väljaütlemisi, nende hulka (03.08.2022 oli kogunemises osalenud üle 100 isiku, 06.–14.08.2022 ligikaudu 20–40 isikut ja öösiti 5-15 isikut), augusti alguses tõenäoliselt sarnaste veendumustega isikute poolt toime pandud ekskavaatori süütamist ning seda, et just kaebaja mikrobuss oli jäänud monumendi juures tihti viibimisega politseile (ja sealjuures ka ajakirjanikele) silma, saab pidada 16.08.2022. a hommikul kaebaja teekonna takistamist ja tema kinnipidamist ka vältimatuks. Kuigi kaebaja kinnipidamisega kaasnes tema vabadusõiguse intensiivne riive, õigustasid seda riivet praegusel konkreetsel juhul kaalukad argumendid. PPA-ga tuleb nõustuda, et tanki äraviimist takistava rahvahulga kokku kogunemisel esines oht massirahutuste tekkimiseks. Tegemist oli kõrgendatud ohuga KorS § 5 lg 4 tähenduses, kuivõrd kaebaja ja teiste isikute poolt võimalikult tanki teisaldamist takistavate või ka pärast tanki teisaldamist muude sellega rahulolematust väljendavate tegude organiseerimise näol sai hinnanguliselt olla tegemist KarS § 15. ptk-s sätestatud I astme kuriteoga (KarS § 238 lg 1).
17.Kohus ei nõustu kaebajaga, et tema seotust võimalikult eelseisnud kuriteoga ei olnud võimalik tuvastada. Kaebaja tugineb ennekõike sellele, et PPA ei ole esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et kaebaja oleks teinud üleskutse teha tanki teisaldamise ärahoidmiseks kõik võimalik ning et ta osales aktiivselt kaitsemeeskonna töös, kuid ei ole neid PPA väiteid samas ka selgelt ümber lükanud. Kohtule on PPA poolt esitatuga piisavalt põhistatud, et kaebaja osales korduvalt enne tanki teisaldamist selle juures korraldatud valves. Kohtule esitatud valvegraafiku väljavõttest (dtl 40) nähtuvalt oli kaebaja olnud sama rohelise bussiga, mida oli korduvalt näha monumendi juures parkimas ka PPA viidatud videofailidelt 5, monumendi juures valves 16 korral, sealjuures veel ka tanki teisaldamise otsuse vastuvõtmise päevale eelnenud päeva ehk 15.08.2022 õhtul. Kohtule on usutav, et tegemist on monumendi juurde paigaldatud kaamera salvestiste põhjal koostatud graafikuga. See, et väljavõttest ei nähtu täpsemaid andmeid selle koostamise ja selle koostamise aluseks olnud lähtematerjalide kohta, ei välista antud juhul selle tõendina arvestamist ning kohtu hinnangul oli PPA-l järelevalvemeetmete rakendamise otsustamisel võimalik sellele ja teistele seire tulemusel kogutud andmetele tugineda. Erinevalt süüteomenetlusest ei saa riikliku järelevalve menetluse eesmärgiks olla tõendusteabe kogumine (vt ka J. Jäätma. Ohutõrjeõigus politsei- ja korrakaitseõiguses: kooskõla põhiseadusega. Doktoritöö, 2015, Tartu, lk 65). Isiku kinnipidamise puhul vähem kui 48 tunni jooksul võib tõenduslik alus olla nõrgem ja üldisem (nt operatiivinformatsioon jmt) kui seda ajavahemikku ületava kinnipidamise korral (vt nt pohiseadus.ee, PS § 20 kommentaar 466).
18.Arvestades kaebaja eelnevat tegevust ja selle osakaalu monumendi valvamises, end kaitsemeeskonnaks nimetanud grupi liikmete tehtud avaldusi (vt nt eespool otsuse p 9.2 ja 15) ning ohu seotust Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatusega, saab PPA-l kaebaja suhtes esinenud kahtlust, et ta paneb 16.08.2022 toime KarS § 238 lg-s 1 sätestatud kuriteo, pidada ka piisavalt konkretiseerituks ja kaebajalt vabaduse võtmist rangelt vajalikuks (vrd põhiseadus.riigioigus.ee, PS § 20 kommentaar 737). Seejuures algasid meedias kajastatu
Kättesaadavad aadressidel: https://www.youtube.com/watch?v=zdjOGghOaRE (03.08.2022. a video, bussi on näha videolõigus alates 0:48), https://www.youtube.com/watch?v=eLCKPm7EIko (07.08.2022. a video, bussi on näha videos korduvalt, nt 0:16), https://www.youtube.com/watch?v=fV3xHD6QKe4 (bussi on näha videos nt 0:45–0:47 ja koos numbrimärgiga 1:16–1:18).
https://pohiseadus.ee/sisu/3491/paragrahv_20
3-22-1990 kohaselt tanki teisaldamistööd 16.08.2022 kella seitsmest hommikul 8. Võttes arvesse, et kaebaja peeti tema maja juures kinni hommikul kell 08.05, jäi tanki teisaldamise alguse ja kaebaja kinnipidamise vahele piisavalt aega tanki teisaldamise alustamise kohta käiva info kaebajani jõudmiseks ja kas üksi või teiste isikutega kooskõlastatult võimalike teisaldamist takistavate tegevuste planeerimiseks. Enda väidet, et kaebaja oli teel tööle, ei ole kaebaja ühegi tõendiga kinnitanud. Samuti ei annaks pelgalt see asjaolu tanki reaalse teisaldamise olukorras ka alust ohu välistamiseks.
19.Eelnevale tuginedes on kohus seisukohal, et PPA ohuhinnang ja sellele järgnenud kaebaja kinnipidamine 16.08.2022 hommikul on olnud põhjendatud ning KorS § 46 lg 1 p 1 kohaldamise eeldused olid täidetud. Tanki teisaldamisele eelnevalt Narvas ja Narva-Jõesuus aset leidnud sündmuste valguses (sh 03.08.2022 öösel haubitsat vedanud ekskavaatori süütamine haubitsa teisaldamise järgselt) on kohtu hinnangul olnud põhjendatud ka PPA hinnang, et isikud, kelle puhul esines kõige suurem tõenäosus tanki teisaldamise tõttu rahutuse või muu sündmuse korraldamiseks või selles osalemiseks, oli vajalik vabastada alles tanki teisaldamisest mõne aja möödudes, olukorra rahunedes, ning erinevatel aegadel. Seetõttu ei ole alust pidada kaebaja kinnipidamist kuni 17.08.2022 kella 22.01-ni ebaproportsionaalseks.
20.Eeltoodud põhjendustel ei ole olnud PPA tegevus kaebaja kinnipidamisel 16.–17.08.2022 õigusvastane. Seega on täitmata vähemalt üks kahju hüvitamise nõude rahuldamise eeldustest ning kaebaja hüvitamiskaebus tuleb jätta rahuldamata.
21.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kui kohtule kuludokumente ja menetluskulude nimekirja ei esitata, siis menetluskulusid välja ei mõisteta (HKMS § 109 lg 1). Kaebaja on kandnud käesolevas asjas menetluskulusid järgmiselt: kaebuselt tasutud riigilõiv 20 eurot ning kulud õigusabiteenusele 960 eurot. Need menetluskulud jäävad HKMS § 108 lg 1 alusel kaebaja enda kanda. Ka vastustaja võimalikud menetluskulud jäävad HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Reelika Kitsing
Vt nt 16.08.2022. a artikkel Delfis: https://www.delfi.ee/artikkel/120051646/video-ja-blogi-tank-t-34-joudissihtkohta-koik-sojamonumendid-on-narvast-teisaldatud
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.