lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-23-2115/10

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu halduskolleegium · 16.07.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-23-2115/10
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
16.07.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
700
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 121 lg 2Kaebuse tagastamineHKMS § 207 lg 2Määruskaebuse menetlusse võtmise kordVangS § 36 lg 1Kutseharidus

Lahendi tekst

Riigi Teataja

KOH TUMÄÄ RUS

Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi

Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Tanel Saar, Maili Lokk 16.07.2024, Tartu 3-23-2115 Sergei Matvejevi kaebus Viru Vangla vastu kahju hüvitamiseks seoses keevitaja elukutse omandamise mittevõimaldamisega Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 05.06.2024. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus Sergei Matvejevi määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja – Sergei Matvejev

RESOLUTSIOON

Tagastada Sergei Matvejevi määruskaebus Tartu Halduskohtu 05.06.2024. a määruse peale.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Sergei Matvejev esitas 24.09.2023 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotles Viru Vanglalt kahjuhüvitise väljamõistmist seoses keevitaja elukutse omandamise võimaldamisest keeldumisega. Viru Vangla jättis 24.08.2023. a otsusega nr 6-16/119-4 tema kahju hüvitamise taotluse rahuldamata. Kaebaja leiab, et kuna vangla keeldus talle keevitaja elukutse omandamist võimaldamast, siis tuleks vanglal maksta kaebaja pensionifondi 10 000 eurot. Samuti tekitab vangla talle keeldumisega varalist kahju seetõttu, et kaebaja ei saa tasuda haginõudeid summas 18 000 eurot, kuna tal ei ole võimalik töötada.
2.Halduskohus tagastas 05.06.2024. a määrusega kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 21 alusel, leides, et kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kaebaja on ka varem pöördunud halduskohtu poole seoses keevitaja eriala omandamise mittevõimaldamisega. Tartu Ringkonnakohus leidis 23.02.2024. a määruses asjas nr 3-23-2502, et isiku õiguste riive on väheintensiivne olukorras, kus haldusorgan on keeldunud rahuldamast isiku taotlust subjektiivse õiguse realiseerimiseks, kui kehtiv õigus sätestab subjektiivse õiguse tekkimise haldusaktist ja kehtiv haldusakt sellist õigust isikule ette ei näe. Vangistusseaduse (VangS) § 36 lg 1 näeb kutsehariduse võimaldamise ette juhul, kui see tuleneb kinnipeetava ITK-st. Kaebaja soovis realiseerida hariduse omandamise õigust, kuid individuaalne täitmiskava (ITK) ei näe

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

talle ette hariduse omandamise õigust ja kaebaja ei ole ITK-d vaidlustanud. Seetõttu ei mõjuta vastustaja keeldumine oluliselt kaebaja subjektiivsete õiguste sfääri. Praeguse kahjunõude rahuldamise eeldusi ei saa täidetuks lugeda. Kuna kaebaja kohta kehtestatud ITK-s ei ole ette nähtud kutsehariduse omandamist, siis ei pidanud vangla seda kaebajale ka võimaldama, mistõttu puudub vangla tegevuses õigusvastasus. Kohtud on haldusasjades nr 3-23-2502 ja 3-22-1963 kaebajale selgitanud, et kutsehariduse omandamise võimaldamiseks tuleb kaebajal saavutada selle meetme sätestamine ITK uuendamisel. Kui kaebaja seda eesmärki ei saavuta, siis on tal õigus vaidlustada ITK vaidemenetluses ja hiljem vajadusel kaebuse esitamisega ka halduskohtus. Kuna kaebaja ei ole vaidlustanud ITK-d hariduse omandamise osas, siis on ta jätnud kasutamata kahju hüvitamise eelduseks olevad esmased õiguskaitsevahendid. Kohtupraktikas on tunnustatud vangla laia kaalumisruumi ITK sisustamisel ja riskide maandamisel. Kohtule seni esitatud materjalidest ei nähtu, et vangla oleks kaebaja riskide maandamiseks vajalike vahendite kohaldamisel ilmselgelt kaalumisreegleid rikkunud. Lisaks ei näe kohus ka põhjuslikku seost vanglale ette heidetava tegevuse ja praeguses kaebuses väidetavalt kaebajale tekkinud varalise kahju vahel seoses kaebaja pensionifondi suuruse ning võlgnevuste tasumata jätmisega.

3.S. Matvejev esitas 02.07.2024 Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles leiab, et halduskohtu määrus on ebaseaduslik, kuna kohus väidab, et kaebaja ei pea Eestis töötama ja makse maksma. Määruskaebuses väljendab kaebaja muret enda pensionifondi pärast. Kaebaja võlad kohtutäituritele (hetkel 18 000 eurot) ei saa kunagi makstud. Kaebajal ei ole mitte mingisugust vara. Vangla ei soovi suunata kaebajat tööellu. VangS § 36 lg 1 annab vangile võimaluse omandada kutseharidus.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb kaebajale tagastada.
5.Ringkonnakohus mõistab määruskaebust nii, et kaebaja soovib Tartu Halduskohtu 05.06.2024. a määruse tühistamist ja asja sisulist läbivaatamist halduskohtus.
6.HKMS § 207 lg 2 kohaselt võib ringkonnakohus määruskaebuse määrusega tagastada juhul, kui määruskaebuse esitaja võimalus oma õiguste kaitseks on ilmselgelt vähene. Praeguses asjas nõuab kaebaja talle kutsehariduse omandamise võimaldamisest keeldumisega tekitatud kahju hüvitamist olukorras, kus kaebaja individuaalne täitmiskava (ITK) kutsehariduse omandamist ette ei näe ja kaebaja ei ole ITK-d vaidlustanud.
7.Kohus võib HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel kaebuse tagastada, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Halduskohus tugines kaebaja õiguste riive intensiivsuse hindamisel varasemale kohtupraktikale. Ringkonnakohus ei näe alust asuda praeguses asjas teistsugusele seisukohale. Halduskohus selgitas ka seda, millised on hüvitamiskaebuse rahuldamise eeldused, ja miks ta leiab, et praegusel juhul on asjas sisulist menetlust läbi viimata selge, et kaebuse rahuldamiseks ei ole alust. Arvestades halduskohtu määruses toodud põhjendusi ja määruskaebuse sisu leiab ringkonnakohus, et määruskaebuse esitaja võimalus oma õiguste kaitseks on ilmselgelt vähene. Seega kuulub määruskaebus tagastamisele. (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium