lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-24-784/8

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu halduskolleegium · 16.07.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-24-784/8
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
16.07.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
818
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 121 lg 1, 2Kaebuse tagastamineHKMS § 207 lg 2Määruskaebuse menetlusse võtmise kordHKMS § 248 lg 1Täitmisele kuuluva kohtulahendi täitmata jätmine

Lahendi tekst

Riigi Teataja

KOH TUMÄÄ RUS

Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi

Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Tanel Saar, Maili Lokk 16.07.2024, Tartu 3-24-784 Sergei Matvejevi kaebus seoses Viru Vangla kaupluses sisseostude tegemisel kohaldatava tasuga Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 13.06.2024. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus Sergei Matvejevi määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja – Sergei Matvejev

RESOLUTSIOON

Tagastada Sergei Matvejevi määruskaebus Tartu Halduskohtu 13.06.2024. a määruse peale.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Sergei Matvejev esitas 12.03.2024 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles esitas järgmised nõuded: 1) trahvida halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 248 alusel Tartu Ringkonnakohtu kohtunikku, kuna kohtunik ei täitnud 27.02.2024. a määrust tehes Riigikohtu lahendeid nr 3-3-4-1-10 ja 3-3-1-48-12, ning 2) mõista Viru Vanglalt kaebaja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis 5000 eurot kaebaja inimväärikuse alandamise eest seoses sisseostude tegemise võimalusest ilmajätmisega. Kahju hüvitamise nõude aluseks on asjaolu, et kaebajal tuleb sisseostude tegemisel olenemata ostu suurusest (nt seebi ja pastaka ostmisel) tasuda kohaletoimetamise tasu 5 eurot. Kaebajal puuduvad rahalised vahendid, et sellist kulu kanda, mistõttu on ta sisuliselt ilma jäetud võimalusest teha sisseoste.
2.Halduskohus otsustas 13.06.2024. a määrusega kaebuse tagastada. Halduskohus tagastas kaebuse kohtunikule trahvi määramise nõudes HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. HKMS § 248 lg 1 sätestab kohtu õiguse määrata menetlusosalisele trahv kohtulahendi täitmata jätmise eest. Kohtunik ei ole menetlusosaline. Kohtupraktika kohaldamine või kohaldamata jätmine vaidluse lahendamisel ei ole käsitletav kohtulahendi täitmisena. Halduskohus tagastas kaebuse mittevaralise kahju hüvitamise nõudes HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, kuna kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Vangistusseaduse § 48 lg 1 sätestab: „Kinnipeetav võib

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

oma isikuarvel oleva raha eest sisekorraeeskirjades sätestatud korras osta toiduaineid, isikliku hügieeni tarbeid ja muid asju, mille omamine vanglas on lubatud. Kaupu müüb vangla või eraõiguslik juriidiline isik, kellega on sõlmitud vastav tsiviilõiguslik leping. Müüdava kauba hind ja kauba kättetoimetamise kulu võivad olla turuhinnast kuni 20 protsenti kõrgemad.ˮ Kohus ei ole kaebaja õiguste riive intensiivsuse hindamisel seotud sellega, millises summas taotleb kahju hüvitamist kaebaja. Seda, kui vangla on korraldanud kaebajale võimaluse teha sisseoste, kuid kättetoimetamise tasu on seejuures kõrgem kui kaebaja õigeks peab, ei saa pidada kaebaja õiguste intensiivseks riiveks. On väga ebatõenäoline, et kaebaja saavutab mittevaralise kahju rahalise hüvitamise sel alusel, et vanglas sisseostude tegemisega kaasnev kättetoimetamise tasu on liiga kõrge. Kaebuses väidetud mõju ei ole sellise intensiivsusega, et seda oleks võimalik käsitada väärikuse alandamisena riigivastutusseaduse § 9 lg 1 tähenduses. Lisaks esitas kaebaja kaebuse ennatlikult, s.o enne kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist. Seega esineb praeguses asjas ka HKMS § 121 lg 1 p-s 4 sätestatud kaebuse tagastamise alus. Kui kaebaja on reaalselt tasunud kauba kättetoimetamise tasu, mida kaebaja peab õigusvastaseks, siis on kaebajal õigus esitada vastustajale taotlus varalise kahju hüvitamiseks ning pärast kohtueelse menetluse läbimist esitada kohtule vastavasisuline kaebus. Ka kaebaja viidatud Riigikohtu lahendis nr 3-3-1-48-12 oli tegemist varalise kahju hüvitamise nõudega.

3.S. Matvejev esitas 03.07.2024 Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles leiab, et halduskohtu määrus on ebaseaduslik, kuna see vastuolus põhiseadusega ja diskrimineerib vange, kellel ei ole vara, samuti õhutab vihavaenu karistusseadustiku §-de 151 ja 152 mõttes. Ettevõtjad Jõhvi poodidest kurtsid kaebajale, et vangla direktor viskas nad vangla varustamise hankest välja ja võttis firma Pärnust. Vangla direktor paneb toime kuritegusid ja halduskohus on selles kaasosaline. Sellepärast nõuab kaebaja asja edasiandmist Riigiprokuratuurile (peaprokurörile) ja Kaitsepolitseile. Kuna asjas käib vaidlus riigivõimu ametnike korruptsiooni üle, siis ei saa Tartu Halduskohtu määrus seaduslik olla.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb kaebajale tagastada.
5.Ringkonnakohus mõistab määruskaebust selle sisust lähtudes nii, et kaebaja soovib Tartu Halduskohtu 13.06.2024. a määruse tühistamist ja asja menetlusse võtmise otsustamiseks halduskohtule tagasi saatmist.
6.HKMS § 207 lg 2 kohaselt võib ringkonnakohus määruskaebuse määrusega tagastada juhul, kui määruskaebuse esitaja võimalus oma õiguste kaitseks on ilmselgelt vähene. Praeguses asjas tagastas halduskohus kaebuse kohaletoimetamistasu tõttu kaebaja sisseostude tegemise võimalusest ilmajätmisega tekitatud kahju hüvitamise nõude osas HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, leides, et kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et kaebuses nimetatud mõju ei saa käsitada kaebaja õiguste intensiivse riivena, sh väärikuse alandamisena. Halduskohus selgitas ka seda, millised on hüvitamiskaebuse rahuldamise eeldused, ja miks ta leiab, et praegusel juhul on asjaoludest tulenevalt kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Trahvi määramise nõudes tagastati kaebus § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda kohtunikule trahvi määramist, sh ei tulene selline õigus kaebaja viidatud HKMS §-st 248. Määruskaebuses ei ole välja toodud ühtegi põhjendust, miks annaks alust asuda halduskohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale. Eelnevat arvestades on kaebaja võimalus oma õiguste kaitseks praeguses haldusasjas esitatud määruskaebusega ilmselgelt vähene, mistõttu kuulub kaebaja määruskaebus tagastamisele.
7.Kaebaja nõuab määruskaebuses asja edasiandmist Riigiprokuratuurile (peaprokurörile) ja Kaitsepolitseiametile. Ringkonnakohus selgitab, et nimetatud asutused ei lahenda kohtumenetluses esitatud kaebusi. Ringkonnakohtu ülesanne ei ole olla kaebaja poolt teistele asutustele esitatavate avalduste vahendaja. (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium