E.J-i kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 02.02.2024 otsuse nr 12310080001-1 tühistamiseks ning Politsei- ja Piirivalveameti kohustamiseks taotlust uuesti läbi vaatama
Menetlusosalised
Kaebaja - E.J , riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Aleksei Ratnikov Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Regina Lider
Asja läbivaatamise viis
Kinnine kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta E.J-i kaebus rahuldamata.
2.Peatada esialgse õiguskaitse korras Politsei- ja Piirivalveameti 02.02.2024 otsuse nr 12310080001-1 kehtivus kuni kohtuotsuse või menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni käesolevas asjas.
3.Jätta menetlusabiga seotud kulud riigi kanda ning muud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
4.Kohtuotsuse avaldamisel asendada kaebaja nimi ning sünniaeg tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 12.08.2024 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184).
Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.E.J saabus Eestisse ebaseadusliku piiriületuse käigus Venemaalt aa.aa.aaaa ning esitas bb.bb.bbbb rahvusvahelise kaitse taotluse. Rahvusvahelise kaitse taotluse esitamist põhjendas ta sellega, et teda kiusatakse Venemaal taga tema isiklike vaadete tõttu. Taotleja on sõjavastane ning kui see tuli tema eelmises töökohas välja, sai ta ähvarduskirja. Nüüd ei julge ta enam Venemaal on arvamust avaldada. FSB on teda ka üle kuulanud.
2.22.11.2023 vestlusel Politsei- ja Piirivalveametis (PPA) avaldas taotleja, et Venemaal on fašism ning enamus Venemaa elanikkonnast toetab sõda Ukrainas. Taotleja ei nõustu Venemaa poliitikaga ning kardab saada oma vaadete eest karistada. Ta osales viimati meeleavaldusel 2019. aastal pensionireformi vastu. Kuna protestid kukkusid läbi ning meeleavaldajad peeti kinni, jõudis taotleja järelduseni, et Venemaal on protestid mõttetud. Sellest ajast peale on ta proovinud oma meelsust mitte väljendada. Nii näiteks kustutas ta oma sotsiaalvõrgustike kontod ega käinud enam protestiaktsioonidel. Venemaa ühiskonna ning võimude reaktsioon 24.02.2022 sissetungile süvendasid taotleja veendumust, et igasugune aktiivne vastupanu Venemaal on võimatu ning protestidest pole kasu, mille tõttu otsustas ta riigist lahkuda. Taotleja küll soovis enda sõnade kohaselt Venemaal viibides Ukrainat aidata, kuid ta kartis võimalikku karistust. Kuna taotlejat võib pidada ebalojaalseks Venemaa võimude suhtes, siis tema enda hinnangul saab ta varem või hiljem selle eest karistada. Näiteks võidakse tema kohta esitada kaebus ning selle tõttu algatatakse tema suhtes kriminaalmenetlus. FSB piirivalveteenistus on teda ka korduvalt kinnipidanud ebaseadusliku piiriületuse katsete tõttu, kuid teda pole karistatud. Samuti avaldas taotleja vestlusel, et ta kardab Venemaal mobilisatsiooni ja Ukraina sõtta saatmist. Taotleja on seoses oma poliitiliste vaadetega saanud ähvarduse tööl, sest vahetult pärast Ukraina sõja eskaleerumist 24.02.2022 avaldas ta oma arvamust selle kohta. Mõni nädal pärast Venemaa täiemahulist sissetungi Ukrainasse saatsid talle tema sõda toetavad kolleegid tuntud video, kus Wagneri palgasõdurid löövad endisele vangile vasaraga vastu pead. Taotleja tõlgendas seda endale suunatud vihjena ning otsustas kolida Xst Ysse. Ys töötas ta taksojuhina ning eravestlustes sai veenduda, et ka seal toetab enamus inimestest sõda. Taotlejal on olnud 2 kokkupuudet Venemaa Föderatsiooni Föderaalse Julgeolekuteenistuse (FSB) piiriteenistusega. Esimest korda ta peeti kinni 2023. augusti keskel, kui ta proovis ebaseaduslikult ületada Venemaa-Läti piiri. Taotleja ei rääkinud FSB-le, mis põhjusel ta tegelikult piiritsoonis viibis ning 2 tundi hiljem lasti ta vabaks. Seejärel sõitis taotleja tagasi Ysse ning 2023. a septembris proovis ületada ebaseaduslikult VenemaaEesti piiri, kuid ka siis pidas FSB piiriteenistuse patrull ta kinni. Peale taotleja andmete kontrollimist ning ülekuulamist taotlejat hoiatati, et järgmine kord ta saab trahvi ning
tal lubati minna. Taotleja kardab, et kuna ta ületas ebaseaduslikult Venemaa riigipiiri, võidakse teda Venemaal selle eest karistada.
3.11.01.2024 vestlusel PPA-s avaldas taotleja, et Venemaal on aktiivse vastupanu osutamine mõttetu, tavakodanikul pole mõtet protestida ning taotlejat ähvardab nii riigivõim kui ühiskond. Taotleja hinnangul lasi FSB ta vabaks, sest tal polnud võimudega probleeme, kuid ta kardab Venemaal mobilisatsiooni ega suuda seal ka rohkem elada. Kolleegide saadetud hukkamise video kuupäevadega võis ta eksida. Lisaks avaldas taotleja, et paljud sõjavastased asjad kohtutesse ei jõua ega kajastu statistikas.
4.15.01.2024 e-kirjas PPA-le avaldas taotleja, et Venemaal on Venemaal on jätkuvalt toimumas mobilisatsioon ning see on reaalseks ohuks taotleja elule. Teda võib Venemaal oodata kuni 2-aastane vanglakaristus riigipiiri ebaseadusliku ületamise eest. Taotleja ei suudaks Venemaal elades vaikida. Ta kas satub vanglasse ja sealt rindele või ta lõpetab psühhiaatriakliinikus. Kõik Venemaa elanikud on sõja kaasosalised, kuid taotleja ei soovi hakata kurjategijaks.
5.02.02.2024 otsusega nr 12310080001-1 luges PPA välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 20 lg 1 kohaselt E.J-i taotluse põhjendamatuks ning tegi VRKS § 20 lg 2 alusel otsuse taotluse tagasilükkamise kohta. PPA tegi taotlejale väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 7 lg 1, § 7 2 lg 1 ja lg 4 alusel ettekirjutuse lahkumiseks Venemaa Föderatsiooni vabatahtliku täitmistähtajaga 7 päeva ning kohaldas talle VSS § 74 lg 1 alusel sissesõidukeeldu 3-ks aastaks. Otsuse põhjendused:
1.PPA hinnangul ei ole taotleja isik, kes vastaks VRKS § 4 lg 1 sätestatud pagulase mõiste määratlusele ning tema taotlus tuleb VRKS § 20 alusel põhjendamatuks lugeda, kuna olemasolevate tõendite põhjal on selge, et ta ei vasta Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2011/95/EL ettenähtud rahvusvahelise kaitse saamise nõuetele. Kuna taotlus on põhjendamatu, tuleb tema taotlus VRKS § 20 lg 2 alusel tagasi lükata.
2.Tuginedes taotleja ütlustele, mille kohaselt ta ei nõustu Venemaa juhtkonna poliitikaga ning kardab selle tõttu tagakiusu, samuti tema tahtevastast kaasamist sõjategevusse seoses sõjaväekohuslase staatusega, saab taotleja tagakiusajaks pidada riiki (Venemaa õiguskaitseorganid/õigussüsteem, kohtud, politsei).
3.Võib pidada usutavaks, et taotleja on Venemaa kodanik, kes ei nõustu Venemaa juhtkonna poliitikaga. Samal ajal ei ole tõenäoline, et taotlejat võidaks Venemaal tagakiusata. Taotleja pole varasemalt Venemaal tegelenud ulatusliku opositsioonilise, aktivistliku, ajakirjandusliku või muu tegevusega, mis oleks võinud tingida Venemaa võimude huviorbiiti sattumise. Samuti ei ilmnenud taotlejaga läbiviidud vestlusest, et ta oleks oma poliitiliste vaadete tõttu sattunud konflikti Venemaa ametivõimudega. Teda pole varasemalt seoses võimudevastase tegevusega kinnipeetud, haldus- või kriminaalkorras karistatud ning ta pole käesoleval ajal Venemaal tagaotsitav. Sellest võib järeldada, et taotleja poliitiline meelsus pole võimudele teada ning ta pole käesoleval ajal nende huviorbiidis.
4.Veendumust, et taotleja Venemaa võimudele huvi ei paku, kinnistab tema korduv kinnipidamine FSB piirivalveteenistuse poolt, kes on taotleja sõnul teda korduvalt seoses piiritsoonis ebaseadusliku viibimisega üle kuulanud ning seejärel suulise hoiatusega vabaks lasknud. Taotleja selgituste kohaselt ei jäänud FSB ametnikud teda tõenäoliselt esimesel korral uskuma ning said aru, et ta soovib riigist ebaseaduslikult põgeneda. Seega on FSB
taotlejat korduvalt kontrollinud ja üle kuulanud, kuid ei ole tuvastanud selliseid asjaolusid, mille tõttu teda peaks vastutusele võtma.
5.Taotleja sõnade kohaselt on tal tekkinud erimeelsusi tööl Ukraina sõjaga seoses, mille tõttu saadeti talle üks või kaks nädalat peale 24.02.2022 täiemahulist sissetungi internetis tuntuks saanud video Wagneri sõduri hukkamisest vasaraga. PPA märgib, et kõnealune video Wagneri sõduri hukkamisest vasaraga, mille taotleja väidetavalt sai, hakkas internetis levima alles 2022. a novembris ning hukkamine ise toimus mitte varem, kui 2022. a oktoober. Peale väidetavat konflikti kolleegidega kolis taotleja Ysse, kus ta elas kuni Eestisse saabumiseni 2023. a oktoobris. Ys elades taotlejal enam probleeme ei tekkinud. Seega sai taotleja konfliktide vältimiseks siseriiklikult ümber paikneda. Isegi juhul, kui taotlejale saadetigi eelmainitud video, ei saa erimeelsusi või konflikte eraisikutega pidada võimudepoolseks tagakiusuks poliitilise meelsuse alusel.
6.Taotleja sõnade kohaselt kardab ta võimalikku karistust Venemaal, sest ta ei ole režiimi suhtes lojaalne ning selle tõttu võidakse tema peale esitada kaebus. Päritoluriigi informatsioon kinnitab, et Venemaal võidakse teisitimõtlejaid karistada, sh esineb kohtute kallutatust ning tsenseerivaid seadusi võib meelevaldselt tõlgendada. Päritoluriigi informatsiooni kohaselt on Venemaal peale seaduste karmistamist 2022. aastal kuni 2023. a novembrini algatatud ligikaudu 776 kriminaalmenetlust sõjavastaste tegevuste ja avalduste eest ning halduskorras on saanud karistada 8288 inimest. Samal ajal on oluline välja tuua, et Venemaal elab miljoneid inimesi, kes ei toeta Venemaa sõda Ukrainas ning on tõenäoline, et suur osa nendest inimestest oma rahulolematust ühel või teisel moel ka väljendab, sh eravestlustes. Samuti huvitub üha rohkem venemaalastest Ukraina sõjast ning ka mobiliseeritute lähedased on hakanud väljendama rahulolematust, sh esitades nii ametlikke pöördumisi kui ka korraldades lokaalseid proteste. PPA hinnangul ei saa antud informatsioonist järeldada, et Venemaal võib pelk võimudega mittenõustumine põhjustada tagakiusu, nagu seda kardab taotleja. Samuti märgib PPA, et ka taotleja väidetav konflikt kolleegidega ei tinginud tema kohta kaebuse esitamise ning täiendava kontrolli Iäbiviimist ametivõimude poolt.
7.Vaadates taotleja senist käitumist ning poliitilise meelsuse väljendamist peale 2019 protestil osalemist üksnes eravestlustes, ei pea PPA tõenäoliseks, et taotleja vöiks päritoluriigis väljendada oma poliitilisi vaateid sellisel viisil ja määral, mis vöiks tingida konflikti sattumise Venemaa ametivõimudega. Seega ei pea PPA tõenäoliseks taotleja tagakiusamist Venemaale tagasipöördumise korral.
8.Taotleja on öelnud, et ta kardab võimalikku karistust Venemaal ebaseadusliku piiriületuse eest. Avalike andmete kohaselt toob Venemaa Föderatsiooni riigipiiri režiimi rikkumine kodanikele kaasa haldustrahvi summas kaks tuhat kuni viis tuhat rubla (20 — 50 eurot); ametnikele - kolmkümmend tuhat kuni viiskümmend tuhat rubla; juriidilistele isikutele nelisada tuhat kuni kaheksasada tuhat rubla. Ka RiPS S 17 2 kohaselt võib Eesti Vabariigi riigipiiri või ajutise kontrolljoone ebaseadusliku ületamise eest karistada rahalise karistusega või arestiga ning teatudjuhul ka vanglakaristusega (Kars 2374 ja Kars 258). Seega isegi juhul, kui taotleja saabki Venemaal karistada Venemaa riigipiiri ebaseadusliku ületamise eest, ei ole antud juhul tegemist tagakiusuga ning selle eest määratav karistus ei ole ebaproportsionaalne.
9.Taotleja esitas PPA-le sõjaväepileti, mille kohaselt pole taotleja kunagi Venemaa Föderatsiooni relvajõududes teeninud ning on arvel sõjaväekomissariaadis. Riigikohus selgitas 15.02.2023 otsuse nr 3-20-1115 punktis 26, et pelk hirm mobilisatsiooni ees ei ole piisav rahvusvahelise kaitse andmiseks. Riigikohus leidis et tagakiusu jaatamiseks peaks olema isikule saadetud mobilisatsioonikäsk või -kutse. Hinnata tuleks, kas ja millised on
isiku keeldumise võimalused ning kas tal on võimalik neid kasutada, samuti milliseid teenistusülesandeid isik peaks täitma. Päritoluriigi informatsioonist ei nähtu, et käesoleval ajal toimuks Venemaal aktiivne mobilisatsioon. Avalikest allikatest võib järeldada, et Venemaa keskendub vabatahtlike lepinguliste sõdurite ja migrantide värbamisele. Asjaolu, et mobiliseeritute lähedaste seas kasvab rahulolematus seoses mobiliseeritute jätkuva rindel viibimise- ja rotatsioonide puudumisega, samuti võimaldab järeldada, et alates 2022. aastast pole Venemaa relvajõududesse täiendavaid inimesi mobiliseeritud. Arvestades päritoluriigi informatsiooni ning mobilisatsioonikutse puudumist taotlejal ei ole taotlejale rahvusvahelise kaitse andmine mobilisatsioonihirmu tõttu põhjendatud. PPA ei saa anda rahvusvahelist kaitset pelgalt selle pinnalt, et taotleja oletab, et teda võidakse tulevikus mobiliseerida.
10.Täiendava kaitse andmine taotlejale pole põhjendatud. Taotleja on Venemaa kodanik, tal puuduvad tõsised tervisehädad ning ta ei ole Venemaal tagaotsitav. Samuti ei oota teda Venemaale naastes ees aluseta kriminaalkaristus. Venemaa ametkonnad on taotlejale passi väljastanud, millega on Venemaa riigivõim näidanud, et taotleja on nende diplomaatilise kaitse all. Hetkel ei toimu Venemaa territooriumil sellist sõjategevust, mis võimaldaks jaatada siseriiklikku- või rahvusvahelist relvakonflikti, mis omakorda vöiks Ohtu seada iga Venemaa territooriumil elava isiku elu. Samuti puudub alus arvata, et taotlejat ohustaks Venemaale naasmisel surmanuhtlus või mõni muu inimväärikust alandava kohtlemisviisi kasutamine. Maailmariikide kehtestatud majandussanktsioonid ja nendest tingitud ebameeldivused jäävad väljapoole VRKS S 4 lg 3 sätestatud täiendava kaitse mõistet. et E.J ei ole isik, kes vastaks VRKS S 4 lg 3 sätestatud täiendava kaitse saaja määratlusele. Kuna E.J-il puudub rahvusvahelise kaitse vajadus, tuleb tema taotlus tagasi lükata.
11.Ka täiendavalt esitatud taotleja arvamus ja vastuväited ning materjalid ei muuda PPA seisukohta. PPA hinnangul ei ole põhjendatud rahvusvahelise kaitse andmine olukorras, kus taotleja on korduvalt väitnud, et tema päritoluriigis on poliitilise meelsuse avaldamine mõttetu ning et päritoluriigi võimud tema vastu huvi ei tunne. Kuivõrd taotleja oma päritoluriigis poliitilist meelsust tõenäoliselt avaldada ei kavatse ning ta ei paku huvi ametivõimudele, puudub tal oht olla oma poliitiliste vaadete tõttu tagakiusatud. Taotleja on PPA-le esitanud artikli, milles räägitakse rindelt tagasi tulnud Wagneri sõdurist, kes tappis Ukraina sõja vastu olnud meesterahva, kellega ta koos alkoholi tarvitas. PPA hinnangul ei ole antud juhtumi puhul tegemist sellise asjaoluga, mis tingiks taotlejale rahvusvahelise kaitse andmise. Kuivõrd taotleja on öelnud, et ta proovis end Venemaal elades muuta nähtamatuks, ei pea PPA tõenäoliseks, et taotleja võiks aktiivselt teiste Venemaa elanikega konflikti sattuda. Taotleja on viidanud, et Venemaal on jätkuvalt toimumas mobilisatsioon. Samuti on taotleja viidanud kahele mobilisatsiooni käsitlevale artiklile. PPA on antud artiklitega tutvunud ning leiab, et neis ei sisaldu sellist teavet, millega PPA poleks otsuse tegemisel arvestanud. Mõlemas artiklis viidatakse, et kuigi nn „osalise mobilisatsiooni" käskkiri on kehtiv, siis 2023. a jaanuari seisuga värvati ainult vabatahtlikke. Kuigi ühes artiklis viidati uuele võimalikule mobilisatsioonilainele 2023. aastal, siis käesolevaks ajaks on selge, et uut mobilisatsiooni Venemaal ei toimunud. PPA ei saa prognoosida, kas või millal Venemaa uue mobilisatsiooni välja kuulutab. Käesolevaks ajaks pole PPA-l õnnestunud leida ühtegi usaldusväärset allikat selle kohta, et Venemaa oleks 2023. aastal inimesi reaalselt mobiliseerinud, vaatamata Venemaa presidendi käskkirja kehtimisele. Taotleja on viidanud, et ta võib saada Venemaal karistada kuni kaheaastase vanglakaristusega ebaseadusliku piiriületuse eest. Võimalik karistus ebaseadusliku piiriületuse eest ei ole alus rahvusvahelise kaitse saamiseks. Taotleja on viidanud, et Venemaal elades muutub ta sõja kaasosaliseks. PPA hinnangul ei ole taotleja soovimatus päritoluriigis elada rahvusvahelise kaitse andmise põhjuseks.
12.VSS § 2 lg 1 kohaselt on välismaalasel keelatud viibida Eesti Vabariigis ilma seadusliku aluseta. VSS § 7 lg 1 kohaselt tehakse Eestis viibimisaluseta viibivale välismaalasele ettekirjutus Eestist lahkumiseks. Teatud juhtudel on PPA-l võimalik seadusliku aluseta riigis viibivale isikule teha seadustamisettekirjutus ent E.J ei ole seadustamisettekirjutuse subjektiks VSS § 9 lg 1 mõttes. PPA kaalutlusel on põhjendatud E.J-ile vabatahtliku täitmistähtajaga lahkumisettekirjutuse tegemine olenemata põhjendamatust rahvusvahelise kaitse taotlusest. Isikule on tehtud tagasilükkav otsus VRKS § 20 lg 1 ja 2 alusel ning põhjendamatu taotlus on üks lahkumiskohustuse täitmise tähtaja määramata jätmise ja sundtäitmise alus. Kuna E.J on teinud PPA-ga rahvusvahelise kaitse menetluses koostööd, ta ei ole esitanud valeandmeid või võltsitud dokumente ning ta pole muul moel takistanud menetluse efektiivset läbiviimist. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud isikule vabatahtliku täitmistähtajaga ettekirjutuse tegemine. Isik ütles 11.01.2024 vestlusel, et negatiivse otsuse korral on ta nõus vabatahtlikult Eestist lahkuma. Seega hinnates isikuga seonduvaid asjaolusid kogumis, on PPA seisukohal, et E.J-i puhul on proportsionaalne teha vabatahtliku täitmistähtajaga ettekirjutus, mida saab tähtaja saabudes sundtäita.
13.Taotlejal Eestis või mujal Euroopa Liidus sugulasi ei ole. Seega ei nähtu isiku puhul selliseid sotsiaalseid sidemeid, mistõttu lahkumisettekirjutust mitte kohaldada. Eestis töötanud või õppinud E.J ei ole. Enda sõnade kohaselt valdab ta eesti keelt algtasemel. Samuti ei ole E.J-il Eestis või mujal Euroopa Liidus kinnisvara. Seega ei ole PPA tuvastanud ühtegi sellist asjaolu, mis kaaluks üles seadusliku aluse puudumisel lahkumisettekirjutuse tegemist. Taotleja hinnangul on tema tervislik seisund rahuldav, millest tulenevalt ei ole PPA hinnangul tema tervislik seisund selline, et see takistaks tema lahkumist. Arvestades kõiki asjaolusid kogumis ei ole PPA arvates selliseid põhjuseid, mille tõttu ei saaks isik Eestist lahkuda.
14.VSS 17 lg I kohaselt saadetakse väljasaadetav riiki, kust ta saabus Eestisse, välismaalase kodakondsusjärgsesse riiki, asukohariiki või kolmanda riigi nõusolekul kolmandasse riiki, kui Euroopa Liidu õigusakt või välisleping ei sätesta teisiti. E.J on Venemaa kodanik, tal on kehtiv Venemaa pass ja ta on suure osa oma elust elanud Venemaal. Taotleja sõnade kohaselt sooviks ta lahkuda võimalusel Kasahstani. Kuivõrd taotlejal puudub kehtiv reisidokument või seal riigis viibimisõigust tõendav dokument, siis puudub PPA-l kindlus, et on võimalik korraldada isiku vãljasaatmine kolmandasse riiki takistusteta. Antud asjaolusid kogumis analüüsides on PPA hinnangul põhjendatud Venemaa Föderatsiooni määramine E.J-i sihtriigiks (VSS 17 Ig 1). Kuna isiku osas ei ole kinnitust leidnud sellisel määral tagakius, et ta vajaks rahvusvahelist kaitset Venemaa eest, siis ei ole alust arvata, et tema suhtes võiks kodakondsusjärgses riigis esineda ebainimlikku või julma kohtlemist. Päritoluriigi informatsioonile toetudes on seaduse järgi inimestel võimalik Venemaal siseriiklikult ümber paikneda, välismaale reisida, välismaale elama kolida ja kodumaale tagasi pöörduda. Isik teavitas PPA-d, et tal oleks vaja rohkem kui 7 päeva Eestist lahkumiseks, kuid ta ei osanud seda vajadust ära põhjendada. Seega on PPA hinnangul põhjendatud 7-päevase lahkumistähtaja määramine.
15.E.J-i ealisus ega terviseseisund ei ole sissesõidukeelu kohaldamisel takistuseks. Taotleja saabus Eestisse aa.aa.aaaa. Taotleja ei ole varasemalt Eestis või mujal Euroopa Liidus õppinud või töötanud. Tal ei ole ka Eestis või mujal Euroopas sugulasi või kinnisvara. Kuivõrd taotleja on enamuse oma elust elanud Venemaal ning seal elab tema perekond, on tal olemas side päritoluriigiga. Antud andmetele tuginedes saab PPA järeldada, et E.J-il puuduvad lähemad isiklikud, majanduslikud, tervislikud või muud sidemed Eestiga ning teiste Schengeni liikmesriikidega, mis kaaluksid üles sissesõidukeelu kohaldamise. Eelnevat arvestades ei esine taotleja puhul sissesõidukeelu määramist
välistavaid asjaolusid. VSS 74 lg 1 kohaselt kohaldatakse lahkumisettekirjutuses välismaalase suhtes sissesõidukeeldu kolmeks aastaks. PPA hinnangul ei esine selliseid humaanseid kaalutlusi, mis tingiksid sissesõidukeelu kohaldamata jätmise ning ei ole ka kergendavaid asjaolusid, et sissesõidukeeldu normikohasest vähemaks ajaks kohaldada. Hinnates kõiki isikuga seonduvaid asjaolusid kogumis kohaldab PPA E.J-ile VSS S 7 4 lg 2 alusel sissesõidukeelu Schengeni alale pikkusega 3 aastat alates talle pandud lahkumiskohustuse täitmise päevast.
6.E.J esitas 09.02.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse PPA 02.02.2024 otsuse nr 12310080001-1 tühistamiseks ning PPA kohustamiseks rahvusvahelise kaitse taotlust uuesti läbi vaatama. Kohus võttis kaebuse 21.02.2024 menetlusse ja määras vastustajaks PPA.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja seisukohad
7.Kaebaja ei nõustu vastustajaga, et kaebaja subjektiive tagakiusukartus pole objektiivsete asjaoludega tõendatud. Kaebaja selgitas menetluse käigus vastustajale, et tema ei nõustu Venemaa juhtkonna poliitikaga. Kaebaja on põhimõtteliselt Ukraina sõja vastu. Kaebajat on tema vaadete tõttu tööl ähvardatud, mistõttu ta kolis Xist Ysse. Kaebaja osales 2019 aastal meeleavaldusel pensionireformi vastu. Pärast 24.02.2022 otsustas kaebaja Venemaalt lahkuda kuna kartis, et tema suhtes alustatakse kriminaalmenetlust seoses tema meelsusega võimude suhtes. Kaebajat on 2 korda FSB poolt kinni peetud. 2023 augustis ja septembris.
8.Vastustaja märgib otsuses ise, et Venemaa president on suures osas summutanud sõnavabaduse, surudes alla isikuid, kes vaidlevad vastu riigi ametlikele seisukohtadele. Samuti haldusmenetlusi kasutatakse sageli sõjavastaste meeleavaldajate suhtes, kuna neil puuduvad tegelikult õiglase kohtumenetluse tagatised ja kohtunikud jätavad kõrvale tõendid ning tuginevad ainult politsei aruannetele, mis aga on valed. Vastustaja märgib samuti, et sõjalise tsensuuri seadused on laialivalguvad ning neid saab suvaliselt tõlgendada, mis muudab olukorra ettearvamatuks. Vastustaja toob välja hulgaliselt informatsiooni, mille alusel saab järeldada, et kaebajal on põhjust enda vaadete tõttu tagakiusu karta. Vastustaja märgib ise, et tema hinnangul võib pidada usutavaks, et kaebaja on Venemaa kodanik, kes ei nõustu Venemaa juhtkonna poliitikaga.
9.Kaebaja ei nõustu vastustaja järeldusega, et ei ole tõenäoline, et kaebajat võidaks Venemaal taga kiusata. Selline arvamus ei ole vastustaja poolt põhjendatud. Asjaolu, et kaebajat ei ole varasemalt karistatud, ei saa omada tähendust seoses kaebaja tagakiusukartusega. Vastustaja märgib ise päritoluriigiinformatsioonile toetudes, et Venemaal karistatakse teisitimõtlejaid ning kohtud on kallutatud.
10.Kaebajal on põhjust karta mobiliseerimist ning Ukrainasse sõdima saatmist. Kaebaja on aga põhimõtteliselt antud sõja vastu ega soovi seda. Asjaolu, et ta ei ole veel mobilisatsioonikutset saanud, ei tähenda, et ta seda iga hetk saada ei võiks.Vastustaja toob päritoluriigi informatsioonile toetudes välja, et kõik 18-50 aastased mehed kuuluvad mobilisatsiooni alla. Vastustaja poolt otsuses välja toodud Riigikohtu lahend 3-20-1115 ei väljenda kaebaja olukorda täpselt. Kaebajale võidakse mobilisatsiooni kutse esitada ning sellisel juhul saab teda käsitada kui potentsiaalselt tagakiusu ohvrit.
11.Kaebaja leiab, et vastustaja on jõudnud valede järeldusteni, et kaebaja ei ole Venemaal oma isiklike asjaolude tõttu tagakiusuohus. Kaebajal on põhjendatud kartus tagakiusamise ees
tulenevalt tema võimude vastastest vaadetest Venemaal. Kaebaja subjektiivne tagakiusukartus on objektiivsete asjaoludega tõendatud. Vastustaja ei ole arvestanud kaebaja ütluste ja selgitustega ning teinud seetõttu valed järeldused, et kaebajal puudub isiklikest asjaoludest tulenev põhjus Venemaal tagakiusu karta.
12.Vastustaja on kaebaja rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise käigus jõudnud valele seisukohale, et kaebaja hirm tagakiusamise ees Venemaal ei ole põhjendatud. Kaebaja puhul on täidetud VRKS § 4 lg 1 sätestatud tingimused. Vastustaja on jõudnud kaebaja ütluste vale tõlgendamise ja enda subjektiivse arvamuse tõttu valede järeldusteni, et kaebaja ütluste põhjal ei saa jaatada tagakiusuohtu. Vastustaja poolt tehtud otsus on selles osas põhjendamatu. Vastustaja on enda otsuses valesti leidnud, et kaebaja esitatud rahvusvahelise kaitse taotlus tuleb VRKS § 20 lg 1 alusel põhjendamatuks lugeda. Kaebaja rahvusvahelise kaitse taotlus on põhjendatud ning tema subjektiivne tagakiusukartus on objektiivsete asjaoludega tõendatud.
13.Kaebaja ei nõustu vastustajaga, et tema ei vasta pagulasena tunnustamise ja täiendava kaitse andmise eeldustele. Kaebaja on menetluse käigus välja toonud ja põhjendanud tema suhtes potentsiaalselt toimepandavat tagakiusu seoses tema Venemaale saatmisega. Vastustaja ei ole enda otsustes toonud välja veenvaid põhjusi ega aluseid kaebaja väidete ümberlükkamiseks, mistõttu oleks olnud põhjendatud kaebaja tunnustamine täiendava kaitse saajana VRKS § 4 lg 3 tähenduses. Kaebaja jääb enda seisukohale, et vastustaja ei ole arvestanud kaebaja esitatud argumentidega, võtnud arvesse tegelikku olukorda Venemaal ega piisavalt põhjendatud otsust, miks ei anta kaebajale rahvusvahelist kaitset.
14.Vastustaja ei ole õigesti hinnanud kaebajaga seotud asjaolusid lahkumisettekirjutuse tegemiseks. Vastustaja poolt märgitud asjaolu, et kaebaja suhtes ei esine majanduslikke, sotsiaalseid ega tervislikke põhjusi, samuti kinnisvara, mis võiksid mõjutada kaebajale lahkumisettekirjutuse tegemist, ei oma käesoleval juhul tähendust. Erinevalt vastustaja hinnangust leiab kaebaja, et tema väljasaatmine Venemaale on vastuolus VSS § 17 1 põhimõtetega. Kaebajat võib Venemaal oodata potentsiaalselt tagakius ja võimalik on ka sõjaväkke võtmine, mis kvalifitseerub VSS § 171 sätestatu alla. Vastustaja poolt otsuses märgitud asjaolu, et kaebaja on Venemaa kodanik ja temal on side koduriigiga, ei välista asjaolu, et kaebajat ootab koduriigis tagakius. Vastustaja ei ole antud asjaoluga otsuse tegemisel arvestanud. Kaebaja leiab, et on vestluste käigus piisava põhjalikkusega selgitatud tagakiusamist ja selle tagajärgi ning samuti sõjaväega seotud ohtu. Arusaamatuks jääb, miks vastustaja sellega arvestanud ei ole. Kaebaja on seisukohal, et vastustaja ei ole arvestanud päritoluriiki tagasipöördumise käsitamisel tagajärgi, mis võivad kaebajale kaasneda. Kaebaja leiab, et temale oleks elukeskkond Eestis turvaline ning kaebaja väljasaatmine käesolevast elukeskkonnast ei ole põhjendatud. Vastustaja ei ole enda otsuse tegemisel lähtunud kaebajaga seotud asjaoludest ega nendega arvestanud. Vastustaja ei ole hinnanud enda otsuse tagajärgi, milline on väljasaatmise võimalik mõju kaebajale.
15.Asjaolu, et kaebajal ei ole Eestis majanduslikke huve, sugulasi ega kinnisvara, ei saa olla sissesõidukeelu määramise aluseks. Erinevalt vastustajast leiab kaebaja, et tema puhul esineb VSS § 31 märgitud sissesõidukeelu määramist välistav asjaolu. Kaebaja leiab, et tema ei ohustanud Eesti Vabariigi julgeolekut: kaebaja ei ole ohtlik ning pole rikkunud avalikku korda. Kaebajale sissesõidukeelu määramine 3 aastaks ei ole proportsionaalne ega põhjendatud. Kaebaja ei kujuta ohtu Eesti vabariigi julgeolekule. Vastustaja seisukohad
16.PPA 02.02.2024 otsus nr 12310080001-1 on seaduspärane ja selle tühistamiseks puudub alus.
17.Kaebaja etteheited vaidlustatud otsuste suhtes taanduvad sellele, et kaebaja ei ole nõus PPA tehtud järeldustega. Samas pole kaebaja esitanud ümberlükkavaid argumente ega viiteid päritoluriigiinfole.
18.Pelk hirm mobiliseerimise ja Ukraina sõjas rindele saatmise ees ei ole kaitsevajaduse tuvastamise aluseks. Täiemahuline sissetung on alanud 2022. a veebruaril ning ei ole infot, et keegi oleks proovinud kaebajaga ühendust võtta seoses võimaliku mobilisatsiooniga. Vaidlustatud otsuses on päritoluriigiinfot piisavalt analüüsitud, väitmaks, et kaebaja mobiliseerimine on hüpoteetiline. Haldusmenetluses esitatud päritoluriigi informatsioon näitab selgelt, et Venemaa on huvitatud mitte erialase väljaõppeta inimestest vaid lepingulistest sõduritest. Kaebaja ei ole elukutseline sõdur ning tema väited võimalikust mobiliseerimisest on üldsõnalised ja põhinevad abstraktsel hirmul mobiliseerimise ees.
19.Kaebaja varasemast elukäigust ei saa järeldada, et tegu oleks isikuga, kellele on tema poliitilised vaated nii fundamentaalselt olulised, et ta jätkaks nende väljendamisega autoritaarses riigis ja sõltumata võimalikest kaasneda võivatest tagajärgedest. Viimati käis taotleja Venemaal meeleavaldusel 2019. aastal, kui toimusid protestid pensionireformi vastu. Kuna protestid kukkusid läbi ning meeleavaldajad peeti kinni, jõudis taotleja järelduseni, et Venemaal on protestid mõttetud. Sellest ajast peale on ta proovinud oma meelsust mitte väljendada. Nii näiteks kustutas ta oma sotsiaalvõrgustike kontod ega käinud enam protestiaktsioonidel. Seega sisuliselt on kaebaja käitunud nii, nagu Venemaa ametivõimud oleksid temalt oodanud. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi ei ole Genfi konventsioon mõeldud tagama päritoluriigist pagemise võimalust ja pelgupaika inimestele, kellele oma päritoluriigi poliitiline režiim ja/või riigi agressioon naaberriigi vastu on vastuvõetamatu, kui see ei tekita reaalset ohtu selle inimese elule ja tervisele või riku rängalt ja/või korduvalt põhilisi inimõigusi.
20.Kaebaja ei ole välja toonud, millise asjaoluga on PPA jätnud lahkumisettekirjutuse tegemisel ja sissesõidukeelu kohaldamisel arvestamata ja mis võimaldaks ümber hinnata PPA poolt kohaldatud sissesõidukeelu pikkuse proportsionaalsust. Asjaolu, et kaebaja leiab, et ta ei ole ohtlik ega pole rikkunud avalikku korda, ei ole mingisugune eriline tingimus, mille tõttu tuleks sissesõidukeelu pikkust lühendada või jätta sissesõidukeeld kohaldamata, vaid kõikidelt Eesti Vabariigi territooriumil viibivatelt isikutelt oodatav käitumine.
KOHTU PÕHJENDUSED
21.Kohus leiab, et kaebus on põhjendamatu ning tuleb jätta rahuldamata.
22.PPA 02.02.2024 otsus nr 12310080001-1 on õiguspärane, piisavalt põhjendatud, kooskõlas siseriikliku õigusega, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2011/95/EL (edaspidi direktiiv 2011/95/EL) ja Genfi pagulaskonventsiooniga, mistõttu puudub kohtul alus selle tühistamiseks. Kohus nõustub nimetatud PPA otsuse põhjendustega ega pea vajalikuks neid käesolevas otsuses täies ulatuses korrata (HKMS § 165 lg 2). Kohus märgib täiendavalt järgmist.
23.Välismaalast tunnustatakse pagulasena, kui tal on põhjendatud alus karta tagakiusamist, tagakiusamiseks esineb vähemalt üks VRKS § 4 lg-s 1 ning direktiivi 2011/95 art 10 lg-s 1 nimetatud viiest põhjusest (rass, usk, rahvus, sotsiaalsesse gruppi kuulumine, poliitilised veendumused) ning tagakiusamise (või selle vastu puuduva kaitse) ja põhjuse vahel on põhjuslik seos. Samuti peavad puuduma VRKS § 22 lg-s 1 loetletud pagulasena tunnustamist välistavad asjaolud. Tagakiusamine (tegu või teod) võib seisneda füüsilises või vaimses vägivallas, seadusandliku, täidesaatva või kohtuvõimu diskrimineerivates
meetmetes, ebaproportsionaalses või diskrimineerivas süüdimõistmises või karistamises jms (vt VRKS § 19 lg-s 2 ja direktiivi 2011/95/EL art 9 lg-s 2 esitatud näitlikud loetelud). Selleks, et tegu võiks pidada tagakiusamiseks, peab see olema 1) olemuse või kordumise poolest piisavalt tõsine, et kujutada endast põhiliste inimõiguste rasket rikkumist, või 2) kogum meetmetest (sh inimõiguste rikkumine), mis on piisavalt raske, et mõjutada isikut samal viisil, nagu on nimetatud p-s 1 (VRKS § 19 lg 1, direktiivi 2011/95/EL art 9 lg 1). Kui olemasolevate tõendite põhjal on selge, et taotleja ei vasta direktiivis 2011/95 ettenähtud rahvusvahelise kaitse saamise nõuetele, loetakse taotlus põhjendamatuks ning PPA lükkab taotluse tagasi (VRKS § 20 lg-d 1 ja 2).
24.VRKS § 11 lg-st 2 ja § 14 lg-st 5 tuleneb rahvusvahelise kaitse taotleja kohustus esitada tõendid selle kohta, et tal on põhjust karta päritoluriiki naasmisel tagakiusamist. Eeltoodu on reguleeritud ka Euroopa Liidu direktiivi 2011/95/EL art-s 4. Euroopa Liidu Kohus on 25.01.2018 kohtuotsuses F, C-473/16 selgitanud, et kui 2011/95/EL direktiivi artikli 4 alusel pädevate asutuste poolt läbiviidava kontrolli raames ei toeta taotleja ütluste teatavaid aspekte dokumentaalsed või muud tõendid, siis saab neid aspekte arvesse võtta vaid juhul, kui direktiivi art 4 lg 5 pu-des a–e kumulatiivselt esitatud tingimused on täidetud. Nende tingimuste hulka kuulub ka see, et taotleja avaldused on osutunud loogiliseks ja usutavaks ega ole vastuolus taotleja juhtumiga seotud olemasoleva konkreetse ja üldise teabega, ning samuti see, et taotleja üldine usaldusväärsus on kindlaks tehtud.
25.Kaebaja põhjendab oma rahvusvahelise kaitse taotlust hirmuga mobiliseerimise ja tahtevastase Ukraina sõtta saatmise ees. Samuti kardab kaebaja karistamist ebaseadusliku piiriületuse eest ning karistamist ka selle eest, et ta pole Venemaa režiimi suhtes lojaalne. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja on Venemaa kodanik, kes saabus Eestisse ebaseadusliku piiriületuse käigus Venemaalt aa.aa.aaaa. Vaidlust pole ka selles, et kaebaja ei nõustu Venemaa juhtkonna poliitikaga, kuid samas ta pole oma meelsust 2019. aastast avaldanud ühelgi moel ja ta hoidub teadlikult oma meelsuse väljendamisest. Ühtlasi on selge, et kaebaja pole oma poliitiliste vaadete tõttu Venemaa võimude huviorbiiti sattunud, teda pole võimudevastase tegevuse tõttu karistatud ning ta pole riigis ka tagaotsitav. Ka pole vaidlust selles, et kaebaja pole kunagi Venemaa Föderatsiooni relvajõududes teeninud ning kaebajat pole seni tahetud mobiliseerida.
26.Vastustaja märgib õigesti, et kaebaja pelk hirm mobiliseerimise ees ei ole alus kaebajale rahvusvahelise kaitse andmiseks. Riigikohus on selgitanud, et sellise tagakiusu jaatamiseks peab isikule olema saadetud mobilisatsioonikäsk või -kutse; isik peab selgitama, millised on keeldumise võimalused ja kas isikul on võimalik neid kasutada; milliseid teenistusülesandeid peaks isik täitma (vt Riigikohtu 15.02.2023 otsus nr 3-20-1115, p 26). Antud juhul on aga selge, et kaebajale ei ole mobilisatsioonikutset saadetudki ja ta pole kunagi Venemaa Föderatsiooni relvajõududes teeninud. Lisaks on PPA esitanud päritoluriigi informatsiooni, mille kohaselt eelistatakse väljaõppe saanud vabatahtlike ja lepinguliste sõdurite värbamist. Seega on kaebaja hirm mobiliseerimise ja sõtta saatmise äärmiselt abstraktne ja hüpoteetiline.
27.Kaebajal pole esile toodud asjaoludel alust karta, et teda võetakse Venemaa Föderatsioonis vastutusele tema poliitilise meelsuse tõttu. Vastustaja on põhjendatult esile toonud ja ka kaebaja ise kinnitanud, et ta eelistab hoida oma meelsuse väljendamisel madalat profiili. Seejuures ei ole kaebajal olnud kunagi konflikte Venemaa Föderatsiooni võimudega tema poliitiliste vaadete pärast. Vastustaja on korrektselt viidanud, et FSB piirivalveteenistus on küll kaebajat korduvalt kinni pidanud seoses piiritsoonis ebaseadusliku viibimisega, kuid kaebaja on karistamata vabaks lastud, mis viitab omakorda sellele, et kaebaja ei paku
Venemaa võimustruktuuridele mistahes huvi. Kaebaja elukäigust ega ka vestlustel antud ütlustest ei saa kuidagi järeldada, et kaebaja sooviks aktiivselt oma meelsust väljendama hakata. Kaebaja on maininud, et ta ei suudaks oma meeluse osas enam vaikida alles peale vastustaja positsiooni ja seisukohtadega tutvumist (15.01.2024 edastatud e-kirjas). Asjaolu, et kaebajal on teiste eraisikutega (kolleegidega) tekkinud oma vaadete pärast erimeelsusi ja ühiskond kaebajale ei meeldi, ei ole aga rahvusvahelise kaitse andmise aluseks. Kaebaja on ise selgitanud, et peale kolleegide poolt saadetud Wagneri sõduri hukkamise videot kolis ta Ysse, kus töötas taksojuhina ning sarnaseid probleeme pole tekkinud. Samuti ei võimalda kaebaja taotlust rahuldada pelgalt fakt, et kaebajale Venemaal ei meeldi ja talle on vastumeelt sealse ühiskonna sõda toetav suhtumine.
28.Kaebaja võimalik karistamine ebaseadusliku piiriületuse eest ei ole samuti käsitletav kaebaja tagakiusamisena riigivõimu poolt. Vastustaja on välja toonud, et riigipiiri režiimi rikkumine on Venemaal kodanikele karistatav haldustrahviga summas kaks tuhat kuni viis tuhat rubla. Ka Eestis on selline tegu karistatav nii väärteokorras kui teatud juhul ka suisa kriminaalkorras. Seega ei saa pidada kaebaja võimalikku karistamist Venemaal kuidagi ebaproportsionaalseks, et jaatada kaebaja tagakiusamist.
29.Kohus nõustub ka sellega, et kaebaja ei vaja täiendavat kaitset. PPA toob põhjendatult välja, et riigisisene kord Venemaal ei ole selline, et ainuüksi riiki naasmine ohustaks kaebaja elu. Riigis ei toimu sõjategevust ning iga Venemaa territooriumil elav venemaa kodanik ei ole ohus. Hüpoteetiline oht ei ole täiendava kaitse andmise aluseks.
30.Kaebaja järeldab ekslikult, et temast lähtuva julgeolekuohu puudumine ja avaliku korra rikkumata jätmine on aluseks sissesõidukeelu kohaldamata jätmiseks. Lahkumisettekirjutuse tegemisel on PPA-l õigus üldjuhul kohaldada välismaalase suhtes sissesõidukeeldu kolmeks aastaks (VSS § 74 lg 1). Sissesõidukeelu võib jätta kohaldamata humaansetel kaalutlustel (lg 4) või lühendada selle kehtivust, kui eelnimetatud tähtaeg on kõiki tähtsust omavaid asjaolusid arvestades ebaproportsionaalne (lg 3). Humaansed kaalutlused VSS § 74 lg 4 tähenduses peaksid seonduma esmajoones olukorraga, kus Eestisse või Schengeni alale sisenemise keeld riivaks intensiivselt välismaalase perekonnavõi eraelu, seaks ohtu tema elu või tervise või tooks kaasa muu samalaadse tagajärje. Seoses sissesõidukeelu kehtestamisega on kohtupraktikas selgitatud, et riigil on suveräänne õigus kontrollida välismaalaste riiki saabumist, riigis viibimist ja riigist lahkumist. Sellest tulenevalt peab riigil olema võimalik piirata välismaalase riiki sisenemist ja kohaldada talle sissesõidukeeldu. Sisenemiskeelu kehtestamise eesmärk on anda riigisisestele tagasisaatmise meetmetele üleeuroopaline mõju. Sissesõidukeeld kujutab endast Euroopa Liidu tagasisaatmispoliitika tõhususe suurendamise vahendit, tagades, et pärast kolmanda riigi kodaniku väljasaatmist ei või viimane naasta seaduslikult liikmesriikide territooriumile. Seega on sissesõidukeelu kohaldamisel preventiivne, heidutav mõju. Põhjendatud on sissesõidukeelu kohaldamine heidutamaks isikuid rahvusvahelise kaitse taotlemise ja Schengeni alal viibimise õigusi mitte kuritarvitama. Kaebaja ei ole esile toonud asjaolusid, millest lähtuvalt pidanuks vastustaja kaaluma sissesõidukeelu kohaldamist lühema tähtajaga. Õiguskuulekat käitumist tuleb eeldada iga riigis viibiva isiku poolt ning see ei saa olla kuidagi aluseks kaalumaks lühema tähtajaga sissesõidukeelu kohaldamist. Kohaldatud sissesõidukeeld täidab seejuures preventiivset eesmärki ning kohtule ei nähtu, et esineksid ka sellised asjaolud, millest tulenevalt pidanuks sissesõidukeelu üldse kohaldamata jätma. Kohtule ei nähtu, et PPA oleks sissesõidukeelu kohaldamisel kaalutlusõiguse teostamisel eksinud.
31.Kohtupraktika kohaselt tuleb sissesõidukeelu määramise proportsionaalsuse hindamisel arvestada ka sellega, et riigist vabatahtliku lahkumise korral võib sissesõidukeelu kehtetuks tunnistada (VSS § 32 lg 12) ning muude, isiku kasuks rääkivate, sh humaansete asjaolude korral, võib keelu kestust lühendada (VSS § 32 lg 1) (vt Tallinna Ringkonnakohtu 30.06.2023 otsus nr 3-23-188). Selleks tuleb esitada pädevale asutusele taotlus pärast lahkumiskohustuse täitmist. Seega ei ole antud juhul ka kolmeks aastaks kohaldatud sissesõidukeeld tingimata lõplik, vaid selle kehtima jäämine sõltub asjaoludest ja kaebaja edaspidisest käitumisest.
32.VRKS § 10 lg 2 kohaselt on rahvusvahelise kaitse taotlejal õigus viibida Eestis kuni rahvusvahelise kaitse taotluse kohta lõpliku otsuse tegemiseni. VRKS § 31 lg 1 p 1 mõttes ei ole lõplikku otsust kui PPA keeldub rahvusvahelise kaitse andmisest ja edasikaebamise tähtaeg veel kestab. Haldusakti edasikaebamisel loetakse lõplikuks otsuseks sama paragrahvi lõike 2 kohaselt halduskohtu otsus, millega on jäetud kaebus rahuldamata (halduskohtu otsus ei pea olema jõustunud) (vt RKHKm 02.03.2017, nr 3-3-1-54-16, p 16). VRKS § 31 lg 2 kohaselt lõpeb varjupaigamenetlus lõpliku otsuse tegemisega. Seega lõpeb kaebaja varjupaigataotleja staatus halduskohtu otsuse tegemisest ja sellega lõpevad ka varjupaigataotlejale ettenähtud õigused. Kui kaebaja saadetakse praeguse asja menetluse kestel aga Eestist välja, võib tema õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks (HKMS § 249 lg 1). Kaebajale kohtumenetluse ajaks Eestis viibimise õiguse andmine ei kahjusta olulisel määral avalikku huvi (HKMS § 249 lg 3). Seega rahuldab kohus kaebaja istungil esitatud esialgse õiguskaitse taotluse ja peatab PPA 02.02.2024 rahvusvahelise kaitse tagasilükkamise, Eestist lahkumise ettekirjutuse ja sissesõidukeelu otsuse nr 12310080001-1 kehtivuse kuni käesolevas asjas kohtuotsuse või menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni. Esialgne õiguskaitse kohaldub viivitamatult (HKMS § 252 lg 3). Esialgse õiguskaitse kehtivusajal puudub kehtiv otsus rahvusvahelise kaitse taotluse kohta, mistõttu on taotlejal õigus Eestis viibida (VRKS § 10 lg 2 p 2).
33.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. PPA ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud, seega jäävad menetlusosaliste võimalikud kulud nende enda kanda. Kaebaja sai menetlusabi ning HKMS § 118 lg 2 alusel jäävad menetlusabiga seotud kulud riigi kanda.
34.Kaebaja identifitseerimise vältimiseks ja tema õiguste kaitseks tuleb avaldatavas kohtuotsuses asendada kaebaja nimi tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt) Andreas Paukštys Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.