Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Villem Lapimaa ja Kaire Pikamäe
Määruse tegemise aeg ja koht
12. juuli 2024, Tallinn
Haldusasja number
3-24-1856
Haldusasi
Politsei- ja Piirivalveameti taotlus anda luba paigutada X kinnipidamiskeskusesse
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 21. juuni 2024. a määrus
Menetlusosalised
Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindajad SS ja RL Puudutatud isik – X, esindajad Liina-Riste Pappel ja adv Kristina Ivanova
Menetluse alus ringkonnakohtus
Politsei- ja Piirivalveameti määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta Politsei- ja Piirivalveameti määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 21. juuni 2024. a määruse haldusasjas nr 3-24-1856 resolutsioon muutmata, kuid muuta halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt ringkonnakohtu määruse põhjendustele.
Määruse avaldamisel asendada füüsiliste isikute (v.a menetlusosaliste esindajate) nimed ja sünniajad tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 235 lg-d 1 ja 3, § 265 lg 5).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X (sünd. XX.XX.XXXX) esitas Politsei- ja Piirivalveametile (PPA) 24.05.2022 taotluse tähtajalise elamisloa saamiseks elama asumiseks Eesti kodanikust abikaasa Y (Y) juurde.
2.PPA keeldus 20.06.2024 otsusega nr 15.3-3.2/411-1 välismaalaste seaduse (VMS) § 124 lg 1 p 1 ja lg 2 p 1 alusel puudutatud isikule tähtajalise elamisloa andmisest. Isik esitas elamisloa taotluse menetluses võltsitud Nigeeria Liitvabariigi passi (kehtivusega 24.03.2009–23.03.2014) ja Saudi Araabia Kuningriigi juhiloa ning märkis taotlusesse, et ta on Saudi Araabia kodanik. Hiljem väitis isik, et tal puudub kodakondsus ning ta ei ole Nigeeria kodanik. Valeandmeid on
3-24-1856 isik esitanud ka oma nimekuju ja välismaal elavate pereliikmete kohta. Samuti ei maininud isik, et talle oli viimati väljastatud Nigeeria pass kehtivusega 26.09.2011–25.09.2016. Puudutatud isik on tuvastatud sõrmejälgede abil Nigeeria ja Saudi Araabia ametlike andmebaaside vastuste alusel (Nigeeria vastuse kohaselt on isik sündinud Saudi Araabias, kuid tema päritoluriigiks on märgitud Jigawa osariik; Saudi Araabia vastuse kohaselt isikut nende andmebaasides ei leidu). Andmed taotleja isiku (sh kodakondsuse) ja lähedaste perekonnaliikmete kohta on elamisloa menetluses oluline teave, et hinnata isiku tausta ja elamisloa andmise vastavust avalikule huvile ning avaliku korra ja riigi julgeoleku kaitse vajadustele (vt VMS § 13 lg 1). Arvestades esitatud valeandmeid, ei näe PPA võimalust anda elamisluba mh erandina VMS § 125 lg 1 p 1 alusel. Kuna elamisloa alusel väljastatakse isikule isikut tõendav dokument, mida kasutatakse paljude toimingute tegemisel, siis on oluline, et see kajastaks õigeid andmeid. Seetõttu on isikuandmed elamisloa menetluses olulise tähtsusega. Kuna taotleja on esitanud elamisloa menetluse raames võltsitud dokumente ja valeandmeid, siis võib ta kujutada ohtu Eesti avalikule korrale. Võttes arvesse menetluse käigus selgunud tegelikku kodakondsust, erinevaid nimekujusid eri riikides, dokumentides ja andmebaasides, samuti muude valeandmete esitamist ning kaasaaitamis- ja tõendamiskohustuse rikkumist (VMS §-d 18 ja 19), esineb isiku tausta ja mineviku osas olulisi vasturääkivusi ja ebakõlasid ning PPA-l puudub teadmine, miks isik püüab seda varjata. Seega ei ole PPA-l võimalik VMS § 13 sätestatud määras hinnata isiku tausta (vt ka VMS § 14 lg 2). Isik viibib Eestis alates 15.12.2022 ebaseaduslikult ja ei ole pärast elamisloa taotluse esitamist teinud midagi selleks, et seadustada enda Eestis viibimine. Kuigi puudutatud isik on abielus Eesti kodanikuga ning neil on ühine laps (sünd. XX.XX.XXXX) ning nad elavad koos Tallinnas, ei õigusta ka perekonnaõiguse riive isikule elamisloa andmist, sest avalik huvi on ülekaalukam. Taotleja abikaasa pidi Hispaanias 02.12.2019 abielu sõlmides arvestama, et tegemist on kolmanda riigi kodanikuga, kes ei pruugi saada elamisluba Eestis ega seaduslikku alust elada perekonnaga Euroopas (abielu sõlmimise ajal oli Hispaanias pooleli menetlus isiku 30.08.2016 rahvusvahelise kaitse taotluse osas, mis lükati 12.03.2020 otsusega tagasi). Taotleja abikaasa oli või pidi olema teadlik isiku taustast ja kodakondsusest ning tal tuli arvestada võimalusega, et võib tekkida vajadus elada pereelu mõnes teises riigis või teisel kujul. Asjaolu, et Hispaania andis isikule ajutiselt seadusliku viibimisaluse, ei kohusta PPA-d tegema sama (mh ei ole PPA-le teada, millist teavet isik Hispaanias esitas või mille alusel ta tuvastati). Elamisloa andmisest keeldumisega ei kaasne isiku abikaasa ja lapse kohustust Eestist lahkuda, sest nad on Eesti kodanikud. Taotlejal ei ole Eestis vara ega muid majanduslikke ja sotsiaalseid sidemeid.
3.PPA tegi puudutatud isikule 20.06.2024 ettekirjutuse nr 1052275577 lahkuda Eestist Nigeeriasse (sundtäidetav alates 20.06.2024) ja kohaldas Schengeni sissesõidukeeldu 5 aastaks. Isiku puhul esineb väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 68 p-de 2, 3 ja 9 kohane põgenemise oht. Isik on varem viibinud üle 5 aasta ebaseaduslikult Suurbritannias ning ta on püüdnud taotleda rahvusvahelist kaitset ka Norras ja Rootsis, kuigi samal ajal oli pooleli tema rahvusvahelise kaitse taotluse menetlus Hispaanias. Kuigi isikul on alaealine laps, pidi ta arvestama võimalusega, et tema viibimine Euroopa Liidus ei pruugi muutuda seaduslikuks. Isikul on enda sõnul kaks alaealist last ka Suurbritannias, kust ta lahkus 2015. a-l Nigeeriasse, kuid pärast Euroopasse naasmist ei ole ta teinud katseid perekonnaga ühineda. PPA hinnangul on tegemist ebasoovitava ja ebausaldusväärse välismaalasega. Isik viibib Eestis ebaseaduslikult alates 15.12.2022 ning tal puudub reisidokument (ei ole Nigeeria saatkonnast passi taotlenud). Väljasaatmise perspektiivi ei mõjuta asjaolu, et isik ei soovi Eestist lahkuda. Isik on ka väitnud, et ta ei soovi ennast siduda Eestiga, vaid pigem sooviks elada Rootsis.
4.PPA pidas puudutatud isiku VSS § 15 lg 1 alusel 20.06.2024 tema elukoha juures kinni, alustas toimingutega isiku väljasaatmiseks ja toimetas isiku kinnipidamiskeskusesse (KPK). 2(7)
3-24-1856
5.PPA esitas Tallinna Halduskohtule 21.06.2024 taotluse anda VSS § 23 lg 1 p-de 1–3 alusel luba paigutada puudutatud isik KPK-sse kuni kaheks kuuks. Isik sisenes Schengeni alale viimati Marokost 2015. a-l vahendajate abil paadiga ja taotles Hispaanias rahvusvahelist kaitset. Enne menetluse lõppu lahkus isik kahel korral Hispaaniast (Norrasse ja Rootsi). Isik saabus Eestisse 20.03.2022, omades Hispaania väljastatud EL-i kodaniku pereliikme elamisluba, mis kehtis kuni 14.12.2022. Alates sellest ajast on isik viibinud Eestis ebaseaduslikult. Isikule ei laiene ka VMS §-st 130 tulenev õigus jääda elamisloa menetluse ajaks Eestisse, sest tegemist ei ole elamisloa pikendamisega. Kinnipidamine on vajalik isiku dokumenteerimiseks ning tema väljasaatmise tagamiseks. Vabaduses viibides puuduks isikul ajend aidata kaasa väljasaatmise korraldamisele (seda on isik juba oma käitumisega tõendanud). Samuti on alust arvata, et isik hakkaks väljasaatmismenetlusest kõrvale hoidma. Esineb VSS § 68 p 2 kohane põgenemisoht, sest isik esitas elamisloa taotlemisel valeandmeid ja võltsitud dokumendi. Põgenemisoht on tuvastatav ka VSS § 68 p 6 järgi, sest isiku käitumisest ja hoiakutest saab järeldada, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Isik on korduvalt väitnud, et ei tahtnudki Hispaanias, Norras ja Rootsis rahvusvahelist kaitset, vaid soovis üksnes seadustada enda viibimist EL-s. Isiku ütlused on vastuolulised ja ta ei ole usaldusväärne. Isik ei soovi Eestist ja Schengeni alalt lahkuda ning on varemgi enne menetluse lõppu lahkunud mõnda teise riiki. Isikul puudub kehtiv reisidokument ja ta ei ole alustanud selle taotlemist (st ei täida kaasaaitamiskohustust – VSS § 23 lg 1 p-d 2 ja 3). Põgenemisohu esinemisel ei ole VSS § 10 lg-s 2 sätestatud järelevalvemeetmed tõhusad. Isiku perekonnaelu riive ei muuda asjaoludest tulenevalt kinnipidamist ebaproportsionaalseks, sest perekonna planeerimine toimus ajal, kui isikul puudus alus arvata, et ta saab Euroopa Liitu jääda. Kinnipidamine ei ole vastuolus ka isiku tervise kaitse või turvalisuse kaalutlustega.
6.Puudutatud isik selgitas Tallinna Halduskohtu 21.06.2024 istungil, et tal puudub hetkel kodakondsus ning tema sünniriigiks on Saudi Araabia.
7.Tallinna Halduskohus jättis 21.06.2024 määrusega PPA taotluse rahuldamata ning kohustas puudutatud isiku viivitamata vabastama. Arvestades, et puudutatud isik elab püsivalt Tallinnas koos abikaasa ja lapsega ning isik on 24.05.2022 alanud haldusmenetluses korduvalt osalenud küsitlustel (07.11.2023, 25.01.2024), ei saa põgenemise ohtu pidada põhjendatuks. Kuigi isik esitas haldusmenetluses võltsitud Nigeeria passi, ei ole see niivõrd kaalukas asjaolu, arvestades, et isik on praeguseks viibinud Eestis üle kahe aasta. Isikul on kavatsus vaidlustada tähtajalise elamisloa andmisest keeldumise otsus ning selle menetluse raames saab täpsemalt hinnata võltsitud passi esitamise põhjuseid. PPA ei ole kohtule esitanud lahkumisettekirjutust, millest saab järeldada, et sellist haldusakti ei ole koostatud. Kuna PPA väitel on isikule viimati väljastatud Nigeeria pass, on PPA-l võimalik teha välisriigiga koostööd kehtiva reisidokumendi saamiseks juhul, kui on vaja lahkumisettekirjutust täita.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
8.PPA palub 28.06.2024 määruskaebuses (täiendatud 05.07.2024) tühistada halduskohtu määrus ja uue määrusega PPA taotlus rahuldada. Halduskohus hindas tõendeid ebapiisavalt ja see tõi kaasa ebaõige lahendi. Halduskohus ei ole arvestanud, et puudutatud isikul ei olnud lapse sündimise ajal (XX.XX.XXXX) seaduslikku alust EL-s viibimiseks ning ka abielu sõlmimise ajal (02.12.2019) oli rahvusvahelise kaitse menetlus Hispaanias pooleli. Seetõttu ei saa abikaasa ja lapse olemasolule anda nii suurt kaalu, nagu seda tegi halduskohus. Isiku perekonnaelu riivet on hinnatud ka elamisloa andmisest keeldumise raames, kuid PPA leidis, et avalik huvi kaalub üles puudutatud isiku õiguse elada perekonnaelu Eestis. Puudutatud isiku ebakindla staatusega ja valmisolekuga elada perekonnaelu vajaduse korral muus riigis või vormis, pidi arvestama ka tema abikaasa. PPA taotlusele oli lisatud kohe sundtäidetav 20.06.2024 lahkumisettekirjutus, mille halduskohus jättis täiesti tähelepanuta. Ka ettekirjutuse tegemisel arvestati mh puudutatud 3(7)
3-24-1856 isiku pereriivega. Arvestades, et isik ei ole täitnud kaasaaitamiskohustust ja esineb põgenemise oht, ei ole välistatud, et isik hoiab lahkumiskohustuse täitmisest kõrvale või põgeneb Eestist, et vältida lahkumisettekirjutuse sundtäitmist. Puudutatud isik esitas elamisloa menetluses oluliste asjaolude kohta võltsitud dokumente ja valeandmeid, mis kinnitab, et teda ei saa usaldada. Isik on viibinud Schengeni alal alates 2015. aastast (saabudes EL-i smugeldajate vahendusel), kuid ei ole seniajani enda viibimist seadustanud (sh kuritarvitas rahvusvahelise kaitse menetlust) ega endale reisidokumenti taotlenud. Ebaseaduslik ränne on olnud isiku teadlik ja tahtlik käitumine. Halduskohus tugines taotlust rahuldamata jättes vaid abikaasa ja lapse olemasolule, jättes kõik muud asjaolud tähelepanuta. Pärast KPK-st vabastamist kohaldas PPA 26.06.2024 otsusega nr 1052275577 puudutatud isikule VSS § 10 lg 2 p-des 1–5 sätestatud järelevalvemeetmeid. Puudutatud isik peab ilmuma PPA-sse registreerimisele iga nädala teisipäeval ja reedel kell 10.00. Isik ilmus registreerimisele 02.07.2024 ja 05.07.2024, kuid on keeldunud registreerimislehele allkirja andmisest. Isikule on 09.07.2024 määratud kokkusaamine tagasisaatmisnõustajaga.
9.X palub 05.07.2024 vastuses jätta määruskaebus rahuldamata ja menetluskulud vastustaja kanda. Puudutatud isik omas Hispaania elamisluba, mis kehtis kuni 14.12.2022. Isik esitas PPA-le elamisloa taotluse 24.05.2022, mille kohta lubati teha otsus hiljemalt 24.08.2022, kuid seejärel lükati tähtaega kahe kuu kaupa edasi kuni 20.06.2024 otsuse tegemiseni. Menetluse käigus on puudutatud isiku elamisluba aegunud. Isiku kinnipidamiseks ei ole alust. Puudub põhjus eeldada, et isik võiks väljasaatmismenetlusest kõrvale hoida, samas kui ta osales aktiivselt ligemale kaks aastat kestnud elamisloa menetluses. Ainus kord, kui isik menetlustoimingule ei ilmunud, oli 20.06.2024, kuid talle ei sobinud PPA poolt ebapiisava etteteatamisega pakutud aeg, mida PPA ei nõustunud ka muutma. Isik on mh järginud tema suhtes 26.06.2024 kohaldatud rangeid järelevalvemeetmeid. PPA on sisustanud põgenemisohtu liiga kergekäeliselt. Jääb arusaamatuks, kuhu peaks puudutatud isik põgenema. Ta elab Eestis koos perega juba kaks aastat ning on kogu aeg lapsega kodus. Kuna abikaasa käib tööl, siis ei saa isik pikemalt kodust eemal viibida. Isikul puudub kehtiv reisidokument ja kõik kehtetud dokumendid on PPA poolt ära võetud. Seega ei ole isikul võimalik reisida kuhugi, kus oleks tarvis enda isikut tõendada. See piirab isiku liikumisvabadust juba iseenesest oluliselt. PPA ei ole ka välja toonud, millisesse riiki võiks puudutatud isik tahta põgeneda või millest on järeldatav tema soov asuda ennast riigisiseselt varjama. Kinnipidamine ainult isikut tõendava dokumendi puudumise tõttu ei ole proportsionaalne, arvestades tekkivat väga intensiivset riivet pere- ja eraelu puutumatusele. PPA on juba kohaldanud rangeid järelevalvemeetmeid ja andnud isikule suunise hankida uus isikut tõendav dokument, mis on keeruline ning võtab paratamatult aega. Registreerimistele ilmumisega on isik näidanud, et teda saab usaldada ja kinnipidamisega taotletav eesmärk on piisavalt tõhusalt saavutatav ka leebemate meetmetega. PPA on määruskaebuses põhjendanud kinnipidamise vajadust puudutatud isikust lähtuva ohuga avalikule korrale, kuid ei ole seda sisuliselt põhjendanud. Õige ei ole tugineda ka seadusliku viibimisaluse puudumisele, sest Hispaania elamisluba aegus elamisloa menetlusega viivitamise tõttu (vt VMS §-d 33 ja 34). Põhjendamatu olnuks lahkuda enne elamisloa taotluse lahendamist ning seejuures ei saanudki isik Eestist lahkuda, sest tal puudusid isikut tõendavad dokumendid. Passi saamine on isiku jaoks väga keeruline, sest ta ei ole Nigeeria kodanik ja tema sünniriigi Saudi Araabia registrites puuduvad tema kohta andmed. Isik on PPA-le selgitanud, et ta taotles Saudi Araabiast lahkumiseks ostetud Nigeeria passi ning andis selleks oma sõrmejäljed, mis on ka ilmselt põhjuseks, miks ta kanti Nigeeria registrisse. Isik ei ole Nigeerias sündinud ning elas seal üksnes ajutiselt aastatel 2011–2013. Temale ei ole kunagi väljastatud tõelist Nigeeria passi ega muud dokumenti, mis on passi väljastamiseks vajalik. Sellel põhjusel on temale Nigeeria passi väljastamisest keeldutud. Kuna puudutatud isik lahkus Saudi Araabiast 2006. a-l ning riigi 4(7)
3-24-1856 digitaliseerimine toimus palju aastaid hiljem, puuduvadki Saudi Araabial tema kohta andmed. Pole arusaadav, kuidas seondub elamisloa taotluse menetlusega asjaolu, kas isik on taotlenud või saanud rahvusvahelist kaitset või elamisluba teistes riikides. Sellest ei saa järeldada, et isik kujutab endast ohtu avalikule korrale. Isik on aktiivselt püüdnud Eestis viibimist seadustada ja saada isikut tõendavat dokumenti, et elada Eestis täisväärtuslikku elu. Puudutatud isik ei ole esitanud PPA-le valeandmeid. Ebaselgus on tekkinud ilmselt menetlejate rohkuse ja isiku nime keerukuse tõttu. Teistsugusest nimekujust ei saa automaatselt järeldada valeandmete esitamist. Isik selgitas PPA-le, et tema vanaisa on pärit Lääne-Aafrikast hausa hõimust ning saabus Saudi Araabiasse lapsena koos isaga ja sellest saadik on pere elanud Saudi Araabias. Isiku andmed peaksid olema Saudi Araabia elanike registris, kuid päritolu tõttu ei ole ta ametlikult Saudi Araabia kodanik. Isikul on olnud kolm Nigeeria passi, mis on kõik ostetud ja kehtetud. Kahte passi ei ole isikul alles ja ühe allesoleva esitas ta PPA-le põhjusel, et temalt nõuti kõiki dokumente, mitte eesmärgiga esitada võltsitud dokumente või valeandmeid. PPA on ebaõigesti järeldanud, et puudutatud isik on tegelikult Nigeeria kodanik. Ebaõige on ka seisukoht, et Y arvestas abiellumise ja lapse saamise ajal sellega, et pere ei saa jätkata oma elu Eestis või Hispaanias. Puudutatud isiku tuvastamisega ei olnud Hispaania ametivõimudel mingit probleemi ja talle väljastati elamisluba. Pere ei kolinud Eestisse põhjusel, et neil poleks olnud võimalik Hispaanias edasi elada, vaid seetõttu, et puudutatud isiku abikaasa isa suri ja ema vajas abi pereettevõtte juhtimisel. Lisaks soovisid nad elada abikaasa kodukohas, et lapsel oleks võimalik veeta aega oma vanaemaga. Väljasaatmine ja 5-aastane sissesõidukeeld on ebaproportsionaalsed meetmed.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.Puudutatud isik on 01.07.2024 esitatud kaebusega haldusasjas nr 3-24-1946 vaidlustanud nii PPA 20.06.2024 otsuse nr 15.3-3.2/411-1 tähtajalise elamisloa andmisest keeldumise kohta, PPA 20.06.2024 ettekirjutuse Eestist lahkumiseks nr 1052275577 kui ka PPA 26.06.2024 otsuse järelevalvemeetmete kohaldamiseks nr 1052275577. Kaebaja taotles ühtlasi 20.06.2024 lahkumisettekirjutuse ja 26.06.2024 otsuse kehtivuse peatamist kuni kohtumenetluse lõpuni. Tallinna Halduskohus peatas 03.07.2024 määrusega ajutiselt 20.06.2024 lahkumisettekirjutuse sundtäitmise kuni 17.07.2024. Praeguses asjas esitatud PPA 21.06.2024 taotluse lahendamist silmas pidades omab eeskätt tähtsust, et haldusasjas nr 3-24-1946 ei ole lahkumisettekirjutuse kehtivust peatatud. Asjaolu, et halduskohus on peatanud lahkumisettekirjutuse sundtäitmise, ei tingi vältimatult PPA taotluse rahuldamata jätmist, sest see ei välista sundtäitmise tagamiseks toimuvat kinnipidamist (nt Riigikohtu 08.02.2021 määrus nr 3-20-915, p 21).
11.VSS § 23 lg-st 1 tulenevalt võib Eestis viibimisaluseta viibiva välismaalase halduskohtu loal kinni pidada ja kuni kaheks kuuks KPK-sse paigutada siis, kui VSS § 10 lg-s 2 sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga välismaalase Eestist lahkuma kohustamise menetluse läbiviimise või lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust. Kinnipidamine on eelkõige lubatud juhul, kui esineb isiku põgenemise oht (p 1), isik ei täida kaasaaitamiskohustust (p 2) või isikul puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine viibib (p 3). VSS § 23 lg 11 kohaselt annab halduskohus loa välismaalase kinnipidamiseks, kui VSS § 10 lg-s 2 sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada ning kinnipidamine peab olema kooskõlas ka proportsionaalsuse põhimõttega ja kinnipidamisel peab igal üksikjuhtumil arvestama välismaalasega seotud olulisi asjaolusid.
12.PPA tugines 21.06.2024 taotluses kinnipidamise alustena VSS § 23 lg 1 p-dele 1–3 ning seostas järeldust puudutatud isiku põgenemise ohust VSS § 68 p-des 2 ja 6 toodud asjaoludega. 5(7)
3-24-1856 VSS § 68 p-st 2 tulenevalt esineb välismaalase põgenemise oht, kui välismaalane on esitanud valeandmeid või võltsitud dokumendi Eestis viibimise seadusliku aluse või selle pikendamise, Eesti kodakondsuse, rahvusvahelise kaitse või isikut tõendava dokumendi taotlemisel. VSS § 68 p 6 kohaselt esineb välismaalase põgenemise oht, kui välismaalane on mh PPA-le teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. VSS § 68 kehtestab siiski üksnes asjaolud, mis peavad põgenemisohu järeldamiseks vältimatult esinema, kuid ohu lõplikuks kindlakstegemiseks tuleb vaadelda ka muid isikut ja juhtumit iseloomustavaid asjaolusid (nt Riigikohtu 12.04.2024 määrus nr 3-23-2232, p 20; 12.04.2024 määrus nr 3-23-2204, p 19).
13.Ringkonnakohtu hinnangul on VSS § 23 lg 1 p 1 alusel kinnipidamise taotlemisel PPA iseenesest põhjendatult viidanud nii VSS § 68 p-le 2 kui ka p-le 6. Olenemata sellest, kas ja mil määral saab puudutatud isikule ette heita tähtajalise elamisloa taotluse menetluses erinevate nimekujude kasutamist või võltsitud dokumentide esitamist (seda tuleb täpsemalt analüüsida haldusasjas nr 3-24-1946), nähtub PPA 20.06.2024 otsusest, et isik väitis elamisloa taotlemisel, et on Saudi Araabia kodanik, mida ei kinnita ükski tõend. Samuti on isik jätkuvalt seisukohal, et ta ei ole Nigeeria kodanik, vaid kodakondsuseta isik, kuid PPA kogutud tõendid kinnitavad, et tegemist on siiski Nigeeria kodanikuga (mh on PPA 11.07.2024 haldusasjas nr 3-24-1946 esitanud Kiievis asuva Nigeeria saatkonna väljastatud 11.07.2024 ajutise reisidokumendi, mis kinnitab, et isik on Nigeeria kodanik ja saab kodakondsusjärgsesse riiki tagasi pöörduda). Seega esitas puudutatud isik elamisloa menetluses valeandmeid vähemasti enda kodakondsuse kohta ning järelikult on VSS § 68 p-le 2 tuginemine asjakohane. Isik on 20.06.2024 kinnipidamisel toimunud küsitlusel (vt protokolli lk 4) selgelt välistanud tagasipöördumise Nigeeriasse, sest ta ei pea seda enda riigiks. Seetõttu on täidetud ka VSS § 68 p-le 6 tuginemise eeldused. Isiku Eestist põgenemise ohtu ei ole alust pidada täiesti olematuks, sest kuigi ta ei lahkunud Eestist pikka aega väldanud elamisloa taotluse menetluse ajal (24.05.2022–20.06.2024), on isik varem siiski korduvalt viibinud seadusliku aluseta mitmetes EL-i liikmesriikides ning pärast elamisloa taotluse rahuldamata jätmist võib tema motivatsioon Eestisse jääda ja PPA-ga koostööd teha olla senisest märkimisväärselt madalam. Kuigi PPA ei ole selgelt välja toonud, millisesse riiki võiks isik tõenäoliselt põgeneda, on puudutatud isik näiteks 07.11.2023 küsitlusel (vt protokolli lk 7–8) väitnud, et ta ei plaaninud Eestisse tulla ja sooviks tegelikult elada Rootsis.
14.Seoses PPA taotlusega isiku kinnipidamiseks VSS § 23 lg 1 p-de 2 ja 3 alusel tuleb esmalt märkida, et kuivõrd VSS § 23 lg 1 p-le 3 tuginemine eeldab muu hulgas, et isik ei aita kaasa enda väljasaatmiseks vajalike dokumentide hankimisele (vrd Riigikohtu 16.06.2017 määrus nr 3-3-1-24-17, p 11), siis peab VSS § 23 lg 1 p-s 2 märgitud kaasaaitamiskohustuse rikkumine seonduma mõne teise kohustuse (VSS § 264 lg 1 p-d 1, 2 või 4) mittetäitmisega, kusjuures see peab olema taotluses piisavalt konkreetselt piiritletud (nt Tallinna Ringkonnakohtu 26.08.2022 määrus nr 3-22-1388, p 13 ja seal viidatud varasem praktika). VSS § 23 lg 1 p-de 2 ja 3 alusel isiku kinnipidamiseks peab kaasaaitamiskohustuse rikkumine olema juba toimunud. Vaidlust ei ole selles, et puudutatud isikul ei ole kehtivat reisidokumenti ja ta ei ole väga pika aja jooksul teinud midagi selleks, et endale dokumenti saada (isik on keeldunud pöördumast nii Nigeeria kui ka Saudi Araabia saatkondade poole enda dokumenteerimiseks). Samas eeldab kohustus aidata kaasa väljasaatmiseks vajalike dokumentide muretsemisele, et PPA on teinud eelnevalt isikule ettekirjutuse Eestist lahkuda (vt VSS § 5 ja § 73 lg 2), mistõttu ei saa VSS § 23 lg 1 p 3 kohaldamist tingida asjaolu, et isik ei ole endale reisidokumenti hankinud juba enne tema suhtes väljasaatmismenetluse alustamist. Küll võib kaasaaitamiskohustuse rikkumine olla praeguseks siiski toimunud. Nimelt on puudutatud isik vastuses määruskaebusele märkinud, et PPA on andnud talle suunise hankida reisidokument. Ehkki isik ei väida, et ta ei kavatsegi seda suunist järgida, vaid selgitas üksnes, et see on keeruline ja võtab paratamatult aega, puuduvad andmed, et isik oleks astunud mingeid reaalseid samme, et asuda ennast dokumenteerima. Dokumendi 6(7)
3-24-1856 lähiajal taotlemine on ka vähetõenäoline, sest vastusest määruskaebusele nähtub, et isik ei pea jätkuvalt ennast Nigeeria kodanikuks ja samas viitab, et ka Saudi Araabial puuduvad tema kohta andmed. Seega võib kinnipidamiseks esineda VSS § 23 lg 1 p-s 3 toodud alus, kuid põhjusel, et PPA ei ole selgitanud, kuidas on puudutatud isik väljasaatmismenetluses rikkunud VSS § 264 lg 1 p-des 1, 2 või 4 sätestatud kohustusi, ei saa kinnipidamise aluseks olla VSS § 23 lg 1 p 2.
15.Eeltoodule vaatamata, kuigi puudutatud isiku kinnipidamiseks võivad esineda VSS § 23 lg 1 p-des 1 ja 3 sätestatud alused, ei oleks kinnipidamine ringkonnakohtu hinnangul asjaoludest tulenevalt proportsionaalne (vt VSS § 23 lg 11). Kinnipidamine saaks olla õigustatud üksnes juhul, kui VSS § 10 lg-s 2 sätestatud leebemaid järelevalvemeetmed ei oleks tõhusad, kuid PPA põhjendused praegusel juhul selles ei veena. Samuti ei saa isiku põgenemise ohtu pidada väga suureks, arvestades, et ta on selgitanud, et kuna abikaasa käib tööl, siis hoolitseb puudutatud isik suure osa ajast nende ühise lapse eest. Pole põhjust eeldada, et isik sooviks oma perekonna juurest lahkuda. Lapse vanust (4-aastane) arvestades kaasneks isiku kinnipidamisega oluline perekonnapõhiõiguse riive ning seda ei muuda olematuks see, et puudutatud isiku ebakindlast staatusest tulenevalt pidid isik ja tema abikaasa abiellumise ning lapse saamise ajal arvestama, et neil ei pruugi olla võimalik jätkata perekonnaelu enda valitud riigis. Asjakohane ei ole PPA argument, et perekonnaelu riivet on hinnatud isiku elamisloa taotluse lahendamisel, sest isegi kui kahtlused, mille alusel PPA hindas isiku avalikku korda ohustavaks, võisid olla piisavad elamisloa andmisest keeldumiseks, ei saa pelgalt ebaselged kahtlused olla aluseks isiku KPK-s kinnipidamiseks. Seejuures ei ole PPA ka lahkumisettekirjutuses vabatahtliku täitmise tähtaega määramata jätmisel tuginenud VSS § 72 lg 2 p-le 4, vaid üksnes VSS § 72 lg 2 p-dele 1 ja 3. Puudutatud isikul on Eestis olemas püsiv elukoht ja vähemasti kohtule esitatud andmete põhjal on isik järginud ka tema suhtes PPA 26.06.2024 otsusega kohaldatud VSS § 10 lg 2 p-des 1–5 sätestatud järelevalvemeetmeid.
16.Eelneva põhjal jääb PPA määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 21.06.2024 määruse resolutsioon muutmata, kuid halduskohtu määruse põhjendusi tuleb muuta vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.
17.Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et 21.06.2024 taotluse rahuldamata jätmine ei võta PPA-lt õigust esitada oluliste asjaolude muutumise korral halduskohtule uus taotlus puudutatud isiku paigutamiseks KPK-sse. Näiteks juhul, kui puudutatud isik mõjuva põhjuseta eirab tema suhtes kohaldatud järelevalvemeetmeid.
18.Kuna määrus kajastab puudutatud isiku eraelulisi andmeid, tuleb määruse avaldamisel asendada füüsiliste isikute (v.a menetlusosaliste esindajate) nimed ja sünniajad tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).
19.Kuna ringkonnakohus ei ole enne haldusasja menetlust lõpetava määruse peale esitatud määruskaebuse lahendamist andnud menetlusosalistele tähtaega menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide esitamiseks, võib puudutatud isik HKMS § 210 lg 42 kohaselt esitada sellised dokumendid ringkonnakohtule koos taotlusega menetluskulude kohta täiendava määruse tegemiseks 10 päeva jooksul käesoleva määruse kättetoimetamisest arvates. Kui puudutatud isik jätab menetluskulude nimekirja ja kuludokumendid eeltoodud tähtaja jooksul esitamata, jäävad võimalikud menetluskulud määruskaebuse menetluses HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.