X kaebus tühistada Politsei- ja Piirivalveameti 20.06.2024 tähtajalise elamisloa andmisest keeldumise otsus nr 15.3-3.2/411-1, 20.06.2024 lahkumisettekirjutus nr 1052275577 koos kehtestatud sissesõidukeeluga ja 26.06.2024 järelevalvemeetmete kohaldamise otsus nr 1052275577
Menetlusosalised
Kaebaja – X (X; sündinud XX.XX.XXXX), volitatud esindaja LP ja advokaat Kristina Ivanova Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja RÕ
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 17.07.2024 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Politsei- ja Piirivalveameti määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta Politsei- ja Piirivalveameti määruskaebus Tallinna Halduskohtu 17.07.2024 määruse resolutsiooni punkti 5 peale haldusasjas nr 3-24-1946 menetlusse.
3.Jätta Politsei- ja Piirivalveameti määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 17.07.2024 määruse resolutsiooni punkt 5 haldusasjas nr 3-24-1946 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale ei saa edasi kaevata (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 7).
1.X (kaebaja) esitas 01.07.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse nõuetega tühistada Politseija Piirivalveameti (PPA) 20.06.2024 otsus nr 15.3-3.2/411-1, millega keelduti kaebajale tähtajalise elamisloa andmisest, tühistada PPA 20.06.2024 lahkumisettekirjutuses nr 1052275577 tehtud otsus sissesõidukeelu kehtestamise kohta ning tühistada PPA 26.06.2024 otsus järelevalvemeetmete kohaldamiseks nr 1052275577.
3-24-1946
2.Ühes kaebusega esitas kaebaja halduskohtule ka esialgse õiguskaitse taotluse, milles taotleb 20.06.2024 ettekirjutuse ja 26.06.2024 järelevalvemeetmete kohaldamise otsuse kehtivuse peatamist käesoleva kohtumenetluse ajaks. Taotluse põhjenduste kohaselt riivab kaebaja väljasaatmine intensiivselt tema perekonna- ja eraelu puutumatust ning liikumisvabadust ja raskendab tal enda menetluslike õiguste teostamist elamisloa- ja kohtumenetluses. Kui lahkumisettekirjutus koheselt täidetakse, on kaebaja õiguste riive kohtuotsuse tegemise ajaks juba toimunud ning tema õiguste kaitse hilisemalt kohtulahendiga on raskendatud või võimatu. Kaebajal puuduvad reisidokumendid, mistõttu ei saaks ta väljasaatmise korral Eestisse naasta ega osaleda kohtumenetluses ja elamisloa andmisest keeldumise otsuse tühistamise korral elamisloa menetluses. Kaebajal on Eestis abikaasa ja laps. Väljasaatmine riivab oluliselt perekonna- ja eraelu puutumatust. Peres käib tööl kaebaja abikaasa ja kaebaja on väikese lapsega kodus. Väljasaatmise korral ei ole kaebajal võimalik perega koos viibida, kaebaja abikaasal oleks üksi väga keeruline tööl käia ja last ülal pidada ning laps jääks sellisel juhul isata. Perel ei ole võimalik kolida Nigeeriasse, seal puudub perel elukoht, ei ole tuttavaid isikuid ega sissetulekut. 26.06.2024 järelevalvemeetmete kohaldamise otsus piirab kaebaja liikumisvabadust ning perekonna- ja eraelu puutumatust. Kaebaja on kohustatud kaks korda nädalas ilmuma politseisse hoolimata sellest, et peab vaatama oma lapse järele. Kaebaja abikaasal ei ole võimalik kahel päeval nädalas töölt puududa, mistõttu piirab otsus oluliselt pereelu korraldamist ja selle täitmine mõjutab pere sissetulekut.
3.Tallinna Halduskohtu 03.07.2024 määrusega kohaldati ajutist esialgset õiguskaitset ning peatati PPA 20.06.2024 lahkumisettekirjutuse sundtäitmine kuni 17.07.2024 (k.a).
4.PPA vastas 10.07.2024 kaebaja esialgse õiguskaitse taotlusele ja palus jätta selle rahuldamata. 11.07.2024 edastas PPA kohtule teavituse, et Nigeeria Suursaatkond Kiievis väljastas kaebajale tagasipöördumise tunnistuse kehtivusega 3 kuud. Ehkki esialgse õiguskaitse kohaldamisel esineb mõningane riive pere- ja eraelule, ei ole avalikku huvi silmas pidades esialgse õiguskaitse kohaldamine põhjendatud. Avalikes huvides ei ole, et Eestis viibiks isik, keda PPA ei suuda üheselt tuvastada. PPA-l ei ole võimalik kontrollida kaebaja varasemat tegevust Euroopas viibides ning tõsikindlalt ei saa väita, et kaebaja ei kujuta endast ohtu avalikule korrale. Igasugune seaduse rikkumine on oht avalikule korrale, ka ebaseaduslikult Eestis viibimine. Kuna kaebajal puudub Eestis seaduslik viibimisalus, on ka kaebaja ebaseaduslik Eestis viibimine käsitletav ohuna avalikule korrale. Kaebaja õiguste kaitse kohtumenetluses ei saa kahjustatud. Kaebajal on juriidiliste teadmistega esindaja, kes suudab tema õigusi edukalt kaitsta. Kaebaja nõustus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Nigeeria saatkond väljastas kaebajale ajutise reisidokumendi. Nigeerias viibides on kaebajal võimalik taotleda endale isikut tõendav dokument ja uus reisidokument. Uue elamisloa taotluse menetlemiseks ei pea kaebaja Eestis viibima. Arvestades kaebaja abiellumise asjaolusid Eesti kodanikuga, pidid abikaasad möönma võimalust, et neil ei pruugi olla võimalik elada perekonnaelu Eestis. Kaebaja enda tegevus enese dokumenteerimata jätmisel on viinud ta olukorrani, kus tal ei ole võimalik väljaspool Schengeni territooriumi reisida. Kaebaja väited, et lapse emal on võima keeruline last üksi kasvatada, on paljasõnalised. Laps on 4-aastane, st ta käib eelduslikult lasteaias või võiks seda teha. Kaebajal ega tema abikaasal ei ole vajadust lapse järele valvata terve ööpäev läbi ning kaebaja abikaasal on võimalik lapse kõrvalt tööl käia. Sellises vanuses lapsel on lausa soovitatav käia lasteaias, et sotsialiseeruda ning valmistuda peatseks kooliskäimiseks.
2(6)
3-24-1946 Lahkumisettekirjutuse sundtäitmise keelamine ei too kaasa seda, et kaebaja viibib Eestis õiguslikul alusel. Isegi kui kaebajat saadab kohtumenetluses edu, puudub tal Eestis viibimiseks õiguslik alus. On arusaamatu, kuidas järelevalvemeetmete kohaldamine kaebaja liikumisvabadust ning pere- ja eraelu puutumatust rikuvad. Kaebaja väidab, et tema peab vaatama lapse järele ja abikaasal ei ole võimalik kahel päevas nädalas töölt puududa, kuid ometi on kaebaja järelevalvemeetme korras registreerimisel käinud koos abikaasaga, kuid last neil kaasas ei ole olnud. Sellest järeldub, et kaebajal on võimalik registreeruma tulles jätta laps kellegi teise hoolde ning tema abikaasal oleks võimalik kahel päeval nädalas lapse järele vaadata, kui kaebaja registreerimas käib, kui ta ei peaks vajalikuks kaebajaga registreerimisele tulla.
5.Tallinna Halduskohus võttis 17.07.2024 määrusega kaebuse menetlusse nõuetes tühistada Politsei- ja Piirivalveameti 20.06.2024 otsus nr 15.3-3.2/411-1, 20.06.2024 lahkumisettekirjutus nr 1052275577 ning sellega kohaldatud sissesõidukeeld ja 26.06.2024 järelevalvemeetmete kohaldamise otsus nr 1052275577 (resolutsiooni p 1) ning rahuldas kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse osaliselt, peatades Politsei- ja Piirivalveameti 20.06.2024 lahkumisettekirjutuse nr 1052275577 kehtivuse osas, millega kohaldati Xle (X) Schengeni alale sissesõidukeeldu 5 aastaks ning keelas lahkumisettekirjutuse sundtäitmise. Muus osas jättis kohus kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata (resolutsiooni p 5). Kohus ei eita kaebajal esialgse õiguskaitse vajadust, kuna lahkumisettekirjutuse täitmise peatamata jätmisel tuleb kaebajal endal Eestist lahkuda või ta saadetakse Eestist välja. Esialgse õiguskaitse kohaldamise lubatavuse küsimus taandub sellele, kas avalik huvi ebaseaduslikult Eestis viibiva välismaalase, kes on PPA-le esitanud eelduslikult elamisloa taotluse menetluses valeandmeid ning varjanud enda identiteeti, Eestist lahkumiseks kaalub üle kaebaja soovi jätkata kohtumenetluse ajal Eestis perekonnaelu elamist, ning kas kaebaja Eestist lahkumine on selline pöördumatu tagajärg, mille hilisem kõrvaldamine ei ole võimalik. Kuigi kaebaja andis nõusoleku asja läbivaatamiseks kirjalikus menetluses, ei pruugi see olla siiski võimalik, kuna kaebajal võib olla vajalik selgitada isiklikult kohtule vasturääkivusi ja valeandmete esitamist, millele PPA elamisloa andmisest keeldumise otsuses tugines (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 12.07.2024 määrus nr 3-24-1856). Ei ole välistatud, et asja õigeks lahendamiseks on vajalik kohtuistungi korraldamine. Ehkki kohtupraktikas on jaatatud võimalust osaleda kohtuistungil ka videosilla vahendusel, ei pruugi videoühendused alati toimida. Kaebaja viibimine Eestis võimaldaks eelduslikult kohtuvaidluse kiiremini lahendada. Kohus arvestab ka kaebaja perekonnaõiguse riivet ning kaebaja lapse huvidega (lastekaitseseadus §-d 4–5). Sarnaselt Tallinna Ringkonnakohtu 12.07.2024 määruse nr 3-24-1856 p-s 15 väljendatud seisukohale leiab kohus, et arvestades kaebaja lapse vanust (4 aastat), kaasneks kaebajale tehtud lahkumisettekirjutuse sundtäitmisel oluline perekonnapõhiõiguse riive ning seda ei muuda olematuks see, et puudutatud isiku ebakindlast staatusest tulenevalt pidid isik ja tema abikaasa abiellumise ning lapse saamise ajal arvestama, et neil ei pruugi olla võimalik jätkata perekonnaelu enda valitud riigis. Asjaolu, et 4-aastane laps peaks ja võiks käia lasteaias ei tähenda, et kaebaja rolli lapse elus tuleks vältimatult ja koheselt muuta. Lapse elust kõrvale jäämine on selline pöördumatu tagajärg, mida positiivse kohtuotsuse korral ei ole võimalik hilisemalt heastada. Ehkki kaebaja elas ja elab tänaseni Eestis ebaseaduslikult ning võis esitada enda elamisloa taotluse menetluses valeandmeid ja võltsitud dokumente, ei ole muid avaliku korra rikkumisi PPA kaebajale ette heitnud. Ehkki kaebaja on rikkunud Eestis kehtivaid õigusakte ning PPA usaldust, ei ole see piisav argument, et väita, et avalik huvi kaalub üle kaebaja ja tema perekonna õiguse perekonnaelule. Kaebaja on Eestis elanud enam kui 2 aastat (pere kolis Eestisse 2022. aastal ning kaebaja esitas 24.05.2022 elamisloa taotluse). PPA ei väida, et sel ajal oleks isik toime pannud korrarikkumisi vms. Seega on kohtu hinnangul põhjendatud esialgse õiguskaitse korras keelata PPA-l kaebajale tehtud 3(6)
3-24-1946 lahkumisettekirjutuse sundtäitmine, seda vaatamata sellele, et Nigeeria Saatkond Kiievis väljastas kaebajale ajutise reisidokumendi. Samuti peab kohus põhjendatuks peatada lahkumisettekirjutusega kohaldatud 5-aastase sissesõidukeelu kehtivuse. Kehtiv sissesõidukeeld välistab kaebajal igasuguse võimaluse enda dokumenteerimiseks ning seejärel seaduslikul alusel Eestisse pere juurde naasmise. Ei saa välistada, et kaebaja soovib ajutise reisidokumendi alusel siiski Eestist ajutiselt lahkuda, et end dokumenteerida ning seejärel seaduslikult (viisa alusel) Eestisse naasta. Kohus peab põhjendatuks peatada HKMS § 251 lg 1 punkti 1 alusel esialgse õiguskaitse lahkumisettekirjutusega kohaldatud sissesõidukeelu kehtivuse Schengeni alale. Avaliku huvi ülemäärast kahjustamist sellega ei kaasne. Järelevalvemeetmete kohaldamise osas jääb esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Kohtu hinnangul ei too järelevalvemeetmete kohaldamine kaebajale kaasa pöördumatuid tagajärgi. Kaebajal on kohustus neid täita.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
6.PPA esitas 01.08.2024 Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palub tühistada halduskohtu 17.07.2024 määruse resolutsiooni p 5. PPA ei nõustu halduskohtuga, et vaatamata sellele, et PPA ei ole suutnud kaebajat üheselt tuvastada, kaebaja isikusamasus on kaheldav ning seetõttu ka teadmised kaebaja mineviku osas puudulikud, on siiski avalikes huvides, et kaebaja viibiks jätkuvalt Eestis, kuna kohtumenetluse jooksul võib tekkida vajadus istungi korraldamiseks. Kaebaja õiguste kaitse kohtumenetluse ajal ei saa kahjustatud, kui kaebaja Eestist lahkub, teda esindavad kohtumenetluses kaks juriidiliste teadmistega isikut. Kaebaja saab istungil osaleda ka videosilla vahendusel. Kaebaja Eestis viibimine kohtumenetluse ajal ei ole avalikes huvides. Kaebaja on varemgi lahkunud ebaseaduslikult riigist, kui tal puudus selleks õigus. Ta lahkus Hispaaniast rahvusvahelise kaitse menetluse ajal nii Rootsi kui ka Norra, kuigi oleks pidanud rahvusvahelise kaitse menetluse ajal viibima Hispaanias, kus ta rahvusvahelist kaitset taotles. Kuna Schengeni alal puudub piirikontroll, ei takista miski kaebajat Eestist lahkumast, kuigi tal puudub seaduslik alus nii Eestis kui terves Schengenis viibimiseks. Tuvastamata ja valeandmeid esitava välismaalase Eestis illegaalselt viibimine ei ole avalikes huvides. Asjaolu, et kaebaja ei ole süüteokorras karistatud ei tähenda, et tema Eestis viibimine oleks avalikes huvides. Ka illegaalselt Eestis viibimine on avaliku korra rikkumine. Tõsikindlalt ei saa väita, et kaebaja ei kujuta endast ohtu avalikule korrale ka muul viisil kui illegaalne viibimine. Ehkki PPA möönab, et kaebaja väljasaatmisel võib esineda mõningane pereelu riive, ei ole kaebaja senist käitumist arvestades kaebaja Eestis viibimine kohtumenetluse ajal avalike huvidega kooskõlas. Kaebaja ei saabunud Euroopasse määratlemata kodakondsusega välismaalasena, s.t kaebajal on riik, kes tunnustab teda oma kodanikuna. PPA on elamisloa menetluse käigus teinud päringuid nii Saudi Araabiasse kui ka Nigeeriasse ning kohtumenetluse ajal saanud dokumendi, milles Nigeeria kinnitab, et kaebaja on Nigeeria kodanik. Kaebajal oleks olnud võimalik Nigeeriast dokumente taotleda. Asjaolu, et kaebaja keeldub endale kodakondsusjärgsest riigist dokumente taotlemast ning esitab enda kohta vasturääkivaid andmeid, viitab sellele, et kaebajal on minevikus sündmusi, mida ta soovib varjata. Ebakindla staatuse ajal sõlmitud abielu ei saa üles kaaluda avalikke huve. Eestis abikaasa ja lapse olemasolu ei taga kindlust, et kaebaja Eestist ebaseaduslikult ei lahku. Kaebajal oli ka Inglismaal elukaaslane ning tema enda sõnul kaks (Inglismaa kinnitab, et üks) laps, kuid see ei takistanud kaebajat Inglismaalt lahkuda ja Hispaanias uute andmetega uut elu alustada. Kaebaja ei ole kahe aasta jooksul näidanud üles mingit huvi enda dokumenteerimise vastu ega enda Eestis viibimise seadustamise vastu. Ei ole usutav, et kaebaja plaaniks seda teha kolme kuu jooksul, mil ajutine reisidokument kehtib.
4(6)
3-24-1946
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus leiab HKMS § 207 lg-le 1 tuginedes, et määruskaebus tuleb võtta menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 252 lg 7), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). Ringkonnakohtus vaatab määruskaebuse läbi üks ringkonnakohtu kohtunik (HKMS § 210 lg 1).
8.Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid kõiki üle korrata (HKMS § 201 lg 4 ja § 203 lg 2).
9.Kohus teeb määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta siis, kui vastasel juhul võib kaebuse eesmärgi saavutamine ka kaebajale soodsa kohtulahendiga osutuda võimatuks või ebamõistlikult raskeks, kaebust ei saa pidada ilmselgelt perspektiivituks ning esialgse õiguskaitse kohaldamine on proportsionaalne, arvestades kaalul olevaid avalikke huve ja puudutatud isikute õigusi. Huvide kaalumisel arvestab kohus ka esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi (HKMS § 249 lg-d 1 ja 3).
10.Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kaebajal on esialgse õiguskaitse vajadus. Lahkumisettekirjutuse täitmise peatamata jätmisel tuleb kaebajal Eestist lahkuda või ta saadetakse Eestist välja. Kaebaja väljasaatmisel võib tal olla keeruline osaleda kohtumenetluses ja võimalikus edasises haldusmenetluses, kui kohus peaks kaebaja kaebuse rahuldama, kuid see ei ole peamine põhjus esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamiseks. Kaebaja taotleb esialgset õiguskaitset eelkõige põhjusel, et tema pere ei laguneks. Kohtupraktikas on leitud, et elamisloa vaidlustes võib olla kohane õiguskaitsevahend mh esialgse õiguskaitse korras väljasaatmise keelamine (vt Riigikohtu 27.06.2017 otsus nr 3-3-1-19-17, p 23.2). Kaebust ei saa pidada praeguses menetluse etapis ilmselgelt perspektiivituks.
11.Samuti tuleb nõustuda halduskohtu seisukohaga, et kuigi kaebaja on rikkunud Eestis kehtivaid õigusakte ning PPA usaldust, ei ole see piisav, et väita, et avalik huvi kaalub üle kaebaja ja tema perekonna õiguse perekonnaelule. Perekonnaelu erinevad aspektid on kaitstud Eesti Vabariigi põhiseaduse §-dega 26 ja 27. Õigust perekonnaelule võib riivata välismaalase väljasaatmine riigist. Rahvusvahelise õiguse põhimõtete kohaselt on igal riigil õigus otsustada välismaalaste riiki sisenemine, nende sealviibimine ja riigist väljasaatmine, kuid riik peab arvestama välismaalaste õigust perekonnaelule. Siiski ei tulene õigusest perekonnaelule riigi kohustust anda välismaalasele igal juhul elamisluba.
12.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole halduskohus esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel huvide kaalumisel eksinud. PPA rõhutab, et avalikes huvides on see, et Eesti territooriumil ei viibiks isik, keda PPA ei suuda üheselt tuvastada ja seetõttu kontrollida tema varasemat tegevust Euroopas viibides ning tõsikindlalt ei saa väita, et kaebaja ei kujuta endast ohtu avalikule korrale. Vaidlust ei ole, et kaebaja ebaseaduslik viibimine Eesti territooriumil kujutab endast avaliku korra rikkumist. Samas pole PPA väitnud, et kaebaja käitumine ja viibimine Eestis kohtumenetluse ajal kujutaks endast tõsist või reaalset ohtu näiteks riigi julgeolekule, turvalisusele või kaasinimestele. Seega on esialgse õiguskaitse lahendamisel kaalukausil ühelt poolt avalik huvi, et Eesti territooriumil ei viibiks isik, kellel puudub selleks seaduslik alus ning teiselt poolt kaebaja huvi, et tagatud oleks tema õigus perekonnaelule. Tehtav valik peab olema proportsionaalne kõigi menetlusosaliste suhtes.
13.Perekonnaõiguse riivet kaebajaga seoses on Tallinna Ringkonnakohus varasemalt hinnanud haldusasjas 3-24-1856 ning leidnud, et kaebaja lapse vanust arvestades kaasneks kaebaja kinnipidamisel oluline perekonnaõiguse riive ning seda ei muuda olematuks see, et 5(6)
3-24-1946 isiku ebakindlast staatusest tulenevalt pidid isik ja tema abikaasa abiellumise ning lapse saamise ajal arvestama, et neil ei pruugi olla võimalik jätkata perekonnaelu enda valitud riigis (vt Tallinna Ringkonnakohtu 21.06.2024 määrus nr 3-24-1856, p 15). Ringkonnakohus jääb selle seisukoha juurde. Halduskohus on esialgse õiguskaitse lahendamisel arvestanud kaebaja perekonnaõiguse riivet ja kaebaja lapse huve ning jõudnud õigele järeldusele, et lapse elust kõrvale jäämine on pöördumatu tagajärg, mida positiivse kohtuotsuse korral ei ole võimalik hilisemalt heastada. Halduskohus leidis õigesti, et avaliku huvi ülemäärast kahjustamist esialgse õiguskaitse kohaldamisega kuni kohtumenetluse lõpuni ei kaasne. Selliseid uusi asjaolusid, mis annaks ringkonnakohtule alust määruskaebuse lahendamise ajal teistsugusele seisukohale asuda, PPA esitatud ei ole. Kaebaja väljasaatmine võib põhjustada perekondlike sidemete katkemise ning rikkuda lähedased suhted isa ja tema 4-aastase lapse vahel. Sellistest sammudest tuleks riigil hoiduda. Ringkonnakohtu hinnangul kaalub kaebaja õigus perekonnaelu puutumatusele ja selle terviklikule kaitsele praegusel juhul üle võimaliku kaebajast tuleneva ebaselge ohu avalikule korrale. Seega on esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamine kohtumenetluse ajaks antud juhul põhjendatud ja vajalik.
14.Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 17.07.2024 määruse resolutsiooni p 5 muutmata.
(allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.