Maksu- ja Tolliameti taotlus Xe suhtes täitmist tagavate toimingute sooritamiseks
Menetlusosalised
Taotleja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Rauno Õismaa Puudutatud isik – X (isikukood xxxxxxxxxxx)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Maksu- ja Tolliameti taotlus ja anda luba Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu) kohtuliku hüpoteegi seadmiseks summas 97 060 eurot Xle kuuluvale 772/14054 mõttelisele osale kinnisasjast ja eriomandi esemele eluruum nr x aadressil xxxxxxx (registriosa nr xxxxxxx).
2.Maksu- ja Tolliametil teavitada viivitamatult kohut käesoleva loa alusel täitetoimingute sooritamisest.
3.Sekretäril toimetada määrus kätte Maksu- ja Tolliametile ning pärast Maksu- ja Tolliameti teate saamist käesoleva loa alusel täitetoimingute sooritamisest toimetada määrus kätte Xle.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Ringkonnakohtule
Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seaduses sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt esitab taotluse loa saamiseks selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. HKMS § 264 lg 4 kohaselt otsustab kohus loa andmise viivitamatult kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses. MKS § 1361 ei sätesta maksukohustuslase seletuse esitamist maksuhalduri täitetoimingute sooritamiseks loa andmise menetluses. Kuna antud juhul ei näe seadus ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse, samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil, siis otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata. 1(4)
3.MKS § 1361 lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada käesoleva seaduse § 130 lõikes 1 sätestatud täitetoimingud. Maksuhalduril on muu hulgas õigus taotleda kinnisasjale hüpoteegi seadmist asjaõigusseaduses sätestatud kohtuliku hüpoteegi regulatsiooni kohaselt (MKS § 130 lg 1 p 2). MKS § 1361 lg-s 1 nimetatud loa andmine eeldab esiteks seda, et maksuhaldur on läbi viimas menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine ning teiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Kohus ei kontrolli seejuures üksikasjalikult seda, kas käimasoleva maksumenetluse tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav maksuotsus oleks õiguspärane. Võimaliku maksuotsuse sisuline kohtulik kontroll on võimalik pärast sellise otsuse tegemist esitatava kaebuse alusel. MKS § 1361 lg 1 nimetatud loa andmisel saab kohus lähtuda maksuhalduri kinnitusest, et maksumenetlus on käimas. Taotluse rahuldamiseks ei oleks alust, kui maksuhalduri esitatud andmete põhjal oleks kavandatava maksuotsuse või vastutusotsuse tegemine ilmselgelt õigusvastane. Halduskohus otsustab maksuhaldurile täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise olukorras, kus tuleb tegutseda ennetavalt ja puuduvad kindlad tõendid isiku käitumise kohta tulevikus. Seega on tegemist prognoosiga, kus maksuhalduril ja halduskohtul tuleb hinnata isiku käitumise võimalikkust ja kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosust. MKS § 1361 lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1) põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus; 2) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu käesoleva seaduse § 130 lg 1 või täitemenetluse seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud toimingu tegemist vajalikuks.
4.Kontrollinud taotluse lubatavust ja seaduse nõuetele vastavust, leiab kohus, et taotlus vastab MKS § 1361 lõikes 2 sätestatud nõuetele ja on vajalikul määral põhistatud. Kohtule on esitatud taotluse lahendamiseks vajalikud tõendid ja selgitused.
5.Täidetud on eeldus, et maksuhaldur peab kontrollima maksude tasumise õigsust. Vastutusmenetlus võib alata ka halduskohtule täitmist tagava toimingute sooritamiseks loa taotluse esitamisega (Riigikohtu 14.05.2013 määruse nr 3-3-1-7-13 p 12). Seega on käesolevas asjas kohtule esitatud taotlusega vastutusmenetlus algatatud.
6.Kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude või kohustuse määramine. Taotluse asjaolude pinnalt ei saa väita, et vastutusotsuse tegemine oleks välistatud või ilmselgelt võimatu. Tõenäolise maksusumma kujunemine on taotlusest ja selle lisadest jälgitav nii põhivõla kui ka intressi osas (taotluse lisad 1 ja 10). Vastutusmenetluse eesmärk on Xle vastutusotsuse tegemine summas 89 631 eurot (põhivõlg 64 950 eurot ja intress 24 681 eurot), mis koosneb X OÜ poolt maksustamisperioodidel juuli kuni september 2022 deklareeritud, kuid tasumata jäetud kinnipeetud ja erijuhtude tulumaksust, sotsiaalmaksust, käibemaksust, töötuskindlustusmaksetest ja intressidest (lisa 10). Seejuures nähtub kohtule, et äriühingul tekkis enne X juhatuse liikme kohalt taandumist 21.11.2022 maksuvõlg (maksustamisperioodidel juuli kuni oktoober 2022 kokku 102 594,78 eurot; taotluse lisa 1), mis ületab oluliselt talle etteheidetavat põhivõlga summas 64 950 eurot. Kuigi juhatuse liikmele etteheidetav tegevus raha äriühingust väljaviimisel (vt taotluse p 2) leidis osaliselt aset enne äriühingu maksuvõla tekkimist (alates juuli 2022), ei ole välistatud, et just äriühingust raha 2(4)
väljaviimine oli vähemalt osaliselt põhjuseks, miks äriühing ei suutnud hiljem maksukohustusi tasuda (vt ka Riigikohtu 16.10.2019 otsuse nr 3-19-269 p 9). Maksuhaldur on esitanud ka andmed, et äriühingult maksuvõla sissenõudmine ei ole olnud tulemuslik (taotluse p 6). Asjaolu, et maksusumma on kokku 9339,54 euro võrra vähenenud, ei väära järeldust, et äriühingult maksusumma sissenõudmine ei ole õnnestunud. Maksusumma vähenemine on toimunud enamjaos äriühingu pangakonto arestimise tulemusena, lisaks väikeses määras ka käibemaksu tagastusnõude arvelt ja äriühingu enda tasumise tulemusena. Samuti ei pruugi äriühing ka enam tegutseda, kuivõrd käivet deklareeriti viimati jaanuaris 2023 (taotluse lisa 17), töötasu väljamakseid aprillis 2023 (taotluse lisa 18), äriühingul on esitamata 2022. ja 2023. aasta majandusaasta aruanded ja alates 25.05.2023 on äriühingu juhatuse liige maksuhalduri hinnangul variisiku tunnustega ja probleemsete äriühingute likvideerijana tuntud isik (taotluse lisa 2). Eelnev viitab, et äriühingu majandustegevusest ei ole võimalik maksukohustust täita. Intressivõla osas ei ole maksuhaldur veel sissenõudmist alustanud. Arvestades, et MKS § 96 lg 5 teises lauses sätestatud nõue peab olema täidetud vastutusotsuste tegemise ajal (vt Tallinna Ringkonnakohtu 20.12.2018 määrus 3-18-1788 p 7) ja põhivõla sissenõudmine ei ole õnnestunud, ei nähtu kohtule, et intressinõude sissenõudmine äriühingult oleks tõenäoline. Vastutusotsuse andmist välistavad asjaolud puuduvad (MKS § 96 lg 6). Kuna juhatuse liikmele etteheidetava maksude tasumise varaseim kohustus tekkis 10.08.2022 (vt taotluse p 4), ei ole möödunud MKS § 98 lõikes 1 sätestatud 3- ega 5-aastane aegumistähtaeg. Äriregistri kohaselt ei ole äriühingut kustutatud. Seega on vastutusmenetluse läbiviimine ja täitetoiminguks loa andmine eesmärgipärane.
7.Täidetud on eeldus, et kontrolli tulemusel antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Kohtu hinnangul nähtub eelviidatud põhjendatud kahtlus järgnevast: - Äriühing on ajavahemikul jaanuar kuni oktoober 2022 teinud ülekandeid juhatuse liikmega seotud ja tema tegeliku kontrolli all olevatele äriühingutele (X OÜ ja X OÜ; taotluse lisad 5 ja 6), mille osas on maksuhalduril põhjendatud kahtlus, et tegemist ei olnud ettevõtte majandustegevuses tehtud ülekannetega (vt taotluse p 2, lisa 7 ja 8). Äriühingust raha väljaviimine, jättes seejuures maksukohustused tasumata, viitab soovimatusele maksukohustusi täita. - X juhatuse liikme kohalt taandumise asjaolud viitavad põhjendatud kahtlusele, et tema eesmärk oli vältida vastutust äriühingul selleks ajaks tekkinud märkimisväärse maksukohustuse (vt määruse p 6) eest. Juhatuse liige lahkus 21.11.2022 lühikese aja jooksul pärast seda, kui maksuhaldur oli äriühingu pangakonto maksuvõla sissenõudmiseks 21.10.2022 arestinud (taotluse lisa 16), esitas maksuvõla ajatamiseks 31.10.2022 tagatise nõude (taotluse lisa 14) ja jättis ajatamise taotluse 09.11.2022 rahuldamata (taotluse lisa 15). - X on taotluse kohaselt asunud müüma endale kuuluvat korteriomandit ja sõiduautot (vt taotluse p 7 ja lisad 21 ja 24). Olukorras, kus juhatuse liige, kelle osas on maksuhalduril kahtlus äriühingust alusetult raha väljaviimises, lahkub juhatuse liikme kohalt asjaoludel, mis viitavad äriühingul tekkinud maksukohustuse eest vastutuse vältimisele ning asub oma vara võõrandama, on põhjendatud kahtlus, et tulevikus talle määratava maksukohustuse sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks.
8.Maksuhaldur taotleb X korteriomandile aadressil xxxxxxxx kohtuliku hüpoteegi seadmist summas 97 060 eurot. Riigikohtu 27.11.2012 määruse nr 3-3-1-15-12 p 57 kohaselt peab kohus lisaks taotluse rahuldamise eelduste täidetusele arvestama ka kohaldatava meetme põhjendatust ja proportsionaalsust. Kohus leiab, et hüpoteegi seadmine on põhjendatud ja proportsionaalne.
3(4)
Maksuhalduri selgituste kohaselt on isikul ka muud vara (2 sõiduautot ja haagis), kuid vara eeldatav turuväärtus kokku ca 28 690 eurot ei ole eeldatava maksukohustuse tagamiseks piisav. Täiendavalt on sõidukite puhul tegemist ka väga kergesti ja kiiresti võõrandatava varaga. Puudutatud isiku korteriomandile hüpoteegi seadmine summas 97 060 eurot on kohtu hinnangul proportsionaalne. Hüpoteegi seadmise ei piira isiku õigusi liialt, korterit on jätkuvalt võimalik kasutada ja käsutada, sealjuures müüa. Eeldatavale maksukohustusele 89 631 eurot lisanduvad täitekulud, mis arvestades korteriomandi hinda (299 900 eurot) ja maksukohustuse suurust, on kokku maksimaalselt 7429 eurot (taotluse p 8). Täiekulud moodustavad eeldatavast maksukohustusest ca 8,3%, mistõttu ei ole hüpoteegi summa suurenemine täitekulude võrra ülemäärane.
9.Taotluses on märgitud, et maksuhaldur lõpetab X vastu suunatud täitetoimingud, kui isik on esitanud tagatise MKS § 120 lg 1 p 3 ja § 121 kohaselt. Asendustagatise esitamisel tuleks arvestada asjaoluga, et esitatav tagatis peab lisaks maksuhalduri nõudele katma ka sundtäitmise kulud, mille suurus oleneb tagatise liigist (MKS § 122). Kui isik soovib tagatissumma kanda deposiiti, siis on kantava deposiidi väärtuseks 89 631 eurot.
10.Kaaludes taotluses toodud põhjendusi, eeldatava vastutusotsusega nõutava maksusumma suurust ja kohaldatavast täitetoimingust tulenevaid piiranguid, leiab kohus, et taotlus tuleb rahuldada. Kohus annab loa Xle kuuluvale korteriomandile aadressil xxxxxxxx (registriosa nr xxxxxxx) kohtuliku hüpoteegi seadmiseks summas 97 060 eurot.
(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Sullin
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.