X. X. kaebus Eesti Töötukassa 01.12.2023 otsuse TVH/23/045794 ja 16.01.2024 vaideotsuse nr VO/23/3389 tühistamiseks ning Eesti Töötukassa kohustamiseks vaadata kaebaja taotlus uuesti läbi
Menetlusosalised
Kaebaja – X. X. Vastustaja – Eesti Töötukassa, volitatud esindaja Helle Rebane
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.
3.Avaldatavas kohtuotsuses asendada otsuses mainitud füüsiliste isikute ees- ja perekonnanimed tähemärkidega. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 05.08.2024, mis on puhkepäevale langevale tähtpäevale järgnev esimene tööpäev. Vastuseks menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
1.X. X. esitas 30.08.2023 Eesti Töötukassale (töötukassa) töövõime hindamise taotluse (dtl 615). Töötukassa otsustas 11.09.2023 otsusega nr TVH/23/033803 (dtl 18-19), et X. X. töövõime ei ole vähenenud.
3-24-251
2.X. X. esitas 28.09.2023 töötukassale uue töövõime hindamise taotluse (dtl 34-47). Töötukassa otsustas 01.12.2023 otsusega nr TVH/23/045794 (dtl 49-50), et X. X. töövõime ei ole vähenenud.
3.X. X. esitas 12.12.2023 töötukassale vaide otsuse nr TVH/23/033803 ja otsuse nr TVH/23/045794 peale (dtl 69-72). Töötukassa jättis 16.01.2024 vaideotsusega nr VO/23/3389 X. X. vaide 01.12.2023 otsusele nr TVH/23/045794 rahuldamata (dtl 73-79).
4.Tallinna Halduskohtusse saabus 26.01.2024 X. X. (kaebaja) kaebus, milles kaebaja taotles talle kasvõi osalise töövõimetoetuse määramist ning kohtu äranägemise järgi õiglast hüvitist Eesti Töötukassalt tagantjärgi tema varasemate taotluste osas. Kohus võttis kaebuse menetlusse Eesti Töötukassa 01.12.2023 otsuse TVH/23/045794 ja 16.01.2024 vaideotsuse nr VO/23/3389 tühistamiseks ning Eesti Töötukassa kohustamiseks vaadata kaebaja taotlus uuesti läbi
5.Vastustaja Eesti Töötukassa esitas 04.03.2024 kaebusele vastuse (dtl 95-276).
6.Kohus määras kaebuse lahendamise kirjalikus menetluses, andis menetlusosalistele tähtaja täiendavate seisukohtade ja menetlusdokumentide esitamiseks ja määras kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aja. Menetlusosalised täiendavaid seisukohti ei esitanud.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja seisukohad
7.Kaebaja märgib oma kaebuses, et ta on Eesti töötukassale töövõime hindamise taotlust esitanud korduvalt (30.08.2023 ja 28.09.2023, varasemalt ka 16.09.2022). Vastuseks on ta iga kord saanud toetuse mittemääramise. Ta on ka vastavat otsust vaidlustanud, kuid tulemuseta. Töötukassa ei ole nõus talle määrama isegi osalist töövõimetust. Kaebaja tunneb, et tema probleemi ei ole nii tõsiselt võetud, kui see tegelikult on. Nimelt on kaebajal seljavalud, mis ei lase tal käia korrapäraselt tööl ja tal on keeruline hakkama saada igapäevaelus. Kaebaja on oma olukorda põhjalikult põhjalikult kirjeldanud töötukassale esitatud töövõime hindamise taotluses ning ka vaides.
8.Kaebajal on tunne, et tema muret ei taheta kuulda võtta ja räägitakse ainult töötukassa üldisest hindamise meetodikast. Terviseportaalis on kirjas kõik tema arstil käimised, retseptiravimite väljaostmised, tugivahendite väljaostmine, füsioteraapia info. Iga asja kohta ütleb töötukassa, et sellest kõigest ei piisa ning kaebaja elu ei ole piiratud isegi osalise töövõimetuse saamiseks.
9.Kaebaja märgib, et tema seljavalud on mitu korda nädalas sellised, et ta ei suuda kõndidagi üle mõne sammu (käib nendel päevadel ainult tualetis). Ei suuda leida asendit olemiseks ja on väga keeruline sellises olukorras minna tööle, teha igapäevaseid toiminguid (teha süüa, käia pesemas, käia toidupoes). Kaebaja on seoses oma seljavaludega käinud neurokirurgi juures ja MRT- uuringutel. Visiitide ja uuringute kokkuvõtetes on selgelt kirjas, et tema selg ei ole korras ning isegi neurokirurg on kirjutanud, et on alust määrata talle osaline töövõime. Sama neurokirurgi juures on käinud nii kaebaja ema, kelle selga on opereeritud mitu korda kui ka vanaema, kes on samuti käinud seljaoperatsioonil. Kirurg on öelnud, et kaebaja seljavalud on suure tõenäosusega pärilikud. Olenemata kaebaja noorest vanusest on tema selg tavapärasest palju nõrgem ning kõik tavapärased toimingud on palju raskemini teostatavad.
10.Töötukassa väidab, et neil on enda ekspertarstid, kes hindavad taotleja olukorda, kuid kuidas saab arst, kes pole kaebajat näinudki, väita et tal ei ole mingit alust kasvõi osalisele töövõimetusele, vaieldes teoreetiliselt vastu kirurgile, kes on temaga tegelenud ning on leidnud, et kaebajale peaks määratama osalise töövõime.
2(14)
3-24-251
11.Kaebaja on proovinud ka käia füsioteraapias, kuid valude tõttu ei suuda ta teha harjutusi ning tunneb, et see ei tee olemist paremaks. Peale füsioteraapias harjutuste tegemist tundis ta, et alaselg ja jalad on pigem kangemad ning liikumine ei ole parem. Töötukassa väidab, et ta peab kindla arvu kordi füsioteraapias ära käima, et aru saada, et kuidas see talle siiski mõjub. Taas ei võeta kuulda seda, mida kaebaja ise ütleb selle kohta, kuidas ta ennast päriselt tunneb ja et ta ei saa valude tõttu käia füsioteraapias võimlemas.
12.Kaebaja on soetanud ja kasutanud isiklikke tugivahendeid ja on kasutanud varasemalt ka ema tugivööd. Tema seljavalud on tegelikult juba esinenud lapsest saadik, kuid siis ei osanud keegi uurida, et milles on probleem. Kui kaebaja sai vanemaks ja oli lapse sünnitanud, hakkasid seljavalud süvenema ning siis hakkas ta ise mööda arste ja uuringuid käima. Kaebaja on kirjutanud töötukassale, kuidas näeb tema elu välja, kuidas tal on hakkamasaamisega raskused. Töötukassa tugineb ainult enda üldisele hindamissüsteemile ja ei arvesta kaebaja kirjeldatud olukorda. Töötukassa väidab, et see olukord ei ole üldse nii hull nagu kaebaja ise seda kirjeldab ja et tal on olemas täielik töövõime, et hakkama saada igapäevaelu ja toimetustega. Kaebaja kasvatab üksi ka last ( 9-aastane tütar), kelle eest on raske hoolitseda sellistel päevadel, kui on raske kõndidagi) ning tihti peab hoopis laps oma ema aitama. Kaebaja peab kasutama ka oma perekonna inimeste abi, sest tal ei ole rahaliselt võimalik palgata endale abistajat.
13.Kokkuvõttes leiab kaebaja, et töötukassa ei ole tema terviseseisundit õigesti hinnanud ning talle peaks määratama vähemalt osaline töövõime. Vastustaja seisukohad
14.Vastustaja leiab, et kaebus on alusetu ja vaidleb sellele täies ulatuses vastu.
15.Töötukassa hindas kaebaja töövõime ulatust võttes aluseks tema enda poolt 28.09.2023 esitatud töövõime hindamise taotluses (dtl 34-47) märgitud hinnanguid oma tervisele ja tervise infosüsteemi (edaspidi TIS) kantud terviseandmed. Kaebaja ise on 28.09.2023 esitatud töövõime hindamise taotluses märkinud, et tal esinevad piirangud liikumise, käelise tegevuse, teadvusel püsimise ja enesehoolduse, õppimise ja tegevuste sooritamise, muutustega kohanemise ja ohu tajumise ning suhtlemise valdkondades. Samuti on vaide esitaja märkinud, et tal esinevad piirangud sõltuvust tekitavate ainete mõju ja ravimite kõrvaltoimete osas.
16.Tervishoiuteenuse osutaja AS Arstikeskus Confido ekspertarst K. L. (TTO ekspertarst), võttes aluseks kaebaja poolt esitatud töövõime hindamise taotluses märgitud hinnanguid oma tervisest tulenevate piirangute kohta ja kaebaja terviseandmed, koostas 30.11.2023 eksperdiarvamuse, mille vastustaja võttis töövõime hindamise otsuse koostamisel aluseks. Eesti Töötukassa 01.12.2023 otsusega nr TVH/23/045794 tuvastati, et kaebaja töövõime ei ole vähenenud.
17.Kaebaja esitas 12.12.2023 töötukassale vaide (dtl 69-72), milles ei nõustunud töövõime hindamise tulemusega ning esitas täiendavad selgitused temal esinevate tegutsemispiirangute kohta. TTO ekspertarst analüüsis 05.01.2024 vaidemenetluse raames veel kord kaebaja terviseandmeid (dtl 243-261), kaebaja töövõime hindamise taotluses märgitud hinnanguid oma tervisest tulenevatele piirangutele ja vaides kirjeldatud asjaolusid kogumis ning jäi vaidemenetluse raames oma esialgselt koostatud eksperdiarvamuses toodud hinnangu juurde, mille kohaselt kaebaja töövõime ei ole vähenenud. Eesti Töötukassa töövõime hindamise ekspertarst S. O.ro analüüsis vaidemenetluse raames kaebaja töövõime hindamise taotlust, terviseandmeid, sh selleks hetkeks lisandunud terviseandmed, vaides kirjeldatud asjaolusid samuti kõik isiku poolt esitatud lisadokumente ja AS Arstikeskus Confido ekspertarsti (TTO ekspertarst) koostatud eksperdiarvamust ning nõustus TTO toodud põhjendustega eksperdiarvamuses (dtl 262-265). Vastustaja koostas 16.01.2024 vaideotsuse (dtl 73-79), milles jäi esialgse seisukoha juurde, et kaebaja töövõime ei ole vähenenud. 3(14)
3-24-251
18.Käesoleva kohtuasja raames on töötukassa töövõime hindamise ekspertarst Ita Kukk kõik kaebaja terviseandmed ja kaebaja kirjeldatud tegutsemispiirangud veelkord üle vaadanud ning on 29.02.2024 allkirjastanud oma kokkuvõtliku seisukoha, milles nõustub samuti TTO ekspertarsti poolt eksperdiarvamuses toodud seisukohtadega (dtl 267-276).
18.1.Vastustaja 11.09.2023 otsuse TVH/23/033803 põhjenduste kohaselt hinnati kaebaja töövõimeliseks. Kaebajal hinnati mõõdukas tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on spondülopaatia ja dorsopaatia. Taotleja kirjeldatud piirangud käelise tegevuse valdkonnas on arvestatud liikumise valdkonda hinnates. Piirangud käte sirutamisel, asjade liigutamisel ei leidnud tervise infosüsteemi andmetel kinnitust. Taotleja kirjeldatud piirangud teadvusel püsimise ja enesehoolduse, õppimise ja tegevuste sooritamise, muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonnas ning muude tervisehäirete osas on arvestatud liikumise valdkonda hinnates. Taotlejal on periooditi koormusel ja sundasendites esineva seljavalu tõttu piiratud kummardumine, sundasendis viibimine ja pikkade vahemaade kõndimine. Taotlejale on soovitatud füsioteraapiat, kuid ta ei soovi seda. Ravimeid pidevalt ei tarvita, liikumisel teise isiku abi ei kasuta, liikumise abivahendit ei kasuta. Uuringutel närvikahjustust ei ole kirjeldatud. Kuigi taotlejal esinevad piirangud eelnimetatud valdkonnas ja tegevustes, ei mõjuta need taotleja töövõimet ulatuses, mis takistaks töötamist. Eeltoodust tulenevalt ei tuvastatud taotleja töövõime vähenemist.
18.2.Liikumise valdkond.
18.2.1.Vastustaja selgitab, et kaebajal hinnati liikumise valdkonna võtmetegevus „1.1 Liikumine eri tasapindadel“ arvväärtusega 1 (kerge piirang). Kaebaja enesehinnang oli 9 (muutlik piirang). Kaebajal hinnati liikumise valdkonna võtmetegevus „1.3 Seismine ja istumine“ arvväärtusega 2 (mõõdukas piirang). Kaebaja enesehinnang oli 3 (raske piirang). TTO ekspertarst on selgitanud, et kaebajal on periooditi esinevad kaebused seljavaludele. Uuringutel on vähesed artrootilised muutused, närvijuurte pitsumist ei ole. Valuravi on määratud, aga on neid kasutanud episoodiliselt, harva, pidevalt pole kasutanud, viimati on retseptiga määratud valuravim välja ostetud 21.07.2023, millest jätkus 15 päevaks, hiljem on valuravi retsepti uuendatud 14.09.2023, 30 tabletti (jätkub 15 päevaks kuuri tegemiseks), korduvad retseptid on annulleeritud süsteemi poolt. Kaebajale on soovitatud füsioteraapiat, seda täies mahus ei saanud valu tõttu läbida. Arvestades kaebusi võib esineda valu pikemal käimisel. Mõõdukas piirang sundasendis viibimisel ja kehaasendite vahetamisel. Perearstikeskuse epikriisis on kirjas, et valuravi foonil on paremaks läinud (26.07.2023) ja neurokirurg K. T. epikriisis on kirjas (20.09.2023), et nii kliiniline pilt kui MRT leid on tagasihoidlikud ja on soovitatud soetada tugikorsett, mille retsept on tehtud 1 a tagasi. Operatiivset ravi ei ole plaanis teha, soovitatud teha vajadusel blokaade.
18.2.2.Kaebajal hinnati võtmetegevus „1.2 Ohutu ringiliikumine“ arvväärtusega 0 (piirangut ei tuvastatud). Kaebaja enesehinnang oli 2 (kerge piirang). Kaebaja kirjeldatud piirangud ei leidnud TIS-i andmetel kinnitust. Puudub info ohutu ringiliikumisega seotud piirangute tõttu.
18.2.3.Kaebajal hinnati võtmetegevus „1.4 Liikumisega seotud muud piirangud“ arvväärtusega 0 (piirangut ei tuvastatud). Kaebaja enesehinnang oli 9 (muutuv piirang). Kaebaja kirjeldatud piirangud on arvestatud hinnates võtmetegevusi liikumine eri tasapindadel ning seismine ja istumine. TTO ekspertarst on liikumise valdkonna hindamisel tuginenud järgmistele TIS terviseandmetele: perearst dr K. L. 06.11.2023 epikriis; perearst dr K. L. 22. 09.2023 epikriis; neurokirurg dr K. T.ne 20.09.2023 epikriis; õde A. L. 28.07.2023 epikriis; perearst dr K. L. 14.09.2022 epikriis; neurokirurg dr K. T. 23.08.2022 epikriis.
18.2.4.Kokkuvõtlikult on kaebajal liikumise valdkonnas mõõdukas tegutsemispiirang, mille põhjuseks on muud dorsopaatiad. Kaebajal on piiratud pikkade vahemaade kõndimine, kummardumine ja sundasendis viibimine periooditi esineva seljavalu tõttu. Seljavalu esineb 4(14)
3-24-251 koormusel ja sundasendites. Kaebajale on soovitatud füsioteraapiat, seda täies mahus ei ole kaebaja läbinud. TIS-i ja digiretseptuuri andmetel kaebaja ravimeid pidevalt ei tarvita. Liikumisel teise isiku abi kasutab periooditi, liikumise abivahendit ei kasuta. Neurokirurg on soovitanud kasutada seljakorsetti, mille retsept on väljastatud juba varasemal visiidil aasta tagasi.
18.3.Kaebaja kirjeldatud piirang käelise tegevuse on hinnatud järgmistes valdkondades: liikumine. Kaebaja on ise hinnanud piirangud võtmetegevuses „2.1 Käte sirutamine“ arvväärtusega 9 (muutlik piirang) ja võtmetegevuses „2.2 Asjade liigutamine“ arvväärtusega 2 (kerge piirang). Seljavalu on hinnatud liikumise valdkonnas. Käelise tegevuse valdkonna piiranguid ei ole terviseandmetes kirjeldatud ega seisundeid diagnoositud.
18.4.Kaebaja kirjeldatud piirang teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas ei leidnud TIS-i andmetel kinnitust. Kaebaja on ise hinnanud piirangu võtmetegevuses „4.1 Teadvusel püsimine“ arvväärtusega 4 (täielik piirang) ja võtmetegevuses „4.4 Teadvusel püsimise ja enesehooldusega seotud muud piirangud“ arvväärtusega 9 (muutuv piirang). Teadvushäirega seotud probleeme ei ole diagnoositud. Seljavaluga seotud liikumispiiranguid on võetud arvesse liikumise valdkonnas.
18.5.Kaebaja kirjeldatud piirang õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonnas ei leidnud TISi andmetel kinnitust. Kaebaja on ise hinnanud piirangud võtmetegevuses „5.1 Tegevuste õppimine“ arvväärtusega 9 (muutlik piirang) ja „5.2 Tegevuste alustamine ja lõpetamine“ arvväärtusega 9 (muutlik piirang). Vaimse võimekuse piiranguid ega diagnoose terviseinfos ei ole.
18.6.Kaebaja kirjeldatud piirang muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonnas on hinnatud järgmistes valdkondades: liikumine. Kaebaja on ise hinnanud piirangud võtmetegevuses „6.1 Väljaskäimine“ arvväärtusega 9 (muutlik piirang) ja „6.3 Toimetulek muutustega“ arvväärtusega 1 (kerge piirang). Seljavalu tõttu esinevaid liikumispiiranguid on hinnatud liikumise valdkonnas. Psüühikahäiret ei ole diagnoositud.
18.7.Kaebaja kirjeldatud piirang suhtlemise valdkonnas on hinnatud järgmistes valdkondades: liikumine. Kaebaja on ise hinnanud piirangud võtmetegevuses „7.1 Suhtlemisega hakkamasaamine“ arvväärtusega 9 (muutlik piirang) ja „7.2 Kohane käitumine“ arvväärtusega 3 (raske piirang). Seljavalu tõttu esinevaid liikumispiiranguid on hinnatud liikumise valdkonnas. Psüühikahäiret ei ole diagnoositud.
18.8.Kaebaja kirjeldatud piirang sõltuvust tekitavate ainete mõju ja ravimite kõrvaltoimete osas ei leidnud TIS-i andmetel kinnitust. Puudub info püsivalt esineva iivelduse, söögiisu languse ja kõrvetiste esinemise kohta.
19.Kaebaja töövõime ulatuse tuvastamise aluseks võetav võtmetegevuste arvväärtuste summa on väiksem kui 4. Tervise- ja tööministri 07.09.2015 määruse nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu“ § 8 lg 5 kohaselt hindab eksperdiarvamuse andja isiku töövõimeliseks, kui võtmetegevuste raskusastmete arvväärtuste summa on kolm või väiksem. Eeltoodut aluseks võttes hindas TTO ekspertarst vaide esitaja töövõimeliseks.
20.Eesti Töötukassa töövõime hindamise ekspertarst nõustus vaidemenetluses eeltoodud hinnangutega. Käesoleva kohtumenetluse raames vaatas töötukassa ekspertarst veelkord TTO ekspertarsti eksperdiarvamuse, kaebaja poolt kirjeldatud enesehinnangulised kaebused ja objektiivsed terviseandmed üle ja jäi eeltoodud seisukohtade juurde. Vastustaja selgitab, et ekspertarstid on tutvunud kõigi olemasolevate viimase viie aasta terviseandmetega, kuid oma hinnangutes kaebaja töövõimele on välja toodud andmed, millele otseselt on tuginetud. 5(14)
3-24-251
21.Vastustaja leiab kokkuvõtvalt, et on vaidlustatud töövõime hindamise otsuse põhjendustes seega õiguspäraselt märkinud: kaebajal on mõõdukas tegutsemispiirang liikumise valdkonnas mille põhjuseks on muud dorsopaatiad. Kaebajal on piiratud pikkade vahemaade kõndimine, kummardumine ja sundasendis viibimine periooditi esineva seljavalu tõttu. Seljavalu esineb koormusel ja sundasendites. Kaebajale on soovitatud füsioteraapiat, seda täies mahus ei ole kaebaja läbinud. TIS-i ja digiretseptuuri andmetel kaebaja ravimeid pidevalt ei tarvita. Liikumisel teise isiku abi kasutab periooditi, liikumise abivahendit ei kasuta. Neurokirurg on soovitanud kasutada seljakorsetti, mille retsept on väljastatud juba varasemal visiidil aasta tagasi. Kuigi kaebajal esineb piirang liikumise valdkonnas ja tegevustes, ei mõjuta see kaebaja töövõimet ulatuses, mis takistaks töötamist. Eeltoodust tulenevalt ei tuvastanud vastustaja kaebajal töövõime vähenemist. Eesti Töötukassa 16.01.2024 vaideotsusega nr VO/23/3389 jäeti otsus muutmata.
KOHTU PÕHJENDUSED
22.Leian, et kaebus tuleb jätta tervikuna rahuldamata. Vaidlustatud otsused on põhjendatud ja seaduslikud ning nende tühistamiseks ei ole alust.
23.Käesoleval juhul on menetlusosaliste vahel vaidlusaluseks küsimuseks, kas vastustaja on õigesti hinnanud kaebaja töövõimet ning leidnud, et kaebajal ei ole töövõime vähenenud.
24.Kaebaja heidab töötukassale ette, et vastustaja ei ole otsust tehes arvestanud tema tegeliku tervisliku seisundiga, eelkõige krooniliste seljavaludega, ning jõudnud ekslikule järeldusele, et ta on töövõimeline.
25.Enne käesoleva juhtumi analüüsi juurde asumist selgitan üldiseid põhimõtteid seoses töövõime hindamisega. Töövõime hindamise tulemusena tuvastatakse, kas inimene on töövõimeline, tal on säilinud osaline töövõime või puudub tal töövõime täielikult. Töövõime hindamise käigus võib ilmneda ühtlasi vajadus suunata inimene täpsustavatele uuringutele. Samuti hinnatakse inimese töövõime hindamise raames tema abivahendite kasutamise ja rehabilitatsiooni vajadust, mille eesmärgiks on mh tervisekahjustuse süvenemise ennetamine, et kaitsta inimese töövõimekust ja võimalusel taastada tema tervis ja töövõime. Terviseseisundi hindamisel lähtutakse meditsiinilistest andmetest, mida on inimese kohta andnud tema perevõi raviarst. Inimene annab töövõime hindamise taotlusel hinnangu oma võimetele põhitegevustes. Töövõimet hindav arst (töötukassa töötaja ja/või lepinguline tervishoiuteenuse osutaja) annab terviseandmete alusel või visiidi alusel ning arvestades inimese hinnanguid, arvamuse töövõime ulatuse kohta.
25.1.Kui inimesel esinevad tegutsemis- ja osaluspiirangud, prognoosib töövõimet hindav arst nende piirangute edaspidist ulatust, võimalikku muutust ja eeldatavat kestust. Samuti antakse soovitused ka töötingimuste või töö iseloomu kohta, mis oleksid inimesele tema terviseseisundist tulenevalt sobivad ja ei kahjusta inimese tervist.
25.2.TVTS § 1 lg-st 1 tuleneb, et töövõime hindamise süsteem on suunatud nende isikute abistamisele, kelle tervisekahjustus on pikaajaliselt püsiv. Abistatavad on need isikud, kes ei ole tervisekahjustuse teatud ulatuse tõttu võimelised tööd tegema, iseseisvalt tööd leidma ega omale sissetulekut tagama. TVTS § 5 lg 1 kohaselt töövõime hindamisega tuvastatakse pikaajalise tervisekahjustusega isiku töövõime ulatus. Töövõime hindamisel arvestatakse isiku terviseseisundile (määratud diagnoosidele) lisaks ka tema reaalset funktsionaalset ja tööalast võimekust, s.o isiku tegutsemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust (TVTS § 5 lg 2).
25.3.TVTS § 5 lg 3 p 1 kohaselt ei ole isiku töövõime vähenenud, kui tema töötamine ei ole sama paragrahvi lg-s 2 nimetatud asjaolusid (terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust) arvesse võttes 6(14)
3-24-251 takistatud. Eelviidatud sätetest nähtuvalt ei anna osalise või puuduva töövõime tuvastamisele alust pelgalt asjaolu, et isikul on pikaajaline tervisekahjustus. Kui nimetatud tervisekahjustus isiku igapäevaelus osalemist ja tegutsemist pidevalt või oluliselt ei sega ning ta on võimeline töötama, siis ei ole tema töövõime vähenenud. Seega tuleb töövõime hindamisel hinnata, kas ja kuivõrd isikul olev tervisekahjustus talle igapäevaelus piiranguid seab. Hinnang antakse adekvaatse ravi foonil ning abivahendite kasutamisel. Kuigi kaebaja enesehinnang oma tegutsemisvõimele on oluline, peavad isiku ütlusi kinnitama terviseandmed.
26.TVTS §-dest 6 ja 7 ning tervise- ja tööministri 07.09.2015 määruse nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu“ §-dest 3 ja 5–7 tulenevalt toimub töövõime hindamine selliselt, et esiteks annab isik taotluses omapoolse hinnangu teatud kehalise ja vaimse võimekuse valdkondades ja võtmetegevustes piirangute esinemise või puudumise kohta. Taotlejal on seega võimalik taotluses loetleda üles kõik tema töövõimet välistavad seisundid, märkida üksikasjalikult üles kõik tema tegutsemispiirangud. Seejärel koostatakse isiku töövõime hindamiseks ekspertarvamus, mis lähtub isiku enda hinnangust, isiku kohta tervise infosüsteemis olevatest andmetest ning vajaduse korral täiendavalt, kas ekspertidelt saadud või isiku vastuvõtu käigus saadud andmetest. Ekspertarvamus antakse isiku tegutsemisvõime kohta valdkondade võtmetegevuste kaupa seitsmes kehalise ja vaimse võimekuse valdkonnas (liikumine, käeline tegevus, suhtlemine, teadvusel püsimine ja enesehooldus, õppimine ja tegevuste elluviimine, muutustega kohanemine ja ohu tajumine ning inimestevaheline lävimine ja suhtes), kusjuures võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmeid ja iga valdkonna võtmetegevuste kokkuvõtlikku raskusastet hinnatakse skaalal 0 kuni 4, kus 0 väljendab seda, et piiranguid ei tuvastatud; 1 seda, et piirang ei takista eriti isiku igapäevaelu või esineb vähem kui 25% ajast; 2 seda, et piirang takistab sageli isiku igapäevaelu või esineb 25–50% ajast, tegevus on ilmselgelt raskemini teostatav kui ilma pikaajalise tervisekahjustuseta inimesel; 3 seda, et piirang segab oluliselt isiku igapäevaelu, esineb väga sageli või pidevalt, tegevuse sooritamine on peaaegu võimatu, kuid mingil määral siiski teostatav ning 4 seda, et piirang on täielik ehk vastavat tegevust pole võimalik sooritada. Viimaks summeeritakse võtmetegevuste raskusastmed, välja arvatud raskusastmed 0 ja 1.
27.Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on töövõime hindamine hindamisotsus. Hindamisotsusega on tegemist siis, kui õigusnormi kohaldamise eeldused tehakse kindlaks hinnanguliselt, iseäranis õigusnormis kasutatud määratlemata õigusmõiste sisustamisel, faktiliste asjaolude hindamisel õigusväliste mõõdupuude alusel, samuti prognooside tegemisel (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 11.12.2020 otsus nr 3-20-1198/58, p 12; 20.06.2022 otsus nr 3-20-2474/11, p 17). Halduskohus on pädev tuvastama asjaolusid, millest sõltub haldusakti õiguspärasus (vt HKMS § 4 lg-d 1 ja 4). Muu hulgas on haldusakti kontrollimisel halduskohtu pädevuses tuvastada, kas haldusakti toetava eksperdiarvamuse andja on kasutanud eksperdiarvamuse koostamisel TIS-i kantud andmeid õigesti (eelkõige võtmetegevuse raskusastme määramisel) (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 05.09.2019 otsus nr 3-17-1110, p 24). Ühtlasi on Riigikohus selgitanud, et haldusorgani hindamisotsuste puhul ei ole kohtul üldjuhul keelatud teha intensiivsemat kontrolli, sh asendada haldusorgani hinnanguid enda omadega, põhjendades sellist otsustust; kohus ei saa piirduda vaid ratsionaalsuse või ilmselgete vigade testiga; haldusmenetluses reeglitest kinnipidamist ning kaalutlus- ja hindamisotsuste aluseks olevate faktiliste asjaolude tõendatust tuleb kohtul kontrollida täielikult; seevastu ei saa kohus asuda eksperdiarvamuse andja asemele ja prognoosida kaebaja tervisliku seisundi kulgu (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 20.06.2022 otsus nr 3-20-2474/11, p 20).
28.Kohtupraktikast tulenevalt ei hinda kohus sarnaste vaidluste lahendamisel ise kaebaja tervislikku seisundit, vaid kontrollib vaidluse lahendamisel kas haldusorgan (sh ekspertarstid) on kaebaja tervisliku seisundi hindamisel võtnud arvesse kõiki hindamise hetkel olemasolevaid 7(14)
3-24-251 asjakohaseid andmeid ning neile tuginedes teinud põhjendatud otsuse. Kohus kontrollib seejuures ka asjaolu, kas kaebaja taotluses toodud andmete ning tervise infosüsteemis kajastatud andmete pinnalt pidi vastustaja ära tundma vajaduse kaebaja terviseandmete täpsustamiseks või täiendavate andmete kogumiseks (sh korraldama ekspertarsti vastuvõtu või suunama kaebaja täiendavatele uuringutele). Samuti kontrollib kohus, kas vastustaja on arvesse võtnud kõiki tervise infosüsteemis olevaid andmeid, kuid seda hindamise läbiviimise hetkel. Samuti ei saa kohus asuda eksperdiarvamuse andja asemele ja prognoosida kaebaja tervisliku seisundi kulgu ning seda, kas kaebajal peale otsuse tegemist esinevad tervisehäired võisid mõjutada kaebaja töövõimet hindamise läbiviimise hetkel.
29.Liikumise valdkond.
29.1.Kaebaja on 28.09.2023 töövõime hindamise taotluses (dtl 34-47) kirjeldanud oma tegutsemispiiranguid liikumise valdkonnas järgmiselt:
29.1.1.Liikumine eri tasapindadel: Minu võimekus liikuda on muutlik. 2-3 korda nädalas on seljavalu kogu päeva ja öö, siis üritan lihtsalt otsida asendit, olen külje peal voodis, sel perioodil ei liigu praktiliselt üldse. Kõndimisel on ebamugavustunnet alaseljas ja mõlemas jalas. Kui peaks pikemalt kõndima, siis vajan puhkepause - tekitab valu. Valud on seljas teravad ja jalgades tekitab ebamugavustunde nagu hakkaksid ära surema, see on seljast tingitud. Valud seljas halvimal perioodil 10 palli süsteemis ongi 10 palli, siis ma ei saa kõndida, ei saa magada, ei saa olla. Liikumine vaikses tempos, valu tõttu on liikumine ebakindel. Kõndimise ajal lööb terav valu selga, siis peangi seisatama ja võimalusel kuskilt kinni hoidma enne kui saan edasi liikuda. Kui on tugevad valud alaseljas, siis kogu selja lihased lähevad kangeks kuni kopsudeni välja, siis ma pean olema hästi kägaras, ma ei saa ennast sirgeks ja see võtab ka hingamise kinni, täiskopsumahtu hingamisel võtta ei saa. Kas suudate treppidel liikuda ja vajaduse korral takistusi (nt lävepakud, kõnnitee äärekivid jms) ületada? Mõõdukate raskustega. Pean käsipuust kindlasti kinni hoidma, astun samm sammu kõrval ja hästi ettevaatlikult kuna on valud alaseljas, mis mõjutab kogu selga ja jalgu. Kui mul on poekott käes, siis see omakorda raskendab treppidel liikumist. Poekott võib olla kuni kolm kg, selja tõttu ma raskemaid asju käes kanda ei saa. Treppidel alla tulek on raskem, kui ülesse minek. Ülesse minekul saan end käsipuu toel tõmmata, aga alla tulles pean jälgima, et ma valesti ei astuks ja ei kukuks, selg saab rohkem koormust sellega.
29.1.2.Ohutu ringiliikumine. Kas suudate ohutult tänaval liikuda, sh kohtades, kus pole varem käinud? Mõõdukate raskustega. Teede ületamisel pean arvestama oma liikumise võimekusega, tee laiusega, tee tasapinnaga (talvel lumi ja libedus, ebatasasused, kivikesedlohukesed, äärekivid). Kui talvel teed ületada ja vale liigutuse tõttu käib naks seljast läbi, siis minu liikumise võimekus on piiratud sellega seonduvalt. Ohutuse tõttu pean laskma autod mööda ja kindlasti lähen üle jalakäijate raja. Kas suudate liikuda ohutult siseruumides, sh ruumides, kus pole varem käinud? Mõõdukate raskustega. Siseruumides liikumisel pean vaatama, et ei komistaks, ei libastuks. Pean arvestama põranda katetega, libedusega, vaipkatetega, ukselävedega, liistudega jne. Ja et ma saaksin võimalusel kuskile toetuda või istuda. Kui ma teen mõne ettearvamatu liigutuse, siis see tekitab väljakannatamatut valu selga, mis kiirgab jalgadesse. Pean siis minema kägarasse, et valu leevendada.
29.1.3.Seismine ja istumine. Kas suudate ühel kohal olla seistes või istudes, tundmata valu või väsimust? Suudan vähem kui 1 tund. Pikalt ma ei saa seista ja pikalt istuda ka ei saa. Kuni 5 minutit, siis selg hakkab valutama - ei saa pikalt ühe koha peal istuda. Peab olema pidev asendite vahetamine, liigutamine. Pikali olles ka on justkui kõige kergem, aga siis hakkavad jalad ära surema. Selja peal ei saa üldse olla. Seismisel peab olema koht, kuhu toetuda. Näiteks kui käin poes, siis kasutan ostukäru, kuhu saan end toetada. Sellist asendit ei ole, kus ma üldse valu või ebamugavust ei tunne. Asendite muutmine, vahetamine leevendab 8(14)
3-24-251 seda tunnet. Kas suudate kehaasendeid vahetada, nt püsti tõusta, toolile istuda, kummardada jne? Suurte raskustega, peaaegu võimatu. Toolilt tõusmisel toetan end näiteks lauale. Tualettpotil käies kasutan vanni abi toetamiseks. Ilma toeta ei istu ega tõuse. Kõik asendite muutmine käib hästi rahulikult, järske liigutusi ma teha ei saa, neid ma väldin. Kui lähen voodisse pikali, siis algul istun, siis tõstan ettevaatlikult jalad voodisse ja vaikselt laskun pikali. Kükitamine, kummardused ette - need on üldse välistatud. Ette kummardused on kõige hullemad. On olnud mitu korda nii, et kummardan ja siis lööb tugev valu sisse ja siis olengi selle tõttu kaks päeva pikali. Abivahendina olen kasutanud toetavat vööd, seda kasutan just tugevate valude puhul, vastavalt vajadusele (ema oma). Koristamisel ja söögi tegemisel abistab õde.
29.1.4.Liikumisega seotud muud piirangud. Õde või ema käib vajadusel poes. 9 aastane tütar aitab ka mingite asjade tegemisel. Paratsetamol ei aita. Kasutan tugevaid valuvaigisteid. Diclofenaci 150mg päevas 1 tablett võtan siis , kui on väga hullud päevad, Etorixotsib 60 mg võtan nädalase kuurina, kasutan maokaitse tablette. Olen kasutanud ka hobusesalve, aga ei tunne, et neist oleks eriti abi. Füsioteraapias ei ole seni saanud osaleda kuna on pidevalt tugevad seljavalud. Praegu olen kokku leppinud füsioterapeudi ajad, aga ei ole kindel, et kõigil kokkulepitud aegadel osaleda saan.
29.2.TTO ekspertarst K. L. on 30.11.2023 dokumendipõhises eksperthinnangus (dtl 51-52) kaebaja töövõime hindamisel kirjeldanud liikumise osas kokkuvõtvalt:
29.2.1.Liikumine eri tasapindadel: Taotlejal on periooditi esinevad kaebused seljavaludele. Uuringutel on vähesed artrootilised muutused, närvijuurte pitsumist ei ole. Valuravi on määratud, aga on neid kasutanud episoodiliselt, harva, pidevalt pole kasutanud, viimati on retseptiga määratud valuravim välja ostetud 21.07.2023, millest jätkus 15 päevaks, hiljem on valuravi retsepti uuendatud 14.09.2023, 30 tabletti (jätkub 15 päevaks kuuri tegemiseks), korduvad retseptid on annuleeritud süsteemi poolt. Patsiendile on soovitatud füsioteraapiat, seda täies mahus ei saanud valu tõttu läbida. Arvestades kaebusi võib esineda valu pikemal käimisel. Perearstikeskuse epikriisis on kirjas, et valuravi foonil on paremaks läinud (26.07.2023) ja neurokirurg K. T. epikriisis on kirjas (20.09.2023), et nii kliiniline pilt kui MRT leid on tagasihoidlikud ja on soovitatud soetada tugikorsett, mille retsept on tehtud 1 a tagasi. Operatiivset ravi ei ole plaanis teha, soovitatud teha vajadusel blokaade.
29.2.2.Ohutu ringiliikumine: Taotleja kirjeldatud piirangud ei leidnud TIS andmetel kinnitust. 1.3. Seismine ja istumine: Taotlejal on periooditi esinevad kaebused seljavaludele. Mõõdukas piirang sundasendis viibimisel ja kehaasendite vahetamisel. Uuringutel on vähesed artrootilised muutused, närvijuurte pitsumist ei ole. Valuravi on määratud, aga on neid kasutanud episoodiliselt, harva, pidevalt pole kasutanud, viimati on retseptiga määratud valuravim välja ostetud 21.07.2023, millest jätkus 15 päevaks, hiljem on valuravi retsepti uuendatud 14.09.2023, 30 tabletti (jätkub 15 päevaks kuuri tegemiseks), korduvad retseptid on annuleeritud süsteemi poolt. Patsiendile on soovitatud füsioteraapiat, seda teha ei suutnud ja loobus mitmest seansist. Perearstikeskuse epikriisis on kirjas, et valuravi foonil on paremaks läinud (26.07.2023) ja neurokirurg K. T. epikriisis on kirjas (20.09.2023), et nii kliiniline pilt kui MRT leid on tagasihoidlikud ja on soovitatud soetada tugikorsett, mille retsept on tehtud 1 a tagasi. Operatiivset ravi ei ole plaanis teha, soovitatud teha vajadusel blokaade.
29.3.TTO arst andis järgmise hinnangu: Liikumise alavaldkonnas 1.1. erinevatel tasapindadel liikumine - terviseandmete alusel on tegemist kerge piiranguga, 1.2. ohutu ringiliikumine kirjeldatud piirangud ei leidnud TIS andmetel kinnitust ehk piiranguid ei esine.; 1.3. seismine ja istumine - tegemist on mõõduka piiranguga ning 1.4. liikumisega seotud muud piiranguid- ei
9(14)
3-24-251 esine. Hinnangu andmisel võttis ekspertarst arvesse perearsti K. L., neurokirurgi K. T.i, pereõe A. L. epikriise, visiite ja sissekandeid.
29.4.Vaidemenetluse käigus vaatas ekspertarst S. O. kaebajat puudutava taotluse ja TIS-i andmed (uusi terviseandmeid ei olnud lisandunud) veel kord üle ning ei teinud muudatusi liikumise valdkonna piirangute raskusastmes. Ka S. O. jõudis oma ekspertarvamuses kokkuvõtlikule järeldusele, et kaebaja töövõime ei ole vähenenud. Lisaks taotluses toodule analüüsiti veel kaebaja ravimite tarvitamisest tingitud kõrvalnähtude kohta esitatud keabuseid (iiveldus, söögiisu langus ja kõrvetised) ning jõuti järeldusele et need piirangud ei leidnud TISi alusel kinnitust.
29.5.Seega nähtub eeltoodust, et vastustaja on kõiki kaebaja taotluses kirjeldanud liikumise valdkonna piiranguid analüüsinud ning kõrvutanud neid terviseinfosüsteemi andmetega ja selle põhjal leidnud, et kaebajal küll esineb teatav piirang liikumise valdkonnas, kuid seda tuleb hinnata kergeks ning kaebaja töövõime ei ole seega kokkuvõttes vähenenud. Samuti on vastustaja välja toonud, et kaebaja ei ole kasutanud kõiki talle soovitatud ja määratud ravivahendeid (füsioteraapia, valuravi) ning kaebaja seljavalud ei esine TIS-i andmetel mitte nädalas mitmel päeval, vaid kuus mõned korrad. Nagu vastustaja on selgitanud, siis piiranguid hinnatakse valuravi ja muu vajaliku ravi foonil.
30.Käelise tegevuse valdkond.
30.1.Kaebaja on oma töövõime hindamise taotluses kirjeldanud tegutsemispiiranguid käelise tegevuse valdkonnas järgmiselt (dtl 42): Käte sirutamine - Kas suudate käsi nii palju tõsta, et näiteks riiulilt mingit eset kätte saada? Minu võimekus tegevuse sooritamiseks käsi tõsta ja kõverdada on muutlik. Seljavalude perioodil ei saa ülevalt midagi võtta, keegi teine võtab siis. Kui on parem päev, siis rahulikult aeglaselt saan käsi tõsta ja kergemat asja ülevalt võtta. Asjade liigutamine - Kas suudate tõsta ja liigutada 1-liitrist vedelikuga täidetud anumat? Mõõdukate raskustega. Saan tõsta kuni 3 kg, rohkem selja tõttu ei tõsta. Kas ema või õde aitab, kui on vaja midagi rohkemat kanda. Kas suudate raskusteta tõsta ja liigutada suurt ja kerget eset, näiteks patja või tühja pappkasti? Mõõdukate raskustega. Oleneb, mis asendis. Pean ennast tõstma jalgadega püsti, kummardada ja kükitada kasti tõstmiseks ei saa. Mitu korda näiteks töö juures ka kerget kasti tõsta ei suudaks. Võtmetegevuses „käteosavus“ ja käelise tegevusega seotud muid piirangud kaebaja piiranguid ei kirjeldanud.
30.2.TTO ekspertarst on kaebaja töövõime hindamisel leidnud kokkuvõtvalt (dtl 60), et Taotleja kirjeldatud piirangud käelise tegevuse valdkonnas on hinnatud liikumise valdkonnas. Alavaldkond 2.1. Käte sirutamine - taotleja kirjeldatud piiranguid on arvestatud hinnates liikumise valdkonda; seljavalu on hinnatud liikumise valdkonnas. Käelise tegevuse valdkonna piiranguid ei ole terviseandmetes kirjeldatud ega seisundeid diagnoositud. Alavaldkond 2.2. Asjade liigutamine - taotleja kirjeldatud piiranguid on arvestatud hinnates liikumise valdkonda; Seljavalu on hinnatud liikumise valdkonnas. Käelise tegevuse valdkonna piiranguid ei ole terviseandmetes kirjeldatud ega seisundeid diagnoositud.
30.3.Vaidemenetluse käigus vaatas ekspertarst S. O. kaebajat puudutava taotluse ja TIS-i andmed (uusi terviseandmeid ei olnud lisandunud) veel kord üle ning ei teinud muudatusi käelise tegevuse valdkonna piirangute raskusastmes.
30.4.Eeltoodust tulenevalt leian, et vastustaja on piisavalt põhjalikult uurinud, kas kaebajal esineb piiranguid käelise tegevuse valdkonnas ja põhjendanud, miks piiranguid ei esine.
31.Teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonnas ei ole kaebaja piirangud märkinud.
32.Teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkond.
10(14)
3-24-251
32.1.Kaebaja on oma töövõime hindamise taotluses kirjeldanud tegutsemispiiranguid teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas järgmiselt (dtl 43): 4.1. Teadvusel püsimine - Kui tihti Teil esineb teadvusehäireid? Vähemalt üks kord nädalas. Valu pärast on vahel tunne, et kukun kokku, kui vahel valesti astun, või teen vale liigutuse. 4.2. Tualettruumi toimingud - Kaebaja piiranguid ei kirjeldanud. 4.3. Söömine ja joomine - Kaebaja piiranguid ei kirjeldanud.
4.4.Teadvusel püsimise ja enesehooldusega seotud muud piirangud - Tualettpotil käies kasutan vanni abi toetamiseks. Ilma toeta ei istu ega tõuse. Vanni ronides mul on aste. Vanni saamine on suurte raskustega. Pesemisel on liigutused hästi ettevaatlikud, riietumisega samuti. Õde käib väga tihti abiks. Protsess võtab väga palju aega ja on valulik. Kõik kehaasendite muutmisega seotud toimingud on valulikud. Tuleb ette päevi, kus ma midagi ise ei teegi, sest valu on väljakannatamatu. Valu on seljas ja jalgades. Kui on võimalik, siis õde aitab riietumisega.
32.2.TTO ekspertarst on kaebaja töövõime hindamisel leidnud kokkuvõtvalt (dtl 61), et teadvusel püsimise ja enesehooldusega seotud muud piirangud ei leidnud tervise infosüsteemi andmetel kinnitust. Sellise järeldusega on nõustunud ka vaidemenetluses TTO ekspertarst S. O.ro.
33.Õppimise ja tegevuste sooritamise valdkond.
33.1.Kaebaja on oma töövõime hindamise taotluses kirjeldanud oma tegutsemispiiranguid õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonnas hinnates neid muutlikeks (dtl 62): 5.1. Tegevuste õppimine – Kas suudate õppida selgeks lihtsaid tegevusi? Jah. Saan. Kas suudate õppida selgeks keerulisi tegevusi? Minu võimekus keerulisemaid tegevusi selgeks õppida on muutlik. Esineb päevi, kui ei suuda midagi õppida, sest valu ei lase keskenduda. 5.2. Tegevuste alustamine ja lõpetamine – Kas suudate ise märgata igapäevategevuste vajadust ja neid kavandada, alustada ja lõpetada? Minu võimekus tegevusi alustada ja lõpetada on muutlik. Esineb päevi kui ei tee midagi, sest valu ei lase. Ei suuda keskenduda ja tegutseda. Valu päevadel ei alusta ühtegi tegevust. 5.3. Õppimise ja tegevuste sooritamisega muud piirangud – Kaebaja piiranguid ei kirjeldanud.
33.2.TTO ekspertarst on kaebaja töövõime hindamisel leidnud kokkuvõtvalt (dtl 63), et õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonna piirangud ei leidnud tervise infosüsteemi andmetel kinnitust. Psüühikahäire kohta ei ole TIS-andmetes kinnitust, st seda ei ole diagnoositud. Samale järeldusele jõuti ka vaidemenetluses tehtud eksperthinnagu üle vaatamsel (dtl 263).
34.Muutusega kohanemise ja ohu tajumise valdkond.
34.1.Kaebaja on oma töövõime hindamise taotluses kirjeldanud oma tegutsemispiiranguid muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonnas (dtl 45): 6.1. Väljaskäimine - Kas saate emotsionaalse või vaimse pingeta ja ärevust tundmata minna Teile tuttavatesse kohtadesse? Minu võimekus minna tuttavatesse kohtadesse on muutlik. Tunnen piinlikust, hirmu kuna ei tea, millal valu tuleb. Võin väljas liikudes kukkuda, aeg-ajalt pean kägaras kõndima ja kuhugi toetuma. Valu päevadel ei käigi väljas. Kui on midagi planeeritud ja selg on valus, siis pean mingid asjad ära jätma. On näiteks olnud, et ei suuda minna lastevanemate koosolekule seljavalu pärast. Kas saate emotsionaalse või vaimse pingeta ja ärevust tundmata minna Teile tundmatutesse kohtadesse? Minu võimekus minna tundmatutesse kohtadesse on muutlik. Kui mul on suured valud, siis ma ei taha kuskile minna. Vaimselt on see väga kurnav. Valu tõttu pean tihti ennast kägarasse panema, et valu vähegi leeveneks ja siis on see vaimselt väsitav ja tekitab piinlikkust. 6.2. Riski või ohu tajumine - Kaebaja piiranguid ei kirjeldanud. 6.3. Toimetulek muutustega - Kas tulete toime muutustega oma igapäevaelus? Väikeste raskustega. Ootamatustega seoses läheb tuju alla ja tuleb ka närv 11(14)
3-24-251 sisse. Näiteks mul on füsioteraapia aeg kirjas, aga ma ei suuda minna. 6.4. Muutustega kohanemise ja ohu tajumisega seotud muud piirangud - Kaebaja piiranguid ei kirjeldanud.
34.2.TTO ekspertarst on kaebaja töövõime hindamisel leidnud kokkuvõtvalt (dtl 64), et taotleja kirjeldatud muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonna piiranguid on hinnatud liikumise valdkonnas. Psüühikahäiret ei ole diagnoositud.
35.Suhtlemise valdkond.
35.1.Kaebaja on oma töövõime hindamise taotluses kirjeldanud oma tegutsemispiiranguid suhtlemise valdkonnas järgmiselt: 7.1. Suhtlemisega hakkamasaamine - Kas saate tuttavate inimestega kohtuda, tundmata liigset ärevust või hirmu? Minu võimekus kohtuda tuttavate inimestega ärevust või hirmu tundmata on muutlik. Kas saate võõraste inimestega kohtuda, tundmata liigset ärevust või hirmu? Minu võimekus kohtuda võõraste inimestega ärevust või hirmu tundmata on muutlik. Kui olen poolkägaras ja pean kellegagi suhtlema, siis see tekitab ärevust. 7.2. Kohane käitumine - Kui sageli kaotate kontrolli oma emotsioonide ja käitumise üle? Sageli. Kui on valuhood, siis sellega kaasnevad ka emotsioonid. Tekib hirmu ja piinlikkuse tunne. Kui õde käib abiks, siis vahel võin ka endast välja minna, midagi halvasti öelda, nutma hakata. 7.3. Suhtlemisega seotud muud piirangud - Kaebaja piiranguid ei kirjeldanud.
35.2.TTO ekspertarst on kaebaja töövõime hindamisel leidnud kokkuvõtvalt (dtl 66), et taotleja kirjeldatud piirangud suhtlemise valdkonnas on hinnatud liikumise valdkonnas. Psüühikahäiret ei ole diagnoositud.
36.Sõltuvuste tekitavate ainete mõju ja ravimite kõrvaltoimed.
36.1.Kaebaja on oma töövõime hindamise taotluses kirjeldanud oma tegutsemispiiranguid sõltuvust tekitavate ainete mõjust ja ravimite kõrvaltoimetest järgmiselt: Kas Teil on ravimite tarvitamisest tingitud kõrvaltoimeid (nt oksendamine, iiveldus, peapööritus vms)? Ravimid vahel tekitavad iiveldust, võtavad söögiisu ära, magu annab tunda, on kõrvetised, magu on öösiti valutanud.
36.2.TTO ekspertarst on kaebaja töövõime hindamisel leidnud kokkuvõtvalt (dtl 66), et taotleja kirjeldatud piirangute kohta puudub info püsivalt esineva iivelduse, söögiisu languse ja kõrvetiste esinemise kohta.
37.Muude tervisehäirete osas kaebaja piiranguid ei märkinud.
38.Kokkuvõttes andis töötukassa TTO ekspertarst kaebaja tegevusvõime kohta järgmise hinnangu: kaebajal on mõõdukas tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on muud dorsopaatiad. Taotleja kirjeldatud piirangud käelise tegevuse valdkonnas on hinnatud järgmistes valdkondades: liikumine. Taotleja kirjeldatud piirangud teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas ei leidnud tervise infosüsteemi andmetel kinnitust. Taotleja kirjeldatud piirangud õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonnas ei leidnud tervise infosüsteemi andmetel kinnitust. Taotleja kirjeldatud piirangud muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonnas on hinnatud järgmistes valdkondades: liikumine. Taotleja kirjeldatud piirangud suhtlemise valdkonnas on hinnatud järgmistes valdkondades: liikumine. Taotleja kirjeldatud piirangud sõltuvust tekitavate ainete mõju ja ravimite kõrvaltoimete osas ei leidnud tervise infosüsteemi andmetel kinnitust.
39.Tegevusvõime koondkokkuvõttena leidis ekspertarst: Taotlejal on piiratud kummardumine, sundasendis viibimine, pikkade vahemaade kõndimine. Põhjuseks on periooditi esinev seljavalu. Seljavalu esineb koormusel ja sundasendites. Tugevama seljavalu tekkimisel on oluliselt häiritud igasugune liikumine mitme päeva vältel. Patsiendile on soovitatud füsioteraapiat, seda täies mahus ei ole läbinud. Tervise infosüsteemi ja digiretseptuuri andmetel ravimeid pidevalt ei tarvita, liikumisel teise isiku abi kasutab periooditi, liikumise abivahendit 12(14)
3-24-251 ei kasuta, neurokirurg on soovitanud kasutada seljakorsetti, mille retsept on väljastatud juba varasemal visiidil 1 a tagasi. Operatsiooni ei planeerida, nii kliiniline pilt kui MRT leid on tagasihoidlikud. Kuigi esinevad periooditi piirangud liikumise valdkonnas, siis kokkuvõttes töövõime pole vähenenud. Kaebajal on piiratud keha põhiasendi muutmine, kehaasendi säilitamine ja kõndmine. Kaebajale ei sobi intensiivne füüsiline töö.
40.TTO 30.11.2023 ekspertarvamusega on nõustunud ka Töötukassa ekspertarst S. O. (dtl 262264), kes vaidemenetluses vaatas kaebaja taotluse 13.12.2003 veel kord üle ning samuti töövõime hindamise ekspertarst Ita Kukk, kes analüüsis ja hindas samuti kaebaja 28.09.2023 töövõime hindamise taotlust, tervise infosüsteemis olevaid terviseandmeid, ekspertarsti 30.11.2023 koostatud eksperthinnangut, vaidemenetluses antud ekspertarsti 13.12.2023 eksperthinnangut ja 12.12.2023 esitatud vaides ja 01.02.2024 kaebuses kirjeldatud asjaolusid (dtl 267-276). Sellega on vastustaja täitnud kohtupraktikast tuleneva nõude, et kui taotleja hindab oma piirangu raskusastmeid suuremaks kui eksperdiarvamuse andja ja seab sellega eksperdiarvamuse andja hinnangu piirangu raskusastmele kahtluse alla, tuleb töötukassal kaaluda teise tervishoiuteenuse osutaja või töötukassa arstiõppe läbinud töötaja kaasamist (vt Riigikohtu 05.09.2019 otsuse nr 3-17-1110, p 22). Ekspertarst Ita Kukk leidis kokkuvõtvalt, et hinnatud piirangute alusel jääb vastavalt töövõime hindamise metoodikale kehtima hinnang, et kaebaja on töövõimeline. Kaebaja on töövõimeline, kui mistahes võtmetegevuste skoor eri valdkondade kokku on ≤ 3. Summeerimine ehk skoorimine on kõikide võtmetegevuste punktide ehk raskusastmete liitmine. Raskusastmeid 0 ja 1 summeerimisel ei liideta ehk summeerimisele kuuluvad ainult raskusastmed 2, 3 ja 4. Seljavalu ravijuhendi alusel on kroonilise mittespetsiifilise alaseljavalu esmaseks valikraviks mittesteroidse põletikuvastase ravim ja liikumisravi ja terapeutilised hajutused, mida tehakse füsioterapeudi juhendamisel ja mille eesmärk on parandada patsiendi liikuvust ja lihasjõudu, ennetada vigastusi ning seeläbi parandada tema üldist tervislikku seisundit. Kui see ei ole piisav, siis minnakse üle nõrga opioidi ja paratsetamooli ravile. Antud juhul ei ole kaebaja piisavalt veel läbinud esmavaliku soovitust.
41.Eelpooltoodu põhjal leian, et vastustaja ja ekspertarstid on lõppkokkuvõttes arvestanud kõigi kaebajal diagnoositud ja kaebuses viidatud seisunditega ning lähtunud ka kaebaja enda poolt töövõime hindamise taotluses antud hinnangutest ja tervise infosüsteemi andmetest. Seetõttu ei ole alust asuda seisukohale, et töövõime hindamisel on olulised asjaolud arvesse võtmata jäetud. Märgin täiendavalt, et töövõime hindamisel ei ole määravaks mitte haiguste diagnoosid, vaid nendest põhjustatud püsivad tegevuspiiranguid ning kõiki neid piiranguid on kaebaja töövõime hindamisel arvesse võetud. Töövõime hindamisel saab ekspertarst lisada soovitused kaebajale sobivate ja mittesobivate töötingimuste, abivahendite kasutamise ja töövõime toetamise kohta ning seda on TTO ekspertarst ka teinud, märkides, et kaebajale ei sobi intensiivne füüsiline töö ja tema töövõimet toetaks kindlasti füsioteraapia. Seejuures on arvestatud ka seda, kas kaebajale on välja kirjutatud vaevusi vähendavaid ravimeid (nt valuvaigistid) või määratud taastusrav ning kuidas kaebaja on neid kasutanud ja kas need leevendavad vaevusi.
42.Kokkuvõttes on vastustaja piisavalt ja asjakohaselt põhjendanud, miks kaebaja hinnang oma tegutsemisvõimele ja -piirangutele ning vastustaja hinnang kaebaja töövõimele on erinevad. Nagu vastustaja on selgitanud, lähtutakse töövõime hindamisel isiku üldisest töövõimest tööturul, mitte sellest, kas ta on võimeline tegema just oma erialast või senist tööd. Kaebuse materjalidest nähtub, et suhteliselt noores eas kaebaja on hetkel töötu. Kaebaja on märkinud taotluses, et ta ei tööta ning kui ta peaks minema tööle, siis ei saaks teha tegevusi, mis eeldavad koormust seljale ja jalgadele (pikemate vahemaade läbimine, sundasendid, eritasapindadel liikumine, raskuste tõstmine ja kandmine) alaselja ja jalgade tõttu. Kaebaja peab töökohta valides arvestama oma füüsilise tervisega ning otsima ja valima ametikoha, mis 13(14)
3-24-251 on talle sobilik. Samuti ei ole kaebaja realiseerinud või ei ole vajanud kõiki talle pakutud ravivõimalusi.
43.Ülaltoodud põhjendustel jääb kaebus tervikuna rahuldamata. Kuna kaebus Töötukassa otsuste tühistamiseks jääb rahuldamata, tuleb rahuldamata jätta ka vaideotsuse tühistamise nõue ning kohustamisnõue kaebaja taotluse uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud
44.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse rahuldamata jätmisega on otsus tehtud kaebaja kahjuks. Vastustaja ei ole nõudnud enda kasuks menetluskulude välja mõistmist, seega jäävad menetlusosaliste kulud nende endi kanda. Isikute nimede asendamine lahendis
45.HKMS § 175 lg 3 sätestab, et andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel asendatakse avaldatavas kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avaldata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi, aadressi ega muid andmeid, mis võimaldavad teda üheselt identifitseerida. Riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse, avalik-õigusliku juriidilise isiku või muu avaliku võimu kandja andmeid kohtulahendis ei varjata. Kohus asendab avaldatavas kohtuotsuses omal algatusel kõigi otsuses mainitud isikute nimed tähemärkidega. (allkirjastatud digitaalselt) Maret Hallikma
14(14)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.