X. X. X.i kaebus Tallinna Kesklinna Valitsuse 03.04.2024 otsuse nr 5-8/472-11, 03.04.2024 otsuse nr 2024-235 tühistamiseks ja Tallinna Kesklinna Valitsuse kohustamiseks kaebaja taotlused uuesti läbi vaatama ja tegema uued otsused; Tallinna Kesklinna Valitsuse kohustamiseks kaebaja 17.03.2024 ja 09.04.2024 toimetulekutoetuse taotluse uuesti läbi vaatamiseks ja otsuste tegemiseks kohustamiseks 24 tunni jooksul määruse tegemisest.
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – X. X. X. Võimalik vastustaja – Tallinna linn Kaebuse tagastamine, menetluse lõpetamine ja esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine
Menetlustoiming
RESOLUTSIOON
1.Lugeda, et kaebus nõuetes Tallinna Kesklinna Valitsuse 03.04.2024 otsuse nr 58/472-11, 03.04.2024 otsuse nr 2024-235 tühistamiseks ja Tallinna Kesklinna Valitsuse kohustamiseks kaebaja taotlused uuesti läbi vaatama ja tegema uued otsused ning Tallinna Kesklinna Valitsuse kohustamiseks kaebaja 17.03.2024 toimetulekutoetuse taotluse uuesti läbi vaatamiseks ja otsuste tegemiseks kohustamiseks 24 tunni jooksul määruse tegemisest on esitatud kaebetähtaega rikkudes.
2.Jätta kaebaja taotlus kaebetähtaja ennistamiseks rahuldamata ja lõpetada haldusasja menetlus.
3.Tagastada X. X. X. kaebus nõudes Tallinna Kesklinna Valitsuse kohustamiseks 09.04.2024 toimetulekutoetuse taotluse uuesti läbi vaatamiseks ja otsuste tegemiseks kohustamiseks 24 tunni jooksul määruse tegemisest.
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 155 lg 5, § 252 lg 7 ja § 204 lg 1).
1(4)
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X. X. X. (kaebaja) esitas 29.02.2024 Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonnale sotsiaaltoetuse taotluse perioodi veebruar 2024 eest riikliku toimetulekutoetuse ja linna eelarvest makstava sissetulekust sõltuva toetuse saamiseks.
2.03.04.2024 otsustega nr 5-8/472 – 11 ja 2024-235 jättis vastustaja kaebaja 29.02.2024 taotluse toimetulekutoetuse ja sissetulekust sõltuva universaaltoetuse määramiseks rahuldamata. Kaebaja sai mõlemad otsused kätte 03.04.2024 (vastustaja 28.06.2024 vastuse lisad 14 ja 15).
3.17.03.2024 esitasid kaebaja ja tema ema Y. Y. Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonnale ühiselt/korraga mitu erineva sisuga toimetulekutoetuse ja sissetulekust sõltuva universaaltoetuse taotlust.
4.11.04.2024 kirjaga nr 5-8/555-3 jättis vastustaja kaebaja ja Y. Y. taotlused läbi vaatamata.
5.09.04.2024 esitas kaebaja Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonnale sotsiaaltoetuse taotluse perioodi aprill 2024 eest riikliku toimetulekutoetuse ja linna eelarvest makstava sissetulekust sõltuva universaaltoetuse saamiseks.
6.Vastustaja jättis oma 13.05.2024 kirjaga nr 5-8/671-6 kaebaja taotluse läbi vaatamata.
7.25.06.2024 saabus Tallinna Halduskohtule kaebaja poolt 25.04.2024 isiklikult allkirjastatud kaebus Tallinna Kesklinna Valitsuse 03.04.2024 otsuse nr 5-8/472-11, 03.04.2024 otsuse nr 2024-235 tühistamiseks ja Tallinna Kesklinna Valitsuse kohustamiseks kaebaja taotlused uuesti läbi vaatama ja tegema uued otsused; Tallinna Kesklinna Valitsuse kohustamiseks kaebaja 17.03.2024 ja 09.04.2024 toimetulekutoetuse taotluse uuesti läbi vaatamiseks ja otsuste tegemiseks kohustamiseks 24 tunni jooksul määruse tegemisest. Koos kaebusega esitas kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus kohustada vastustajat esialgse õiguskaitse korras määrama ja maksma kaebajale toimetulekutoetust 2024 veebruari, märtsi ja aprillikuu eest. Kaebaja esitas e-kirjas taotluse kaebetähtaja ennistamiseks. Põhjendusi kaebaja ei esitanud.
8.Kohus palus 26.04.2024 kohtunõudega vastustajal selgitada asjas tähtsust omavaid asjaolusid ning vastata esialgse õiguskaitse taotlusele. Vastustaja palus oma 28.06.2024 vastuses jätta kaebaja taotlus kaebetähtaja ennistamiseks rahuldamata, tagastada kaebus ja jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
KOHTU PÕHJENDUSED
Kaebuse tagastamine ja menetluse lõpetamine.
9.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS § 124 lg 1 kohaselt kontrollib kohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt ja lahendab kaebetähtaja ennistamise taotluse, lg 2 kohaselt lõpetab kohus määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele.
10.Kaebaja 29.02.2024 taotlusete osas on vastustaja teinud otsused 03.04.2024, mil vastustaja jättis kaebaja taotlused rahuldamata. Kaebaja on otsused kätte saanud 03.04.2024.
11.HKMS § 46 lg 1 kohaselt võib tühistamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul haldusakti kaebajale teatavaks tegemisest arvates, lg 2 kohaselt võib kohustamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti andmisest või toimingu tegemisest keeldumise teatavakstegemisest arvates.
12.Kaebaja sai 03.04.2024 otsused kätte 03.04.2024. Seega oli kaebuse esitamise tähtaeg
2(4)
03.05.2024. Kaebaja esitas kaebuse 25.06.2024. Seega ei ole kaebus 03.04.2024 otsustega seotud tühistamis ja kohustamisnõudes tähtaegne.
13.Kaebaja 17.03.2024 taotluste osas on vastustaja teinud otsuse 11.04.2024, millega jättis kaebaja ja tema ema Y. Y. taotlused läbi vaatamata, kuivõrd menetluse kestel ei selgunud abivajadus. Kaebaja sai nimetatud kirja kätte 11.04.2024. Seega oli kaebuse esitamise tähtaeg 13.05.2024. Kaebaja esitas kaebuse 25.06.2024. Seega ei ole kaebus 17.03.2024 taotluse läbi vaatamiseks kohustamise nõudes tähtaegne.
14.Kaebaja on taotlenud kohtult kaebetähtaja ennistamist. Ühtegi põhjendust taotluses välja toodud ei ole. Kaebaja on jätnud esile toomata mistahes kestvad takistused, mis takistasid tal kaebuse esitamist seaduses sätestatud tähtaja jooksul. Seega on taotlus põhjendamatu ja jääb juba ainuüksi nimetatud põhjendusel rahuldamata.
15.Kohtule on ka kohtute infosüsteemi kaudu nähtav, et kaebaja esitas halduskohtule 22.04.2024 taotluse riigi õigusabi saamiseks seoses sooviga vaidlustada vastustaja otsused ja tegevus seoses kaebaja veebruari, märtsi ja aprilli toimetulekutoetuse taotlustega. Kohus tegi 22.04.2024 määruse haldusasjas nr 3-24-1180, millega jättis kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohus jättis oma 31.05.2024 määrusega kaebaja poolt esitatud määruskaebuse rahuldamata. Kohtud leidsid, et kaebaja taotlus riigi õigusabi saamiseks on põhjendamatu. Nimetatud määrustes toodud põhjendused, nagu ka asjaolu, et kaebaja on kohtule esitatud kaebuse ise juba 25.04.2024 allkirjastanud, kinnitavad seda, et kaebajal puudusid mistahes faktilised takistused kaebuse esitamiseks. Seega jätab kohus kaebaja taotluse kaebetähtaja ennistamiseks rahuldamata.
16.HKMS § 152 lg 1 p 2 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse kaebetähtaja ületamise korral. Seega lõpetab kohus asja menetluse kaebuse nõuetes Tallinna Kesklinna Valitsuse 03.04.2024 otsuse nr 5-8/472-11, 03.04.2024 otsuse nr 2024-235 tühistamiseks ja Tallinna Kesklinna Valitsuse kohustamiseks kaebaja taotlused uuesti läbi vaatama ja tegema uued otsused ning Tallinna Kesklinna Valitsuse kohustamiseks kaebaja 17.03.2024 toimetulekutoetuse taotluse uuesti läbi vaatamiseks ja otsuste tegemiseks kohustamiseks 24 tunni jooksul määruse tegemisest.
17.Seonduvalt kohtule esitatud kaebuse nõudega vastustaja kohustamiseks kaebaja 09.04.2024 toimetulekutoetust läbi vaatama, tegema ja kaebajale otsused 24 tunni jooksul määruse tegemisest märgib kohus, et vastustaja on nimetatud taotluse osas juba teinud otsuse ning jätnud oma 13.05.2024 kirjaga nr 5-8/671 kaebaja taotluse läbi vaatamata. Seega ei ole kaebaja poolt esitatud kohustamisnõude rahuldamine õiguslikult võimalik. Seega ei saa kohus teha käesolevas asjas enam otsust, millega kohustaks vastustajat vaatama kaebaja toimetulekutoetuse taotlus uuesti läbi ja tegema otsus 24 tunni jooksul. Seega ei ole kaebuse rahuldamisega võimalik saavutada kaebuse eesmärki, milleks on vastustaja kohustamine kaebaja taotlust läbi vaatama. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse nimetatud nõudes HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel, kuna kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Esialgne õiguskaitse
18.Esialgne õiguskaitse on ajutine abinõu, mida kohus kohaldab isiku õiguste kaitsmiseks enne põhiasjas peetava kohtuvaidluse lõppu. Esialgse õiguskaitse kohaldamiseks peab kaebajat ähvardama tagajärg, mille kõrvaldamine põhiasjas tehtava hilisema kohtulahendiga on võimatu või ebamõistlikult raske (HKMS § 249 lg 1). Üldjuhul ei tohi esialgse õiguskaitse kohaldamine luua olukorda, kus kaebaja saavutab oma eesmärgi juba enne vaidluse lahendamist kohtuotsusega. Erandina on selline esialgse õiguskaitse kohaldamine lubatav, kui õiguskaitse kohaldamiseks esineb ülekaalukas vajadus, kaebuse eduväljavaated on head ning esialgse õiguskaitse kohaldamine ei kahjusta oluliselt avalikke huve või kolmandate isikute õigusi.
3(4)
19.Sisuliselt soovib kaebaja, et kohus kohustaks vastustajat esialgse õiguskaitse korras kaebajale toimetulekutoetuse välja maksmiseks. Kohus asus eelpool seisukohale, et menetlus kahes kohtule esitatud nõudes tuleb lõpetada kaebetähtaja rikkumise tõttu ja ühes nõudes tuleb kaebus tagastada. Kaebuse eduväljavaateid ei saaks ka nende menetlemisel pidada headeks. Toimikust nähtub, et vastustaja on soovinud hinnata kaebaja abivajadust ning pakkus kaebajale erinevaid aegasid võimalikuks kohtumiseks ja kodukülastuseks. Vastustaja soov kaebajaga isiklikult kohtuda ning veenduda tema abivajaduses ei ole olnud ilmselgelt põhjendamatu. Toetuse taotlemisel on taotlejal kohustus teha haldusorganiga koostööd ning esitada taotluse lahendamiseks vajalikke andmeid. Toimetulekutoetuse taotlemise kontekstis hõlmab koostöö tegemise kohustus ka kohustust ilmuda isiklikult selgituste andmiseks haldusorgani ametiruumidesse või võimaldada haldusorgani ametnikul tutvuda taotleja elu- ja olmetingimustega taotleja kodus. Vastustaja on oma 28.06.2024 vastuses põhjendatult välja toonud asjaolud, mille põhjal võib järeldada, et kaebaja soov koostööd teha on olnud väga väike või koguni olematu. Kaebaja ei ole ka esitanud haldusorganile andmeid oma tegeliku majandusliku olukorra kohta ning kohtu jaoks on usutav, et kaebaja tegelikkuses püüab oma majanduslikku olukorda varjata. Tuvastatav ei ole, millised on kaebaja võlad. Kaebusest ei nähtu mõjuvaid põhjuseid, miks ei ole kaebaja soostunud tegema vastustajaga koostööd, sh võimaldama kodukülastust vastustaja poolt pakutud aegadel ja esitama andmeid oma tegeliku majandusliku olukorra kohta. Sellises olukorras ei saa väita, et kaebaja poolt esitatud tühistamis- ja kohustamisnõuded oleksid veenvad. Seetõttu ei saa kaebuse eduväljavaateid pidada headeks. Lisaks eeltoodule ei nähtu kohtule ka esialgse õiguskaitse vajadus. Vastustaja on oma kirjaliku vastuse punktis 56 välja toonud, et kaebaja perekonna sissetulekuteks toetuste näol on mais/juunis 1182/1205,95 eurot. Lisaks ei ole välistatud, et kaebajale maksab ka tema isa elatist, mida tõendab 06.10.2023 kodukülastuse akt. Seega on perekonnal olemas rahalised vahendid esmavajaduste katmiseks. Tegelikku toimetulekut ei ole tõendite puudumise tõttu võimalik hinnata. Kaebaja esitatud dokumentidest ei nähtu ka, et kaebajat ohustaks hetkel üüripinnalt välja tõstmine. Välja tõstmiseks peaks üürileandja esitama kohtusse vastavasisulise hagi ning ilma kohtulahendita ei ole välja tõstmine õiguslikult võimalik. Seega puuduvad asjas tõendid selle kohta, et kaebaja oleks sattunud sellisel määral kitsikusse, et sellega kaasneks reaalne oht tema elule ja tervisele või oht jääda ilma elukohast. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebaja taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) Tiia Nurm
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.