Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Kaire Pikamäe ja Kristjan Siigur
Määruse tegemise aeg ja koht
03.09.2024, Tallinn
Haldusasja number
3-24-1886
Haldusasi
XXi kaebus Tallinna Kesklinna Valitsuse 03.04.2024 otsuse nr 5-8/472-11 ja 03.04.2024 otsuse nr 2024-235 tühistamiseks ning vastustaja kohustamiseks vaadata kaebaja taotlused uuesti läbi ja teha uued otsused ning vastustaja kohustamiseks vaadata läbi kaebaja 17.03.2024 ja 09.04.2024 toimetulekutoetuse taotlused ja teha taotluste kohta otsused
Menetlusosalised
Kaebaja – XX, esindaja Tiiu-Ann Kaldma Vastustaja – Tallinna linn, esindaja Kristel Tina
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 01.07.2024 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
XXi määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta asja materjalide juurde võtmata ja tagastada määruskaebuse lisad digitaalse toimiku lehekülgedel 302‒318 ja 328‒329.
2.Jätta XXi määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 01.07.2024 määruse resolutsioon muutmata, muutes osaliselt halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.
Määruse avaldamisel asendada XXi ja YX nimed tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale saab kaebuse tagastamist puudutavas osas esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 155 lg 5, § 235 lg-d 1 ja 3). Muus osas ei ole määrus kaevatav (HKMS § 252 lg 7, § 235 lg 1).
1.XX (kaebaja) esitas 29.02.2024 Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonnale taotluse riikliku toimetulekutoetuse ja linna eelarvest makstava sissetulekust sõltuva toetuse saamiseks.
2.Tallinna Kesklinna Valitsus jättis 03.04.2024 otsustega nr 5-8/472-11 ja 2024-235 YXi taotluse rahuldamata.
3.Kaebaja ja tema ema YX esitasid 17.03.2024 Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonnale ühiselt/korraga mitu erineva sisuga toimetulekutoetuse ja sissetulekust sõltuva universaaltoetuse taotlust.
4.Tallinna Kesklinna Valitsus jättis 11.04.2024 kirjaga nr 5-8/555-3 kaebaja ja YXi taotlused läbi vaatamata.
5.Kaebaja esitas 09.04.2024 Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonnale taotluse perioodi aprill 2024 eest riikliku toimetulekutoetuse ja linna eelarvest makstava sissetulekust sõltuva toetuse saamiseks.
6.Tallinna Kesklinna Valitsus jättis 13.05.2024 kirjaga nr 5-8/671-6 taotluse läbi vaatamata.
7.Kaebaja esitas 25.06.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse (allkirjastatud 26.04.2024) Tallinna Kesklinna Valitsuse 03.04.2024 otsuse nr 5-8/472-11 ja 03.04.2024 otsuse nr 2024235 tühistamiseks ning vastustaja kohustamiseks vaadata kaebaja taotlused uuesti läbi ja teha uued otsused ning vastustaja kohustamiseks vaadata läbi kaebaja 17.03.2024 ja 09.04.2024 toimetulekutoetuse taotlused ning teha taotluste kohta otsused 24 tunni jooksul määruse tegemisest. Kaebaja palus ennistada kaebuse esitamise tähtaeg. Koos kaebusega esitas kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus kohustada vastustajat esialgse õiguskaitse korras määrama ja maksma kaebajale toimetulekutoetust 2024. a veebruari-, märtsi- ja aprillikuu eest.
8.Tallinna linn palus 28.06.2024 vastuses jätta kaebetähtaja ennistamise taotlus ja esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata ning kaebus tagastada. Kaebaja sai vastustaja 03.04.2024 otsused nr 5-8/472-11 ja 2024-235 kätte 03.04.2024 ning 11.04.2024 kirja nr 5-8/555 kätte 11.04.2024, seega on kaebetähtaeg möödunud. 13.05.2024 kirja nr 5-8/671-6 ei ole kaebaja Omniva infosüsteemi andmetel vastu võtnud, samas võttis kirja vastu kaebaja ema YX ehk kaebaja pereliige, kellega elatakse ühes eluruumis ja kes jagab kaebajaga teavet kõnealuse kirja osas. Kaebajal oli võimalik tutvuda 13.05.2024 kirjaga nr 5-8/671-6 e-toimiku kaudu, kuna nimetatud kiri oli haldusasjas nr 3-24-1240 vastustaja 30.05.2024 määruskaebuse vastuse lisa
26.Seega on ka selle haldusakti osas kaebetähtaeg möödunud. Kaebetähtaja ennistamise aluseks ei saa olla see, et kaebus on allkirjastatud 26.04.2024. Kaebaja ei ole esitanud ühtegi põhjendust, miks on kaebus esitatud kaebetähtaega ületades. Esialgse õiguskaitse taotlus on põhjendamata. Taotluse rahuldamiseks ei saa olla kaebaja väide, et ta elab vaid riiklikest toetustest. Kuigi abivajaduse hindamise seisukohalt on oluline kaebaja tervislik seisund, ei ole see määrav toimetulekutoetuse otsuse tegemisel. Kaebaja ei ole ka tõendanud, et tema tervisliku seisundi muutused on seotud toimetulekutoetuse saamisega. Vastustaja möönab, et kaebaja perekonnal võivad tekkida seoses toimetulekutoetuse mittemääramisega võlgnevused, kuid kas ja millises suuruses need tegelikult on, ei ole võimalik tuvastada.
9.Tallinna Halduskohus luges 01.07.2024 määrusega, et kaebus on nõuetes tühistada Tallinna Kesklinna Valitsuse 03.04.2024 otsus nr 5-8/472-11 ja 03.04.2024 otsus nr 2024-235 ning kohustada vastustajat kaebaja taotluseid uuesti läbi vaatama ja tegema uued otsused; kohustada vastustajat vaatama kaebaja 17.03.2024 taotlus uuesti läbi ja tegema otsus 24 tunni 2(7)
3-24-1886 jooksul määruse tegemisest, esitatud kaebetähtaega rikkudes (resolutsiooni p 1); jättis kaebetähtaja ennistamise taotluse rahuldamata ja lõpetas haldusasja menetluse (resolutsiooni p 2); tagastas kaebuse nõudes kohustada vastustajat vaatama kaebaja 09.04.2024 taotlus uuesti läbi ja tegema otsus 24 tunni jooksul määruse tegemisest (resolutsiooni p 3); jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 4). HKMS § 46 lg 1 kohaselt võib tühistamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul haldusakti kaebajale teatavaks tegemisest arvates, lg 2 kohaselt võib kohustamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti andmisest või toimingu tegemisest keeldumise teatavakstegemisest arvates. Kaebaja 29.02.2024 taotlusete osas on vastustaja teinud otsused 03.04.2024. Kaebaja on otsused kätte saanud 03.04.2024. Seega oli kaebuse esitamise tähtaeg 03.05.2024. Kaebaja esitas kaebuse 25.06.2024. Seega ei ole kaebus 03.04.2024 otsustega seotud tühistamis- ja kohustamisnõudes tähtaegne. Kaebaja 17.03.2024 taotluste osas on vastustaja teinud otsuse 11.04.2024, millega jättis kaebaja ja tema ema YXi taotlused läbi vaatamata. Kaebaja sai nimetatud kirja kätte 11.04.2024. Seega oli kaebuse esitamise tähtaeg 13.05.2024. Kaebaja esitas kaebuse 25.06.2024. Nii ei ole ka kaebus 17.03.2024 taotluse läbi vaatamiseks kohustamise nõudes tähtaegne. Kaebaja on taotlenud kaebetähtaja ennistamist. Ühtegi põhjendust taotluses välja toodud ei ole. Seega on taotlus põhjendamatu ja jääb juba ainuüksi nimetatud põhjendusel rahuldamata. Kohtute infosüsteemi kaudu on nähtav, et kaebaja esitas halduskohtule 22.04.2024 taotluse riigi õigusabi saamiseks seoses sooviga vaidlustada vastustaja otsused ja tegevus kaebaja veebruari, märtsi ja aprilli toimetulekutoetuse taotluste osas. Kohus jättis 22.04.2024 määrusega nr 3-241180 kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohus jättis 31.05.2024 määrusega kaebaja määruskaebuse rahuldamata. Kohtud leidsid, et kaebaja taotlus riigi õigusabi saamiseks on põhjendamatu. Nimetatud määrustes toodud põhjendused, nagu ka asjaolu, et kaebaja on kohtule esitatud kaebuse ise juba 26.04.2024 allkirjastanud, kinnitavad seda, et kaebajal puudusid mistahes faktilised takistused kaebuse esitamiseks. Seega jätab kohus kaebaja taotluse kaebetähtaja ennistamiseks rahuldamata. Kaebaja 09.04.2024 taotluse osas on vastustaja juba teinud otsuse ning jätnud oma 13.05.2024 kirjaga nr 5-8/671 kaebaja taotluse läbi vaatamata. Seega ei ole esitatud kohustamisnõude rahuldamine õiguslikult võimalik. Kohus ei saa teha käesolevas asjas enam otsust, millega kohustaks vastustajat vaatama kaebaja toimetulekutoetuse taotlus uuesti läbi ja tegema otsus 24 tunni jooksul. Seega ei ole kaebuse rahuldamisega võimalik saavutada kaebuse eesmärki (HKMS § 121 lg 2 p 2). Kaebaja soovib, et kohus kohustaks vastustajat esialgse õiguskaitse korras kaebajale toimetulekutoetuse välja maksmiseks. Toimikust nähtub, et vastustaja on soovinud hinnata kaebaja abivajadust ning pakkus kaebajale erinevaid aegasid võimalikuks kohtumiseks ja kodukülastuseks. Vastustaja soov kaebajaga isiklikult kohtuda ning veenduda tema abivajaduses ei ole olnud ilmselgelt põhjendamatu. Toetuse taotlemisel on taotlejal kohustus teha haldusorganiga koostööd ning esitada taotluse lahendamiseks vajalikke andmeid. Toimetulekutoetuse taotlemise kontekstis hõlmab koostöö tegemise kohustus ka kohustust ilmuda isiklikult selgituste andmiseks haldusorgani ametiruumidesse või võimaldada haldusorgani ametnikul tutvuda taotleja elu- ja olmetingimustega taotleja kodus. Vastustaja on oma 28.06.2024 vastuses põhjendatult välja toonud asjaolud, mille põhjal võib järeldada, et kaebaja soov koostööd teha on olnud väga väike või koguni olematu. Kaebaja ei ole ka esitanud haldusorganile andmeid oma tegeliku majandusliku olukorra kohta ning kohtu jaoks on usutav, et kaebaja püüab tegelikkuses oma majanduslikku olukorda varjata. Tuvastatav ei ole, millised on kaebaja võlad. Kaebusest ei nähtu mõjuvaid põhjuseid, miks ei ole kaebaja soostunud 3(7)
3-24-1886 tegema vastustajaga koostööd, sh võimaldama kodukülastust vastustaja poolt pakutud aegadel ja esitama andmeid oma tegeliku majandusliku olukorra kohta. Sellises olukorras ei saa väita, et kaebaja poolt esitatud tühistamis- ja kohustamisnõuded oleksid veenvad. Seetõttu ei saa kaebuse eduväljavaateid pidada headeks. Kohtule ei nähtu ka esialgse õiguskaitse vajadus. Vastustaja on oma vastuses välja toonud, et kaebaja perekonna sissetulekuteks toetuste näol on mais/juunis 1182/1205,95 eurot. Lisaks ei ole välistatud, et kaebajale maksab ka tema isa elatist, mida tõendab 06.10.2023 kodukülastuse akt. Seega on perekonnal olemas rahalised vahendid esmavajaduste katmiseks. Tegelikku toimetulekut ei ole tõendite puudumise tõttu võimalik hinnata. Kaebaja esitatud dokumentidest ei nähtu, et kaebajat ohustaks hetkel üüripinnalt välja tõstmine. Välja tõstmiseks peaks üürileandja esitama kohtusse vastavasisulise hagi ning ilma kohtulahendita ei ole välja tõstmine õiguslikult võimalik. Seega puuduvad asjas tõendid selle kohta, et kaebaja oleks sattunud sellisel määral kitsikusse, et sellega kaasneks reaalne oht tema elule ja tervisele või oht jääda ilma elukohast. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebaja taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks rahuldamata.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
10.Kaebaja palub 17.07.2024 määruskaebuses (hiljem täiendatud) tühistada Tallinna Halduskohtu 01.07.2024 määrus ja ennistada kaebetähtaeg. Kaebaja on äsja täiskasvanuks saanud gümnaasiumiõpilane, kes on alates viiendast eluaastast raske puudega diabeetik ning tunnistatud osaliselt töövõimetuks. Kaebaja ja tema ema YXi abivajaduses ei saa mõistlikul inimesel olla kahtlust. Mõlema sissetulek on töövõimetoetus ja neil ei ole võimalik tööga olulisel määral elatist teenida. Isikutel puudub mistahes vara ja neil on oht kaotada eluase. Kaebaja isa toetas kaebajat kuni täisealiseks saamiseni. Kaebajale ja tema perele ei ole tänaseks makstud toimetulekutoetust juba üheksa kuu vältel ning pere sissetulek jääb pärast eluasemekulude mahaarvamist alla toimetulekupiiri. Kaebajale ei ole võimaldatud riigi õigusabi. Kaebaja esitas haldusasjas nr 3-24-1240 allkirjastamata kaebuse. Halduskohus ja ringkonnakohus puudust ei märganud. Kaebaja soovis tegelikult esitada allkirjastatud kaebust vastustaja tegevusele kolme kuu vältel kaebaja avalduse menetlemisel (see kaebus on esitatud praeguses asjas). Kui kaebaja sai aru, et ta on kogemata saatnud kohtusse allkirjastamata mustandi, saatis ta viivitamatult ka õige kaebuse (praegune haldusasi). Kaebaja ei märganud eksitust varem seetõttu, et tema tervis halvenes ja tekkisid diabeeditüsistused. Ka kaebaja ema tervis halvenes märtsis-aprillis oluliselt. Kui kohus oleks juhtinud haldusasjas nr 3-24-1240 tähelepanu, et avaldus on allkirjastamata, oleks kaebaja saanud õigeaegselt kaebust parandada. Kaebaja palub kaebetähtaeg ennistada. Tähtaeg on mööda lastud kaebaja õigusliku kogenematuse ja halva terviseseisundi tõttu, mis takistas menetlustoimingute õigeaegset tegemist. Perioodil 18.03‒22.04.2024 oli kaebaja raskelt haige. Tal on hulgitüsistustega diabeet ning 29.04.2024 diagnoositi ka depressioon. Kaebaja diabeedi kontroll on halb ja see võib kaasa tuua jala amputeerimise. Kaebajal puuduvad juriidilised teadmised. Kaebaja ema oli samuti haige ega olnud võimeline midagi tegema.
11.Tallinna linn palub 01.08.2024 vastuses jätta määruskaebus rahuldamata. Kaebaja pole viidanud mistahes kestvale takistusele, mille tõttu ei saanud kaebust esitada tähtaegselt. Ka määruskaebuses ei ole viidatud ühelegi tõsiseltvõetavale takistusele kaebuse tähtaegselt esitamisel. Kaebaja ei viibinud kaebuse esitamise tähtajal ega vahetult enne operatsioonil, haiglaravil vmt ning oleks saanud endale õigeaegselt (vahetult pärast vaidlusalustest otsustest teadasaamist) esindaja palgata. Asjaolu, et kaebaja põeb juba viiendast eluaastast raskekujulist diabeeti, ei tõenda võimetust esitada kaebus tähtaegselt. Kohus leidis õigesti, et kohustamisnõude rahuldamine seoses 09.04.2024 taotlusega ei ole õiguslikult võimalik.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
4(7)
3-24-1886
12.Kaebaja on esitanud 08.08.2024 ja 22.08.2024 menetlusdokumentidega ringkonnakohtule mitmed tõendid, mille asja materjalide juurde võtmise soovi ringkonnakohus eeldab. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks esitatud tõendeid asja materjalide juurde võtta ja tagastab need kaebajale, kuna esitatud tõendid ei oma määruskaebuse lahendamisel määravat tähendust (HKMS § 62 lg 2, § 198 lg 3). Vaidlust ei ole selles, et XX esineb terviseprobleeme ja tal on osaline töövõime. Vaidlust ei ole ka selles, et YXile ei antud riigi õigusabi asjas nr 324-1180.
13.Kaebaja on esitanud 25.06.2024 kaebuses taotluse tühistada Tallinna Kesklinna Valitsuse 03.04.2024 otsused nr 5-8/472-11 ja nr 2024-235 ning kohustada vastustajat kaebaja taotlusi uuesti läbi vaatama ja tegema asjas uued otsused. Samuti on kaebaja vaidlustanud vastustaja viivituse 17.03.2024 ja 09.04.2024 taotluste läbi vaatamisel ning taotlenud viivituse õigusvastasuse tuvastamist ning vastustaja kohustamist 17.03.2024 ja 09.04.2024 taotluste kohta otsuste tegemiseks.
14.Vaidlust ei ole selles, et kaebaja on vastustaja 03.04.2024 otsuse nr 5-8/472-11 03.04.2024 otsuse nr 2024-235 kätte saanud samal päeval (dtl 105‒106). Seega oleks tulnud tühistamis- ja kohustamiskaebus 03.04.2024 otsustega seonduvalt esitada kohtule hiljemalt 30.05.2024. Kaebus esitati halduskohtule 25.06.2024 ehk kaebetähtaega rikkudes. Vastustaja selgitas 28.06.2024 vastuses halduskohtule, et kaebaja 17.03.2024 taotluse osas on vastustaja teinud 11.04.2024 otsuse nr 5-8/555 ning kaebaja sai 11.04.2024 otsuse kätte 11.04.2024 (dtl 141). Kuna halduskohtule kaebuse esitamise ajaks (25.06.2024) oli vastustaja kaebaja 17.03.2024 taotluse kohta otsuse teinud, ei olnud kohustamisnõue eesmärgi saavutamiseks (taotluse läbi vaatamiseks) asjakohane. Halduskohtul ei olnud praegusel juhul siiski põhjust suunata kaebajat kaebust muutma ja taotlema vastustaja 11.04.2024 otsuse tühistamist, sest ka tühistamisnõue olnuks ilmselgelt mittetähtaegne (vt HKMS § 46 lg 1, § 49 lg 1).
15.Kaebaja taotles halduskohtus kaebetähtaja ennistamist, kuid ei toonud esile mõjuvaid põhjuseid kaebetähtaja ennistamiseks. Määruskaebemenetluses on kaebaja kaebetähtaja ennistamise mõjuvate põhjustena toonud välja õigusliku kogenematuse ja halva terviseseisundi. Kaebaja selgitab, et ta põeb hulgitüsistustega diabeeti, tal on diagnoositud raske depressioon ja ajavahemikul 18.03.2024‒22.04.2024 oli ta raskelt haige. Kaebaja käis 29.04.2024 psühhiaatri vastuvõtul ja sai depressiooni diagnoosi. Kaebaja elu oli ohus. Kaebaja diabeedi kontroll on halb, mis võib tuua kaasa jala amputeerimise, kaebajal on seisundist tulenevad olulised tegutsemispiirangud ka igapäevaelus. Kaebaja on käinud jätkuvalt arsti vastuvõttudel augustis ja septembris 2024. Tema seisundi tõttu on igapäevategevused piiratud ja ta pole võimeline end ise kohtuasjades esindama. Kaebaja ema YX on sama haige ega saa dokumente koostada. Kaebaja ei ole saanud riigi õigusabi.
16.Kaebetähtaja ennistamisel on määrava tähtsusega asjaolu, kas esines mõjuv põhjus, mis takistas kaebuse tähtaegselt esitamist (HKMS § 71 lg 1). Kaebetähtaja ennistamiseks peavad esinema olulised ja kestvad takistused kaebeõiguse kasutamiseks ettenähtud ajaperioodi jooksul (Riigikohtu 19.04.2006 määrus nr 3-3-1-26-06, p 12). Kaebetähtaja eesmärk on kaitsta õiguskindlust. Mida enam on kaebetähtaega ületatud, seda kaalukamad peavad olema kaebetähtaja ennistamise põhjused. Üldjuhul saavad mõjuvaks põhjuseks olla objektiivsed asjaolud, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa ning mis takistasid kaebuse õigeaegset esitamist. Riigikohtu praktika kohaselt võib teatud juhtudel küllaldane põhjus tähtaja ennistamiseks olla ka õiguslikes küsimustes kogenematu inimese eksimus protsessitoimingutes. Tähtaja ületamine ei saa olla siiski vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, sh tähtajad (Riigikohtu 19.06.2001 määrus nr 3-3-1-38-01, p 4; Riigikohtu 01.10.2002 määrus nr 3-3-1-57-02, p 19; Riigikohtu 16.01.2009 määrus nr 3-3-1-75-08, p 17). Ka õiguslikult kogenematul isikul ei ole 5(7)
3-24-1886 alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul. Kui kogenematul isikul tekib kahtlus oma õiguslikes teadmistes, peab ta mõistliku aja jooksul otsima professionaalset abi.
17.Ringkonnakohtu hinnangul puuduvad praegusel juhul alused kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks. Kaebaja ei ole esile toonud selliseid olulisi ja kestvaid takistusi, mis takistasid kaebeõiguse kasutamist ettenähtud ajavahemikul (03.04.2024‒03.05.2024). Vaidlust ei ole selles, et kaebajal on juba viiendal eluaastal diagnoositud diabeet ning diabeediga kaasnevad talle tüsistused. Samas ei ole kaebaja põhjendanud, kuidas takistas see kaebuse esitamist ajavahemikul 22.04.2024-03.05.2024. Samuti ei ole kaebaja põhjendanud, et depressiooni tõttu oli tema seisund nii raskekujuline, et kaebuse koostamine selleks ettenähtud ajavahemikul oli kestvalt võimatu. Seejuures on kaebaja kohtute infosüsteemist nähtuvalt olnud eelnevale vaatamata võimeline 22.04.2024 esitama haldusasjas nr 3-24-1180 riigi õigusabi taotluse halduskohtule ning 26.04.2024 kaebuse haldusasjas nr 3-24-1240. Ka praeguses asjas 25.06.2024 esitatud kaebus on kaebaja poolt allkirjastatud 26.04.2024. Kaebaja ei ole selgitanud, mis takistas juba 26.04.2024 allkirjastatud kaebuse esitamist õigeaegselt. Eelneva tõttu on ebausutav kaebaja väide, et halb terviseseisund takistas menetlustoimingu õigeaegset tegemist. Kaebetähtaja ennistamiseks ei anna alust kaebaja väide, et ta tahtis tegelikult 2024. a veebruari- ja märtsikuu taotluste kohta tehtud otsused vaidlustada haldusasjas nr 3-24-1240, kuid halduskohus ei juhtinud nimetatud asjas tähelepanu, et kaebus oli allkirjastamata, mistõttu kaebaja oma eksitust varem ei märganud. Ringkonnakohus on haldusasjas nr 3-24-1240 kaebaja määruskaebust lahendades asunud seisukohale, et kaebaja vaidlustas nimetatud haldusasjas üksnes vastustaja viivitust 09.04.2024 taotluse läbi vaatamisel ja taotles vastustaja kohustamist 09.04.2024 taotluse kohta otsuse tegemiseks. Kui kogenematul isikul tekib kahtlus oma õiguslikes teadmistes, peab ta mõistliku aja jooksul otsima professionaalset abi. Kaebaja on määruskaebuse lisana esitanud ringkonnakohtule kaebaja ja YXi poolt allkirjastatud volikirja, millest nähtuvalt on juba alates 22.03.2024 nende esindajateks kohtumenetlustes Kaire Reier ja Tiiu-Ann Kaldma. Seega oli kaebajal ettenähtud ajavahemikul kaebuse esitamiseks võimalik kasutada ka professionaalset õigusabi. Eelneva tõttu ei ole kaebetähtaja ületamine praegusel juhul vabandatav ja kaebetähtaja ennistamise taotlus tuleb jätta rahuldamata. Halduskohus jättis õigesti kaebetähtaja ennistamata ja lõpetas ülaltoodud nõuete osas õigesti menetluse HKMS § 152 lg 1 p 2 alusel kaebetähtaja ületamise tõttu.
18.HKMS § 121 lg 1 p 3 kohaselt kohus tagastab kaebuse selle esitajale, kui kaebaja on halduskohtule varem juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning varasem kaebus on kohtu menetluses. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on kaebaja esitanud halduskohtule 26.04.2024 kaebuse, milles taotles, et kohus tuvastaks vastustaja viivituse kaebaja 09.04.2024 taotluse läbi vaatamisel ning kohustaks vastustajat selle taotluse kohta otsuse tegemiseks (haldusasi nr 3-24-1240). Tallinna Halduskohus tagastas 09.05.2024 määrusega kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 20.06.2024 määrusega halduskohtu 09.05.2024 määruse ning saatis kaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks Tallinna Halduskohtule. Praeguses haldusasjas taotleb kaebaja samuti, et kohus tuvastaks vastustaja viivituse kaebaja 09.04.2024 taotluse läbi vaatamisel ning kohustaks vastustajat selle taotluse kohta otsuse tegemiseks. Seega on kaebaja esitanud praeguses haldusasjas HKMS § 43 lg 1 tähenduses korduva kaebuse – haldusasja nr 3-24-1240 ja praeguse haldusasja kaebaja isik (HKMS § 16), nõue (HKMS § 37) kui ka kaebuse alus (HKMS § 41 lg 2) kattuvad ning varasem kaebus on kohtu menetluses. Seetõttu olnuks selle nõude osas kohane kaebuse tagastamise alus HKMS § 121 lg 1 p 3 ning eelnevas osas tuleb halduskohtu määruse põhjendusi muuta.
19.Kuna halduskohus tagastas kokkuvõttes õiguspäraselt kaebuse nõude vastustaja kohustamiseks vaadata kaebaja 09.04.2024 taotlus uuesti läbi ning lõpetas muus osas haldusasja
6(7)
3-24-1886 menetluse kaebetähtaja ületamise tõttu, ei olnud esialgse õiguskaitse kohaldamiseks HKMS § 249 lg-st 1 tulenevalt alust.
20.Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu 01.07.2024 määruse resolutsioon muutmata, kuid halduskohtu määruse põhjendusi tuleb osaliselt muuta vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.
(allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.