X kaebus erihoolekandeteenuse osutamise lõpetamise peale
Menetlusosalised ja esindajad
Kaebaja X, esindaja Y Vastustaja Sotsiaalkindlustusamet, esindaja AV
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 18.06.2024 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta X määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 18.06.2024 määruse resolutsiooni p 2 muutmata. Selgitus Määruse peale ei saa edasi kaevata (HKMS § 252 lg 7).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Sotsiaalkindlustusamet (SKA) määras Xle 29.11.2021 otsusega riigieelarvest rahastatava erihoolekandeteenuse kuni 15.06.2026. Xl on enamikes eluvaldkondades keskmine toetusvajadus: suhtlemisel, vaimse- ja füüsilise tervise eest hoolitsemisel, kognitiivse võimekuse valdkonnas, söögi valmistamisel, majapidamisega seotud toimingutes ning enese eest hoolitsemisel. Kõrge toetusvajadus esineb Xl sobiva eluaseme saamisel või säilitamisel ning töö, õppimise, vm hõivega seotud tegevustes, vaba aja ja huvitegevuse juures, rahaga toimetulekul, asjaajamistel ja söömisel. Madal toetusvajadus on liikumisel eluruumides ja väljaspool eluruume. Isik vajab elukvaliteedi tõstmiseks sotsiaalhoolekande abimeetmeid. Samal päeval tegi SKA erihoolekandeteenuse saamise suunamisotsuse, millega määras kaebajale kogukonnas elamise teenuse AS Hoolekandeteenused Haabersti üksuses Õismäe tee 27-21.
2.03.06.2024 toimus ümarlaud, kus osalesid kaebaja eestkostja, SKA, Haabersti Linnaosa Valitsuse (LOV) ja AS-i Hoolekandeteenused esindajad. Ümarlaua protokollis on kohtumise eesmärgiks märgitud soovi leppida kokku, kuidas minna edasi, sest X ei ole pikalt teenusel osalenud ja teenuseosutaja ei saa talle teenust osutada.
3-24-1741
3.X esitas 10.06.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse 03.06.2024 toimunud ümarlaual vastu võetud otsuse (lõpetada isikule kogukonnas elamise teenuse osutamine alates 30.06.2024) tühistamiseks ja vastustaja kohustamiseks jätkata kaebajale teenuse osutamist, kuni leitakse võimalus täita eesmärk, mis on püstitatud SKA 26.03.2024 kokkuvõttes kaebaja kõrvalabi ja toetusvajaduse hindamise kohta. Kaebaja esitas ka esialgse õiguskaitse taotluse haldusakti kehtivuse ja täitmise peatamiseks, tagamaks kaebajale toetusteenus ja elukoht kohtumenetluse ajaks. Kaebaja ei ole viibinud teenuselt eemal 58 ega 102 päeva järjest. Kaebaja teenusest eemal olemine on kooskõlastatud AS-iga Hoolekandeteenused ning jääb lubatud tähtaja piiridesse. Teenuse lõpetamiseks sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 80 järgi puudub alus. Kaebaja esindajale ei ole väljastatud teenuse lõpetamise kohta põhistatud haldusakti, vaatamata sellele, et ta on seda korduvalt taotlenud. Samuti ei ole vastustaja edastanud dokumenti selle kohta, kuidas arvestati kaebaja teenuselt eemal viibimise päevi. Haabersti LOV on teada andnud, et eluasemekomisjoni kvoorumi 26.04.2024 protokolli nr 6 päevakorrapunkti 1.3 kohaselt võeti kaebaja arvele sotsiaaleluruumi taotleva isikuna. Otsust anda kaebaja kasutusse sotsiaaleluruum ei ole seni tehtud ning kaebajale on vaja teha uus hindamine. Kaebaja esindaja hinnangul ei täidaks uus hindamine eesmärki. Selle tulemusel poleks võimalik jõuda kaebaja terviseseisundi ja abivajaduse osas oluliselt teistsugusele seisukohale võrreldes sellega, mida seni on tuvastatud. Kaebaja psüühikahäirete näol on tegu geneetiline häire ja ajutalituse eripäraga, mida pole võimalik ravida (saab ravimitega kontrolli all hoida). Vastustaja on hindamise tulemusel leidnud, et praeguse teenuse asemel sobib kaebajale teine teenus. Samal ajal on vastustaja teinud otsuse, et seni osutatud teenus tuleb lõpetada, kuna kaebaja seda ei kasuta. Kaebaja ei kasuta teenust seetõttu, et hoida ära probleeme teiste teenusel viibivate inimestega ja teenuseosutaja töötajatega. Kui 03.06.2024 toimunud ümarlaual teatavaks tehtud lepingu lõpetamine 30.06.2024 jõustub, ei ole kaebajal kohta, kus elada ja talle osutatavaid teenuseid vastu võtta. Seda sõltumata asjaolust, et kaebaja kohta on tehtud otsus, et ta vajab sotsiaaleluruumi.
4.Sotsiaalkindlustusamet otsustas 10.06.2024 otsusega nr T00095195 lõpetada Xle erihoolekande teenuse osutamise alates 30.06.2024. Sama otsusega tunnistas SKA kehtetuks 29.11.2021 erihoolekandeteenuse otsuse ja suunamisotsuse. Kaebaja on viibinud 2024. a-l teenuselt eemal kokku 102 päeva. Kaebaja on rikkunud teenuse saamisel pidevalt kodukorra reegleid. Ta on suitsetanud ja tarbinud alkoholi teenuseosutaja korteris. Kaebaja külalised jäävad ööseks teenuseosutaja korterisse. Teenuseosutaja on pidanud pöörduma sellega seoses politseisse. Kaebaja ei korista enda järel ning sellest on tekkinud korterikaaslaste tema vastu pahameel. Tegevusjuhendaja ja tiimijuht vestlesid tema esindajaga ja soovitasid leida kaebajale eraldi elamispind koos teenusega. Kaebaja pandi elama teise korterisse, kuid probleemid jätkusid. Kaebajat süüdistati alaealise varjamises, narkootikumide omamises, alaealistele alkoholi ostmises, vägivaldses käitumises, seksuaalses vägivallas. Kaebaja on teenuselt eemal juba 2023. a sügisest ja viibib Haabersti üksuses teenusel üksnes lühematel ajavahemikel, kasutades seda peamiselt ööbimispaigana. Kaebaja saab kõikide eluks vajalike tegevustega hakkama. Ta oskab kasutada iseseisvalt ühistransporti, poes käia ja toitu osta, endale süüa teha. Kaebaja sööb iseseisvalt ning saab iseseisvalt hakkama oma hügieeni eest hoolitsemise ja riietumisega. Kaebaja oskab kasutada arvutit, nutitelefoni, pangakaarti ning valdab vabalt inglise keelt. Probleem seisneb selles, et kaebaja ei võta kõiki ravimeid. Kaebaja võtab üksnes ATH ravimit Concerta. Ta ei suuda ärritudes end kontrollida ega võta tihti vastu ka abi. Tugiisik organiseeris kaebajale regulaarse psühhiaatri vastuvõtu, kuhu kaebaja jättis minemata, sest tal ei olnud tuju või tahtis magada. 2(5)
3-24-1741 Kaebaja ei kasuta erihoolekandeteenust eesmärgipäraselt, vaid kasutab teenuskohta majutusasutusena. Teenuseosutaja ei saa kaebajale teenust pakkuda. Erihoolekandeteenuse osutamisel on võimalik inimest edukalt toetada vaid siis, kui ta on ise aktiivne ja toimekas, soovib panustada nii enda kui ka teiste heaolusse, elada teistega võrdväärset elu ning on enda võimete piires iseseisev. Kaebaja toetusvajadust on võimalik katta erihoolekande toetavate teenustega, kui kaebaja esindaja on leidnud kaebajale sobiva eluaseme. Erihoolekandeteenused ei täida kaebaja puhul eesmärki, sest kaebajal ei ole valmisolekut teenust vastu võtta. Kaebajal ei ole motivatsiooni elus muudatusi teha. Erihoolekandeteenus ei seisne ainult elukoha pakkumises. Olulisem on teenus, mida teenuseosutaja poolt pakutavas elukohas osutatakse. Inimene peab valmis olema seda vastu võtma, tehes teenuseosutajaga koostööd.
5.Tallinna Halduskohus jättis 18.06.2024 määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 2). Kohus täpsustab kaebuse nõuet. Kuna SKA on teinud 10.06.2024 otsuse erihoolekandeteenuse osutamise lõpetamise kohta, on vaidlustatavaks haldusaktiks nimetatud otsus, mitte 03.06.2024 ümarlaua tulemusel tehtud protokoll. Kohus mõistab kaebust seega nii, et kaebaja taotleb SKA 10.06.2024 otsuse tühistamist ja ameti kohustamist tegema uue otsuse erihoolekandeteenuse osutamiseks kuni Haabersti LOV poolt kaebajale sotsiaaleluruumi määramiseni. Kui SKA 10.06.2024 otsus jääb kehtima, lõpeb kaebajale seni pakutud erihoolekandeteenuse osutamine. SKA 29.11.2021 otsuse kohaselt on kaebajal toetusvajadus erinevates tegevustes. Kõrge toetusvajadus on kaebajal sobiva eluaseme saamisel või säilitamisel, töö, õppimise, vm hõivega seotud tegevustes, vaba aja ja huvitegevuse juures, rahaga toimetulekul ja asjaajamistel ning söömisel. Vastustaja 10.06.2024 otsuse järgi on võimalik kaebaja toetusvajadust katta erihoolekande toetavate teenustega, kui kaebaja esindaja on leidnud kaebajale sobiva eluaseme. Järelikult on kaebajal toetusvajadus. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise korral kaotab kaebaja 30.06.2024 võimaluse kasutada senist eluaset. Kaebaja ei pruugi enne seda saada linnalt sotsiaaleluruumi. Haldusorganid on tõdenud kaebaja vajadust eluruumi järele. Kaebajal on seega esialgse õiguskaitse vajadus. Kaebuse eduväljavaated ei ole selged, kuid seda ei ole alust pidada ilmselgelt perspektiivituks. Erihoolekandeteenuse osutamise lõpetamine SHS § 80 lg 1 p 1 alusel ei pruugi olla põhjendatud, sest kaebaja ei ole viibinud teenuselt eemal järjest kaks kuud. Otsuse õigusliku alusena on märgitud aga põhjus, et SKA tunnistas kehtetuks erihoolekandeteenuse vajaduse otsuse (SHS § 80 lg 1 p 3, § 70 lg 4). SHS § 70 järgi on vastustajal ulatuslik kaalutlusõigus erihoolekandeteenuse vajaduse üle otsustamisel. 10.06.2024 otsuse kohaselt keeldub vastustaja erihoolekandeteenuse osutamisest seetõttu, et kaebajale ei sobi kogukonnas elamine ning korterikaaslastega ühise köögi ja vannitoa jagamine. Kaebaja käitumine põhjustab teistele korterikaaslastele olulisi ebameeldivusi ja probleeme. Kaebajaga koos elamine on teistele korterikaaslastele raske ja problemaatiline, sest kaebaja käitumine korteris viibides rikub sageli korterikaaslaste huve. Seda tuleb praeguses asjas esialgse õiguskaitse lahendamisel arvesse võtta. Kuigi kaebaja on vaimselt haavatav inimene, kel on huvi saada sotsiaaleluruumi määramiseni erihoolekandeteenusena eluaset, lasub temalgi vastutus oma õiguste heausksel kasutamisel. Kaebaja käitumist talle antud kogukondliku eluaseme kasutamisel ei saa pidada heauskseks. Esialgse õiguskaitse kohaldamine peab olema eesmärgipärane ja proportsionaalne. Arvestades seda, et kaebaja on viibinud teenuseosutaja korteris üksnes lühematel ajavahemikel peamiselt ööbimiseks, ei ole esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise korral kaebaja huvide riive väga suur. SKA on kohtu esialgse hinnangu järgi põhjendatult leidnud, et kogukonnas elamise teenus kaebajale ei sobi. Samas oleks esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamine kolmandate 3(5)
3-24-1741 isikute (kaebajaga elamispinda jagavate, eeldatavalt samuti keskmisest enam kaitset vajavate inimeste) suhtes ebaproportsionaalne, põhjustades neile märkimisväärseid ebameeldivusi. Seetõttu jätab kohus taotluse rahuldamata.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
6.X palub määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 18.06.2024 määrus esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmist puudutavas osas. Ta palub teha uus määrus, millega rahuldada esialgse õiguskaitse taotlus. Kaebajal ei jätku raha, et leida endale ise uus elukoht. Kaebaja on arvatud sotsiaaleluruumi saamise järjekorda, kuid seni pole elamispinna eraldamiseks võimalust leitud. Seega pole kaebajal võimalik asuda hiljemalt 30.06.2024 ümber toetatud elamise teenusele. Kuna kaebaja ei ole erihoolekande teenuse kasutamist lõpetanud ja tehtud on ka otsus toetatud elamise teenuse saamiseks, kuid seni puudub eluruum, kus uut teenust osutada ja vastu võtta, siis kohaldub kaebajale SHS § 82 lg-tes 3 ja 4 nimetatud kuni 6-kuuline ajaaken. On alust arvata, et esialgse õiguskaitse kohaldamiseta ei tagane SKA oma nõudest vabastada senine elamispind hiljemalt 30.06.2024. Kaebajal ei ole enam teist eluruumi, kus viibida. Tüdruksõbra isa seni üüritud korteri üürileping on 08.05.2024 lõppenud. Kaebaja kaasasündinud tervisemured tekitavad ebameeldivusi teiste inimestega. Lisanduvad probleemid alkoholi ja ravimite tarbimisel, mida eestkostja ei saa täiel määral kontrollida. Vaidlustatud otsuses on siiski antud kaebajast põhjendamatult ühekülgne ja negatiivne pilt, osad faktid ei vasta tõele. Ühe tugiisikuga sujub koostöö väga hästi, teisega mitte, mistõttu ei ole valmisolek teenust saada sõltuvuses vaid kaebajast. Kaebaja palub kaaluda kõikide senises elamispinnal elavate isikute huve arvesse võtva alternatiivina kaebaja elama määramist eraldiseisvale, kaebaja ainukasutuses olevale, AS-i Hoolekandeteenused eraldatud pinnale.
7.Sotsiaalkindlustusamet selgitas, et SKA tugines varasema otsuse kehtetuks tunnistamisel SHS § 82 lg-tele 1 ja 2, kuna teenuse osutamise käigus on selgunud, et see ei vastanud enam isiku vajadustele. 03.06.2024 toimunud ümarlaual lepiti kokku, et hiljemalt 30.06.2024 tuleb eestkostjal edastada info SKA-le, kui X on kogukonnas elamise teenuselt väljunud ning kolinud enda eluruumi. Toetatud elamise teenusele saab kaebajat suunata alates 01.07.2024 ehk pärast kogukonnas elamise teenuse lõppu 30.06.2024. Praegu on olemas üks vaba toetatud elamise teenuse osutamise koht koos eluruumiga. See asub Valgamaal, Taheva sanatooriumis. Siiski tuleb märkida, et toetatud elamise teenuse osutamise eesmärgiks ei ole eluruumi tagamine, vaid teenuse pakkumine. Eluruumi pakkumist ei korralda SKA, vaid see on teenuseosutaja ja isiku vaheline võlaõiguslik leping. SKA ei oleks tunnistanud kaebaja õigust SHS § 82 lg-test 3 ja 4 tulenevat õigust jätkata senise teenuse raames eluruumi kasutamist nendes normides toodud tähtaegade jooksul ilma eluruumita teenuskoha olemasolul. Kaebajat ei saa toetada kogukonnas elamise teenusel, sest ta ei kasuta seda sihtotstarbeliselt, vaid kasutab teenust eluruumina ning kaebajale on võimalik kohe pakkuda toetatud teenuse osutamise koht. Lisaks tuleb arvestada sellega, et kogukonnas elamise teenuse järjekorras on teisi inimesi, kes seda teenust tõesti vajavad (praeguse seisuga 384 inimest).
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Seadus kohustab kohut esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel samaväärselt kaebaja huvidega arvesse võtma ka avalikku huvi ja puudutatud isikute õigusi ning hindama kaebuse eduväljavaateid ja määruse ettenähtavaid tagajärgi (HKMS § 249 lg 3 esimene lause, Riigikohtu 4(5)
3-24-1741 25.11.2021 määrus asjas nr 3-21-2241, p 15). Seega tuleb kohtul kaaluda erinevaid huve ja üritada leida kohtumenetluse ajaks neid kõige tasakaalustavam lahendus.
9.Ringkonnakohus leiab, et halduskohus on õigesti tuvastanud, et vastustajat ei saa kohustada esialgse õiguskaitse korras jätkama kaebajale kogukonnas elamise teenuse osutamist senises kohas. Ringkonnakohus nõustub selles osas halduskohtu põhjendustega ega korda neid (HKMS § 201 lg 4 ja § 203 lg 2). Kaebajale ei sobi tema eripärast tulenevalt kogukonnas elamise teenus ning korterikaaslastega ühiste ruumide jagamine. Kaebaja käitumine põhjustab teistele teenuse saajatele olulisi ebameeldivusi ja probleeme ning teenuse vastuvõtmise valmidus on olnud madal. Sisuliselt ei ole kaebaja eestkostja seda ka eitanud.
10.Kaebaja ei ole olnud võimeline hankima endale oma vahenditest uut elamispinda ning Haabersti LOV ei ole sotsiaaleluruumi kaebajale veel andnud. Inimese jaoks on elamispinna olemasolu, vaatamata sellele, see pole erihoolekandeteenuse osutamise peamiseks eesmärgiks, tema inimväärikusest tulenev esmavajadus, mida tuleb esialgse õiguskaitse üle otsustamisel olulise asjaoluna arvesse võtta. Seni on kogukonnas elamise teenus elamispinna võimaluse kaebajale taganud. Ehkki ta on elanud ka mujal, on nüüdseks see võimalus kadunud. Vastustaja on määruskaebemenetluses kinnitanud, et kaebaja saab pärast kogukonnas elamise teenuse osutamise lõpetamist 30.06.2024 suunata toetatud elamise teenusele. Praegu on olemas üks vaba toetatud elamise teenuse osutamise koht koos eluruumiga, mis asub Valgamaal Taheva sanatooriumis. Seega on praegu kaebaja huvide kaitse piisavalt tagatud ning puudub vajadus esialgse õiguskaitse abinõu järele. Seda, kas SKA toimis varasemate otsuste kehtetuks tunnistamisel õiguspäraselt, kontrollib halduskohus põhiasja lahendamisel. Vajadusel, uute asjaolude ilmnemisel saab kaebaja taotleda uuesti esialgset õiguskaitset. Praegu lahendab kohus taotluse olemasoleva teabe pinnalt.
11.Eeltoodud põhjustel tuleb määruskaebus jätta rahuldamata.
(allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.