lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-16-17347/10

Ühinguõigus › Juriidilise isiku juhatuse ja nõukogu asendusliikme, audiitori, erikontrolli läbiviija ja likvideerija määramine

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 24.01.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-16-17347/10
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Ühinguõigus › Juriidilise isiku juhatuse ja nõukogu asendusliikme, audiitori, erikontrolli läbiviija ja likvideerija määramine
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
24.01.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1040
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Kohtu nimetus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Liisi Vernik

Kohtujurist

Anneli Roonet

Määruse tegemise aeg ja koht

24. jaanuar 2017.a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-16-17347

Tsiviilasi

XXXX avaldus XXXXOÜ (kustutatud) täiendavaks likvideerimiseks ja likvideerija määramiseks

Menetlustoiming

Täiendava likvideerimise otsustamine ja likvideerija määramine, kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Avaldaja XXXX(isikukood XXXX, aadress XXXX, epost XXXX) Puudutatud isik XXXXOÜ (kustutatud, registrikood

XXXX)

Kohtumääruse resolutsioon

1.Võtta menetlusse XXXX avaldus XXXXOÜ (kustutatud) täiendava likvideerimise läbiviimiseks ja likvideerija määramiseks.
2.Rahuldada XXXX avaldus XXXXOÜ (kustutatud) täiendava likvideerimismenetluse läbiviimiseks ja likvideerija määramiseks.
3.Algatada XXXXOÜ (kustutatud) täiendav likvideerimine.
4.Määrata XXXXOÜ (kustutatud) likvideerijaks XXXX(isikukood XXXX).
5.

Sarnased lahendid

Ühinguõigus
  • 02.07.20262-23-16992/60Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 19.06.20262-25-16318/25Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 03.06.20262-26-882/3Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 03.06.20262-23-8896/33Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 26.05.20262-26-8425/3Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 25.05.20262-25-490/17Viru Maakohus Narva kohtumaja
Kohustada likvideerijat XXXX teatama kohtule kirjalikult likvideerimismenetluse lõpetamisest. Juhul kui likvideerimist ei ole lõpetatud 24. juuliks 2017, tuleb likvideerijal teatada kohtule põhjused, miks likvideerimist ei ole lõpule viidud.
6.Menetluskulud jätta XXXX kanda. Hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole.
7.Määrus saata avaldajale ja Tartu Maakohtu registriosakonnale (e-post [email protected]).
8.Määrus kuulub täitmisele alates edastamisest juriidilisele isikule (TsMS § 606 lg 1), s.o alates 24.01.2017. Edasikaebamise kord Avaldaja ja juriidiline isik võivad kohtumääruse peale esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest (TsMS § 606 lg 2). Määruskaebust ei saa esitada 5 kuu möödumisel määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. 1 (3)

Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). I.

Asjaolude kirjeldus

1.XXXX(avaldaja) esitas 16.11.2016 Harju Maakohtule avalduse, milles palub ajutiselt taastada enda kui XXXXOÜ juhatuse liikme õigused. Suletud pangakontole jäi kontojääk. 17.01.2017 teatas avaldaja kohtule, et on nõus enda likvideerijaks määramisega. 19.01.2017 täpsustas avaldaja, et kontojääk on ainuke vara. Osaühingul ei olnud võlgnevusi ega kohustusi. Konto asub SEB Pangas. Kontol olev summa on umbes 550 eurot. Pank avaldajale andmeid ei väljasta. II.

Kohtumääruse põhjendused ja õigusaktid, millest kohus juhindus

2.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 476 lg 1 alusel algatab kohus hagita menetluse omal algatusel või huvitatud isiku või asutuse avalduse alusel. TsMS § 475 lg 1 p 11 kohaselt on hagita asjaks ka juriidilise isiku likvideerija määramine. Seega vaatab kohus avaldajate poolt esitatud avalduse läbi hagita menetluses. Kohus, tutvunud esitatud avaldusega, leiab, et see vastab TsMS-s sätestatud nõuetele ja ei esine TsMS §-s 371 sätestatud menetlusse võtmisest keeldumise aluseid.
3.Äriregistri andmetel kustutati XXXXOÜ (kustutatud) äriregistrist äriseadustiku (ÄS) § 60 lg 3 alusel 02.02.2016.a. ÄS § 218 lg 2 sätestab, et kui pärast osaühingu registrist kustutamist ilmneb, et osaühingul jäi jaotamata vara ja vajalikud on täiendavad likvideerimisabinõud, võib kohus huvitatud isiku nõudel otsustada täiendava likvideerimise ja ennistada vanade likvideerijate õigused või määrata uued likvideerijad. Äriregistri andmetel ei ole XXXXOÜ (kustutatud) likvideerimist läbi viidud. Kohtule esitatud avalduse kohaselt on osaühingul SEB Pangas pangakontol umbes 550 eurot. Eeltoodust tulenevalt on juriidilisel isikul olemas vara. Äriregistri andmetel oli XXXXOÜ kustutamise hetkel osaühingu osanikuks ja juhatuse liikmeks Tarmo Karu. Äriseadustiku (ÄS) § 216 lg 1 sätestab, et pärast võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist või tagamist ja raha hoiustamist allesjäänud vara jaotatakse osanike vahel likvideerijate poolt koostatud vara jaotusplaani kohaselt vastavalt nende osade nimiväärtustele, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Avaldaja oli XXXXOÜ (kustutatud) osanik, seega on avaldaja huvitatud isik ÄS § 218 lg 2 tähenduses. Eeltoodust tulenevalt on XXXXOÜ (kustutatud) täiendava likvideerimise läbiviimine põhjendatud.
4.ÄS § 206 lg 3 sätestab, et kohus määrab likvideerijad sundlõpetamise korral, samuti juhul, kui seda nõuavad osanikud, kelle osad esindavad vähemalt 1/10 osakapitalist. Kohus määrab ka likvideerijate tasustamise korra ja tasu suuruse. TsMS § 602 alusel määrab kohus seaduses sätestatud juhul huvitatud isiku avalduse alusel juriidilise isiku juhatusse või nõukogusse asendusliikme või audiitori, samuti erikontrolli läbiviimise ja läbiviija. Likvideerija võib kohus määrata ka omal algatusel, muu hulgas juriidilise isiku sundlõpetamise korral. TsMS § 603 lg 1 sätestab, et kohus võib likvideerijaks määrata iga isiku, kes vastab seaduses nimetatud nõuetele ning on kohtu hinnangul võimeline likvideerimist vajalikul tasemel korraldama. TsMS § 603 lg 3 kohaselt on isiku määramiseks vajalik tema nõusolek. Avaldaja taotleb enda ehk XXXX likvideerijaks määramist. XXXX on andnud nõusoleku enda likvideerijaks määramiseks. Ühtlasi on XXXX andnud nõusoleku likvideerija ülesannete ja kohustuste täitmiseks tasu nõudmata. XXXX suhtes ei ole kohaldatud äri- ega ettevõtluskeeldu, 2 (3)

samuti ei ole XXXX XXXXOÜ (kustutatud) nõukogu liige. XXXX vastab seaduses sätestatud nõuetele ning on põhjendatud nimetada ta käesolevas asjas likvideerijaks.

5.TsMS § 4772 lg 1 sätestab, et kui kohus on nimetanud hagita menetluses eestkostja, hooldaja, likvideerija või muu sellise isiku, teostab kohus nende isikute üle ka järelevalvet, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus võib selleks muu hulgas anda isikule ülesannete täitmise korraldusi ja nõuda temalt aruannet ülesannete täitmise kohta. Isik võib küsida kohtult ülesannete täitmise kohta selgitusi. Pärast ülesannete täitmist tuleb kohtule esitada selle kohta aruanne, kui kohus ei määra teisiti. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kohtu määratud isikut, kes ei täida oma ülesandeid nõuetekohaselt või ei järgi kohtu antud korraldusi, võib kohus trahvida ja isiku ametist vabastada. Eeltoodust lähtudes tuleb likvideerijal teatada kohtule kirjalikult likvideerimismenetluse lõpetamisest. Juhul kui likvideerimist ei ole lõpetatud hiljemalt 24. juuliks 2017, tuleb likvideerijal teatada kohtule põhjused, miks likvideerimist ei ole lõpule viidud.
6.TsMS § 172 lg 6 alusel juriidilise isiku sundlõpetamise menetluse ning juriidilise isiku juhatuse ja nõukogu asendusliikme, audiitori, erikontrolli läbiviija ja likvideerija määramise ja sellega seotud menetluse kulud kannab juriidiline isik. Kohus võib kulud jätta täielikult või osaliselt avaldaja või muu isiku kanda, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta avaldaja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kuna puudutatud isikul ei saanud menetluskulusid tekkida, siis hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole.
7.ÄS § 208 lg 2 sätestab, et kui likvideerija nimetatakse kohtulahendiga, saadab kohus lahendi äriregistrile kande tegemiseks. Kohus edastab määruse registriosakonnale likvideerija kande tegemiseks. Kooskõlas TsMS § 606 lg 1 määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates edastamisest juriidilisele isikule. (allkirjastatud digitaalselt) Liisi Vernik kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 22.05.20262-24-130719/33Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 21.05.20262-24-18601/24Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium