X kaebus Sotsiaalkindlustusameti 13.12.2023 otsuse nr E13801-1 ja 20.02.2024 vaideotsuse nr 5.2-3/502-3 tühistamiseks ning soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva staaži tuvastamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja – Sotsiaalkindlustusamet, volitatud esindaja Merle Magnus
Asja läbivaatamine
05.06.2024 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Võtta asjale juurde järgmised dokumendid: „Monteerija kutsestandard“ ja „Paigaldaja kutsestandard“.
Rahuldada X kaebus.
3.Tühistada Sotsiaalkindlustusameti 13.12.2023 otsus nr E13801-1 ja 20.02.2024 vaideotsus nr 5.2-3/502-3.
4.Tuvastada, et X töötas perioodil 14.11.2005–10.08.2020 kokku 14 aastat 8 kuud 28 päeva X OÜ-s ametikohal, mis vastab Vabariigi Valitsuse 16.07.1992 määrusega nr 206 kinnitatud „Soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tervistkahjustavate ja raskete töötingimustega tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelu nr 2“ osa XVII „Hoonete ja rajatiste ehitus, rekonstrueerimine, ümberseadmestamine, restaureerimine ja remont“ eriala koodis 14612 „raudbetoon- ja metalltarindite monteerija“ toodule.
Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 08.07.2024 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele
3-24-669
kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Avaldatavas kohtuotsuses asendatakse kaebaja ja tunnistajate nimed tähemärkidega.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X (kaebaja) esitas 06.10.2023 Sotsiaalkindlustusametile (vastustaja) pensioniavalduse (dtl 37) soodustingimustel vanaduspensioni saamiseks kui raud- ja metalltarindite monteerija.
2.Vastustaja otsustas 13.12.2023 otsusega nr E13801-1 (dtl 20) kaebajale soodustingimustel vanaduspensioni mitte määrata. Soodusstaaži hulka ei saa arvata X OÜ-s ehitustöölisena töötamise aega perioodil 14.11.2005–10.08.2020 kokku 14 aastat 8 kuud 27 päeva. Vabariigi Valitsuse 16.07.1992 määrusega nr 206 kinnitatud „Soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tervistkahjustavate ja raskete töötingimustega tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelu nr 2“ (loetelu nr 2) nimetab raudbetoon- ja metalltarindite monteerijat ehk kokkupanijat. X OÜ selgituse kohaselt oli kaebaja tööülesandeks raudbetoonelementide ja konstruktsioonielementide paigaldamine. Raudbetoonelemendid valmistatakse sertifitseeritud tehastes vastavalt standarditele ja valmis betoonelemendid paigaldatakse ehitusobjektil vastavalt antud ehitise või rajatise projektile. Seega paigaldas kaebaja tehases valmistatud betoonelemente, mitte ei monteerinud raudbetoonega metallkonstruktsioone. Mitte igasugune tervistkahjustavates tingimustes töötamine ei anna õigust sooduspensionile. Loetelu koostamise eesmärk ei ole loetleda kõikvõimalikke tervistkahjustavaid töid, vaid selekteerida, missuguste tööde ja ametikohtade puhul on soodustingimustel vanaduspensioni määramine õigustatud, milliste puhul mitte. Ehitustöölise ja betoonelementide paigaldaja ametikohti ei ole seadusandja otsustanud lülitada soodusstaaži hulka ning vastustajal ei ole õigust täiendada valitsuse kehtestatud tööde ja ametikohtade loetelu ega võrdsustada mõnda nimekirjas nimetamata tööd või ametikohta soodusstaaži andva töö või ametikohaga. Kaebaja töö betoonelementide paigaldajana võis olla tervistkahjustavate tingimustega, kuid ainuüksi tervistkahjustavates tingimustes töötamine ei anna õigust soodustingimustel vanaduspensionile. Täidetud peavad olema ka soodustingimustel vanaduspensionide seaduse (SVPS) § 1 p-des 1 ja 2 sätestatud eeldused. Kaebaja puhul ei ole need täidetud. Ta ei ole töötanud loetelus nr 2 nimetatud ametikohtadel ega täitnud täistööajaga raudbetoon- ja metalltarindite monteerija tööülesandeid. Kaebajal on täidetud soodustingimustel vanaduspensionile õiguse tekkimiseks vajalik 25-aastase pensionistaaži nõue, kuid täitmata on soodusstaaži nõue 12 aastat 6 kuud.
3.Kaebaja esitas 13.12.2023 otsuse peale 04.01.2024 vaide, mille vastustaja 20.02.2024 vaideotsusega nr 5.2-3/502-3 (dtl 8) rahuldamata jättis. Monteerimine tähendab Eesti õigekeelsussõnaraamatu järgi kokku ja üles seadmist, kokku panemist, koostamist. Samas paigaldamine tähendab paigale panemist, kohale seadmist. Seega on monteerija ülesandeks monteerimine, mitte paigaldamine. Seda kinnitab ka SA Kutsekoda veebilehel oleva monteerija kutsestandard.
4.Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse vastustaja 13.12.2023 otsuse ja 20.02.2024 vaideotsuse tühistamiseks ning soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva staaži tuvastamiseks. Vastustaja ei ole arvestanud monteerija mõiste tähendust. Loetelu nr 2 annab õiguse taotleda soodustingimustel vanaduspensioni raudbetoon- ja metalltarindite ehk konstruktsioonide monteerijal ehk kokku panijal. Töölepingu järgi on kaebaja ametinimetuseks ehitustööline. Täpsemad tööülesanded on toodud töölepingu lisas. Montaažitööd sisaldavad endast sertifitseeritud tehastes vastavalt standarditele valmistatud raudbetoonelementide paigaldamist/monteerimist vastavalt projekti joonistele ehitusobjektil. Töötaja tööülesanneteks 2(6)
3-24-669
on ehitusobjektil tehases valmistatud raudbetoonelementide paigaldus/monteerimine. Vastustaja on jätnud tähelepanuta, et monteerija kutsestandardis (tase 4) on ühe tööosana välja toodud montaažielementide paigale asetamine, rihtimine ja toestamine (A.2.1 alapunkt 4; A2.2 alapunkt 3) ning tegevusnäitajana „paigaldab konstruktsioonielemendi tööjoonisel ettenähtud asendisse ja vajaduse korral toestab ajutiselt, rihib elemendi“ (B.2.2 alapunkt 3). Teadmistena on nõutud „nõuded, millele tööesi peab enne elementide paigaldamist vastama“. Ajas on muutunud ametinimetused, kuid teostatavad tööd ja -tingimused on samad. Paigaldaja on uuem sõnakasutus monteerija asemel. Monteerija ja paigaldaja tööde sisu, -loetelu ja töötingimused kattuvad nii oma kutsenõuete, väliste töötingimuste (kõrgused, redelid, ilm jne), tervistkahjustavate töötingimustega ja ohutusnõuetega. Vastustaja on lähtunud vaid ametiala nimetusest, ehitustehniliste sõnade tähendust arvestamata ja rikkunud sellega kaebaja õigust taotleda soodustingimustel vanaduspensioni. Kokku panija ei ole ehitustehniline termin raudbetoonist konstruktsioonide paigale asetamisel. Sellise töö nimetuseks on paigaldamine. Raudbetoon- ja metalltarindite monteerija ja kokku panija ja elemendipaigaldaja on vastavalt kutsestandardile sama töö sisuga ametinimetused. Kaebaja töö sisu on näha õppevideolt aadressil https://drive.google.com/file/d/1DFydmhi0gU33tG4jp531XUAKeA6DYn_j/view (dtl 108).
5.Vastustaja nõustus 05.06.2024 kohtuistungil pärast tunnistajate ülekuulamist, et kaebaja tööülesandeks oli raudbetoonelementide monteerimine, kuid kahtles, kas raudbetoonelement on tarind loetelu nr 2 tähenduses.
KOHTU PÕHJENDUSED
Kaebaja eesmärgiks on saada soodustingimustel vanaduspensioni.
7.SVPS § 1 p 2 järgi on õigus saada soodustingimustel vanaduspensioni isikul, kes on töötanud muudel tervist kahjustavatel ja raskete töötingimustega töödel loetelu nr 2 järgi ning kellel on vähemalt 25-aastane pensionistaaž, millest vähemalt 12 aastat ja 6 kuud on töötatud nendel töödel. Selles punktis nimetatud isikul on õigus pensionile 5 aastat enne riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) §-s 7 sätestatud või § 71 lg 6 alusel kehtestatud vanusesse jõudmist. Selles paragrahvis ettenähtud tingimustel määratakse pension isikutele, kellel on vähemalt 15aastane Eestis omandatud pensionistaaž. Soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva staaži hulka ei arvata samas paragrahvis nimetatud töödel osalise tööajaga töötamise aega. SVPS § 2 järgi isikud, kellel on õigus soodustingimustel vanaduspensionile, võivad pensioni taotleda mis tahes ajal pärast pensioniõiguse tekkimist ning olenemata viimasest töökohast. Soodustingimustel vanaduspension määratakse pensioni taotlemise päevast, kuid mitte varem kui pensionile õiguse tekkimise päevast. Pension määratakse pensionile õigust andvasse vanusesse jõudmise päevast, kui pensionitaotlus on esitatud 3 kuu jooksul, arvates sellesse vanusesse jõudmise päevast. Soodustingimustel vanaduspension määratakse eluajaks. Soodustingimustel vanaduspensioni saajal, kel on õigus pensionile RPKS-i alusel, on õigus taotleda nimetatud seaduse alusel pensioni määramist mis tahes ajal pärast pensioni saamise õiguse tekkimist.
8.Kaebaja on sündinud XX XX XXXX ja tal tekib RPKS § 7 lg 11 järgi õigus vanaduspensionile 64 aasta 9 kuu vanuselt, s.o XX XX XXXX. Soodusstaaži tuvastamisel oleks tal õigus jääda sooduspensionile 5 aastat varem ehk XX XX XXXX. Kaebaja esitas 3(6)
3-24-669
pensionitaotluse 06.10.2023, seega on tal SVPS § 2 järgi soodusstaaži tuvastamisel õigus sooduspensionile alates pensioni taotlemise päevast 06.10.2023. Vastustaja kinnitas 13.12.2023 otsuses, et kaebajal on täidetud nõutav 25-aastane pensionistaaž. 15-aastase Eestis omandatud staaži kohta kohtul andmed puuduvad ja seda peab vastustaja ise haldusmenetluses kontrollima, arvestades asjaoluga, et kaebaja töötas vaidlusalusel perioodil (vähemalt osa aega) Soomes.
9.Kaebaja soovib, et kohus tuvastaks kaebaja töötamise perioodil 14.11.2005–10.08.2020 kokku 14 aastat 8 kuud 28 päeva X OÜ-s ametikohal, mis vastab loetelu nr 2 osa XVII „Hoonete ja rajatiste ehitus, rekonstrueerimine, ümberseadmestamine, restaureerimine ja remont“ eriala koodis 14612 „raudbetoon- ja metalltarindite monteerija“ toodule.
10.Kaebaja töötas 14.11.2005–10.08.2020 X OÜ-s (dtl 42). Kaebaja ja X OÜ vahel 14.11.2005 sõlmitud töölepingu nr 3 (dtl 43) järgi oli kaebaja ametinimetuseks ehitustööline. Töölepingu lisa 1 „Ehitustöölise tööülesannete kirjeldus“ (dtl 45) järgi oli ehitustööline kohustatud teostama raudbetoonelementide paigaldust. X OÜ 11.11.2023 selgituse (dtl 46) kohaselt on ehitustööline lai mõiste ja selle alla kuulub kogu ehitusprotsess, sh raudbetoonelementide paigaldus. Betoonelementide paigaldaja töö nõuab füüsilist pingutust, tuleb tõsta raskeid ehitusdetaile, töötada sundasendis, ronida tellingutel ja konstruktsioonidel. Töö toimub erinevatel kõrgustel, muutuvates keskkonnatingimustes ja välitingimustes. On kõrgendatud risk vigastuste tekkimiseks. Samuti võivad tervisekahjustusi tekitada tolm, müra, temperatuuri kõikumised, tuuletõmbus. Seetõttu on kohustuslik kasutada kaitseriietust ja -vahendeid. Tuleb jälgida tervisekahju ja ohutusnõudeid. Paigaldaja/monteerija on oskustööline. Tema tööülesandeks oli raudbetoonelementide ja -konstruktsioonielementide paigaldamine/monteerimine. Töö toimus ainult välitingimustes ja tihti kõrgustes. Töö sisaldas ka materjalide peale- ja mahalaadimist, ladustamist, elementide vastavuse kontrolli, visuaalse terviklikkuse ja kvaliteedi kontrolli enne paigaldust. Töö osadeks oli ka aluspinna ettevalmistus, kinnitussõlmede ettevalmistus. Raudbetoonelemendid tõstetakse kraanaga vajalikule kohale ja kõrgusele, paigaldaja ülesandeks on elementide paigale asetamine, toestamine, rihtimine ja liitekohtade monotiliseerimine. Raudbetoonelemendid valmistatakse sertifitseeritud tehastes, vastavalt standarditele. Valmis betoonelemendid paigaldatakse/monteeritakse ehitusobjektil vastavalt antud ehitise või rajatise projektile. Kaebaja oli paigaldaja, mis tähendab, et ta ainult paigaldas neid.
11.Kohus tutvus kaebaja edastatud videoga, mis kajastab kaebaja kinnitusel neid tööülesandeid, mida ta X OÜ-s igapäevaselt täitis. Kohus tutvus SA Kutsekoda veebilehelt kättesaadava monteerija kutsestandardiga1. Samuti kuulas kohus kohtuistungil tunnistajatena üle kaebaja töökaaslased Y, Y ja Y.
12.Kohus järeldab eelkirjeldatud tõendite pinnalt, et vaatamata töölepingus toodud ametinimetusele, täitis kaebaja raudbetoonelementide monteerija tööülesandeid. Kuigi kaebaja töökirjelduses ja tööandja selgituses viidatakse raudbetoonelementide paigaldusele, kinnitasid nii kaebaja kui ka kõik ülekuulatud tunnistajad, et ehitusspetsiifiliselt ei tehta sõnadel „paigaldamine“ ja „monteerimine“ sisulist vahet, tegemist on samatähenduslike mõistetega. Arvestades kaebaja esitatud videost nähtuvat ja tunnistajate ütlusi, nõustub kohus selle seisukohaga. Nii kaebaja kui tunnistajate ütlustest nähtub, et kaebaja tööobjektideks olid enamasti korterelamud, vahel koolimajad, lasteaiad, haiglad). Seega ei olnud tegemist tehases valmis ehitatud majade kohale paigaldamisega, vaid eraldi betoonelementidest maja kokku ehitamisega. Seejuures ei olnud kaebaja tööülesandeks vaid betoonelementide koha peale
Kohtu poolt veebilehelt https://www.kutseregister.ee/ctrl/et/Standardid/exportPdf/10751681/?nocache=q8bd88ca16 juurde võetud dokument „Monteerija kutsestandard“.
4(6)
3-24-669
paigutamisega, vaid need elemendid tuli ka omavahel ühendada, betoneerida, et oleks võimalik järgmist korrust peale ehitada. Kaebaja töö hõlmas vundamendile raudbetoonelementidest musta majakarbi ehitamist. Selline töö vastab monteerija kutsestandardis toodud kirjeldusele.
13.Samuti vastab selline töö Eesti õigekeelsussõnaraamatu ÕS 2018 toodud mõistele „monteerima“2 – kokku ja üles seadma, kokku panema, koostama. Monteerivad plokkmaja, silda, seadmeid. Võttekaadreist monteeritakse film. eh: monteeritav element, raudbetoon tarielement, -betoon. De+monteerima = lahti monteerima koost lahti võtma. Monteer(imis)+konveier montaažikonveier. Monteerija. Monteering. Sama tähendus on sõnal „montaaž“3 – monteerimine, kooste; eri osadest kunstiliseks tervikuks liidetu. Kraana, silla, masti montaaž. Filmi, raadiosaate montaaž. Montaaž Straussi operettidest. De+montaaž lahtivõtt. Foto+montaaž. Montaaži+joonis, montaaži+konveier, montaaži+lukksepp, montaaži+tööline koostejoonis, -konveier, -lukksepp, -tööline. Eesti keele seletava sõnaraamatu 2009 järgi tähendab „monteerima“4 – montaaži teostama. a. tehn ehit üksikosadest kokku panema v. paigaldama; montaažitöid tegema. Paneelehitist, maja, masti, silda, mööblit monteerima. Mootorid monteeritakse konveieril. Seintesse olid monteeritud pealtkuulamisaparaadid. Traktorile monteeriti tõstuk. Uus keskküttekatel, turbiin on kohale monteerimata. Monteeritavad tarindid, sillused. Estakaad ehitati monteeritavatest raudbetoondetailidest. b. (filmi, ka raadiosaate montaaži kohta). Võttekaadritest tuleb monteerida film. Eesti õigekeelsussõnaraamatu ÕS 2018 järgi tähendab „paigaldama“5 – paigale panema, kohale seadma. Uues majas v uude majja paigaldati kaablit, torusid, seadmeid. Paigaldus. Eesti keele seletava sõnaraamatu 2009 järgi tähendab „paigaldama“6 – oma ettenähtud kohale asetama, paigale panema, üles v. sisse seadma. Juhtmeid, torustikku, kaablit paigaldama. Ehitusplokke, aknaraame, glasuurplaate paigaldama. Seadmeid, signalisatsiooni paigaldama. Ülekäigukohtadele paigaldatakse viitu. Spordiväljakule paigaldati lisatribüün. Lasksime suvilasse gaasipliidi paigaldada. Käsitsi paigaldatud äärekivid. Merepõhja paigaldatud sidekaabel. Korraga paigaldatav betoonikiht. | med. Nihestust, luumurdu paigaldama.
14.Kohus on seisukohal, et tegemist on üsna samasisuliste mõistetega. Kutsestandardist võib järeldada, et montaažielementide paigaldamine on montaaži üks osa, teine osa on nende elementide omavaheline liidestamine. Kuna kaebaja tegeles mõlema osaga, siis järelikult võib tema tööd pidada vastavaks monteerija tööle. Eraldi raudbetoonelementide paigaldaja kutsestandardit7 polegi, millest võib järeldada, et tegemist on sisuliselt sama tööga.
15.Tunnistajad kinnitasid, et töö toimus raudbetoonelementidega. Loetelus nr 2 viidatakse raudbetoon- ja metalltarinditele. Vastustaja ei olnud kindel, et tarind on samatähenduslik mõiste raudbetoonelemendiga.
16.Eesti õigekeelsussõnaraamatu ÕS 2018 järgi tähendab „tarind“8 – konstruktsioon. Kraana, silla tarindid. Ehitus+tarind, kande+tarind, piirde+tarind, puit+tarind, ripp+tarind, tala+tarind, võlv+tarind; lause+tarind.
Eesti keele seletava sõnaraamatu 2009 järgi tähendab „tarind“9 – konstruktsioon. a. Tarindilt uuetüübiline fotoaparaat. b. Laevaremonditehases hakati trümmiluukide kõrval tootma ka muid tarindeid. c. ehit. Silla kandvad tarindid. d. keel. Infinitiiv asendatakse liiga sageli makstarindiga. Roogib tõlkest kohmakaid tarindeid välja.
17.Kutsestandardis toodud töökirjelduse järgi on monteerija peamised tööülesanded terasest ja raudbetoonist konstruktsioonielementide ja ehitusdetailide monteerimine.
18.Kohus mõistab eeltoodust tulenevalt raudbetoontarindit kui raudbetoonist konstruktsiooni või selle elementi, st viide tarindile loetelus 2 ei tähenda, et „raudbetoon- ja metalltarindite monteerija“ tööülesanded erineksid raudbetoonist konstruktsioonielementide monteerija omadest. Erinev termini kasutus võib olla tingitud asjaolust, et loetelu nr 2 on kehtestatud 1992. a-l, s.o üle 30 aasta tagasi ja tollal võis olla käibel veidi erinev erialaterminoloogia, mh arvestades teisest õiguskultuurist üleminekut uude õiguskorda. Samuti ei pruugi loetelu nr 2 olla ise valdkondliku terminoloogiaga kõige täpsemini kooskõlas. Kohtu arvates ei saa sõnaosa „tarind“ kasutamine muuta järeldust, et kaebaja töö vastas eriala koodis 14612 toodule.
19.Asjas on nii dokumentidega kui Y ja Y ütlustega tõendatud, et kaebaja töötas X OÜ-s 14.11.2005–10.08.2020 kokku 14 aastat 8 kuud 28 päeva. Tema tööülesanded olid kogu selle perioodi jooksul samad. Seega on kaebaja täitnud SVPS § 1 p-s 2 toodud 12 aasta 6 kuu soodusstaaži nõude. Kaebaja tegi sama tööd kogu tööpäeva ulatuses ega töötanud asjaoludest nähtuvalt osalise töökoormusega või osalise ajaga, järelikult on ka see tingimus täidetud.
20.Neil põhjustel rahuldab kohus kaebuse tuvastamisnõudes ning tuvastab, et kaebaja töötas perioodil 14.11.2005–10.08.2020 kokku 14 aastat 8 kuud 28 päeva X OÜ-s ametikohal, mis vastab loetelu nr 2 osa XVII „Hoonete ja rajatiste ehitus, rekonstrueerimine, ümberseadmestamine, restaureerimine ja remont“ eriala koodis 14612 „raudbetoon- ja metalltarindite monteerija“ toodule.
21.Kohus rahuldab kaebuse ka tühistamisnõudes. Soodusstaaži tuvastamise tõttu ning vastustaja poolt kaebaja tööülesannetele antud ebaõige hinnangu tõttu tuleb vastustaja 13.12.2023 otsus ja 20.02.2024 vaideotsus tühistada. Vastustajal tuleb kaebaja pensionitaotlus uuesti läbi vaadata ja otsustada sooduspensioni määramise üle.
22.Kaebuse rahuldamise tõttu tuleb menetluskulud jätta vastustaja kanda (HKMS § 108 lg 1). Kaebaja ei ole kohtule menetluskulu dokumente esitanud, tal ei ole menetluses esindajat olnud ja kaebuselt tasutud riigilõiv 20 eurot on talle 22.03.2024 määrusega tagastatud, seega puuduvad kaebajal kohtule teadaolevalt menetluskulud, mida vastustajalt välja mõista (HKMS § 109 lg 1).