Xi kaebus Tartu Vangla 15.06.2023 käskkirja nr 2-23/13/128 ja 03.08.2023 vaideotsuse nr 1-11/145-2 tühistamise nõudes Kaebaja X Vastustaja Tartu Vangla, volitatud esindaja Tiiu Miller
Menetlusosalised Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Xi kaebus rahuldamata.
2.Jätta kaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv 20 eurot Eesti Vabariigi kanda. Muus osas jäävad menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
SELGITUSED
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 08.07.2024 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva
(HKMS § 184).
Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6). HKMS § 52 lg 1 kohaselt tuleb avaldus sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt. Sekretäril saata kohtuotsus menetlusosalistele (esindajate kaudu).
1.Tartu Vangla 15.06.2023 käskkirjaga nr 2-23/1-3/128 tunnistati kinnipeetav X süüdi Tartu Vangla direktori 11.02.2013 käskkirjaga nr 1-1/27 kinnitatud „Tartu Vangla kodukord“ (edaspidi kodukord) punkti 8.2.4 nõuete rikkumises ning määrati distsiplinaarkaristuseks kartser 2 ööpäeva (resolutsiooni p 1); tunnistati kinnipeetav X süüdi kodukorra punkti 8.2.4 nõuete rikkumises ning määrati distsiplinaarkaristuseks kartser 2 ööpäeva (resolutsiooni p 2) ning tunnistati kinnipeetav X süüdi kodukorra punkti 8.2.4 nõuete rikkumises ning määrati distsiplinaarkaristuseks kartser 2 ööpäeva (resolutsiooni p 3). Distsiplinaarmenetluse käigus tuvastati, et kinnipeetav X kasutas kaaskinnipeetavale väljastatud kõnekaardi andmeid helistamiseks kuupäevadel 17.05.2023, 26.05.2023 ja 28.05.2023.
2.Kinnipeetav esitas Tartu Vangla 15.06.2023 käskkirjale nr 2-23/1-3/128 vaide, mis jäeti Tartu Vangla 03.08.2023 vaideotsusega nr 1-11/145-2 rahuldamata. Vaideotsuse põhjendused olid kokkuvõtlikult järgmised. Kodukorra p 8.2.4 keelab kinnipeetavatel kasutada teiste isikute telefonikaarte või koode ning anda enda telefonikaarti või koode teiste kinnipeetavate kasutusse. Kodukorra punkti 13.11 kohaselt on kinnipeetavatel keelatud neile vangla vahendusel helistamiseks väljastatud kõnekaardi numbrit ja PIN koodi anda või teha teatavaks teisele kinnipeetavale ning on keelatud, olles oma kõnekaardi numbri ja PIN koodiga sisse logituna, anda telefonitoru teisele kinnipeetavale telefonikõne tegemiseks või lahkuda telefoniaparaadi juurest välja logimata. Samuti on kodukorra punkti 13.11 teise osa kohaselt kinnipeetaval keelatud kasutada teisele kinnipeetavale vangla poolt helistamiseks väljastatud kõnekaardi numbrit ja PIN koodi, sh kasutada telefoniaparaati jättes ennast kinnipeetavale vangla vahendusel helistamiseks väljastatud isikliku kõnekaardi numbri ja PIN koodiga eelnevalt sisse logimata. Käesolevas asjas ei ole vaidlust, et vaide esitaja kasutas korduvalt teisele kinni peetavale isikule väljastatud kõnekaarti ja seeläbi pani toime kodukorra punkti 8.2.4 rikkumised. Isik enda tegu ei eita. Telefoni kasutamise maksimaalne aeg päevas on tehniliselt piiratud kodukorra punkti 13.12 alusel 60 minutile (vt justiitsministri 30.11.2000 määrus nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSkE) § 51 lg 2; kodukorra p 13.9). Isik viibis avatud eluosakonnas, mistõttu oli vaide esitaja puhul täidetud kõik õigusaktidest tulenevad nõuded nii telefoni kasutamise tiheduse kui ajalise kestvuse aspektist, helistamist võimaldati kinnipeetavale eluosakondade avatud aegadel igapäevaselt ühe tunni ulatuses. Seda saab pidada piisavaks, et isikutel ei katkeks sotsiaalsed sidemed perekonna, sugulaste ja teiste lähedaste inimestega. Kodukorra p 13.12 annab inspektor-kontaktisikule ka võimaluse põhjendatud vajadusel kinnipeetavale telefoni kasutamist ühekordselt pikendada. Käesoleva rikkumise ajal ei ole tuvastatud, et isikul oleks esinenud mõjuv põhjus kõnelimiidi ühekordselt pikendamiseks või kinni peetavale oleks antud mingil moel mõista, et kodukorra p 8.2.4 teadlik üle astumine on vangla poolt kooskõlastatud (vt Tartu Halduskohtu 16.01.2023 määrus nr 3-23-49 ja Tartu Ringkonnakohtu 27.03.2023 määrus nr 3-23-49). Täiendava suhtlemisvajaduse esinemisel oli kinnipeetaval võimalus kasutada alternatiivseid suhtlemise viise (kirjavahetus, erinevad kokkusaamised). Vanglal puudub otsene kohustus ettekande koostamisest kinni peetavat isikut teavitada. Küll aga teavitatakse distsiplinaarmenetluse algatamisest ja selle aluseks olevast ettekandest ning vangla annab võimaluse arvamuse või vastuväidete esitamiseks (vt vangistusseadus (VangS) § 64 lg 2). Käesoleval juhul teavitati vaide esitajat rikkumistest ja võimaldati tal tutvuda ettekannete sisuga süüdistuse esitamisel, distsiplinaarmenetluse algatamisest teavitamisel 09.06.2023. Kinnipeetav keeldus 09.06.2023 allkirjastamast talle tutvustatud distsiplinaarmenetluse algatamise teatist.
2(7)
3-23-1788
Kuna tegemist oli kinnipeetava poolse korduva rikkumisega, ei saa pidada talle määratud distsiplinaarkaristusi ebaproportsionaalselt raskeks (VangS § 63). Kinnipeetava varasema käitumise pinnalt vangistuse jooksul saab väita, et kergemad karistuse liigid ei ole muutnud kinnipeetava suhtumist teistele kinnipeetavatele väljastatud kõnekaartide kasutamisega seonduvate rikkumiste toimepanemisse ning vanglas kehtivasse korda üldisemalt. Seda ei nähtu ka käesolevas vaide välja toodud põhjendustest. Viimati karistati kinnipeetavat võõra kõnekaardi kasutamise eest kõigest kuu aega enne käesolevate rikkumiste toimepanemist, seda ühe pikaajalise kokkusaamise keeluga, mis määrati tingimisi katseajaga kolm kuud. Viimati määrati vaide esitajale karistus 13.04.2023. Kergemate karistuste puudulikku mõju ilmestab hästi asjaolu, et kinnipeetav on pärast viimasest karistusest teada saamist endiselt jätkanud süstemaatiliselt samalaadsete rikkumiste toimepanemist. Kinnipeetav ei pannud rikkumisi toime üksnes ettekannetes välja toodud ajavahemikel, vaid igal menetluse käigus kontrollitud päeval pani kinnipeetav sama rikkumist toime kolm või enam korda. Vangistuse täideviimise eesmärk on kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Teatud juhtudel aitab seda paremini saavutada kinni peetavatele ja nende poolsetele rikkumistele eripreventiivselt lähenemine, alati ei saa eeldada, et erinevatele kinni peetavatele isikutele kaasneb samade rikkumiste puhul igal juhul sama karistus. Eripreventiivselt lähenedes tuleb karistuse valiku kaalumisel lähtuda suuresti asjaolust, milline karistuse liigi kohaldamine aitaks paremini mõjutada konkreetset rikkumise toimepanijat õiguskuulekale käitumisele. Käesolevalt on peetud proportsionaalseks ning eesmärgipäraseks kohaldada vaide esitaja suhtes kartserisse paigutamist. Vaide lahendamise käigus ei ole tuvastatud, et tegemist oleks ebaproportsionaalselt raske karistusega süülise kodukorra punkti 8.2.4 rikkumiste eest, arvestades asjaolu, et tegemist on kinni peetava isiku poolse korduva rikkumisega lühikese ajavahemiku jooksul. Kinnipeetavale määratud karistus on välja kujunenud peamiselt selle rikkumise korduvuse pealt – esialgne samalaadne rikkumine vaide esitajale andestati ning selle puhul teda ei peetud vajalikuks distsiplinaarkorras karistada. Sama ei saa eeldada lõpmatuseni. Vaide esitaja poolt välja pakutud isiklike vahendite arvelt lisatoitlustamise keeldu ei saa kohaldada süüdimõistetutele ning vaide esitaja ei olnud käskkirja kohaldamise hetkel veel tööle määratud Tallinna Vanglas.
3.Kinnipeetav X esitas 11.08.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla 15.06.2023 käskkirja nr 2-23/1-3/128 ja 03.08.2023 vaideotsuse nr 1-11/145-2 tühistamise nõudes.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
4.Kaebaja leiab, et vaidlusalused haldusaktid on õigusvastased.
4.1.Vangla on alusetult piiranud helistamisaega 60 minutile päevas (kodukorra p 13.12). Seadusandja ei anna vanglale õigust oma äranägemisel helistamisaega piirata. Nimetatud kodukorra punkti on vaidlustatud haldusasjas nr 3-23-49.
4.2.Kaebaja ei ole varastanud koode ega kasutanud seda omavoliliselt. Kaebaja on ise laadinud raha kõnekaardile.
4.3.Vastustaja on rikkunud VangS § 64 lg-t 2, kuivõrd ei teavitanud kaebajat viivitamatult distsiplinaarmenetluse algatamisest. Väär on vaideotsuses märgitu, et kaebajat teavitati distsiplinaarmenetluse algatamisest, kuid kaebaja keeldus allkirjastamast.
4.4.Ebaaus on asjaolu, et distsiplinaarkaristuse on määranud ja vaidemenetluse läbi viinud üks ja sama inimene.
4.5.Väär on väide, et kaebaja ei ole pöördunud vangla poole seoses helistamise päevase limiidiga. 3(7)
3-23-1788
4.6.Vastustaja määratud karistused on liiga karmid.
5.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.
5.1.Kaebajat on õiguspäraselt distsiplinaarkorras karistatud ja vaidlustatud haldusakti tühistamiseks puudub alus. Tartu Vangla 17.05.2023, 26.05.2023 ja 28.03.2023 ettekannetes kinnitavad ametnikud, et nad tuvastasid, et kaebaja kasutas kolmel erineval päeval kaaskinnipeetava kõnekaarte. Kaebaja ei ole distsiplinaarmenetluse käigus, vaidemenetluses ega ka kaebuses eitanud temale etteheidetud teo toimepanemist.
5.2.Kodukorra p-s 8.2.4 on sätestatud selgelt, et teise kinnipeetava kõnekaarti või koode on keelatud kasutada. Ka ei saa pidada kõnekaardi kasutamist vanglapoolseks sunniks. Ükski ametnik ei ole survestanud ega sundinud kaebajat teise isiku kõnekaarti kasutama. Üksnes asjaolu, et kehtiv regulatsioon ei ole kaebajale meelepärane ja kaebaja sooviks teistsugust helistamisvõimalust, ei ole tõlgendatav vangla sunniga. See, kas kasutada teise isiku kõnekaarti või mitte, on olnud kaebaja otsustus ja valik (vt Riigikohtu 06.06.2012 otsus nr 3-3-1-91-11 ja 14.11.2012 otsus nr 3-3-1-44-12).
5.3.Vaidluse lahendamisel on hinnang kodukorra punktile 13.12. asjakohatu. Distsiplinaarkaristuse käskkirja vaidlustamise raames ei ole võimalik anda õiguslikku hinnangut ka kodukorra punktile 13.12.
5.4.Asjakohatud on kaebaja väited tema vaide ignoreerimise ja kohtusse pöördumise vajaduse kohta.
5.5.Kaebuse rahuldamiseks ei anna alust kaebaja väide, et tema ei ole kõnekaarti omavoliliselt kasutanud ning on ise laadinud sellele raha. Kodukorra p 8.2.4 ei tee erisusi selles, kas kõnekaarti kasutatakse teise isiku teadmisel ja nõusolekul või omavoliliselt. Kaebaja rikkumine seisneb selles, et ta kasutas helistamiseks kaaskinnipeetava kõnekaarti, mis on sõltumata kasutamise asjaoludest kodukorra p 8.2.4 keelatud.
5.6.Kaebajat on 09.06.2023 distsiplinaarmenetluse alustamisest teavitatud (VangS § 64 lg 2). Seda, et 09.06.2023 kell 15.00 käis menetleja kaebaja kambri juures, nähtub ka videosalvestiselt (vt vastustaja 06.10.2023 menetlusdokumendi lisa 2). Kaebajale tutvustati ka distsiplinaarmenetluse protokolli, mille on kaebaja allkirjastanud ja lisanud sinna ka omapoolsed selgitused.
5.7.Distsiplinaarkaristuse määramisel ega vaide läbivaatamisel ei ole rikutud menetlusnorme, haldusaktid on allkirjastanud selleks pädevad isikud (vt VSkE § 11 lg 1 ja § 12 lg 21).
5.8.Vaidlustatud käskkirjast nähtuvad põhjendused ja kaalutlused, miks otsustati kaebajale määrata just selline karistus. Karistuse liik ja määr on piisavalt põhjendatud ning ei ole alust pidada seda ebaproportsionaalseks. Asjaolu, et kaebaja ise peab võimalikuks kasutada muid karistusliike, ei tähenda, et karistus oleks ebaproportsionaalne. Vaideotsuses toodud põhjendustest nähtuvalt on kaebaja vaides nimetanud ja välja toonud just sellised liigid, mida ei ole võimalik tema suhtes kohaldada või mis ei avaldaks temale mingit mõju. Asjakohaselt on karistuse määramisel arvestatud kaebaja varasema käitumisega ning sellega, et varasemalt on kaebaja toime pannud samalaadseid rikkumisi, kuid ei ole kergemaliigilistest karistustest oma järeldusi teinud.
KOHTU PÕHJENDUSED
6.Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.
7.Kaebaja on vaidlustanud distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja ja vaideotsust.
4(7)
3-23-1788
8.Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaatlusvigadeta ning vastab vorminõuetele.
9.Tulenevalt HKMS § 165 lg-st 2 nõustub kohus vaidlusaluses haldusakti ja vaideotsuses toodud põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata. Vastuseks kaebusele märgib kohus järgmist.
10.VangS § 28 lg 1 kohaselt on kinnipeetaval õigus kirjavahetusele ja telefoni, välja arvatud mobiiltelefoni kasutamisele, kui selleks on turvalised tehnilised tingimused ning VangS ei sätesta teisiti. Kirjavahetuse ja telefoni kasutamise täpsemad nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister. Selliseks õigusaktiks on VSkE, mille § 51 lõike 1 kohaselt võib kinnipeetav kasutada helistamiseks vanglateenistuse poolt väljastatud telefoni temale määratud telefoninumbriga. Sama sätte teise lõike kohaselt võimaldatakse kinnipeetavale telefoni kasutada vähemalt üks kord nädalas. /.../ Täpsem telefoni kasutamise aeg ja kestus nähakse ette vangla kodukorras. Kodukorra p 13.9 kohaselt on avatud osakondades lubatud telefoni kasutada päevakavas toodud aegadel. Kinnipeetava telefoni kasutamise maksimaalne aeg päevas on tehniliselt piiratud 60 minutile (kodukorra p 13.12). Seega on vastustajal õigus reguleerida telefoni kasutamise täpsem kord kodukorras ning seda on käesoleval juhul ka järgitud.
11.Asjassepuutumatu on kaebaja väide, et ta ei varastanud koode ega kasutanud seda omavoliliselt ning on ise laadinud raha kõnekaardile. Kodukorra punktide 8.2.4. ja 13.11. rikkumise eelduseks ei ole koodi varastamine või omavoliline kasutamine. Viidatud punktides on sõnaselgelt öeldud, et teise isiku telefonikaarte või koode on keelatud kinnipeetaval kasutada. Sellise keelu rikkumine ei eelda, et seda oleks tehtud omavoliliselt. Samuti ei muuda rikkumist olematuks asjaolu, kas teise kinnipeetava kõnekaardile on kaebaja ise raha kandnud või mitte. Käesoleval juhul ei ole vaidlust selles, et kaebaja on rikkunud kodukorra punkte 8.2.4 ja 13.11. järgmistel kuupäevadel: 17.05.2023 (digitaalse kohtutoimiku leht (dtl) 58), 26.05.2023 (dtl 59) ning 28.05.2023 (dtl 60).
12.Kaebaja leiab, et vastustaja on rikkunud VangS § 64 lg-t 2, kuivõrd ei teavitanud kaebajat viivitamatult distsiplinaarmenetluse algatamisest.
13.Tulenevalt VangS § 64 lg-st 2 informeeritakse kinnipeetavat kohe distsipliinirikkumisest, milles teda süüdistatakse. Kinnipeetaval on õigus anda selgitusi.
14.Asja materjalist nähtuvalt on valvur J. Kooviste koostanud 17.05.2023 ettekande Tartu Vangla direktorile seoses 17.05.2023 toimunud sündmusega (dtl 58); valvur E. Sepp koostanud 26.05.2023 ettekande nr 2-23-2605 Tartu Vangla direktorile seoses 26.05.2023 toimunud sündmusega (dtl 59 ) ning valvur R. Pärli koostanud 28.05.2023 ettekande nr 2-23-2632 Tartu Vangla direktorile seoses 28.05.2023 sündmusega (dtl 60). Seejuures on 26.05.2023 ettekandele märgitud, et ettekande koostamisest on kinnipeetavat teavitatud (dtl 59). Distsiplinaarmenetluse algatamise 09.06.2023 teatise kohaselt on 09.06.2023 kell 15.00 seda tutvustatud kaebajale, kuid kes ei allkirjastanud talle väljastatud koopiaid ettekannetest (dtl 57). Distsiplinaarmenetluse 14.06.2023 protokolli nr 2-23/1-5/131 on kaebajale tutvustatud samal päeval ning kaebaja on esitanud ka vastuväited (dtl 55). Eeltoodust nähtub, et kinnipeetavat on 26.05.2023 ettekandest koheselt informeeritud ning teistest rikkumistest 09.06.2023. Seejuures puudub kohtul alus kahelda 26.05.2023 ettekandes ja 09.06.2023 teates märgitus. Küll aga ei ole kaebajat kohe informeeritud 17.05.2023 ja 28.05.2023 ettekannetest. Siiski leiab kohus, et distsipliinirikkumisest, mis leidsid aset 17.05.2023 ja 28.05.2023, 09.06.2023 teavitamine ei tingi vaidlusaluse käskkirja tühistamist.
15.VangS § 133 kohaselt on vanglateenistujal kohustus koheselt teavitada vangla direktorit või kõrgemalseisvat vanglaametnikku kõikidest karistuse täideviimisel esile kerkivatest tähtsatest juhtudest, mis puudutavad vangla sisekorraeeskirjade täitmist, samuti tähelepanekutest 5(7)
3-23-1788
kinnipeetava kohta, mis aitavad kaasa karistuse täideviimise eesmärkide saavutamisele. HMS § 35 lg 1 p 2 sätestab, et haldusorgani initsiatiivil algav haldusmenetlus algab menetlusosalise teavitamisega menetlusest. Järelikult, kui valvurid J. Kooviste ja R. Pärli koostasid kaebaja kohta ettekande, oli neil kohustus sellest teavitada vangla direktorit, kellele ettekanded on ka adresseeritud. VangS §-le 133 tuginedes saab väita, et vastustaja ei pidanud ettekande koostamisest kaebajat koheselt teavitama. Sellise viivituse puhul, kus karistatava teo toimepanemise ja ettekande koostamise järel teavitati kaebajat distsiplinaarmenetluse alustamisest ühel juhul 23 päeva ja teisel juhul 9 päeva hiljem, ei ole selline menetluslik rikkumine, mis tooks kaasa vaidlustatud käskkirja tühistamise (HMS § 58). Vaidlust ei ole selles, et kaebaja on saanud esitada seletused ning talle on tutvustatud distsiplinaarmenetluse tulemusi kajastavat protokolli koos võimalusega esitada vastuväited. Kaebaja on protokolliga tutvumist kinnitanud oma allkirjaga ning esitanud sellel ka oma vastuväited (dtl 55). Selgituste varasem esitamine ei oleks saanud kuidagi mõjutada vastustaja otsustust.
16.Kaebaja hinnangul on määratud karistused liiga karmid.
17.Vaidlusalusest käskkirjast nähtuvad põhjendused ja kaalutlused, miks just sellised distsiplinaarkaristused toime pandud rikkumiste eest määrati (dtl-d 15-16). Vaidlusaluses käskkirjas on selgitatud keelu eesmärki – tegemist on osaga preventsioonist, mille eesmärk on ära hoida kinni peetavate isikute omavahelisi konflikte (dtl 15). Vaidlusaluses käskkirjas on toodud kaalutlused, miks on distsiplinaarkaristuseks valitud just kartserisse paigutamine 2 ööpäevaks – arvesse on võetud varasemaid karistusi, kuid need ei ole mõjutanud kinnipeetavat õiguskuulekalt käituma; samuti on arvesse võetud, et kõik kõned on tehtud abikaasale, mitte lapsele, nagu on kaebaja väitnud; tegemist on olnud süstemaatilise rikkumisega; kaebaja ei ole esitanud nimetatud päevadeks ühtegi taotlust erakorraliselt kõnelimiidi suurendamiseks, seda enam, et 17.50.2023 ja 26.05.2023 ei olnud kinnipeetava enda kõnelimiit veel täis; 17.05.2023 rikkumist ei saanud lugeda arusaamatuseks, kuivõrd kaebaja oli tolleks hetkeks juba kahel korral sama päeva hommikul kasutanud sama võõrast kõnekaarti (dtl 16). Eeltoodust lähtuvalt leiab kohus, et vastustaja ei ole teinud kaalutlusvigu ning arvesse on võetud kõiki olulisi asjaolusid.
18.Kaebaja heidab ette, et nii vaidlustatud käskkiri kui ka vaideotsus on tehtud sama isiku poolt.
19.Tegemist on väära väitega. Distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja on allkirjastanud inspektor-kontaktisik Raul Adari (dtl 16), kuid vaideotsuse on allkirjastanud üksuse juht Sten Haasma (dtl 13). Kohus nõustub vastustajaga, et haldusaktid on allkirjastanud selleks pädevad isikud (vt VSkE § 11 lg 1 ja § 12 lg 21).
20.Kaebaja märgib, et väär on väide, et ta ei ole vangla poole seoses helistamise limiidiga pöördunud. Samas ei ole kaebuses viidatud ühelegi konkreetsele kuupäevale, millal on pöördutud. Aga isegi juhul, kui eeldada kaebaja väite õigsust, et ta on varasemalt vangla poole pöördunud, siis ei oma see vaidlusaluse käskkirja õiguspärasuse hindamisel tähtsust. Kaebaja subjektiivne arusaam sellest, kas helistamiseks on kodukorras lubatav limiit piisav või mitte, ei anna õigust kodukorra rikkumiseks.
21.Eeltoodust lähtuvalt tuleb jätta kaebus rahuldamata.
22.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 108 lg 3 kohaselt, kui menetlusabi saaja on kohustatud hüvitama menetluskulud ja vastaspoolelt neid tema kasuks välja ei mõisteta, jätab kohus menetluskulud riigi kanda. Seega jääb kaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv 20 eurot, mille tasumisest kohus kaebaja 06.09.2023 määrusega nr 3-23-1788 vabastas, Eesti Vabariigi kanda. Kaebaja võimalikud muud menetluskulud jäävad tema enda kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1). 6(7)
3-23-1788
(allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.