Meiemahe OÜ kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 12. juuli 2022. a otsuse nr 1329.1/22/1796 tühistamiseks ning uue otsuse tegemiseks kohustamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja Meiemahe OÜ, volitatud esindaja Henno Nurmsalu Vastustaja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, volitatud esindaja Eva Rückenberg
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Meiemahe OÜ kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 1. juulil 2024 (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 181 lg 1, § 67 lg 4). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
1.Meiemahe OÜ (kaebaja) esitas 17. märtsil 2022 Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (PRIA) taotluse viitenumbriga 41002200286 maaeluministri 3. veebruari 2017. a määruse nr 14 „Põllumajandusettevõtja tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetus“
3-22-2311 (määrus nr 14) alusel toetuse saamiseks. Kaebaja taotles toetust summas 367 164, 90 eurot täppisväetamise sensorsüsteemide, teraviljakuivati seadmete, elektrigeneraatori, liikurlaaduri ja lauskultivaatori ostmiseks. PRIA jättis 12. juuli 2022. a otsusega nr 13-29.1/22/1796 kaebaja taotluse rahuldamata, sest Meiemahe OÜ-d, FIE Jargo Kundla (praegune ärinimi Jargo Kundla talu) ja Arjadi-Juri talu tuleb vaadelda ühtselt toimiva põllumajandusliku majapidamisena ning Meiemahe OÜ on loonud kunstlikud tingimused eesmärgiga kvalifitseeruda toetusele. Samuti ei ole Meiemahe OÜ 2020. ja 2021. a majandusaasta omatoodetud põllumajanduslike toodete müügitulu saamine tõendatud.
2.Kaebaja esitas 11. augustil 2022 PRIA-le eelnimetatud otsuse peale vaide, mille PRIA jättis
30.septembri 2022. a vaideotsusega nr 13-29.1/22/2004-1 rahuldamata.
3.Kaebaja esitas 28. oktoobril 2022 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub PRIA 12. juuli 2022. a otsuse nr 13-29.1/22/1796 tühistada ning kohustada PRIA-t tegema uus otsus.
4.Tartu Halduskohus võttis 31. oktoobri 2022. a määrusega Meiemahe OÜ kaebuse menetlusse ning andis vastustajale tähtaja kaebusele vastamiseks.
5.Vastustaja esitas 30. novembril 2022 kohtule vastuse kaebusele, milles palub jätta kaebuse rahuldamata.
6.Tartu Halduskohus määras 12. aprilli 2024. a määrusega asja läbivaatamisele kirjalikus menetluses ning andis menetlusosalistele tähtajad täiendavate menetlusdokumentide ja neile vastuväidete esitamiseks. Kohus teatas määruses ka kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aja.
7.1.Kaebaja vastab määruses nr 14 taotlejale, taotlusele ja toetatavale tegevusele kehtestatud nõuetele. PRIA tõlgendus on meelevaldne ega tugine Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1307/2013 (määrus nr 1307/2013) artikli 4 lg 1 punktile b. Kaebaja hinnangul saab põllumajanduslik majapidamine olla siiski ühe ettevõtja majandusüksus, ühtse majandusliku ja tehnilise juhtimisega üksus. PRIA ei ole tuvastanud kaebaja kuuluvust määruse nr 14 § 17 lg 4 mõttes kontserni või et kaebaja või teised isikud on seotud valitseva mõju kaudu. Tegemist ei ole ühtse põllumajandusliku majapidamisega. Äriühingud kuuluvad erinevatele isikutele ja teevad omavahel tehinguid, kuid tegemist ei ole selliste seostega, mida võiks hõlmata mõiste valitsev mõju alla. PRIA on ebaõigesti opereerinud tulumaksuseaduse (TuMS) §-s 8 sätestatuga, sest määrus nr 14 ei tee TuMS sätetele viidet. Maksu-ja Tolliamet (MTA) pole samuti maksualaseid rikkumisi ettevõtete puhul tuvastanud ning PRIA on jätnud selle põhjendamatult arvesse võtmata. Pelgalt asjaolu, et ettevõtted tegutsevad ajaloolistel põhjustel samas piirkonnas, osaliselt sama vana talu selgelt eristatavates osades, ei tähenda, et tegemist on asukohalise seosega, mis kinnitab ühtset põllumajanduslikku majapidamist. Koostöö lähisugulaste vahel on loomulik, et aegamööda arendada välja enda toimiv ettevõte. Tegemist on sisuliselt õe, venna ja isa erinevate ettevõtetega, kellel ei ole ühtset juhtimist või muud seost. Samuti ei tähenda asjaolu, et kaebaja seadusliku esindaja vend on aidanud enda sugulasi taotluste sisestamisel, et tegemist on valitseva mõjuga. Arvestades ettevõtete kogukäivet, on PRIA otsuses käsitletud ettevõtete omavahelised sidemed väheolulised ega välju tavapärase majandustegevuse piiridest. Vajadusel tuleb omavaheliste tehingute osa käibest jätta arvesse
3-22-2311 võtmata, kuid ka siis vastab kaebaja taotlejale esitatud nõuetele. Ettevõtete vaheline turutingimustel koostöö on lubatav ja määruse nr 14 eesmärkidega kooskõlas olev tegevusviis.
7.2.Maakasutusõigus on tõendatud Meiemahe OÜ ja OÜ Arjadi Agro vahel sõlmitud rendilepinguga. PRIA on vääralt leidnud, et kaebaja ei ole ka vaidega esitanud täiendatud rendilepingut, millest nähtuks renditasu ja viljakuivati täpne asukoht rendileandja kinnistul. Lepingus kajastatud andmete alusel on konkreetse hoone asukoht tuvastatav. Vastavalt lepingu p-le 3.2 on ka rentnikul kohustus investeerida hoonesse, samuti muid kohustusi. Täpse asukoha joonis on PRIA-le esitatud. Määruse nr 14 §-s 6 sätestatud nõudeid ei ole kaebaja seega rikkunud. Ehitusluba peab kajastuma ehitusregistris hiljemalt viimase maksetaotluse esitamise ajal ja kaebaja saab seda tagada.
7.3.Kaebaja kasutas 2020. aastal enda varasemate aastate toodangut külviseemnena, mistõttu seemnetega täiendavaid kulutusi ei kaasnenud, samuti on mahetootjana kulud sisenditele vähesed. Rendilepingutest nähtub põllumajandusmaade kasutusõigus. Tegemist ei olnud vahendustegevusega. Asjaolu, et kaebaja kasutas toodangu saamiseks kokkuleppe aluse teisele ettevõttele kuuluvat tehnikat, ei muuda toodangu olemust. Isegi kui osaliselt on mingil aastal kasutatud näiteks renditehnikat, on toodangu näol tegemist ikkagi omatoodanguga. Kaebajal on müümata toodangut ca 48 000 euro eest ning 2022. aastal oli plaan kasvatada tatart ja kaera. Kaebaja on jätkusuutlik ettevõtja. OÜ-lt Arjadi Agro ja FIE-lt Jargo Kundla ostetud teenus hõlmas ka saagikoristusteenust. Arvestades, et kaebajal oli olemas vajalik maheseeme, kasutada oli piisav maaressurss ja maaharimistööd teostati ise, siis vaid ühe tootmisetapi nn sisseostmine teenusena ei muuda omatoodangut vahendustegevuseks.
8.Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata, esitades kokkuvõtlikult järgmised põhjendused.
8.1.Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 (määrus nr 1306/2013) art 2 lg 1 p-st d ja määruse nr 1307/2013 art-st 4 lähtuvalt on Meiemahe OÜ, FIE Jargo Kundla ja Arjadi-Jüri talu puhul tegemist ühe põllumajandusliku majapidamisega, sest ettevõtted on seotud nii isikulise seose kui ka ühise majandusliku huvi kaudu. Euroopa Liidu õiguse järgi ei oma tähtsust asjaolu, et tegemist on erinevate juriidiliste isikutega. (vt Tartu Ringkonnakohtu
26.jaanuari 2022. a otsus asjas nr 3-19-648). Kohtupraktika järgi on oluline võimalus avaldada valitsevat mõju, mistõttu ei ole vaja tõendada, kas valitsevat mõju tegelikult kasutatakse või hakatakse kasutama. Määrus nr 14 ei viita tulumaksuseadusele, kuid analoogia korras saab TuMS § 8 lg-st 1 lähtuda. Äriregistris Meiemahe OÜ registreeritud aadressile on kokku registreeritud 7 äriühingut, kellest kolm (Meiemahe OÜ, FIE Jargo Kundla ja Arjadi-Jüri talu) on saanud PRIA-lt toetusi. Need ettevõtted on esitanud samas meetmes ja voorus toetustaotlused ning andmete sisestamisel on erinevate etappides osalenud ka Jargo Kundla, kes on kaebaja juhatuse liikme K. Kundla vend. Arjadi-Jüri talu on registreerinud Aivar Kundla, kes on K. Kundla ja J. Kundla isa. Arjadi-Jüri talu (samuti esindusõigus Aivar Kundlal) on isikuliselt seotud samal tegevusalal tegutseva kinnistu omanikuga OÜ-ga Arjadi Agro. Kuna PRIA-le esitatud andmete alusel on kinnistu kasutajateks ja sinna investeeringute tegijateks nii Arjadi-Jüri talu kui ka Meiemahe OÜ, siis puudub kindlus, et toetuse abil soetatud objektide kasutajateks on ainult taotleja. Äriregistri aadressid ja sidevahendite andmed viitavad sellele, et neid äriühinguid juhib ja nende tegevust kontrollib A. Kundla. Kõigi seotud ettevõtete majandustegevus toimub samade füüsiliste isikute juhtimisel. Lisaks nähtuvad Swedbank AS panga kontoväljavõttelt omavahelised tehingud Meiemahe OÜ ning FIE Jargo Kundla ja Arjadi-Jüri talu vahel. Tehingute selgituseks on märgitud „laen.“ Seega on ettevõtted ka majanduslikult tihedalt seotud. Omavahel seotud ettevõtjad tegutsevad ühiselt samas asukohas ja samal tegevussuunal, jagades vara ning tehes omavahel tehinguid (teenustööd, laen). Kaebaja selgitused on vastuolulised ja esitatud põhjendused kinnitavad PRIA kahtlusi, et kaebaja ja temaga seotud isikud tegutsevad üksteise toel ning kasutavad varasid ühiselt.
3-22-2311
8.2.Ettevõtted on omavahel tihedalt seotud: perekondlik seos, äriühingute sama asukoht, tegelevad sama tegevusalaga, osutavad vastastikku teenuseid, tehingualased seosed, tehakse omavahelisi sagedasi rahaülekandeid, kolme taotleja investeeringualune maa kuulub Aivar Kundla äriühingule OÜ Arjadi Agro. Ettevõtteid, kes tegutsevad sisuliselt ühe majandusüksusena ning on üksteisest sõltuvad, st tegutsevad üksteise toel ning kasutavad varasid ühiselt, tuleb käsitleda ühe taotlejana, kellele kehtib taotlemisel ühine piirmäär. Asjas kogutud asjaolusid kogumis hinnates joonistub välja toetuste koondumine ühtede ja samade isikuteringi kuuluvate ettevõttete kätte. Määruse nr 14 § 17 lg 4 alusel ei ole toetuse määramine lubatav, sest ühise põllumajandusliku majapidamise moodustavad ettevõtted on juba programmperioodil saanud kokku rohkem kui 500 000 eurot toetusi.
8.3.Tingimuste kunstlik täitmine tähendab olukorda, kus vormiliselt on toetuse saamise tingimused täidetud, kuid see on saavutatud lubamatul viisil või on loodud üksnes näilikkus tingimuste täitmisest. Sellise olukorraga ongi tegemist, sest kaebaja on loonud kunstlikud tingimused eesmärgiga kvalifitseeruda määruses toodud nõuetele ja saada toetust täppisväetamise sensorsüsteemide, teraviljakuivati seadmete, elektrigeneraatori, liikurlaaduri ja lauskultivaatori ostmiseks ühises põllumajandusüksuses kasutamiseks, mis on Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (ELÜPS) § 79 lg 4 ning määruse nr 1306/2013 artikli 59 lg 7 kohaselt taotluse rahuldamata jätmise aluseks. Näiliselt sõltumatute, kuid majanduslikult siiski ühise majapidamisena toimetavate ettevõtete võrgustikele jagatav toetusraha seab ebavõrdsemasse olukorda need taotlejad, kes on samuti õigustatud toetust saama, aga kes selliseid kunstlikke ärivõrgustikke ei loo ja kes jäävad toetusest ilma. Kaebaja on kunstlikult loonud tingimused, et ettevõtted vastaksid PRIA-lt taotletavate meetmete tingimustele ning tuginedes esitatud andmetele kvalifitseeruksid toetuse saajaks. Näiteks Arjadi-Jüri talu on isikuliselt seotud samal tegevusalal tegutseva kinnistu omanikuga OÜ Arjadi Agro. Kaebaja on esitanud rendilepingud OÜ-ga Arjadi Agro. OÜ Arjadi Agro ei oleks saanud toetustaotlust PRIAle esitada, sest ettevõttel oli maksuvõlg.
8.4.Kaebaja on toetustaotluses esitanud omatoodetud müügitulu andmeid, milles sisaldub määruse nr 14 § 2 lg-le 1 mitte vastav omatoodetud müügitulu. Kaebaja esitatud müügitulu on tekitatud osaliselt kunstlikult. Kuigi tegeliku omatoodetud müügituluga oleks kaebaja vastanud määruse nr 14 § 2 lg-le 1, siis viitavad asjas kogutud tõendid müügitulu andmete kunstlikule tekitamisele ja kaebajal oli tahe saada ebaõigete andmete põhjal toetust. Müügitulu tekkimiseks on vaja teha kulutusi, st tulu nõuab sisendit kas siis põllumajandusmasinatele või tööjõule tehtavate investeeringute ja kulutuste näol. Kaebaja põhivara hulgas ei ole traktori kõrval muud põllumajandustehnikat, mis võimaldaks tal teha enda omatoodanguks vajalikke põllumajandustöid. Ainuüksi traktoriga ei ole võimalik teha kõiki maaharimiseks vajalikke töid (sh sissekülvi). Samuti ilmneb, et vajalike masinate rentimise eest ei tasutud rahas vaid vastuteenusega (maaharimine), kusjuures maaharimiseks ei piisa ainult traktorist, vaid see eeldab ka teiste põlluharimiseks vajaliku tehnika kasutamist. Kaebaja ei ole täpsemalt vajalikke masinaid nimetanud ega muud moodi tõendanud, et tal oli piisavas ulatuses põllumajandustehnika olemas. Kaebaja esitatud dokumentidest ei nähtu põllumajandustehnika rentimise kulusid, seetõttu on sellise teenuse väidetav osutamine vastuteenusena ebausutav.
8.5.Kaebaja esitatud müügitulu ei saa pidada omatoodetud müügituluks, sest see on saadud kaupade või teenuste vahetuse tulemusena, teenuse sisse ostmisena või koostöös teiste isikutega olukorras, kus isikul endal töövahendid kauba valmistamiseks puuduvad. Määrused ei sätesta põllumajandustoote tootmise minimaalset ajavahemikku. Sellist ajavahemikku ei ole ette nähtud vaid seetõttu, et määrus lähtub eeldusest, et põllumajandustoode on reeglina otsast lõpuni omatoodang ega ole mingis hilisemas tootmistsüklis teiselt ettevõtjalt sisse ostetud. Väheusutav, et kaebaja 2017. aastast omandis olevat seemet on suudetud kasutada 2020. a külviseemnena. Kaebaja sai väidetavat teenust pealegi ettevõtetelt, kelle osanikud või juhatuse liikmed on omavahel sugulased. 2020. ja 2021. aasta omatoodetud põllumajanduslik müügitulu
3-22-2311 on PRIA-le esitatud andmete kohaselt saadud tatra, kaera, herne ja oa müügist, kuid esitatud arvetelt nähtub, et 2020. aastal oli omatoodetud põllukultuuriks vaid kaer. Kaebajal puudus tootmiseks vajalik maa ja maad renditi ettevõttelt OÜ Prenton.
KOHTU SEISUKOHT
9.Vaidluse all on PRIA 12. juuli 2022. a otsuse nr 13-29.1/22/1796 õiguspärasus. Nimetatud otsusega jäeti kaebaja toetustaotlus rahuldamata, sest PRIA hinnangul moodustasid kaebaja, FIE Jargo Kundla ja Arjadi-Jüri Talu ühise põllumajandusliku majapidamise ning neile arengukava programmperioodil varasemalt määratud toetused kokku ületasid määruse nr 14 § 17 lg-s 4 sätestatud piirmäära, mistõttu ei ole kaebaja täiendava toetustaotluse rahuldamine lubatav. Samuti on PRIA hinnangul kaebaja tegelenud toetuse saamise tingimuste kunstliku loomisega ning tema omatoodangu müügitulu hulka on arvestatud ka kunstlikult selliste toodete müügitulu, mille tootmisel ei ole kaebaja olnud põhirollis. Kaebaja hinnangul vastab ta määruses nr 14 sätestatud tingimustele. Kuigi PRIA otsuses märgitud isikud teevad tihedalt koostööd ja ettevõtete juhtisikud on perekondlikult seotud, ei ole tegemist selliste sidemetega, mille puhul saaks rääkida vahetust mõjust ning määruse nr 14 § 17 lg-s 4 sätestatud olukorrast. PRIA otsuses kajastatud ettevõtted on eraldiseisvad. Kaebaja palub eelnimetatud PRIA otsuse tühistada ja kohustada PRIA-t vaatama tema esitatud toetustaotlus uuesti läbi.
10.Määruse nr 14 § 17 lg-te 3 ja 4 järgi on toetuse maksimaalne suurus ühe taotleja kohta 500 000 eurot arengukava programmiperioodil kokku ning ühte kontserni kuuluvad ettevõtjad või konkurentsiseaduse (KonkS) § 2 lõike 4 tähenduses valitseva mõju kaudu üksteisega seotud ettevõtjad ei saa kokku taotleda toetust rohkem kui 500 000 eurot arengukava programmiperioodil. Toetuse piirmäära kehtestamise üheks eesmärgiks on vältida toetuse põhjendamatu koondumine läbi erinevate äriühingute ühe kontserni või valitsevat mõju omava(te) isiku(te) kätte. Kui läbi valitseva mõju koonduvad toetused väheste isikute kätte, siis ei ole nimetatud eesmärgi täitmine praktikas võimalik ning sellised kontsernid või valitsevat mõju omavad äriühingud või muud isikud saaksid riigiabi kaudu põhjendamatu konkurentsieelise. Samale seisukohale on sisuliselt asunud ka Riigikohus (vt otsused asjades nr 3-3-1-80-06 ja 3-3-1-46-15).
11.Vaidlustatud otsuse tegemise ajal kehtinud määruse nr 1306/2013 art 60 kohaselt ei anta põllumajandusalaste sektoripõhiste õigusaktidega ettenähtud eeliseid füüsilistele ega juriidilistele isikutele, kelle puhul on kindlaks tehtud, et nad tekitasid selliste eeliste saamiseks vajalikud tingimused kunstlikult, vastupidiselt kõnealuste õigusaktide eesmärkidele. Nimetatud säte väljendab üldist õiguste kuritarvitamise keeldu, mis on nii EL ühtse põllumajanduspoliitika kui ka tervikuna EL toetusõiguse üldpõhimõte. Euroopa Kohus on rõhutanud, et õigussubjektid ei tohi liidu õigusnorme ära kasutada pettuse või kuritarvituse eesmärgil ning liidu õigusnormide kohaldamisala ei tohi laiendada nii kaugele, et see kataks ettevõtjate kuritarvitusi. Õiguse võimaliku kuritarvitamise kindlakstegemiseks tuleb tuvastada objektiivsete asjaolude kogum, millest tuleneb, et vaatamata ühenduse õigusnormides ette nähtud tingimuste formaalsele täitmisele, ei ole õigusnormides taotletud eesmärki saavutatud. Lisaks tuleb kindlaks teha tegevuse subjektiivne aspekt, st tahe saada EL-i õigusnormidest tulenev eelis, luues kunstlikult selle saavutamiseks vajalikud tingimused (vt Euroopa Kohtu otsuseid asjades nr C-176/20 (p 68), C-432/12 (p-d 27 ja 29), Riigikohtu 17. detsembri 2018. a otsus asjas nr 316-567, p 10). Kuritarvituse tuvastamiseks võib vaidlusaluste tehingute puhul arvesse võtta kõiki asjaomaste ettevõtjate vahelisi õiguslikke, majanduslikke ja isiklikke suhteid. Tingimuse kunstliku loomisega võib olla näiteks tegu ka siis, kui kulutuse kandmine on poolte tiheda seose
3-22-2311 tõttu vaid formaalne (eelviidatud Riigikohtu otsuse p 12). Oluline ei ole mitte niivõrd toetust taotleva üksuse range õiguslik määratlus, vaid majanduslik vaatepunkt, mis lubab järeldada, et kui toetusi taotlevate juriidiliste isikute vahel on tugev majanduslik side, on toetuste osas majanduslikult tegemist ühe ja sama ettevõtjaga (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 19. detsembri 2006. a otsus asjas 3-3-1-80-06, p 23). Toetuse saamise nõuete kunstlikku täitmist võib järeldada ka kaudsete tõendite kogumi pinnalt (Tartu Ringkonnakohtu 29. aprill 2021. a otsus asjas nr 3-19-1474, p 29).
12.Tingimuste kunstlik täitmine tähendab olukorda, kus vormiliselt on toetuse saamise tingimused täidetud, kuid see on saavutatud lubamatul viisil või on loodud üksnes näilikkus tingimuste täitmisest. Vaidlustatud otsuste ja vaideotsuste tegemise ajal kehtinud ELÜPS § 111 lg 1 nägi ette, et kui pärast toetuse väljamaksmist selgub, et toetusraha on eeskirja eiramise või hooletuse tõttu makstud alusetult, sealhulgas kui seda ei ole kasutatud sihipäraselt, nõutakse toetusraha toetuse saajalt, sealhulgas valikumenetluse korras valitud toetuse saajalt, osaliselt või täielikult tagasi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustes nr 1303/2013 ja nr 1306/2013 ning teistes Euroopa Liidu asjakohastes määrustes sätestatud alustel ja tähtaegadel. Lisaks määruse nr 1306/2013 artikli 59 lõikes 7 ja artiklis 60 ning sama määruse alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud alustele tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus, kui taotleja, taotlus või toetatav tegevus ei vasta vähemalt ühele nõudele, mis on esitatud taotlejale, taotlusele või toetatavale tegevusele, kui Euroopa Liidu õigusaktidest ei tulene teisiti või taotluses on esitatud valeandmeid või taotleja mõjutab taotluse menetlemist pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil (ELÜPS § 79 lg 3 p-d 1 ja 3).
13.Seega nii toetuse saamiseks kunstlikult tingimuste loomise tuvastamise kui ka toetuskõlblikkuse tingimuste rikkumise korral tuleb PRIA-l keelduda toetuse määramisest ehk PRIA-l ei ole eeltoodud rikkumise tuvastamise korral kaalumisruumi. Eeltoodud järeldusele on jõutud ka varasemas kohtupraktikas (vt ka Tartu Ringkonnakohtu 29. aprilli 2021. a otsus asjas nr 3-19-1474, p-d 18-20).
14.Valitsev mõju oli algselt konkurentsiõiguslik kontseptsioon, mille puhul loeti formaalselt erinevad ettevõtjad sisuliselt üheks ettevõtjaks (Riigikohtu halduskolleegiumi 18. märts 2021. a otsus asjas nr 3-18-1287, p 24). Valitseva mõju tuvastamisel tuleb arvestada lisaks määruse nr 14 tingimustele ka konkurentsiseaduse normidega (eelkõige KonkS § 2 lg-s 4 sätestatud kriteeriumitega). KonkS § 2 lg 4 kohaselt on valitsev mõju võimalus ühe või mitme ettevõtja poolt ühiselt või ühe või mitme füüsilise isiku poolt ühiselt teise ettevõtja aktsiate või osade omamise kaudu, tehingu või põhikirja alusel või muul viisil otseselt või kaudselt mõjutada teist ettevõtjat, mis võib seisneda õiguses oluliselt mõjutada teise ettevõtja juhtorganite koosseisu, hääletamist või otsuseid (p 1) või kasutada või käsutada teise ettevõtja kogu vara või olulist osa sellest (p 2). KonkS § 2 lg 4 sisustamisel on lisaks asjakohane võtta analoogia korras aluseks ka TuMS §-s 8 sätestatud seotud isikute kriteeriumid (vt nt Tartu Ringkonnakohtu otsus asjas nr 3-19-1474 ja Tartu Halduskohtu otsuseid asjades nr 3-23-866, 3-22-679, 3-22-2282, 3-221744). TuMS § 8 lg 1 kohaselt on isikud omavahel seotud, muu hulgas juhul, kui neil on ühine majanduslik huvi või kui ühel isikul on teise üle valitsev mõju. Igal juhul käsitatakse seotud isikutena abikaasasid, elukaaslasi või otse- või külgjoones sugulasi (TuMS § 8 lg 1 p 1). Asjaolu, et määruses nr 14 ei ole tehtud viidet tulumaksuseadusele ei ole määrav, sest senises kohtupraktikas on analoogia korras peetud lubatavaks kohaldada ka TuMS § 8 lg-s 1 sätestatud tingimusi. Kohtupraktika ei ole näinud toetuse taotlemisel ja kasutamisel sedavõrd olulist olemuslikku erinevust, et maksuseaduses sätestatud kriteeriumid ei oleks analoogia korras kohaldatavad (vt täpsemalt Tartu Ringkonnakohtu otsus asjas nr 3-19-1474, p 24). Nimetatud normidest lähtuvalt ei ole valitseva mõju hindamisel oluline ainuüksi isikute õiguslik staatus ja
3-22-2311 asjaolu, kas isikud tegutsevad iseseisvate isikutena ja millises ulatuses üks isik teist isikut lähtuvalt osalusest ja juhtorganite tegevuses osalemisest mõjutada saab. Valitsev mõju võib seisneda ka muudes otsestes või kaudsetes sidemetes ja mõjutusvahendite kasutamise võimaluses.
15.Formaalselt iseseisvate äriühingute käsitlemisel PRIA toetuste kontekstis ühtse põllumajandusliku majapidamisena tuleb silmas pidada ka Euroopa Liidu õigust. Määruse nr 1307/2013 art 4 lg 1 punkti a kohaselt on „põllumajandustootja“ füüsiline või juriidiline isik või selliste isikute rühm, olenemata sellest, milline on selle rühma või rühma liikmete õiguslik seisund siseriikliku õiguse järgi, kelle põllumajanduslik majapidamine asub aluslepingute territoriaalses kohaldamisalas, nagu on määratletud ELi lepingu artiklis 52 koostoimes ELi toimimise lepingu artiklitega 349 ja 355, ning kes tegeleb põllumajandusliku tegevusega. Määruse nr 1307/2013 art 4 lg 1 punkti b kohaselt on põllumajanduslikuks majapidamiseks kõik põllumajandustootja poolt juhitavad ja põllumajanduslikuks tegevuseks kasutatavad üksused, mis asuvad sama liikmesriigi territooriumil. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et nimetatud sätete kohaselt on võimalik olukord, kus ühel füüsilisel või juriidilisel isikul on mitu põllumajanduslikku majapidamist, kuid võimalik on ka olukord, kus mitmel füüsilisel või juriidilisel isikul on üks põllumajanduslik majapidamine. Viimasel juhul saab rääkida ka isikute rühmast, kes on määruse nr 1307/2013 artikli 4 lõike 1 punkti a kohaselt samuti üks põllumajandustootja, isegi kui tegemist on mitme erineva juriidilise isikuga. Samuti võib isikuid käsitleda ühtse põllumajandusliku majapidamisena olukorras, kus ühe ja sama põllu kohta esitavad ühisest majanduslikust huvist ajendatult vaheldumisi taotlusi äriühingud, kellel on sama osanik ja juhatus, millest nähtub, et äriühingute üle teostab kontrolli sama isik. Euroopa Liidu õiguse järgi ei oma tähtsust asjaolu, et tegemist on erinevate juriidiliste isikutega. (vt Tartu Ringkonnakohtu 26. jaanuari 2022. a otsus asjas nr 3-19-648, p 19). Määruse nr 1307/2013 art 4 lg 1 punktis b määratletud mõiste „põllumajanduslik majapidamine“ hõlmab kõiki põllumajandustootja juhitavaid tootmisüksusi ning oluline on, et juhtimise mõiste ei tähenda, et põllumajandustootjal on asjasse puutuva maa kasutamisel põllumajanduslikel eesmärkidel piiramatu käsutusõigus, kuid põllumajandustootja peab olema põllumajandusliku tegevuse korraldamisel piisavalt sõltumatu (Euroopa Kohtu 7. aprilli 2022. a otsus asjas nr C176/20, p-d 55-56). Samade isikute kontrolli all olevaid äriühinguid saab seega käsitleda määruse nr 1307/2013 mõttes ühtse põllumajandusliku majapidamisena.
16.Eelnevale tuginedes ei nõustu kohus kaebajaga, et üksnes asjaolust, et toetuse taotleja on äriühing, ei saa teda koos teiste isikutega käsitleda Euroopa Liidu õiguse mõttes ühtse põllumajandusliku majapidamisena.
17.Kaebaja ei ole sidemeid ja koostööd ettevõtetega FIE Jargo Kundla ja Arjadi-Jüri talu eitanud, kuid on seisukohal, et see on toimunud lubatud viisil ning ettevõtete iseseisva tegutsemise tulemusena ei ole põhjendatud neid PRIA toetuste määramisel sedavõrd tihedalt seotuks pidada, et neile kohalduks määruse nr 14 § 17 lg-s 4 sätestatud piirang. Kohus sellega ei nõustu.
18.Kohus nõustub vaidlustatud PRIA otsuses, vaideotsuses ja kaebusele vastuses esitatud PRIA seisukohtadega ühtset põllumajandusliku majapidamist ja tingimuste kunstlikku täitmist kinnitavate asjaolude kohta ega pea vajalikuks neid detailselt korrata (HKMS § 165 lg 2). Kohtu hinnangul on PRIA otsuses ammendavalt ja selgesti jälgitavalt põhjendanud, mis asjaoludest lähtuvalt saab kaebajat ning otsuses märgitud teisi ettevõtteid käsitleda määruse nr 1307/2013 mõttes ühise põllumajandusliku majapidamisena toetuse määramise otsustamisel. Kuigi kaebaja, FIE Jargo Kundla ja Arjadi-Jüri talu on formaalselt eraldiseisvad ettevõtted, tuleb neid
3-22-2311 omavaheliste tihedate sidemete tõttu pidada PRIA toetuste määramisel ühiseks põllumajanduslikuks majapidamiseks ning seeläbi arvestada määruse nr 14 § 17 lg 4 sätestatud piirmäära. Kaebaja, FIE Jargo Kundla ja Arjadi-Jüri talu on omavahel seotud nii isikuliselt, asukohaliselt kui ka äriliselt ning tegutsevad suures ulatuses ühisest majanduslikust huvist kantuna.
19.Kohut ei veena kaebaja seisukoht, et koostöö perekonnaliikmetele kuuluvate äriühingute vahel on tavapärane ning toetustaotluste sisestamisel osutatud abi teisele perekonnaliikmele ei ole piisav käsitlemaks neid isikuid PRIA-lt toetuste taotlemisel ühise põllumajandusliku majapidamisena. PRIA otsuses, vaideotsuses ja vastuses kaebusele kajastatud perekondlik ja majanduslik side kaebaja, FIE Jargo Kundla ning Arjadi-Jüri talu vahel on ilmne. Äriregistri ja rahvastikuregistri andmed kinnitavad, et eelnimetatud ettevõtete juhatuse liikmeteks või omanikeks on isikud, kes on perekondlikult tihedalt seotud isikud. Meiemahe OÜ ainuosanikuks ja juhatuse liikmeks on Kertu Kundla. Tema vend Jargo Kundla tegutseb füüsilisest isikust ettevõtjana (FIE Jargo Kundla, praegune ärinimi Jargo Kundla talu). Aivar Kundla on Kertu Kundla ja Jargo Kundla isa ning tegutseb füüsilisest isikust ettevõtjana (ärinimi Arjadi-Jüri talu) ning on tihedalt seotud ka äriühinguga OÜ Arjadi Agro, kellega kaebaja ja FIE Jargo Kundla sõlmisid PRIA-le esitatud rendilepingu maakasutusõiguse saamiseks. Arjadi Kundla on nimetatud äriühingu ainuosanik ja ainus juhatuse liige ning tegelik kasusaaja. Kaebaja, FIE Jargo Kundla ning Arjadi-Jüri talu esitasid samas meetmes ja samas voorus mitmeid toetustaotluseid ning kõigi taotluste esitamisega on tihedalt olnud seotud Jargo Kundla. Kaebaja, FIE Jargo Kundla, Arjadi-Jüri talu ning rendilepingu teiseks pooleks olev OÜ Arjadi Agro tegutsevad samas tegevuskohas põhi-või lisategusalana teravilja-, kaunvilja ja õlitaimeseemnete kasvatamisega või segapõllumajandusega. FIE Jargo Kundla tegevusalaks on äriregistri andmete kohaselt ka masinate ja seadmete remont. Kaebaja soovitud investeeringu tegemise asukohaks on kinnistu katastrinumbriga 75901:005:0033, mille omanikuks on OÜ Arjadi Agro, kellega on kaebaja sõlminud rendilepingu, millest ei nähtu aga renditasu suurus. Samas asukohas tegutses ja taotles toetust ka Arjadi-Jüri talu, kelle üle on Aivar Kundlal valitsev mõju. Sisuliselt taotles kaebaja ja Arjadi-Jüri talu toetust seadmete soetamiseks, mida kavatseti kasutada OÜ Arjadi Agro omandis olevale kinnistul. Veelgi enam, Jargo Kundla tegevusest toetustaotluste esitamisel ilmneb, et tal on tihe side ka kaebaja toetustaotluse esitamisega. Kohtule esitatud materjalidest nähtub ka see, et kaebaja ostab või saab tasuta olulises ulatuses teenust OÜ-lt Arjadi Agro ja FIE-lt Jargo Kundla. Kaebaja põhivaraks on üks traktor, teisi põllukultuuride kasvatamiseks olulist tehnikat kaebaja omandis ei olnud ning samuti ei nähtunud, et kaebaja oleks kandnud olulisel määral põllumajandustehnika rentimise kulusid. See viitab, et kaebaja sai osa endale vajalikust teenusest perekonnaliikmetega seotud teistelt äriühingutelt ja füüsilisest isikust ettevõtjatelt. Samuti viitavad ettevõtete omavahelised tehingud teenuste osutamise ja mahu kohta, samuti pangakontoväljavõtetest nähtuvad tehingu selgitused (laen) sellele, et nende isikute majandustegevus on tihedalt üksteisega seotud. PRIA on ka välja toonud et tema registris on kaebaja, FIE Jargo Kundla ning Arjadi-Jüri talu puhul märgitud sama esindusõigusega isik. Ka nimetatud asjaolu viitab kaudselt tihedatele seostele nende kolme isiku vahel.
20.Arvestades nende ettevõtete juhatuse liikmete ja/või omanike perekondlikku sidet on ilmne, et nendel isikutel on omavaheline vahetu mõju üksteise tegevusele, mida kinnitavad ka tihedad majanduslikud tegevused isikute vahel. Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt on isikute vahel tihe koostöö, kusjuures raskesti tuvastatav on kaebaja enda panuse suurus põllumajandusliku omatoodangu valmistamisel. PRIA on kohtu hinnangul vaidlustatud otsustes veenvalt ära näidanud, et eelnimetatud äriühingute vahel toimub tihe majanduslik tegevus, mis on suunatud ühiselt põllumajandusliku toodangu saamisele. Vaidlustatud otsuses
3-22-2311 märgitud ettevõtete tegevuskohad ja -valdkonnad on seotud ning moodustavad koos sisuliselt ühise tootmiskompleksi. Kohtu hinnangul tegutsevad PRIA otsuses kajastatud füüsilisest isikust ettevõtjad ja äriühingud nn perefirmana, milles põllukultuuride kasvatamise ja müügiga seotud tegevuse erinevad etapid on jagatud erinevatesse ettevõtetesse, kuid omatoodangu saamine toimub väga tihedas koostöös. Veelgi enam, kohtule esitatud materjalide pinnalt on raske mõista, kui suur roll lõpptoodangu saamisel kaebajal üldse on, sest palju teenuseid saadakse teistelt seotud isikutelt nn vahetusteenusena või koostöö tulemusena tasuta. Samuti ei nähtu kaebaja esitatud rendilepingust (dtl-d 39-40) renditasu suurus. Selline leping ei vasta turutingimustele. Kaebaja viitab küll rendilepingu punktile 3.2, milles on lepingu pooled kokku leppinud, et rentnik kohustab investeerima hoone parendamisse alates rendilepingu sõlmimisest, kuid lepingust ei ole võimalik mõista, milles see kohustus täpselt seisneb ning millises mahus kaebajal investeerimiskohustus lasub. Sedavõrd üldsõnalise kohustuse seadmine ei oma mingit arvestatavat mõju ega kinnita, et leping vastab turutingimustele. Kohtu hinnangul viitab seotud isikute vahel sellise turutingimustele mittevastava rendilepingu sõlmimine sellele, et tegemist võib olla näiliku lepinguga. Isegi kui see nii ei ole, kinnitab sellise rendilepingu sõlmimine seotud isikute vahel omavahelist tihedat sidet ja ühtse põllumajandusliku majapidamise olemasolu. On väheusutav, et samadel tingimustel oleks kaebajal võimalik sarnase rendilepingu sõlmimine mitteseotud isikuga sedavõrd pikaks ajaks (rendileping sõlmiti 13 aastaks ehk kuni 31. detsembrini 2035).
21.Mööda ei saa vaadata ka sellest, et kaebaja, FIE Jargo Kundla, Arjadi-Jüri talu ja ka OÜ Arjadi tegutsevad samas valdkonnas ning nende tegevus on suunatud teraviljakasvatamisele (sh teravilja kuivatamisele). PRIA otsuses kajastatud kaebaja ja Arjadi-Jüri talu toetustaotluste alusel soetada kavatsetud seadmed on sarnased ning suunatud sama eesmärgi saavutamisele (põllukultuuride kasvatamiseks ja kuivatamiseks vajalik seadmete soetamine) ning nende kasutamine on planeeritud samal kinnistul asuva seotud isiku äriühingule kuuluvas hoones. Arvestades kaebaja, FIE Jargo Kundla ja Arjadi-Jüri talu tihedat sidet ning osutatavate teenuste iseloomu ja mahtu, on põhjendatud ka PRIA kahtlus, et kaebaja soetada soovitavate seadmete puhul võib toimuda segakasutus teiste isikutega, sest samale kinnistule soovis investeeringut teha PRIA toetuse abil ka Arjadi-Jüri talu. Ka sõlmitud rendilepingu tingimused (sh renditasu puudumine) viitavad kaudselt sellele, et investeeringuobjekti ei pruugita kasutada üksnes või esmajoones kaebaja omatoodangu valmistamiseks.
22.Eeltoodud järeldusi ei muuda ka kaebaja osutus sellele, et MTA ei ole kaebaja suhtes maksuõiguserikkumisi tuvastanud. Toetus- ja väljamaksetaotluse lahendamine on PRIA pädevuses. PRIA tegeleb toetustaotluse lahendamisel igapäevaselt muu hulgas tingimuste kunstliku täitmise, sh isikutevaheliste seoste kontrollimisega. Toetuse määramist reguleerivatest õigusaktidest ei tulene, et PRIA-l puuduks toetustaotluste lahendamise menetluse raames pädevus isikute seotuse ja valitseva mõju hindamiseks ning et ta peaks tuginema teiste haldusorganite, nt MTA või Konkurentsiameti arvamusele. Seega asjaolu, et kaebaja hinnangul ei ole MTA temal maksukohustuste rikkumist tuvastanud, ei ole ühise põllumajandusliku majapidamise ja äriühingute seotuse ja vahetu mõju hindamisel määrav. Ühiseks põllumajanduslikuks majapidamiseks ning omavahel seotud ettevõteteks, kellel on üksteise tegevusele vahetu mõju, pidamine ei tähenda tingimata, et maksuõiguslikult on kaebaja tegevus õigusvastane.
23.PRIA otsuses ja vaideotsus kajastatud asjaoludest kogumis nähtub seega kohtule veenvalt, et kaebaja ning otsuses nimetatud teised äriühingud ja füüsilisest isikust ettevõtjad on tihedalt seotud isikuliselt, asukohaliselt ja majanduslikult ning nad tegutsevad sedavõrd seotult, et PRIA toetuste puhul tuleb neid käsitleda ühtse põllumajandusliku majapidamisena, mis tegutsevad
3-22-2311 sarnaselt kontserni kuuluvate ettevõtetega, millele rakendub määruse nr 14 § 17 lg-s 4 sätestatud toetuste kogumahu piirang (programmperioodil 500 000 eurot kõigi seotud ettevõtete peale kokku). OÜ Meiemahe, FIE Jargo Kundla ja Arjadi-Jüri talu on taotlenud ja neile on määratud arengukava programmperioodil kokku juba 1 041 418,81 eurot toetusi, mis ületab määruse nr 14 § 17 lg-s 4 sätestatud piirmäära. Arvestades, et arengukava programmiperioodil varem määratud toetuste kogumaht ületas lubatavat maksimaalset toetussummat kogu perioodi kohta (500 000 eurot), siis on PRIA jätnud õigesti selle vaidluse esemeks olnud kaebaja täiendava toetustaotluse rahuldamata. Ühtlasi on kaebaja käitumine omavahelise seotuse ja valitseva mõju olemasolu eiramisel kantud eesmärgist täita toetuse saamise tingimused kunstlikult, sest PRIAle on üritatud jätta ekslikku muljet justkui ettevõtete tegevus ei ole omavahel tihedalt seotud ning neile ei peaks rakendama määruse nr 14 § 17 lg-s 4 sätestatud maksimaalse toetussumma nõuet. Sellise tegevuse eesmärgiks oli saada eelis ehk saada toetusi suuremas ulatuses kui lubatud. Seega olenemata hinnangust, kas kaebaja on lisaks osaliselt kunstlikult tekitanud ka omatoodetud põllumajanduslike toodete müügitulu, ei ole toetustaotluse rahuldamine lubatav. Kohus ei pea seetõttu vajalikuks omatoodetud põllumajandusliku toodangu müügitulu tingimuse järgimist kaebaja puhul detailselt analüüsida, sest ka müügitulu tingimuse täitmise korral ei oleks kaebajale toetuse määramine määruse nr 14 § 17 lg-s 4 sätestatut arvestades käesoleval juhul lubatud.
24.Kohus peab omatoodetud põllumajandusliku toodete müügitulu tingimuse osas siiski vajalikuks siiski märkida järgmist. Määruse nr 14 § 2 lg 1 kohaselt võib toetust taotleda äriseadustiku tähenduses ettevõtja, kelle omatoodetud põllumajanduslike toodete müügitulu oli taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaastal üle 14 000 euro ja taotluse esitamisele vahetult eelnenud teisel majandusaastal vähemalt 1200 eurot ning see moodustas mõlemal taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaastal üle 50,00 protsendi kogu müügitulust. Värskemas kohtupraktikas on selgitatud, et omatoodetud põllumajandustoote kindlaksmääramisel ei ole tulu ja kulu suhe määravalt oluline. Riigikohus selgitas haldusasjas nr 3-20-1374, et määruse nr 14 määratlemata õigusmõiste „omatoodetud põllumajandustoote“ sisustamisel saab arvestada, et eesmärgiks oli toetuse andmine ettevõtjale, kes ise toodaks või kasvataks toodangut. Tavapäraselt saab omatoodetud toote all mõista ise, oma vahenditega tehtud/kasvatatud toodet. Seega, kui on tõendatud, et taotleja tegeles loomade aretuse või pidamisega ning elusloomi edasi müüs, on tegemist omatoodanguga. Samuti, kui rohi kasvas põllumajandustootja heinamaal ja hein sealt koristati ning tootja selle müüs, on tegemist tootja enda toodanguga. Üldjuhul ei peeta vajalikuks omatoodetud toote puhul lähtuda sellest, kui kaua toote saamiseks aega kulutati või kui palju kulutusi selleks tehti. Seetõttu ei pruugi tootega seonduva kulu täpne osakaal ja piisav tootmistsükkel olla omatoodangu mõiste sisustamisel määrav. Kui täitevvõimu hinnangul oleks toetuse saamiseks oluline omatoodangu puhul ette näha selle tootmiseks kulunud aeg ja kulutused, oleks see tulnud määruses selgelt sõnastada. Määruse nr 14 § 2 lg 1 mõte on, et arvesse ei võetaks teiste toodetud põllumajandustoodete vahendamist ilma taotleja panuseta toote väärtuse tõstmisse. Samuti on oluline kindlaks teha, kas taotleja tegutseb ise põllumajandustootjana või esitleb kellegi teise toodetud tooteid oma toodete pähe, luues kunstlikult toetuse saamise tingimused (Vt Riigikohtu halduskolleegiumi
5.märtsi 2024. a otsus asjas nr 3-20-1374, p-d 13-14). Kohus mõistab Riigikohtu positsiooni nii, et üksnes või peamiselt vahendustegevusele iseloomulike toimingute tegemine ei anna õigust käsitleda toodangut omatoodanguna, kuid omatoodanguks kvalifitseerimisel ei ole täpne tulu ja kulu suhe ning ajalised kriteeriumid olulised. Seoses toodangu müügiga tuleb arvestada, et Riigikohus ei ole toodangu müügist saadud tulu jätnud arvestamata põhjusel, et isikul puudub vajalik tootmistehnika ning ta on teenuse sisse ostnud või saanud teenust koostöö vormis tasuta ning raamatupidamisest ei nähtu toodangu saamiseks olulisi kulutusi. Oluline on see, et isikul on olemas maa, kus toodangut kasvatada ning kasvatamine on usutav ning toodangu müük
3-22-2311 dokumentaalselt tõendatud. Väheoluline ei ole ka Riigikohtu osutus, et toetuse taotleja võib kasutada ka teiste isikute abi, kusjuures selle eest tasumise viis ei pruugi olla määrav (vt eelviidatud Riigikohtu otsus asjas nr 3-20-1374, p 17). PRIA otsustes tehtud osad järeldused ei vasta müügitulu osas eelnimetatud põhimõtetele, sest PRIA põhjendused tuginevad varasemas kohtupraktikas kujundatud sätte kitsale tõlgendusele, mille kohaselt peab müügitulule tuginev toetaja olema toodangu peaasjalikult ise valmistanud ning selle eest enamus kulusid kandnud. Värske kohtupraktika järgi ei ole see asjaolu aga enam ainumäärav. Kohus ei pea siiski vajalikuks detailsemalt omatoodangu müüginõude tingimuse täitmist ning PRIA otsuses kajastatud ettevõtete rolli ulatust omatoodangu saamise protsessis analüüsida, sest kaebus jääb määruse nr 14 § 17 lg 4 alusel rahuldamata ka siis, kui omatoodangu müügitulu tingimuse oleks kaebaja täitnud.
25.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Meiemahe OÜ kaebuse rahuldamata. HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebus jääb rahuldamata, siis jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. PRIA ei ole menetluskulu dokumente esitanud ning tema kulud jäävad tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).
(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.