X kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 8. juuli 2022. a otsuse nr 13-29.1/22/1770 tühistamiseks ja vastustaja kohustamiseks toetustaotluse osas uuesti otsustada Kaebaja – X (FIE 12516039), esindaja Henno Nurmsalu Vastustaja – Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, esindaja Eva Rückenberg
Menetlusosalised
Asja läbivaatamine Resolutsioon
Kirjalik menetlus
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta kaebaja menetluskulud tema enda kanda.
3.Asendada avaldavas otsuses füüsiliste isikute nimed tähemärgiga.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast arvates, s.o kuni 30. oktoober 2023. a. Asjaolud ja menetluse käik
1.Füüsilisest isikust ettevõtja X esitas 17.03.2022. a Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (PRIA) taotluse kuivati, täppisväetamise sensorsüsteemide ja elektrigeneraatori ostmiseks 282 628,46 euro suuruse toetuse saamiseks tuginedes maaeluministri 11.02.2017. a määrusele nr 14 „Põllumajandusettevõtja tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetus“ (määrus nr 14).
2.PRIA jättis 08.07.2022. a otsusega nr 13-29.1/22/1770 taotluse rahuldamata. Otsuse põhjenduste kohaselt on taotleja loonud kunstlikud tingimused eesmärgiga kvalifitseeruda määruses toodud nõuetele ja saada toetust. Taotleja ei tõendanud kulutuste tegemist 2020. ja 2021. majandusaasta omatoodetud põllumajanduslike toodete müügitulu saamiseks. Taotlejal puudus 2020. ja 2021. aastal omatoodetud põllumajanduslik müügitulu.
3.PRIA jättis 30.09.2022. a vaideotsusega nr 13-29.1/22/1931-2 X vaide PRIA 08.07.2022. a otsuse kehtetuks tunnistamiseks rahuldamata. Vaide esitajal puudus ehitusluba investeeringuobjekti elluviimiseks ja ei ole tõendanud tema kasuks seatud kasutusvaldust või rajatise kasutamiseks kirjaliku rendilepingu olemasolu ega täitnud omatoodetud müügitulu nõuet. Meiemahe OÜ, FIE X ja Arjardi-Jüri Talu on üks majandusüksus.
4.X esitas 26.10.2022. a Tartu Halduskohtule kaebuse taotlusega tühistada PRIA 08.07.2022. a otsus nr 13-29.1/22/1770 ja kohustada PRIA-t uue haldusakti andmiseks.
5.PRIA vaidleb 01.12.2022. a esitatud vastuses kaebusele vastu.
6.Poolte seisukohti arvestades määras kohus 22.08.2023. a menetlusvormiks kirjaliku menetluse. Kaebaja nõue
7.Kaebaja ei nõustu PRIA otsuse põhjendustega. Määrusest nr 14 ega vaidlustatud otsusest ei tulene alust käsitleda Meiemahe OÜ-d, FIE X ja Arjadi-Jüri ühtselt toimiva põllumajandusliku majapidamisena (ühe majandusüksusena) tegutsevana ja jätta kaebuse otsusele rahuldamata. Kaebaja vastab taotlejale, taotlusele või toetatavale tegevusele määruses nr 14 kehtestatud nõuetele. Määruse nr 14 § 17 lg 4 kohaselt ühte kontserni kuuluvad ettevõtjad või konkurentsiseaduse § 2 lõike 4 tähenduses valitseva mõju kaudu üksteisega seotud ettevõtjad ei saa kokku taotleda toetust rohkem kui 500 000 eurot arengukava programmiperioodil. KonkS § 2 lg 4 kohaselt valitsev mõju on võimalus ühe või mitme ettevõtja poolt ühiselt või ühe või mitme füüsilise isiku poolt ühiselt teise ettevõtja aktsiate või osade omamise kaudu, tehingu või põhikirja alusel või muul viisil otseselt või kaudselt mõjutada teist ettevõtjat, mis võib seisneda õiguses: 1) oluliselt mõjutada teise ettevõtja juhtorganite koosseisu, hääletamist või otsuseid või 2) kasutada või käsutada teise ettevõtja kogu vara või olulist osa sellest. Käesolevas asjas ei ole tuvastatud X FIE kuuluvus kontserni või et tema või teised isikud on seotud valitseva mõju kaudu. Tõendatud on, et erinevatele isikutele kuuluvad ettevõtted on teinud omavahel tehinguid, tegemist on sugulastega ja investeeringud kavandatakse ühte lähipiirkonda, kuid tegemist ei ole seosega, mida võiks hõlmata mõiste „valitsev mõju” alla. Kaebaja on jätkuvalt seisukohal, et PRIA käsitluse järgi võiks kõiki ühistegevuse kriteeriumi alusel investeeringutoetuste voorudes hindepunkte saanud ettevõtjaid käsitleda üksteisega seotuna, mis aga ei ole kindlasti määruseandja eesmärk.
8.Kaebaja hinnangul on PRIA valesti tõlgendanud määruses nr 14 toodud aluseid –määruses on viide konkurentsiseadusele ja sealt tulenevalt kontserni või valitseva mõju mõistele. Tulumaksuseadusele määruses nr 14 viide puudub. Tulumaksuseaduse § 8 sätestatu kohaselt käsitletakse seal seotud isikute mõistet, mis on sisuliselt täpsustus tulumaksuseaduse kohaldamisala jaoks ja täpsustab konkurentsiseaduses sätestatut. Kuivõrd määruses nr 14 puudub viide tulumaksuseaduse täpsustusele, siis puudub ka alus vastava määratluse kohaldamiseks. Aadressile Viljandi maakond, Põhja-Sakala vald, Arjadi küla, Tõnise, 71505 on registreeritud kokku seitse äriühingut, millest äriregistri andmetel tegelevad viis (PRIA-le esitatud andmete järgi aga kuus) teraviljakasvatusega. Neist seitsmest äriühingust kolm (Meiemahe OÜ, FIE X ja FIE Arjadi-Jüri Talu) on esitanud toetustaotlused PRIA-le samas meetmes ja samas voorus ning kõigi kolme taotluse sisestamist PRIA süsteemides on erinevates etappides teiste hulgas teinud ka X, kes on rahvastikuregistri andmetel Meiemahe OÜ ainuosaniku ja juhatuse liikme Y vend. W on Y ja X isa. Otsuses on leitud ka, et „Ühise majandusliku huvi puhul tegutsevad isikud ühise eesmärgi nimel, annavad näiteks mõlemad oma panuse toote või teenuse väljatöötamisse, valmistamisse või turule toomisesse, sõlmivad omavahel kulude jagamise kokkuleppeid, sõlmivad kokkuleppeid eesmärgiga hoiduda kõrvale maksukohustuste täitmisest”. Kaebaja leiab, et tegemist on põhjendamatu seisukohaga - Maksu- ja Tolliameti hinnangul ei esine viidatud ettevõtetel maksukohustuste rikkumisi. Vastustaja ei ole põhjendanud, miks ei ole vaideotsuses nimetatud asjaolusid arvesse võetud.
9.Kaebaja vaidleb ka vastu, et eelkirjeldatud tegevused erinevate ettevõtete vahel tekitavad erinevate ettevõtete ühise majandusüksuse (Määruse 1307/2014 artikkel 4). Oluline on välja tuua, et Meiemahe OÜ, FIE X ja FIE Arjadi-Jüri Talu on kõik eraldiseisvad põllumajandustootjad ning on meelevaldne lugeda neid kõiki üheks põllumajanduslikuks majapidamiseks. Põllumajanduslik
majapidamine on eeltoodule tuginedes kõik põllumajandustootja poolt juhitavad ja põllumajanduslikuks tegevuseks kasutatavad üksused, mis asuvad sama liikmesriigi territooriumil. Põllumajandustootja on aga sama määruse kohaselt põllumajandusliku tegevusega tegelev füüsiline või juriidiline isik. Eestis on ettevõtlusvabadus ja puuduvad piirangud ettevõtte asutamiseks. Osaühingu näol on tegemist piiratud vastutusega äriühinguga, mis võimaldab ettevõtjal riske hajutada ja tegutseda sõltumatult erinevate ettevõtetega erinevate tegevuste elluviimisel. PRIA väidete kohaselt võiks pidada üheks majapidamiseks hõimlaste asutatud kõiki ettevõtteid, kuigi õigusaktidega selline järeldus kooskõlas ei ole. Põllumajanduslik majapidamine saab olla siiski vaid ühe ettevõtja majandusüksus, ühtse majandusliku ja tehnilise juhtimisega üksus. Kaebaja rõhutab, et eelviidatud ettevõtted ei ole ühte kontserni kuuluvad ettevõtjad või konkurentsiseaduse § 2 lõike 4 tähenduses valitseva mõju kaudu üksteisega seotud ettevõtjad ning põhjendatud ei ole ettevõtete seostamine läbi isikuliste, asukohaliste ja majanduslike seoste.
10.Asukohalise seose osas märgitakse, et pelgalt asjaolu, et ettevõtted on ajaloolistel põhjustel tegutsemas samas piirkonnas, osaliselt sama vana talu selgelt eristatavates osades, ei tähenda, et tegemist on asukohalise seosega, mis viitab ühele majandusüksusele. Arusaamatuks jääb, kuidas vastustaja kujutab ette põllumajandustegevusega alustamist, kui alguses puudub ettevõttel põhivara, maaressurss ning oskusteave. On loomulik, et kui ettevõtjal on võimalus teha koostööd enda lähisugulastega ja aegamööda arendada välja enda toimiv ettevõte, siis sellist võimalust ka kasutatakse. Seejuures eristatakse alati erinevate ettevõtete tegevused lähtudes mh maakasutusest. Seega ei tõenda ettevõtete paiknemine ühes piirkonnas ettevõtete seotust majandustegevuse mõttes läbi valitseva mõju. Isikulise seose osas märgitakse, et tegemist on sisuliselt õe, venna ja isa erinevate ettevõtetega, kellel aga ei ole ühtset juhtimist või muud seost. PRIA tugineb väitele, et kolme ettevõtte taotluse sisestamist PRIA süsteemides on erinevates etappides teiste hulgas teinud ka X. Kaebaja leiab, et tegemist on meelevaldse seostamisega. Asjaolu, et kaebaja seaduslik esindaja on aidanud enda sugulasi taotluste sisestamisel ei tähenda, et tegemist on valitseva mõju tõendiga. Kui nimetatud asjaolu ilmneks täiesti erinevate ettevõtjate vahel, siis võiks seda pidada uurimisväärseks, kuid praegusel juhul on tegemist tavapärase elusituatsiooniga. Majandusliku seose osas märgitakse, et arvestades ettevõtete kogukäivet, siis kõnealuste ettevõtete omavahelise käibe osa on väheoluline ja ei välju tavapärase majandustegevuse piirest – sellest ei saa kuidagi järeldada, et tegemist peaks olema ühtse majandusüksusega.
11.Maaelupoliitikas on olnud läbivalt eraldi välja toodud ühise majandustegevuse edendamise eesmärk ning kuigi käesoleval juhul ei tegutse kõnealused ettevõtted ühiselt, siis tuleb arvesse võtta, et kõrvuti asetsevate tootmisvahenditega ettevõtted peaksidki mingil tasandil tegema koostööd, eelkõige turutingimustel. Samas loob ettevõtete koostöö võimalused ka efektiivsemaks majanduslikuks koostööks, mida selgitasime eelnevalt.
12.Kaebaja on asukoha kasutusõiguse aluseks dokumendiks esitanud rendilepingu, mis on sõlmitud Arjadi Agro OÜ ja X FIE vahel. Lepingu järgi annab Arjadi Agro OÜ X FIE-le rendile Arjadi küla, Põhja-Sakala vald, Viljandi maakond 75901:005:0033 kinnistu/hoone. PRIA leiab, et vaide esitaja ei ole ka vaidega esitanud PRIA-le täiendatud rendilepingut, millest nähtuks renditasu ja viljakuivati täpne asukoht rendileandja kinnistul. Mistõttu ei ole vaide esitaja täitnud määruse § 6 nõuet, andes sellega aluse toetuse rahuldamata jätmiseks. Kaebaja ei nõustu eeltooduga, sest lepingust nähtub ehitusregistri kood, mille järgi on võimalik tuvastada konkreetne hoone asukoht. Vastavalt lepingu p-le 3.2 on ka rentnikul kohustus investeerida hoonesse, samuti muid kohustusi. Ei esine aluseid, et sellist lepingut ei võiks sõlmida. Samuti ei ole PRIA välja toonud, mis osas täpselt ei vasta esitatud rendileping määruse § 6 nõuetele ning kaebaja on seisukohal, et sõlmitud rendileping tagab hoone kasutusõiguse kaebajale määruses nimetatud tähtajaks.
13.Sisuliselt on PRIA seisukohal, et kuna ettevõttel oli 2020. ja 2021. a vaid traktor, siis tal ei saanudki tekkida omatoodangut. Esiteks, kaebaja esitas tõendina PRIA-le väljavõtted majandusaasta aruannetest 2018-2019, millest nähtub ettevõtte stabiilne käive ja majandustegevus põhivaldkonnas. Omatoodang, isegi kui osaliselt on mingil aastal kasutatud näiteks renditehnikat, on ikkagi omatoodang. Tegemist ei ole vahendustegevusega. Avalikest andmebaasidest on kättesaadav, et vaide esitaja käive on olnud aastast 2017 üle 100 000 euro, mis on saadud põhitegevusest ehk põllumajandustootmisest. Seetõttu on ka arusaamatu PRIA seisukoht, et müügitulu nõue on täitamata (arvestades, et määruse kohaselt on müügitulu piirmäärad taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaastal üle 14 000 eurot ja taotluse esitamisele vahetult eelnenud teisel majandusaastal vähemalt 1200 eurot ning see moodustas mõlemal taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaastal üle 50,00 protsendi kogu müügitulust).
14.Kaebaja on PRIA-le selgitanud, et 2020. aastal kasutas avaldaja enda varasemate aastate toodangut külviseemnena, seega seemnele kulutusi ei tekkinud. Taotleja on esitanud rendilepingud, millest nähtub tema kasutada olev põllumajandusmaa. Osad kasutatavad maad on taotleja kasutuses suuliste lepingute alusel, kogu kasutatav maa on märgitud taotlusel. Muud sisendid (väetis) kaeti varasemalt varutud vahendite arvelt ja sellega arvelist kulu ei tekkinud. Lisaks vajaminevad sisendid (kombaini teenus) saadi kokkuleppe alusel ettevõttelt Paala OÜ (keda esindab seaduslik esindaja, juhatuse liige J. T. kellega sõlmiti kokkulepe vastuteenusena maaharimisteenuse osutamiseks. Eeltoodu põhjal on kaebaja seisukohal, et haldusakt on oluliste kaalutlusvigadega, kuna pole selgitatud, miks eeltoodud asjaolusid ja selgitusi arvesse ei võetud. Kui PRIA peaks leidma, et mingis osas (sisseostetud kombainiteenuse eest) ei saa taotleja toodangut lugeda omatoodanguks, siis tuleks vastav protsent müügitulust maha arvestada ja muus osas see arvesse võtta. Kaebaja märgib ka, et selline käsitlus ei oleks põhjendatud käesoleval juhul, kus kaebaja on tõendanud, et tal olid olemas a) maaressurss, b) seemned varasematest aastatest c) osaliselt tehnika. Kaebaja märgib, et kaebuse esitamise ajaks on tal soetatud ka kombain, kuid arvestades investeeringu suurust, ei olnud see varasemalt majanduslikult lihtsalt võimalik.
15.Kokkuvõttes leiab kaebaja, et PRIA on põhjendamatult jätnud taotluse rahuldamata ja otsitud põhjustel teinud mitterahuldamise otsuse, mis ei haaku tuvastatud faktiliste asjaoludega. Kaebus on vajalik kaebaja õiguste kaitseks, et tagatud oleks taotlejate võrdne kohtlemine. Puudub objektiivne põhjendus, et taotleja, taotlus või toetatav tegevus ei vasta vähemalt ühele nõudele, mis on esitatud taotlejale, taotlusele või toetatavale tegevusele, mistõttu on äralangenud toetuse mittemääramise alus ELÜPS § 79 lg 4 mõttes (millele ei ole viidatud vaidlustatud otsuses). Vastustaja vastuväited
16.Kaebaja esitas 17.03.2021. a PRIA-le toetustaotluse viitenumbriga 41002200346 maaeluministri 03.03.2017. a määruse nr 14 “Põllumajandusettevõtja tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetus” alusel. Toetust taotleti summas 282 628,46 eurot täppisväetamise sensorsüsteemide ja elektrigeneraatori ostmiseks. Investeeringu tegemise asukohaks on toetustaotlusele märgitud Viljandi maakond, PõhjaSakala vald, Arjadi küla, Tõnise.
17.X taotluse osas ilmnesid asjaolud toetustaotluse rahuldamata jätmiseks, kuna X on loonud kunstlikud tingimused eesmärgiga kvalifitseeruda määruses toodud nõuetele ja saada toetust. Taotleja ei tõendanud PRIA-le kulutuste tegemist 2020. ja 2021. majandusaasta omatoodetud põllumajanduslike toodete müügitulu saamiseks. PRIA tuvastas, et Xl puudus 2020. ja 2021. aastal omatoodetud põllumajanduslik müügitulu.
18.PRIA jättis 08.07.2022. a otsusega nr 13-29.1/22/1770 X taotlustoimiku nr 41002200346 rahuldamata, millega taotleti toetust summas 282 628,46 eurot. X esitas 29.07.2022. a vaide PRIA 08.07.2022. a otsuse nr 13-29.1/22/1770 osas, mille PRIA jättis 08.09. 2022. a vaideotsusega nr 13-29.1/22/1931-2 rahuldamata. Meiemahe OÜ esitas 11.08.2022. a vaide PRIA 12.07.2022. a otsuse nr 13-29.1/22/1796 osas, mille PRIA jättis 30.09.2022. a vaideotsusega nr 13-29.1/22/20041 rahuldamata.
19.PRIA on tuvastanud OÜ Meiemahe, FIE X ja Arjadi-Jüri Talu tegutsemise ühe majandusüksusena.
20.Kaebajal puudub omatoodetud põllumajandusliku müügitulu.
21.Kaebaja on loonud kunstlikud tingimused vastamaks toetustaotluse tingimustele.
22.Haldusmenetluses joonistus välja toetuste koondumine ühtede ja samade isikuteringi kuuluvate ettevõttete kätte. Avaliku raha arvel makstavad toetused peaksid aga võrdsetel tingimustel jõudma kõigi õigustatud isikuteni, mitte eelistatult nendeni, kes on toetuse tingimused loonud kunstlikult. Kunstlike toetustingimuste puhul ei heida PRIA reeglina ette mitte määrustes toodud nõuete mittetäitmist, vaid kohustuslike nõuete kunstlikku täitmist, et toetustele ligi pääseda. Ainult toetuste saamise eesmärgil loodud näiliselt sõltumatute, kuid majanduslikult siiski ühise majapidamisena toimetavate ettevõtete võrgustikele jagatav toetusraha seab ebavõrdsemasse olukorda need taotlejad, kes on samuti õigustatud toetust saama, aga kes selliseid kunstlikke ärivõrgustikke ei loo ja kes jäävad toetusest ilma.
23.Kui tehakse kindlaks, et taotletakse soodustusi, mis ei vasta kohaldatava ühenduse õiguse eesmärkidele, luues kunstlikult selle soodustuse saamiseks nõutavad tingimused, siis vastavalt juhtudele soodustust kas ei anta või võetakse see ära. Tingimuste kunstlik täitmine tähendab olukorda, kus vormiliselt on toetuse saamise tingimused täidetud, kuid see on saavutatud lubamatul viisil või on loodud üksnes näilikkus tingimuste täitmisest.
24.Kaebaja on loonud kunstlikud tingimused eesmärgiga kvalifitseeruda määruses toodud nõuetele ja saada toetust kuivati, täppisväetamise sensorsüsteemide ja elektrigeneraatori ostmiseks ühises põllumajandusüksuses kasutamiseks. Järelikult on vastustaja põhjendatult jätnud ELÜPS § 79 lg 4 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogus määruse nr 1306/2013 artikli 59 lg 7 kohaselt kaebaja toetustaotluse rahuldamata. Kohtu seisukoht
25.Kaebaja on tühistamis- ja kohustamiskaebuse põhistamiseks tõenditena esitanud RIA 08.07.2022. a otsuse (tl 9-14), kaebaja vaide otsuse kehtetuks tunnistamiseks (tl 15-17), PRIA 30.09.2022. a vaideotsuse (tl 18-21), Arjadi Agro OÜ ja W ja X FIE 16.12.2017. a rendilepingu (tl 22-23).
26.PRIA on kaebusele esitatud vastuväidete põhistamiseks tõenditena esitanud haldusmenetluse materjalidest X 28.04.2022. a e-kirja PRIA-le (tl 33), X Swedbank AS konto väljavõtted (tl 34-49, 50-64), AS Põlluvara ja X 04.03.2019. a põllumajandusliku rendilepingu (tl 65-67), Qi ja X FIE maa rendilepingu (tl 68-69), Tornator Eesti OÜ 09.12.2021. a arve nr 20210960 (tl 70), Prenton OÜ 27.12.2021. a arve nr 6097, 29.12.2021. a arve nr 6111 (tl 71, 72), Roger Puit AS 27.10.2021. a arve nr 211511( tl 73).
27.Halduskohus, hinnates asjas kogutud tõendeid vastastikuses seoses ja kogumis, on seisukohal, et alus kaebuse rahuldamiseks puudub.
28.Halduskohtu hinnangul ei eksinud vastustaja vaidlusaluse otsuse tegemisel materiaalõiguse normide kohaldamisel ega rikkunud ka menetlusnorme.
29.PRIA vaidlustatud otsuses on toodud põhjendused, miks vastustaja sellise lõpplahenduseni jõudis. Asjas on ELÜPS §-ga 110 sätestatud kohustuslik kohtueelne vaidemenetlus (HKMS § 47), mille kaebaja on läbinud edutult.
30.Kohus nõustub vastustajaga, et kaebus kordab halduskohtule esitatud kaebuses vaides esitatud väiteid, mida vastustaja on käsitlenud vaideotsuses.
31.Kaebaja mittenõustumine PRIA haldusaktide põhjenduste ja järeldustega ning vastustaja poolt tema väidetele antud hinnanguga ei tähenda, et vastustaja oleks asjaolusid või tõendeid ebaõigesti või ebapiisavalt analüüsinud ja hinnanud.
32.Halduskohus nõustub PRIA kohustuslikus kohtueelses menetluses tehtud vaideotsuse põhjendustega ning tuginedes HKMS § 165 lõikes 2 sätestatule ei korda neid. Vastuseks kaebusele märgib halduskohus järgmist.
33.Halduskohtu hinnangul on PRIA vaidlustatud otsuse ja vaideotsuse seisukohad kaebaja poolt kunstlikult tingimuste loomiseks kvalifitseerumaks määruse nr 14 toodud nõuetele ja saada toetust kooskõlas kehtiva õigusega. Kaebuse seisukohad on vastuolus nii kohaldamisele kuuluva õigusega, kui ka kehtiva kohtupraktikaga. Kohtupraktikas on tunnustatud analoogsetes vaidlustes käesolevale vaidlusele sarnases faktilises olukorras vastustaja poolt TuMS §-s 8 sätetatule tuginemist. Samuti nõustub halduskohus vastustajaga, et määrus nr 14 seob toetuse taotlemise õiguse äriühingu või füüsilisest isikust ettevõtja omatoodetud põllumajandustoodete või nende töötlemisel saadud toodete müügituluga.
34.Kaebajaga võib nõustuda selles, et määrus nr 14 ei ava täiel määral omatoodetud põllumajandustoote müügitulu mõistet. Samas on Tartu Ringkonnakohus omatoodangu mõiste tähendust analoogses vaidluses selgitanud juba 04.04.2017. a otsuses asjas nr 3-16-1261, märkides otsuse p-s 12, et sellise ettevõtja puhul, kes on tootnud omatoodetud põllumajandustooteid ja nende töötlemisel saadud tooteid, puhul on rõhuasetus põllumajandustoodete ise tootmisel, mitte teiselt ettevõtjalt teenusena sisseostmisel, koostöös valmistamisel või muu kauba vastu vahetamisel. Ringkonnakohus on oma varasemas praktikas tõlgendanud omatoodetud põllumajandussaaduste müügitulu mõistet, mis käesolevast mõistest oluliselt ei erine, asudes seisukohale, et müügitulu tekkimiseks on vaja teha kulutusi, st tulu nõuab sisendit, kas siis põllumajandusmasinatele või tööjõule tehtavate investeeringute ja kulutuste näol (TrtRK 17.10.2014. a otsus asjas 3-12-1063, p 9).
35.Halduskohus on seisukohal, et neid põhimõtteid oli vastustaja õigustatud kohaldama ka selles asjas. Ühtlasi on Riigikohus erinevates lahendites põllumajandusliku tootmisega tegelemist defineerinud kui taime- ja loomakasvatust, eesmärgiga müüa vastavaid saadusi. Niisuguse tegevuse tunnusteks on sobivate tootmisvahendite sihipärane kasutamine ja selle tegevuse vastavus eesmärgile müüa põllumajandussaadusi. Ka on Riigikohus leidnud, et tulu saamise tingimus tähendab seda, et põllumajanduslik tootmine on kestnud vähemalt niikaua, et tootmistsükkel võimaldab vastavat kaupa müüa (vt RKHK 26.02.2009. a otsus asjas nr 3-3-1-9608, p-d 21, 22 ning 01.02.2002. a otsus asjas nr 3-3-1-3-02, p-d 4, 5).
36.Seega ei saa omatoodetud põllumajandustooteks pidada sellist toodet, mis on saadud kaupade või teenuste vahetuse tulemusena, teenuse sisseostmisena või koostöös teiste isikutega olukorras, kus isikul endal töövahendid kauba valmistamiseks puuduvad“. Samale seisukohale omatoodangu mõiste osas on Tartu Ringkonnakohus jäänud ka 16.10.2019 tehtud otsuses haldusasjas nr 3-181541 ja 17.05.2022 tehtud otsuses nr 3-21-581.
37.Omatoodetud põllumajandustoodete müügist saadud tulu olemasolu kindlas suuruses on taotlejale toetuse saamiseks kehtestatud abikõlblikkuse nõue ehk toetuse saamise tingimus. Toetuse saamiseks kehtestatud nõue hõlmab määruse nr 14 kohaselt ka terminit põllumajanduslik toode ja seda, mida saab üldse lugeda põllumajanduslikuks tooteks.
38.Kohus nõustub vastustajaga, et määruse nr 14 § 17 lõige 3 sätestab toetuse taotlemisele ülempiiri, s.o taotlejana tuleb käsitletada ettevõtteid, kes sisuliselt tegutsevad ühe majandusüksusena, on üksteisest sõltuvad, tegutsevad üksteise toel ning kasutavad ühiselt varasid.
39.PRIA on õigustatult tuvastanud, et Meiemahe OÜ, FIE X ja FIE Arjadi-Jüri Talu on ühtne majandusüksus ning nende ühte kontserni kuuluvate ettevõtete toetuse piirmäär 500 000 eurot programmperioodil on määruse § 17 lg 4 kohaselt on ületatud. PRIA vaidlustatud otsuse asjaolusid toetab kohtute Infosüsteem, mille andmetel on kohtuasjas nr 3-22-2311 Meiemahe OÜ vaidlustanud kaebusega PRIA 12.07.2022. a otsuse nr 13-29.1/22/1796.
40.Tartu Ringkonnakohtu 26.01.2022. a otsuse asjas nr 3-19-648, p 19 kohaselt ei oma EL õiguse kohaselt kaebaja omistatud tähtsust asjaolu, et PRIA vaidlusaluses otsuses nimetatud ettevõtete puhul on tegemist erinevate juriidiliste isikutega.
41.Nimelt määrus nr 1307/2013 art 4 lg 1 punkti a kohaselt on põllumajandustootja füüsiline või juriidiline isik või selliste isikute rühm, olenemata sellest, milline on selle rühma või rühma liikmete õiguslik seisund siseriikliku õiguse järgi, kelle põllumajanduslik majapidamine asub aluslepingute territoriaalses kohaldamisalas, nagu on määratletud ELi lepingu artiklis 52 koostoimes ELi toimimise lepingu artiklitega 349 ja 355, ning kes tegeleb põllumajandusliku tegevusega. Määrus nr 1307/2013 art 4 lg 1 punkti b kohaselt on põllumajanduslikuks majapidamiseks kõik põllumajandustootja poolt juhitavad ja põllumajanduslikuks tegevuseks kasutatavad üksused, mis asuvad sama liikmesriigi territooriumil.
42.Kohtupraktikas (Tartu HKo 3-21-1744) on asutud seisukohale, et nimetatud sätete kohaselt on võimalik olukord, kus ühel füüsilisel või juriidilisel isikul on mitu põllumajanduslikku majapidamist, kuid võimalik on ka olukord, kus mitmel füüsilisel või juriidilisel isikul on üks põllumajanduslik majapidamine. Viimasel juhul saab rääkida ka isikute rühmast, kes on määruse nr 1307/2013 artikli 4 lõike 1 punkti a kohaselt samuti üks põllumajandustootja, isegi kui tegemist on mitme erineva juriidilise isikuga. Samuti võib isikuid käsitleda ühtse põllumajandusliku majapidamisena olukorras, kus ühe ja sama põllu kohta esitavad ühisest majanduslikust huvist ajendatult vaheldumisi taotlusi äriühingud, kellel on sama osanik ja juhatus, millest nähtub, et äriühingute üle teostab kontrolli sama isik.
43.EK otsuse asjas nr C-176/20, punktides 55-56 on sedastatud, et määruse nr 1307/2013 art 4 lg 1 punktis b määratletud mõiste põllumajanduslik majapidamine hõlmab kõiki põllumajandustootja juhitavaid tootmisüksusi ning oluline on, et juhtimise mõiste ei tähenda, et põllumajandustootjal on asjasse puutuva maa kasutamisel põllumajanduslikel eesmärkidel piiramatu käsutusõigus, kuid põllumajandustootja peab olema põllumajandusliku tegevuse korraldamisel piisavalt sõltumatu.
44.Käesolevas kohtuvaidluses ei ole kaebaja kohtumenetluses PRIA õiguspäraste vastupidiste järelduste kummutamiseks täiendavaid tõendeid kohtule esitanud.
45.Ühtse põllumajandusliku majapidamisena on käsitletavad (Tartu HKo 3-21-1744) ka erinevad juriidilised isikud, kellel on tugev majanduslik side ja kellel on sama omanik ning juhatuse liige, kes teostab reaalset kontrolli kõigi nende äriühingute üle ja kes saab mõjutada toetusnõuete täitmiseks põllumaade jagamist erinevate äriühingute vahel. Sama isiku kontrolli all olevaid äriühinguid saab käsitleda määruse nr 1307/2013 mõttes ühtse põllumajandusliku majapidamisena.
46.PRIA on konkurentsiseaduse kõrval õigustatult teinud viite tulumaksuseadusele (Trt RKo319-1474, p 24), sest TuMS § 8 lg 1 kohaselt käsitletakse seotud isikutena abikaasad, elukaaslased või otse- või külgjoones sugulased. Isikud on omavahel seotud ka juhul, kui neil on ühine majanduslik huvi või kui ühel isikul on teise üle valitsev mõju. Ühise majandusliku huvi puhul tegutsevad isikud ühise eesmärgi nimel, annavad näiteks oma panuse toote või teenuse väljatöötamisse, valmistamisse või turule toomisesse, sõlmivad omavahel kulude jagamise kokkuleppeid.
47.Kaebaja ei ole omapoolsete tõenditega kummutanud haldusmenetluses tuvastatut, mille kohaselt Meiemahe OÜ, Arjadi-Jüri talu ja X taotlesid PRIA-lt toetust teravilja, õliseemnete ja valgurikaste taimede kasvatamise valdkonnas. Kohtu poolt kontrollitud äriregistri andmetel on X FIE registreeritud samale aadressile veel seitsme äriühinguga, millest PRIA andmetel tegelevad kuus teraviljakasvatusega.
48.PRIA tuvastatud seitsmest äriühingust kolm (Meiemahe OÜ, FIE X ja FIE Arjadi-Jüri Talu) on PRIA kinnitusel taotlenud toetust meetmest põllumajandusettevõtja tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetus kaebajaga samas voorus: Meiemahe OÜ (osanik ja juhatuse liige Y) summas 367 164,90 eurot täppisväetamise sensorsüsteemide, teraviljakuivati seadmete, elektrigeneraatori, liikurlaaduri ja lauskultivaatori ostmiseks. Investeeringu tegemise asukoht Jaburi kuivati; FIE Arjadi-Jüri talu (W) summas 177 945,20 eurot tahkemineraalväeturi, kuivati ahju, liikurlaaduri, sensorsüsteemi, lubiväetiste laoturi, seemnelaoturi, adra ja diiselgeneraatori ostmiseks. Investeeringu tegemise koht Jaburi kuivati. Käesolevas asjas tuvastatult taotleb FIE X samast meetmest toetust summas 282 648,71 eurot kuivati, täppisväetamise sensorsüsteemi ja elektrigeneraatori ostmiseks.
49.Kaebaja ei ole vaidlustanud, et ta on Meiemahe OÜ ainuosaniku ja juhatuse liikme Y vend ja nende isa on W. Samuti PRIA tuvastatud asjaolu, et äriühingu äriregistri aadressid ja sidevahendite andmed viitavad, et neid äriühinguid juhib ja nende tegevust kontrollib kaebaja isa W.
50.Kaebaja ei ole kokkuvõttes kummutanud PRIA argumenti, et kaebaja on loonud kunstlikud tingimused eesmärgiga kvalifitseeruda määruse nr 14 nõuetele ja saada toetust kuivati, täppisväetamise sensorsüsteemide ja elektrigeneraatori ostmiseks ühises põllumajandusüksuses kasutamiseks. Vaidlustatud otsuses on PRIA õiguspäraselt jätnud ELÜPS § 79 lg 4 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogus määruse nr 1306/2013 artikli 59 lg 7 kohaselt kaebaja toetustaotluse rahuldamata.
51.Neil faktilistel ja õiguslikel asjaoludel jätab kohus kaebuse rahuldamata.
52.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebus jääb rahuldamata ja kohus PRIA otsust ei tühistata ja teda ei kohustata kaebaja toetustaotluse osas uuesti otsustama, siis on otsus tehtud kaebaja kahjuks.
53.Seega jäävad kohtumenetluse kulud (riigilõiv, õigusabikulud) kaebaja enda kanda. PRIA pole esitanud taotlust kaebajalt vastustaja kasuks menetluskulude väljamõistmiseks.
54.Kaebaja ja tema lähikondsete ning otsuses nimetatud teiste füüsiliste isikute nimed tuleb otsuse avaldamisel asendada tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.