X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 24.07.2023 otsuse ja 28.08.2023 vaideotsuse tühistamiseks ning Politsei- ja Piirivalveameti kohustamiseks X taotlust uuesti läbi vaatama
Menetlusosalised
Kaebaja – X, volitatud esindaja Olga Väina-Kesler Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Triin Randoja
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta kaebus rahuldamata.
Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 01.07.2024 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X esitas Politsei- ja Piirivalveametile (PPA) e-residendi digitaalse isikutunnistuse taotluse nr 1064892099 isikut tõendavate dokumentide seaduse (ITDS) § 205 lg 1 alusel äritegevuseks Eestis. Tal on varem olnud e-residendi digitaalne isikutunnistus (2014–2023).
2.PPA keeldus 24.07.2023 otsusega nr ERESID-320552-1 Xle e-residendi digitaalse isikutunnistuse andmisest ITDS § 206 lg 3 p 2 alusel – e-residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmisest võib keelduda, kui dokumendi väljaandmine ei ole kooskõlas ITDS § 205 lg-s 2 nimetatud eesmärgiga.
3-23-1982
3.X esitas 22.08.2023 vaide PPA 24.07.2023 otsuse kehtetuks tunnistamiseks ja taotluse uueks läbivaatamiseks.
4.PPA jättis 28.08.2023 vaideotsusega nr 15.3-24/76-2 vaide rahuldamata. Otsus on tingitud Venemaa ja Valgevene agressioonist Ukrainas ning Eesti Vabariik rakendab neid kooskõlas Venemaa ja Valgevene vastu suunatud rahvusvaheliste sanktsioonidega. Kõikide Venemaa ja Valgevene kodanike korduvaid taotlusi menetletakse varasemast põhjalikumalt, hinnates isikute panust Eesti majandusse, haridusse, teadusesse ja kultuuri. PPA-l ei ole kohustust anda välja e-residendi digitaalset isikutunnistust. E-residentsuse väljaandmisel lähtutakse Eesti riigi huvidest. PPA selgitas kaebajale, et PPA on talle edastanud teavituse nr ERESID-320552-1 keelduva otsuse kohta. PPA ei ole edastanud e-residendi digitaalse isikutunnistuse välja andmisest keeldumise otsust nr ERESID-320552. PPA lähtus lisaks haldusmenetluse seadusele ka ITDS § 207 lg 3 p 4 ja avaliku teabe seaduse § 35 lg 1 p 51, millede kohaselt e-residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmise, kehtivuse peatamise või kehtetuks tunnistamise menetlusse puutuvaid toimikuid ega dokumente menetlusosalisele ega muule isikule ei väljastata.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
5.X esitas 08.09.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse (täiendavad seisukohad 16.05.2024). Kohus võttis kaebuse menetlusse nõuetes tühistada PPA 24.07.2023 otsus ja 28.08.2023 vaideotsus ning kohustada PPA-d kaebaja taotlust uuesti läbi vaatama. Kaebuse põhjendused on järgmised. 1) Kaebajat teavitati tema suhtes tehtud keelduvast otsusest. Kaebaja esitas vaide, selgitades, et PPA-l on kaalutlusõigus e-residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmise otsustamisel. PPA otsusest ei nähtu, miks PPA leidis, et e-residendi digitaalse isikutunnistuse väljastamisest võib keelduda. 2) Kaebaja on Eesti äriühingu Osaühing Telvada Kaubandus (10656820) osanik ja juhatuse liige. Ettevõtte osakapitali suurus moodustab 100 260 eurobt, maksuvõlg puudu. Keelduv otsus tähendab, et kaebaja ei saa enam produktiivselt oma äriühingut juhtida ja see tuleb perspektiivis likvideerida. Kaebaja hakkas äriga tegelema enne sanktsioone ega toeta Venemaa ja Valgevene agressiooni. Ta ei ohusta avalikku korda või riigi julgeolekut. Ta panustab Eesti majandusse. Kaebaja ettevõte ei tee tehinguid Venemaa ega Valgevenega ega sanktsioneeritud ettevõtetega, mis võiks majandussanktsioone õõnestada. 3) Keeldumine ei ole proportsionaalne. PPA-l ei olnud põhjust kahelda kaebaja usaldusväärsuses ega selles, et tema tegutsemine ei mõjuta positiivselt Eesti majandust. Keeldumine rikub oluliselt kaebaja õigusi. Arvestades kaebaja pikaajalist majanduslikku tegevust Eestis, saaks keelduda vaid juhul, kui kaebajast lähtuks reaalne oht. Kaebaja ainus seos Valgevenega on tema kodakondsus. 4) Kaebaja saab aastaaruannet käsitsi allkirjastada. Eesti territooriumil on sanktsioonide tõttu paljudel Eesti ettevõtetel langenud sissetulek, kuid ettevõtted tegutsevad, maksavad väikeseid makse.
PPA palub 19.10.2023 vastuses jätta kaebus rahuldamata, leides järgmist.
1) Uues julgeolekuolukorras kontrollib PPA varasemaid e-residendi digitaalse isikutunnistuse Venemaa ja Valgevene korduvtaotlejaid varasemast põhjalikumalt. Kaebaja on Valgevene kodanikust korduvtaotleja.
2(5)
3-23-1982 2) Äriregistri andmetel on X Osaühingu Telvada Kaubandus (10656820) juhatuse liige alates 03.12.2014 ning osanik alates 28.11.2014. Osaühingu Telvada Kaubandus põhitegevusala on mitmesuguste erinevate kaupade vahendamine. Osaühingu Telvada Kaubandus 2021. a müügitulu oli 68 494 eurot. X seose ajal Osaühinguga Telvada Kaubandus on äriühing tasunud käibemaksu kogusummas 415,48 eurot ning äriühingule on tagastatud käibemaksu kogusummas 7033,31 eurot. Äriühingul puuduvad töötajad. X seose ajal on äriühing tasunud tööjõumakse kogusummas 1242,28 eurot, viimati 2017. a novembris. Osaühing Telvada Kaubandus ei ole deklareerinud dividendi väljamakseid, muid kasumieraldisi või omakapitali väljamakseid Eestis. X on olnud seotud MAJOR-BM OÜ-ga (11244024), mis ei tasunud X seose ajal käibemaksu, kuid millele tagastati käibemaksu 17 eurot. Äriühingul puuduvad töötajad. X seose ajal tasus äriühing tööjõumakse kogusummas 605,77 eurot. MAJOR-BM OÜ ei ole deklareerinud dividendi väljamakseid, muid kasumieraldisi või omakapitali väljamakseid Eestis. E-residentsuse programmi peamine eesmärk on Eesti majanduse arendamine. X taotles e-residendi digitaalset isikutunnistust selleks, et tegeleda Eestis ettevõtlusega. Kaebajal on viimase üheksa aasta jooksul olnud seosed kahe Eestis asutatud äriühinguga. Neist üks (Osaühing Telvada Kaubandus) on maksnud vähesel määral käibemaksu (415 eurot), kuid saanud Eesti riigilt kordades rohkem tagasi (7033 eurot). Osaühing Telvada Kaubandus ei ole viimase kuue aasta jooksul omanud Eestis tööjõudu ega maksnud tööjõumakse. 3) Eesti koos liitlastega ning mitmed teised riigid on kehtestanud Venemaa ja Valgevene isikutele ning ettevõttetele majandussanktsioone. Venemaa ja Valgevene kodanikel on tekkinud suurem huvi neist mööda hiilida ning liigutada oma finantsvahendeid ühest jurisdiktsioonist teise. Sellise võimaluse pakub teoreetiliselt ka e-residendi digitaalne isikutunnistus. PPA ei saa välistada võimalust, et sanktsioonide alla seatud isikud ja ettevõtted hakkavad e-residentsuse programmi sel eesmärgil ära kasutama, paludes sanktsioonide alla otseselt mitte kuuluvatel isikutel omandada e-residendi digitaalne isikutunnistus, millega nad saaksid nimetatud toiminguid teha. Selline teguviis kahjustaks sanktsioonide toimepõhimõtet, e-residentsuse programmi mainet ning Eesti riigi rahvusvahelist mainet ja selle kaudu ka majandust. 4) Taotleja ei pruugi ühelgi viisil soodustada Eesti majanduse arengut ega suurendada Eesti majandusruumi. Kaebajaga seotud ettevõtted ei ole toonud Eesti riigile märkimisväärset maksutulu. Samas võib kaebaja Valgevene kodakondsuse tõttu olla ohuks Eesti riigi mainele ja majandusele. Seega ei ole kaebajale e-residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmine kooskõlas ITDS § 205 lg 2 nimetatud eesmärgiga. 5) Kaebaja väitel ei saa ta e-residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmisest keeldumise tõttu oma äriühingut produktiivselt juhtida ja see tuleb likvideerida. Samas kaebaja ei täpsusta, milles äriühingu juhtimisraskused ilma e-residendi digitaalse isikutunnistuseta seisnevad. Välismaalane saab vajadusel Eestis ettevõtet juhtida ja aruandeid esitada ka ilma e-residendi digitaalse isikutunnistuseta. Seda kinnitab äriregistrist nähtuvalt 15.09.2023 esitatud X poolt käsitsi allkirjastatud Osaühingu Telvada Kaubandus 2022. a majandusaasta aruanne. Eresidendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmisest keeldumine ei muuda Xt võimetuks Eestis ettevõtet juhtida, kuigi muudab selle tegevuse ebamugavamaks. E-residendi digitaalse isikutunnistuse omamine ei ole Eestis ettevõtlusega tegelemise eeltingimuseks, vaid on mugavusteenus (vastavalt ITDS § 205 lg 2 loob e-residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmine võimaluse kasutada e-teenuseid Eesti digitaalse dokumendiga). 6) E-residentsus on Eesti riigi poolt välismaalastele pakutav hüve. Taotlejal puudub subjektiivne õigus nõuda endale e-residentsust ning selle andmise üle otsustamisel lähtub PPA Eesti riigi huvidest. Hetkel kujunenud julgeolekuolukorras leiab PPA, et Eesti riigi ohutus ning vajadus pidada kinni kahele agressorriigile kehtestatud sanktsioonidest, arvestades sealjuures
3(5)
3-23-1982 kaebaja olematut panust Eesti majanduse arengusse, on kaalukam kaebaja huvist omada Eesti e-residendi digitaalset isikutunnistust.
KOHTU PÕHJENDUSED
Kohus leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata.
8.Välismaalasel ei ole subjektiivset õigust e-residendi digitaalsele isikutunnistusele, vaid tegemist on välismaalasele riigi tingimustel antava hüvega. Selle hüve eesmärgiks on aidata kaasa välisriikides elavate välismaalaste kaasamisele Eesti majanduse, teaduse ja hariduse ning IT-keskkonna arendamisse, mis peaks muutma Eesti unikaalse lahenduse pakkujana atraktiivseks (699 SE seletuskiri, lk 2). Välismaalasel on aga õigus sellele, et e-residendi digitaalse isikutunnistuse andmise või sellest keeldumise otsustamine toimuks õiguspäraselt vastavalt seadusele.
9.Vastustaja keeldus praegusel juhul ITDS § 206 lg 3 p 2 alusel õiguspäraselt. ITDS § 205 lg 2 sätestab, et e-residendile digitaalse isikutunnistuse väljaandmise eesmärk on soodustada Eesti majanduse, teaduse, hariduse või kultuuri arengut, luues võimaluse kasutada e-teenuseid Eesti digitaalse dokumendiga. ITDS § 206 lg 3 p 2 kohaselt võib e-residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmisest keelduda, kui dokumendi väljaandmine ei ole kooskõlas ITDS § 205 lg 2 nimetatud eesmärgiga.
10.Kaebaja heidab ette, et keelduvas otsuses puuduvad keeldumise põhjendused, ent ITDS § 1 lg-st 2 ja §-st 207 nähtuvalt on seadusandja piiranud vastustaja õigust ja kohustust tuua otsuses välja haldusakti põhjendused (haldusmenetluse seaduse § 56). Haldusakti põhjendus piirdub nende normide kohaselt üksnes õigusliku aluse väljatoomisega ning faktilist põhjendust sellele ei lisata (vt Tallinna Halduskohtu 07.11.2022 otsus nr 3-22-1246, p 4). Kaebaja on vaidemenetluses lähtunud sellest, et PPA on keeldumise õigusliku alusena tuginenud ITDS § 206 lg 3 p-le 2 ja § 205 lg-le 2. Vaideotsusesse puutuvalt sätestab ITDS 207 lg 5, et vaide lahendamisel ei märgita vaideotsuses neid asjaolusid ega tõendeid, millele vaidlustatav haldusakt tugineb. Seega on e-residentsuse asjades haldusorgani põhjendamiskohustus reguleeritud erinevalt haldusmenetluse seadusest ning lähtuda tuleb eriseadusest ITDS-ist. Seega on põhjenduste puudumine õiguspärane.
11.Haldusasja materjalidest nähtub, et kaebajale keelduti korduva digi-ID väljastamisest, lähtudes just temaga seotud asjaoludest ning tema äritegevusest. Ainuüksi kaebaja kirjeldatud pikaajaline majanduslik tegevus Eestis ega ka asjaolu, et kaebaja äriühingu osakapitali suuruseks on 100 260 eurot, ei kinnita kooskõla ITDS § 205 lg-s 2 nimetatud eesmärkidega. Kaebaja väited Eesti majandusse panustamisest on paljasõnalised.
12.Kaebaja suhtes rakendatud keeldumise alus ITDS § 206 lg 3 p 2 ei eelda, et kaebaja kujutaks endast ohtu avalikule korrale, seega on vastavad põhjendused asjakohatud. Seletuskirjast nähtuvalt on tegu e-residendi digi-ID väljaandmisest keeldumise eraldi alusega. See on mõeldud e-residendi digi-ID instituudi eesmärgipärase rakendamise tagamiseks, olles võimalikuks keeldumise aluseks selliste ootamatute asjaolude ilmnemisel, mis ühegi teise keeldumise alusena ei kvalifitseeru, kuid kus kõnealust regulatsiooni rakendaval isikul on põhjendatud alus arvata, et e-residendi digi-ID väljaandmine oleks vastuolus selle väljaandmise eesmärgiga ja võiks kogu institutsiooni või selle mainet hoopis kahjustada.
13.PPA on õigesti selgitanud, et välismaalasel ei ole subjektiivset õigust e-residendi digi-IDle, vaid tegemist on välismaalasele riigi tingimustel antava hüvega. Selle hüve eesmärk on aidata kaasa välisriikides elavate välismaalaste kaasamisele Eesti majanduse, teaduse ja hariduse ning IT-keskkonna arendamisse, mis peaks muutma Eesti unikaalse lahenduse 4(5)
3-23-1982 pakkujana atraktiivseks. Digi-ID võimaldab välismaalasel osaleda Eestis avalik-õiguslikus ja eraõiguslikus asjaajamises, olenemata tema füüsilisest viibimiskohast, kuid ei ole eraldi alus Eestis elamiseks või siin ettevõtlusega tegelemiseks (vt ka 699 SE seletuskiri, lk 2). Seetõttu on põhjendatud, et riik on e-residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmisel ettevaatlik ja kaitseb e-residentsuse programmi ning Eesti riigi rahvusvahelist mainet ja selle kaudu ka majandust, nagu PPA on selgitanud.
14.Kaebaja on viidanud ohule, et võimatuse tõttu enda äriühingut produktiivselt juhtida võib seda perspektiivis oodata likvideerimine, ent pole kaebuses ega ka täiendavates seisukohtades selgitanud, milles äriühingu juhtimisraskused ilma e-residendi digitaalse isikutunnistuseta seisnevad. Vastustaja märgib õigesti, et välismaalane saab vajadusel Eestis ettevõtet juhtida ja aruandeid esitada ka ilma e-residendi digitaalse isikutunnistuseta. Kuigi e-residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmisest keeldumine muudab Eestis ettevõtte juhtimise kaebaja jaoks ebamugavamaks, ei muuda see seda võimatuks. E-residendi digitaalse isikutunnistuse omamine ei ole Eestis ettevõtlusega tegelemise eeltingimuseks, vaid on mugavusteenus.
15.PPA on keeldumisel teinud kaalutlusotsuse, mille puhul kohus kontrollib kaalutlusreeglite järgimist, kuid ei hinda kaalutlusotsuse otstarbekust ega sekku kaalutlusõiguse teostamisse (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 158 lg 3). Vastustaja on kaalumisel arvestanud, et kaebajaga seotud ettevõtted ei ole toonud Eesti riigile märkimisväärset maksutulu, samas kui tema tegevus võib ohustada Eesti riigi mainet ja majandust. Kohtule ei nähtu, et PPA oleks kaalutlusotsuse andmisel teinud vigu, mis tingiksid selle õigusvastasuse ja tühistamise.
16.Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et PPA 24.07.2023 otsus on õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus. Samadel põhjendustel jääb rahuldamata ka kaebaja nõue tühistada 28.08.2023 vaideotsus. Kuna vaidlusalused haldusaktid on õiguspärased, puudub alus kohustada vastustajat kaebaja taotlust uuesti läbi vaatama.
17.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda. Kaebaja ei ole menetluskulusid tõendavaid dokumente kohtule esitanud. Ka vastustaja ei ole menetluskulusid tõendavaid dokumente esitanud, mistõttu jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1).
18.Otsuse avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3). Kui esineb vajadus käesoleva otsuse varjamiseks muus osas, tuleb seda HKMS §-s 175 toodud alustel taotleda, jättes kohtule ka ajaakna taotluse lahendamiseks enne otsuse jõustumist.
(allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.