lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-24-1181/4

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu halduskolleegium · 28.05.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-24-1181/4
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
28.05.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1166
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 121 lg 2Kaebuse tagastamineHKMS § 201 lg 4Ringkonnakohtu otsuse sisuHKMS § 207 lg 2Määruskaebuse menetlusse võtmise kordVangS § 20 lg 1Kinnipeetava ümberpaigutamine avavanglasse

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus Einar Vene, Tanel Saar, Maili Lokk 28.05.2024, Tartu 3-24-1181 Jaak Reinomägi kaebus Viru Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes (27.09.2023.a käskkiri nr 6-2/674-1) Tartu Halduskohtu 20.05.2024. a määrus Jaak Reinomäe määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja/määruskaebuse esitaja – Jaak Reinomägi

RESOLUTSIOON

1.Tagastada Jaak Reinomäe määruskaebus Tartu Halduskohtu 20.05.2024. a määruse peale HKMS § 207 lg 2 alusel.
2.Jätta läbi vaatamata kaebaja taotlus Tartu Halduskohtu 20.05.2024. a määruse põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistamiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Kinnipeetav Jaak Reinomägi esitas 22.04.2024 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla vastu, mille nõudeks on mittevaralise kahju 5000 euro hüvitamine. Kaebaja väidetud vastustaja õigusvastaseks tegevuseks on 27.09.2023. a käskkiri nr 6-2/674-1, millega kaebaja määrati tööle koristajana.
2.Kaebaja esitas kohtuasjas nr 3-23-2937 kaebuse nõuetes tühistada 27.09.2023.a käskkiri nr 6-2/674-1, keelata kaebaja rakendamine majandustöödel ja tuvastada vangla tegevuse õigusvastasus kaebaja tööle rakendamisel. Kaebaja ei olnud rahul sellega, et käskkiri kehtib ka avavanglas, talle võimaldatakse tööd üksnes mõni tund nädalas ja sellise töömahuga ei ole talle tagatud seaduses ette nähtud töötasu (10 % alampalgast). Kohus tagastas kaebuse 03.01.2024. a määrusega, kuna keelamis- ja tuvastamisnõuded ei olnud lubatavad ning tühistamisnõude puhul ei esitanud kaebaja kohtueelses menetluses vaiet tähtaegselt. Kaebuse tagastamine on jõustunud. Kaebaja esitas kohtuasjas nr 3-24-77 kaebuse Viru Vangla 27.09.2023. a käskkirja nr 6-2/674-1 õigusvastasuse tuvastamiseks. Kohus tagastas kaebuse

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

26.04.2024. a määrusega, kuna tuvastamiskaebuse esitamise eeldused ei ole täidetud. Määrus ei ole jõustunud.

3.Tartu Halduskohus tagastas esitatud hüvitamiskaebuse 20.05.2024. a määrusega. Halduskohus märkis vaidlusaluses määruses kokkuvõtvalt järgmist.
3.1.Kohus tagastab kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 21 alusel, kuna kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kohus ei ole kaebaja õiguste riive intensiivsuse hindamisel seotud sellega, millises summas kahju hüvitamise nõude on kaebaja esitanud. Lähtuda saab sellest, millises proportsioonis on omavahel kasu, mida kaebaja võib kaebuse rahuldamise korral saavutada, ning õigusemõistmisega seotud kulud (seletuskiri seaduseelnõu 496 SE I juurde, lk 22). Praeguses asjas seisneb kaebaja võimalik kasu rahalise hüvitise saamises ning seda tuleb kaaluda võrreldes täiemahulise kohtumenetluse läbiviimisega seotud kuludega. Kaebaja väidetud õiguste rikkumine seisneb selles, et ei teostunud kaebaja kavatsus töötada ainult avavanglasse paigutamise saavutamiseks ja kuni avavanglasse paigutamiseni ning kaebaja pettus töökoormuses ja töötasus. Kohtu hinnangul ei saa sellised mõjusid käsitleda kaebaja õiguste intensiivse riivena, sh väärikuse alandamisena. Kaebaja ekslik arusaam töötamise kohustuse ulatusest või töötasu suurusest ei saanud mõjutada kaebaja vaimset tervist. Tegemist ei ole riivetega, mille puhul oleks põhjendatud ja proportsionaalne täiemahulise kohtumenetluse läbiviimine mittevaralise kahju eest hüvitise määramise otsustamiseks.
3.2.Kaebuse rahuldamine on ebatõenäoline, kuna riigivastutuse seaduse § 7 lg 1 nimetatud kahju hüvitamise eeldused suure tõenäosusega ei ole täidetud. Kaebaja esitatud põhjendustel ei ole võimalik saavutada seda, et kaebaja tööle määramine või selle käskkirja täitmine (kaebaja tööle rakendamine) tunnistatakse õigusvastaseks. Vangistusseaduse (VangS) § 37 lg 1 sätestab, et kinnipeetav on reeglina kohustatud töötama. Kaebaja ei ole välja toonud ühtegi õigusaktis sätestatud alust, mis vabastaks teda töötamise kohustusest. Õigusnormid ei sätesta tööle määramise eeldusena individuaalse täitmiskava koostamist või seda, et töötamine on ette nähtud individuaalses täitmiskavas. Kinnipeetaval on kohustus töötada olenemata tema nõusolekust. Ühestki õigusnormist ei tulene, et tööle määramise käskkirja kehtivust või täitmist mõjutab kaebaja ümberpaigutamine avavanglasse. VangS § 20 lg 1 alusel on avavanglasse paigutamise tingimuseks piisav alus oletada, et kinnipeetav ei pane toime uusi õiguserikkumisi. See hõlmab oma kohustuste, s.h töökohustuse aktsepteerimist ja täitmist. Vastustaja ei ole kaebajat eksitanud, kuna töötamise kohustus on kõigil kinnipeetavatel ja distsiplinaarkaristus töökohustuse täitmisest keeldumise eest välistab avavanglasse paigutamise (täitmisplaani § 17 lg 2 p 1). See, et kaebajat ei rakendatud tööle suurema töökoormusega ja seetõttu ei olnud tal võimalik teenida suuremat tasu, ei muuda tööle määramist või tööle rakendamist õigusvastaseks. Kui puudub vastustaja õigusvastane tegevus, siis ei ole kahju hüvitamise nõude rahuldamine võimalik.
4.Kaebaja sai halduskohtu määruse kätte 21.05.2024.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

5.Kaebaja esitas 26.05.2024 määruskaebuse Tartu Halduskohtu 20.05.2024. a määruse peale. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on halduskohus valesti kaebuse tagastanud ja kaebaja palub ringkonnakohtul tühistada halduskohtu kõnealune määrus, tunnistada see põhiseadusevastaseks ning teha asjas uus määrus, millega kohustada Tartu Halduskohut tema hüvitamiskaebust menetlema. Kokkuvõtvalt on määruskaebuse põhjendused järgmised.
5.1.Kaebuses kirjeldasin, kuidas toimus minu tööle määramise käskkirja andmine, miks ta anti, tõin välja seadustest, et kinnipeetavat, kelle kohta ei koostata ITK-d, ei ole õigus tööle määrata. Seega on kohus valetanud, et ma ei ole oma kaebuses välja toonud õigusaktis sätestatud alust, mis vabastaks töökohustusest. Tööle määramise käskkirja tegemine, selle andmine, ei olnud sellel eesmärgil et ma jään tööle, selle andmine oli vajalik, et mind saaks ümber paigutada.. Vastustaja on selgitanud, et ühestki õigusnormist ei tulene, et kinnipeetava tööle määramise käskkirja kehtivust mõjutab ümberpaigutamine. See ei ole kaebuse alus, alus on üksnes põhjus miks käskkiri anti ja seda kinnitab asjaolu, et ma ei tee tööd seaduses sätestatud korras,vaid nii nagu jumal juhatab - antakse korraldus minna keskeltläbi tunniks tööle. Väärikust alandab tõsiasi, et ma ei saa osta teenitud raha eest isegi mitte esmatarbe vahendeid. Minu tööle rakendamine avavanglas tuli üllatusena. Vastustaja tegevus ei ole õiguspärane, mulle põhjustati kahju Võlaõigusseaduse alusel ja kaebuse menetlus on vajalik minu rikutud õiguste kaitseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6.Tartu Ringkonnakohus leiab, et J. Reinomäe määruskaebus halduskohtu 20.05.2024. a määruse peale kuulub tagastamisele HKMS § 207 lg 2 alusel. HKMS § 207 lg 2 kohaselt võib ringkonnakohus määruskaebuse tagastada muuhulgas juhul, kui määruskaebuse esitaja võimalus oma õiguste kaitseks on ilmselgelt vähene. Tartu Halduskohus tagastas vaidlusaluse määruse kohaselt esitatud hüvitamiskaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel (kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline) alusel. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu 20.05.2024. a määruse kõigi põhjendustega kaebuse tagastamise kohta ja ei korda neid (HKMS § 201 lg 4 ja § 203 lg 2).
6.1.Esitatud määruskaebuses pole välja toodud ühtegi sellist põhjendust, mis annaks aluse asuda halduskohtu seisukohaga võrreldes teistsugusele seisukohale. Ringkonnakohus nõustub asja materjalide pinnalt igati halduskohtu seisukohaga, mille kohaselt kaebaja väidetud õiguste rikkumine seisneb selles, et ei teostunud tema kavatsus töötada ainult avavanglasse paigutamise saavutamiseks ja kuni avavanglasse paigutamiseni ning kaebaja pettus töökoormuses ja töötasus ning sellised mõjusid ei saa käsitleda kaebaja õiguste intensiivse riivena, sh väärikuse alandamisena. Kaebaja ekslik arusaam töötamise kohustuse ulatusest või töötasu suurusest ei saanud mõjutada kaebaja vaimset tervist. Tegemist ei ole riivetega, mille puhul oleks põhjendatud ja proportsionaalne täiemahulise kohtumenetluse läbiviimine mittevaralise kahju eest hüvitise määramise otsustamiseks. Kaebuse rahuldamine on ka ebatõenäoline, kuna riigivastutuse seaduse § 7 lg-s 1 nimetatud kahju hüvitamise eeldused suure tõenäosusega ei ole täidetud. Kui puudub vastustaja õigusvastane tegevus, siis ei ole kahju hüvitamise nõude rahuldamine võimalik. Halduskohtul oli seega alus tagastada kaebus põhjusel, et kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning kaebuse rahuldamine on ebatõenäoline.
6.2.Kaebaja taotles määruskaebuses halduskohtu 20.05.2024. a määruse põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistamist. Kuna sellise taotluse esitamise võimalust määruskaebemenetluses halduskohtu jõustumata määruse osas, millega esitatud kaebus tagastati, ei näe ette ei HKMS ega ka põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadus, siis jätab ringkonnakohus J. Reinomäe kõnealuse taotluse läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium